Nele Siitam, riigikohtunik, toimetuskolleegiumi juht

Neid teemasid ja küsimusi, mis kohtunike laualt läbi käib, on rohkesti. Nii mõnedki väärivad laiemat ühiskondlikku tähelepanu. Just seepärast on seekord valitud aastaraamatusse igast õigusvaldkonnast (kõrvale jäi siiski põhiseaduslikkuse järelevalve) üks teema, mille vastu on või peaks olema suurem avalik huvi. ...

Kristi Jakobsoo, Riigikohtu personalispetsialist
Ave Hussar, Riigikohtu personali- ja kommunikatsiooniosakonna juhataja

Eestis on kohtuniku ametikohti 249, koos nn ajutiste kohtunikukohtade ja ajutise erisusega 256. Neist täidetud oli 2026. aasta alguses 240 kohta. Täitmata oli üks koht Riigikohtus, kaks Tallinna Ringkonnakohtus, kuus Harju Maakohtus, neli Tartu Maakohtus ja kolm Viru Maakohtus. ...

Terje Laur, personaliteenistuse juht

Inimesed on need, kes teevad töökohast töökodu. See, miks me kokku tuleme ja kuidas omavahel suhtleme, kujundab meie kogemuse ja tööandja loo, mida teistega jagame. Kõik see algab esimestest kokkupuudetest ja tööpäevadest, mis jäävad alatiseks meelde. ...

Küsib Maarja Oras, Tallinna Halduskohtu kohtunik

Tallinna Halduskohtu kohtunik, uue Kohtute Infosüsteemi töögrupi juht Ruth Prigoda räägib nii kohtunikutööst kui ka sellest, miks ta otsustas möödunud aastal võtta vastu väljakutse vedada kohtute IT-projekte ja millised IT-muudatused kohtusüsteemi ees ootavad. ...

Kristi Kirsberg, kohtute kommunikatsioonijuht
Nele Siitam, riigikohtunik

Möödunud aastal lõppes Tartu Halduskohtu esimehe Sirje Kaljumäe seitsmeaastane ametiaeg. Tagasivaatavas intervjuus tuli juttu nii õpingutest, Riigikohtu taasloomise aegsest töökorraldusest, kohtunikuametist, aga ka kohtu esimehe tööga kaasnevatest muredest ja rõõmudest. ...

Küsib Markus Kärner, Tallinna Ringkonnakohtu kohtunik
Arutlevad Annemarie Gerassimov, Tartu Maakohtu kohtunik
Mari-Liis Avikson, Viru Maakohtu kohtunik
Indrek Nummert, Pärnu Maakohtu kohtunik

Annika Vanatoa, Põhja Ringkonnaprokuratuuri abiprokurör

Alaealiste õigusrikkumised on kujunenud Eestis viimasel aastakümnel teemaks, mille ümber põimuvad nii sotsiaalpoliitilised, hariduslikud kui ka kriminaalõiguslikud küsimused. Ametkonnad ja kogukonnad seisavad silmitsi uute riskikäitumise vormidega alates küberruumis toimepandud rikkumistest kuni grupiviisilise vägivallani. ...

Laidi Surva, Justiits- ja Digiministeeriumi kriminaalpoliitika asekantsler

Noorte õigusvastane käitumine on keerulise õppimise ja inimeseks kujunemise teekonna tulemus, mille juured ulatuvad lapsepõlve, perekonda, kooli ja kogukonda. Ükski noor ei ärka ühel hommikul üles, otsustades, et temast saab nüüd kurjategija. ...

Gerty Pau, Tartu Maakohtu kohtunik
Ann Meriluht, Harju Maakohtu kohtunik

Töösuhted peegeldavad nii kogu ühiskonna arengut kui ka uue tööturule jõudnud põlvkonna ootusi. Noorte jaoks ei ole enam olulised aastakümneteks tagatud töökoht ja kindel palk, vaid nad eeldavad kohustuste võtmisel paindlikkust ...

Merle Erikson, Tartu Ülikooli tööõiguse professor

Euroopa Kohus on teinud viimastel aastatel kümneid töösuhteid puudutavaid otsuseid, mis aitavad mõista Euroopa Liidu tööõigusalaseid akte. Käesoleva artikli teemaks on valitud valveaega käsitlev Euroopa Kohtu praktika põhjusel, et Eesti õigus reguleerib seda küsimust Euroopa õigusest erinevalt. ...

Pihel Sarv, Tallinna Halduskohtu kohtunik

Eesti kolme suurkiskja – pruunkaru, hundi ja ilvese – kaitset või küttimist käsitlevad otsused pälvivad enamasti elavat avalikku tähelepanu. Köitvad, kuid ka kõhedust tekitavad suured loomad, kellega oma kodukamarat jagame, lähevad paljudele väga korda. Uuriks seega, kust need vaidlused on alguse saanud. Millele toetudes halduskohtud kirgi kütvaid otsuseid teevad ja mida kohtupraktikas senini on leitud? ...

Egle Tammeleht, Marko Mägi, Maris Hindrikson, Tartu Ülikool, ökoloogia ja maateaduste instituut

Loomade hukkumine on looduses paratamatu, kuid viimasel kahesajal aastal on inimkonna kasvu ja maakasutuse tõttu paljude liikide olukord halvenenud. Selle tagajärjel kannatab ka inimene. ...

Paavo Randma, riigikohtunik

Olen sattunud Ukrainas käima viimasel kümnel aastal. Intensiivsemaks on külaskäigud läinud alates täiemahulise sõja algusest 24. veebruaril 2022. Sõltumata reisi olemusest on visiitide üheks (kõrval)eesmärgiks alati olnud uurida ning panna kõrva taha, kas ja kuidas toimib õigusemõistmine sõjaaja tingimustes, ning võimalusel teha sellest Eestile järeldusi, nii palju, kui see meie sarnasusi ja erisusi arvesse võttes mõistagi võimalik on. ...

Kai Härmand, Harju Maakohtu kohtunik

Põneva koolituse leidmine Euroopa kohtunike koolitusvõrgustiku (EJTN) pakkumiste hulgast on paras detektiivitöö. Esmalt tuleb saada muidugi vihje. Mina sain oma vihje ühel konverentsil, kus Saksa kolleeg rääkis silmade särades oma kõige vaimustavama koolituse kogemusest. ...

Julia Laffranque, riigikohtunik

Juba esimene praktikapäev 17. novembril 2025 Türgi kõrgeimas halduskohtus ehk Riiginõukogus (Daniştay) Ankaras, kus viibisin rahvusvahelise kõrgeimate halduskohtute ühenduse (AIHJA) korraldatud kohtunike vahetusprogrammi raames tutvumisvisiidil, kujunes töiseks ja meeleolukaks. ...

Karin Leichter-Tammisto, Riigikohtu esimehe nõunik

Kohtute haldamise nõukoda on kohtusüsteemi juhtimiseks kokku kutsutud nõuandev kogu, mis haldab koostöös Justiits- ja Digiministeeriumiga esimese ja teise astme kohtuid. Kohtute seaduse kohaselt on KHN-i pädevuses nõusolekute ja seisukohtade andmine, samuti arvamuse avaldamine kohtuid ja kohtunikke puudutavates küsimustes. ...

Andra Pärsimägi, eetikanõukogu esimees, Tartu Ringkonnakohtu kohtunik

Kohtud töötavad inimeste kaitseks, õigusrahu tagamiseks ja õigusriigi hüvanguks. Kohtute väärtused on asjatundlikkus, usaldusväärsus ja sõltumatus. Eesti kohtunikud järgivad Bangalore’i põhimõtetes sõnastatud väärtusi, milleks on sõltumatus, erapooletus, ausameelsus, kõlbeline laitmatus, võrdsus, asjatundlikkus ja hoolsus. ...

Anu Uritam, Eesti Kohtunike Ühingu esimees, Harju Maakohtu kohtunik

Eesti Kohtunike Ühingul oli 2025. aasta lõpus 250 tegevliiget. Lisaks on ühingul kaks auliiget. 2025. aasta jooksul liitus ühinguga neli uut tegevliiget ja lahkus omal soovil kaks liiget. ...

Velmar Brett, kohtunikueksamikomisjoni esimees, riigikohtunik
Ave Hussar, Riigikohtu personali- ja kommunikatsiooniosakonna juhataja

2025. aastal esitas kohtunikueksamile avalduse 18 inimest, kes soovisid eksamit sooritada kokku 20 korral. Kõige enam sooviti eksamit teha eraõiguse ja tsiviilkohtumenetluse valdkonnas ...

Paavo Randma, distsiplinaarkolleegiumi esimees, riigikohtunik

Läinud aastal arutas distsiplinaarkolleegium kahte süüdistusasja. Mõlemal juhul oli distsiplinaarsüüdistus esitatud maakohtu kohtunikule. Ühel juhul oli süüdistuse esitajaks maakohtu esimees, teises kohtuasjas aga Riigikohtu esimees. ...

Liina Reisberg, Riigikohtu õigusteabe- ja koolitusosakonna juhataja
Aivi Jürgenson, Kristin Kink, Madis Metelitsa, Riigikohtu õigusteabe- ja koolitusosakonna nõunikud

Koolitusnõukogu seisis 2025. aastal silmitsi mitme olulise uuenduse ja koostööalgatusega, mis kujundasid kohtunike koolituste valdkonna arengut. ...

Meelis Eerik, Harju Maakohtu kohtunik

2025. aasta arvamus oli varasematest erinev. Seda iseloomustab kasvõi see, et raske on leida arvamuse teemale täpset eestikeelset vastet. Inglise keeles on arvamuse teemaks judicial wellbeing. Wellbeing tähendab tõlkes heaolu, hüvangut, õitsengut. ...

Külli Luha, Justiits- ja Digiministeeriumi kohtute talituse analüütik

2025. aastal saabus maakohtutesse lahendamiseks 37 538 tsiviilasja (6,5% rohkem kui 2024. aastal) ja 31 120 maksekäsu kiirmenetlusasja (34,3% vähem kui 2024. aastal); kriminaalmenetlusasju jõudis kohtusse 10 498 , neist kriminaalasju 3313 (6,3% rohkem kui 2024. aastal) ...