Kaasuskonkurss – koolinoored kohtunike kingades

Seekordne konkurss oli järjekorras juba 21. ning uus konkurss kuulutatakse välja saabuval sügisel. Koolinoortele mõeldud õigushariduslik ettevõtmine pole aga jäänud ajas muutumatuks, vaid on kohanenud ja võtnud julgelt vastu uusi väljakutseid. Seepärast on Riigikohtu esimeses aastaraamatus üsna paslik teha tagasivaade senisele teekonnale.

Kui inimese puhul peetakse 21. sünnipäeva sageli sümboolselt täiskasvanuks saamise ja iseseisva elu alguse tähiseks, siis kaasuskonkursi puhul kõneleb see küpsest ja juurdunud traditsioonist. Kaasuskonkurss on kahe kümnendi jooksul aidanud suurendada koolinoorte õigusteadlikkust ning innustanud sadu noori õiguse üle mõtlema ja oma seisukohti argumenteeritult väljendama. See on üks ainulaadsemaid konkursse, kus õpilastel on võimalus panna ennast kohtuniku rolli ning proovida, kui kerge või keeruline on jõuda erinevaid vastandlikke huve kaaludes õige ja õiglase otsuseni. Lahendades elulisi õigusküsimusi, saavad konkursil osalejad lähemalt tutvuda kohtusüsteemi keeruka, kuid samas väga põneva maailmaga.

Konkursi kujunemislugu

Kuigi võrreldes algusaastatega on kaasuskonkursi vorm ja sisu muutunud, võib uhkusega tõdeda, et Riigikohtu kaasuskonkurss on kujunenud üheks järjepidevamaks põhikooli- ja gümnaasiumiõpilastele mõeldud õiguseteemaliseks algatuseks Eestis. Konkurss on püsinud elujõulisena ennekõike tänu osalejatele – tragidele õpilastele ja neid toetavatele juhendajatele. Samavõrd väärivad tunnustust kõik Riigikohtu endised ja praegused kolleegid, kelle ettevõtlikkus ja pühendumus on hoidnud kaasuskonkurssi kui väärikat traditsiooni ning võimaldanud järjepidevalt edendada koolinoorte õigusteadlikkust.

Konkursi ellukutsumine ei olnud juhuslik ega toimunud üleöö. Kaasuskonkursi juured ulatuvad Riigikohtu 85. aastapäeva tähistamisega seotud ettevõtmisteni 2004. aastal. Juba toona – nii nagu ka tänavu – arutleti kõrgeimas kohtus Eesti kohtusüsteemi rolli, õiguskultuuri (vahel ka selle puudumise) ning noorema põlvkonna senisest teadlikuma ja sisukama kaasamise üle. Statuudi[2] kohaselt kuulutati 1. juulil 2004 välja teadustööde konkurss „Riigikohtu lahendid Eesti õiguskorras: tähendus ja kriitika“, sihtrühmaks õigusteaduse õppejõud, bakalaureuse-, magistri- või doktoriõppe üliõpilased. Eesmärgiks oli „aidata kaasa õiguskultuuri edendamisele, analüüsides Riigikohtu lahendeid ja selle läbi tutvustades laiemalt õiguspraktikat“. Ettevõtmise üldisem eesmärk oli edendada õiguskultuuri, tuues Riigikohtu praktika lähemale nii akadeemilisele kogukonnale kui ka laiemale avalikkusele. Auhindadeks olid toona rahalised preemiad, auhinnafondi suuruseks 30 000 krooni.[3] Konkursile laekunud parimatest töödest avaldati eraldi kogumik.[4] Selle sissejuhatuses kirjutab toonane Riigikohtu esimees Märt Rask järgmist: „Sa hoiad käes kogumikku, mis markeerib iseseisva Eesti õigusmõtte arengulugu.“ Kuigi konkurss oli mõeldud peamiselt õigusteadlastele ja -üliõpilastele, loodi konkursiga oluline pretsedent: Riigikohus kutsus avalikult üles oma lahendeid analüüsima ja kriitiliselt käsitlema. Just sellest algatusest hakkas arenema idee kaasata aruteludesse koolinoored ning pakkuda neile võimalust mõista õiguse laiemat rolli ühiskonnas.

2005. aasta lõpus kuulutatigi Riigikohtu 86. aastapäeva raames välja esseekonkurss 9.–12. klassi õpilastele. Essee teemadeks olid „Kes on kohtunik?“, „Kohtunik – õigusemõistja või karistaja?“ ning „Miks kohus, mitte omakohus?“.[5]

Osavõtt osutus väga aktiivseks – kokku saatis oma töö 131 õpilast. Esseekonkursi parimatest töödest valmis 44-leheküljeline trükis.[6] 2006. aasta sügisel kuulutati aga välja kaasuskonkurss, millega kutsuti 9.–12. klassi õppureid lahendama õiguslikke kaasusi. Nagu ka praeguste konkursitingimuste puhul, said osalejad valida kolme elulise kaasuse seast. Lahendus tuli vormistada kohtuotsuse eeskujul: esitades esmalt mõlema poole argumendid ning seejärel tuues välja kohtuniku otsus ja argumentatsioon. 2014. aastal välja kuulutatud konkursil lisandus erikategooria – kaasus tuleb lahendada mõnes õpilasele meelepärases loovas vormis, olgu selleks essee, luuletus, joonistus, video, laul vms. Nii said õppurid võimaluse käsitleda õigusega seotud küsimusi erinevate väljendusviiside kaudu ning siduda õiguse näiteks kunsti, kirjanduse või audiovisuaalse väljendusega. Loovtööde esitamise võimalus muutis konkursi märksa kaasavamaks. Osaleda saavad ka need noored, kelle tugevuseks ei pruugi olla traditsiooniline akadeemiline kirjutamine, kuid kes suudavad õiguse ja ühiskonna seoseid väljendada loovtöö kaudu. Näiteks viimase paari aasta jooksul on loovtööna esitatud moekollektsioon, maalinäitus, räpp, videomäng ja taskuhäälingu saade. Nii kirjaliku kui ka loovtöö puhul oodatakse, et konkursil osaleja lahendaks kaasuse enda õiglustundest ja väärtushinnangutest lähtudes.

Haldus-, tsiviil- ja karistusõiguse kaasuste autorid olid konkursi algusaastatel (ja on ka praegu) Riigikohtu nõunikud, kuigi kaasuste kirjutajate seas on olnud ka riigikohtunikke. Konkursitööde esitamiseks on õpilastel aega umbes kuu. Seejärel valivad kaasuste autorid kahe nädala jooksul välja iga õigusvaldkonna kuni viis parimat kirjalikku tööd nii põhikooli kui ka gümnaasiumi astmes. Loovtööde eelvaliku teevad õigusteabe- ja koolitusosakonna ning personali- ja kommunikatsiooniosakonna esindajad. Žüriil on eelvaliku järel õpilastööde hindamiseks aega samuti kaks nädalat. Žürii hindab töid eraldi põhikooli ja gümnaasiumi arvestuses. Tööde paremusjärjetus selgub žüriiliikmete kohtumisel, mil liidetakse igale tööle antud punktid. Õpilastöid hindavasse žüriisse on lisaks žürii esimehele, kelleks on olnud riigikohtunik, kuulunud ka I või II astme kohtu kohtunik, advokaat, prokurör, õpetaja, ajakirjanik ning Haridus- ja Teadusministeeriumi esindaja.

Kuna kaasuskonkurss on pühendatud Riigikohtu aastapäevale, antakse traditsiooniliselt paremate tööde autoritele ja nende juhendajatele tunnustused üle Riigikohtu aastapäevale – 14. jaanuarile – eelneval reedel.

2025. aasta kaasuskonkursi žürii esimees oli riigikohtunik Heiki Loot. Žüriisse kuulusid veel Tartu Maakohtu süüteoosakonna kohtunik Annemarie Gerassimov, Lõuna Ringkonnaprokuratuuri abiprokurör Caroly Päkk, advokaadibüroo Tehver & Partnerid vandeadvokaat Jaanus Tehver, Haridus- ja Teadusministeeriumi õiguspoliitika osakonna õigusnõunik Kristel Siimula-Saar, Põlva Gümnaasiumi õppejuht ja inglise keele õpetaja Florika Kolbakova ning Eesti Ekspressi ajakirjanik Külli-Riin Tigasson.

On hea meel tõdeda, et Riigikohtu kaasuskonkurss on ka pärast kahe aastakümne möödumist jätkuvalt populaarne. Aastatel 2020–2025 esitati konkursile igal aastal keskmiselt ligi 90 tööd, mis kinnitab noorte jätkuvat huvi õigusriigi toimimise vastu. Rõõm on konkursi lõppu tähistavatel tänuaktustel näha särasilmseid õppureid, kellel on tahe mõelda õigusemõistmise ja kohtusüsteemi rolli üle ühiskonnas. Riigikohus jätkab kaasuskonkursi korraldamist ka edaspidi, et tutvustada kooliõpilastele kohtunike vastutusrikast tööd. Tänu kaasuskonkursile saame olla sillaks õiguse ja noorte vahel ning toetada seeläbi õiguskultuuri arengut ja tugevdada usaldust õigusemõistmise vastu.

Varasemate kaasuskonkursside võidutöödega alates 2012. aastast on võimalik tutvuda kaasuskonkursi veebilehel.

[1] Vt https://www.riigikohus.ee/et/uudiste-arhiiv/selgusid-riigikohtu-kaasuskonkursi-parimad-0 (10.02.2026).
[2] Konkursi „Riigikohtu lahendid Eesti õiguskorras: tähendus ja kriitika“ statuut.
[3] 2004. aastal oli keskmine brutokuupalk 7287 krooni. Vt https://www.err.ee/459611/keskmine-palk-kuundis-mullu-9400-kroonini. See on ligikaudu 466 eurot (ümberarvutus kursiga 1 € = 15,6466 kr). 
[4] Digitaalarhiiv, https://www.digar.ee/arhiiv/nlib-digar:26104.
[5] Lõunaleht, http://www.lounaleht.ee/index.php?page=1&id=1295.
[6] „Riigikohtu lahendid Eesti õiguskorras: tähendus ja kriitika. Riigikohtu teadustööde konkursi kogumik“. Riigikohus, Eesti Õiguskeskus. Tartu, 2005.