Andra Pärsimägi
Tartu Ringkonnakohtu kohtunik, eetikanõukogu liige

 

Hea ja kurja, õige ja vale vahel vahet tehes tuleb paratamatult tunnistada ka omaenese viltuminekuid ja vajakajäämisi.[1]

Eetikanõukogu koosseis

Eetikanõukogu on kohtunike nõuandev organ, mis tegutseb 8. veebruaril 2019 kohtunike kaheksateistkümnendal korralisel täiskogul vastuvõetud kodukorra alusel. Eetikanõukokku kuuluvad kohtunike täiskogu valitud viis kohtunikku, kelle hulgas võib olla emeriitkohtunikke. Nõukogu liikme volitused kestavad kolm aastat.

2023. aastal kuulusid nõukokku Uno Lõhmus, Krista Kirspuu, Kaupo Paal, Meelis Eerik ja Andra Pärsimägi. Eetikanõukogule esitati 2023. aastal 15 küsimust, millest osa sisaldas alaküsimusi. Nõukogu pidas kolm koosolekut: ühe Tallinnas ja kaks Tartus. Koosolekutevahelisel ajal suhtles nõukogu veebi teel.

Eetika tutvustamine

2022. aasta eetikanõukogu ülevaates rõhutasime, et eetikakoodeksit tuleb rakendada. See hõlmab koodeksi tutvustamist, kohtunike eetikaalast koolitust, koodeksi põhimõtete tõlgendamist ja hinnangute andmist ning sanktsioneerimist koodeksi põhimõtete rikkumisel.[2]

Võrreldes varasemate aastatega oli 2023. aastal kohtuniku eetika tutvustamisel väike edasiminek. Jaanuaris toimus eetikakoolitus, mille lektor oli nõukogu liige Meelis Eerik. Alustavate kohtunike sisseelamiskoolituse üks osa oli kohtunikueetika ja huvide konflikti vältimine, teemajuht oli nõukogu liige Uno Lõhmus. Kogenud kohtunike inspiratsiooniseminaril esines poetess Doris Kareva, kelle ettekanne „Themise teenrid“ pakkus mõtterännakut otsustajatest ja otsustamisest, kaalutlustest ja tasakaalust: „Sõnajulguse ja vaikimistarkuse, õigluse ja halastuse vahel vangub kogu see peenike imeniit, vaimne rippsild, millel inimestena kõnnime, ilma et silm seletaks kummatki kallast. Kõik otsused elus tuleb langetada just selles mõneti ebakindlas olukorras, teades oma teadmiste puudulikkust ja mõistes kogu mõistetamatuse suurust.“[3] Ettekanne ja luulepõimikud mõjusid kui eetika-aabits, mis tegi ajatuid vihjeid otsustajaks kasvamise ja inimeseks olemise põhiväärtustele.

Moodle’i keskkonnas alustavale kohtunikule mõeldud eetikarubriiki aitas testküsimustega sisustada nõukogu liige Andra Pärsimägi, kellele andis inspiratsiooni nõukogu liige Krista Kirspuu. Testküsimuste eesmärk on panna kohtunikku mõtlema oma ameti olulistele väärtustele, et vajaduse korral ära tunda ja vältida nii huvide kui ka rollikonflikti ning mõista, et enne mistahes otsuse langetamist tuleb faktid võimaluste piires kindlaks teha, olukorda analüüsida ja kaaluda selle põhjal asjakohaseid otsustuskriteeriumeid.

Mis teoksil?

Nõukogu võib anda kohtunikele üldiseid soovitusi. 2023. aastal nõukogu ühtegi soovitust ei esitanud. Ent oleme valmis osalema sotsiaalmeedia kasutamise juhtnööride koostamises, mida töötab kommunikatsioonistrateegia raames välja Riigikohus. Loodetavasti jõuame selleni, et valmib ülevaade kohtunike sotsiaalmeediaga seotud probleemidest ja koostatakse üldised sotsiaalmeedia kasutamise soovitused[4]. Nõukogu algatusel tõlgitakse eesti keelde kohtunike käitumist käsitlevad Bangalore’i[5] põhimõtted[6], mis saavad kõigile kättesaadavaks Riigikohtu veebilehel.

Järgnevatel aastatel ootab süsteemsemat lähenemist ja häid mõtteid kohtunike eetikakoolituse korraldamine. Tartu Ülikooli õigusteaduskonna magistriõppekavas on alates 2024. aastast kohustuslik õppeaine „Juristi kutse-eetika“, mille kaks seminari käsitlevad kohtuniku kutse-eetikat. Juridica peatoimetaja ootab artiklit kohtuniku eetika teemal.

Usaldus ja avatus

Kohtunikuamet annab usalduskrediidi. Et usaldust hoida ja suurendada, tuleb oma igapäevategevuses järgida kutse-eetikat ja -moraali.

Kohtunikule peab olema tagatud võimalus teha otsuseid ilma väljastpoolt tuleva surve või mõjutamiseta. Tal on ametist tulenev kohustus hoida ja kaitsta õigusemõistmise sõltumatust – sealjuures mitte niivõrd kui enda privileegi, vaid kui igaühe põhiseaduslikku õigust õiglasele kohtumenetlusele erapooletu kohtunikuga. Bangalore’i põhimõtete preambulis rõhutatakse, et üldsuse usaldus kohtusüsteemi ning kohtunike kõlbelise autoriteedi ja ausameelsuse vastu on nüüdisaegses demokraatlikus ühiskonnas ülima tähtsusega. On oluline, et kohtunikud austaksid nii üksikisikuna kui ka kollektiivselt oma ametit avalikkuse usalduse vääriliselt ning et nad püüaksid suurendada ja säilitada usaldust kohtusüsteemi vastu.[7]

Endine Riigikohtu esimees Rait Maruste on öelnud, et kohus on riigi demokraatliku toimimise kolmas jõud ja selles ei saa ega või olla mingit suletust või valgustkartvaid siseasju.[8] Eetikanõukogu toetab avatust ja sisulist arvamuste vahetust. Ka nõukogu arvamused ja soovitused avaldatakse Riigikohtu veebilehel[9] (eetikakoodeksi p 35[10]). Selline avatus[11] on kooskõlas kohtusüsteemi ühe väärtuse – usaldusväärsusega. Väärtustame inimest ja meeskonda, kohtleme kõiki lugupidavalt, oleme oma tegemistes korrektsed ja avalikkusele arusaadavad.[12]

Eetikanõukogu arutleb

Eetikakoodeks ja sageli ka eetikanõukogu arvamused lähtuvad ideaalidest ning nendes kirjeldatakse standardeid, mille poole kohtunik peab püüdlema. Koodeksi põhimõtted on selgelt kirjas, kuid tegeliku eluolu tõttu ei ole välistatud, et tekivad kahtlused, kuidas üht või teist põhimõtet rakendada või millist väärtust kollisioonis eelistada. Küsimuste tekkimine on täiesti loomulik ja näitab, et kohtunikkonna moodustavad südametunnistusega inimesed, kes on vägagi teadlikud oma ametikohale esitatavatest rangetest nõuetest.[13]

Nõukogu annab talle esitatud asjaolude ja piiratud teabe alusel arvamuse selle kohta, milline käitumine oleks kõige enam eetikakoodeksi põhimõtetega kooskõlas. See arvamus on soovituslik ega tähenda, et sellest kõrvalekaldumine oleks igal üksikul juhul eetikanõuetega vastuolus ja taunitav. Näiteks ei või eetikareeglid ja eetikanõukogu arvamused piirata põhjendamatult ega kitsendada kohtuniku sõltumatust.

Eetikakoodeks ei sätesta, kes ja kuidas saab eetikanõukogu poole pöörduda. Riigikohtu veebilehel oleva teabe kohaselt võib kohtunik pöörduda nõukogu poole teda puudutavas küsimuses arvamuse saamiseks või teha nõukogule ettepaneku üldise soovituse andmiseks, esitades avalduse e-posti aadressil eetika@riigikohus.ee.[14] Seega on arvamuse saamise eelduseks see, et küsimus puudutab selle esitajat ennast.

2023. aasta eristus eelnevatest aastatest selle poolest, et nõukogule edastati mitu küsimust, kus küsija ei soovinud arvamust temale olulise valiku või dilemma kohta, vaid selle kohta, kas mõne kolleegi käitumine on kooskõlas eetikakoodeksiga. See näitab kohtunike muret ja südamevalu kohtusüsteemi ning kohtumajade tööõhkkonna pärast. Kohtunikkond on sama tugev kui selle nõrgim lüli.

Kohtunikule peab olema tagatud salliv ja turvaline töökeskkond. Eetikanormid toetavad avatud kollegiaalseid suhteid, julgust ja võimalust probleemi tekkimisel seda esmalt rahulikult omavahel arutada. Aive Pevkur on seda nimetanud sündsuseks kohtumajas. See hõlmab küsimusi, millise määrani on personaalsus tolereeritav ning millised on isiklikud hoiakud ja sõnakasutus, sealhulgas iroonia ja sarkasm.[15] Nõukogule esitatud küsimustest vaatas vastu nõudlikkus, eelkõige nõudlikkus kolleegide suhtes.

Eetikanõukogu on tänulik kõigile arvamuse soovijatele, sest saadud teabe põhjal saab teha esmased järeldused selle kohta, mis kohtunikele enim muret valmistab. Sealjuures tekkis küsimus, kuidas lahendada neid kitsaskohti, milles eetikanõukogu ei saa abiks olla.

Nõukogu andis oma parima ja vastas kõigile esitatud küsimustele, rõhutades, et tema ülesanne ei ole tuvastada fakte ega uurida, kas arvamuse taotleja esitatud sündmuse kirjeldus, mille kohta hinnangut soovitakse, vastab tegelikkusele. Kohtunike eetikanõukogul ei ole pädevust tuvastada küsimuse aluseks olevaid fakte, kuulata ära küsijat või kolmandat isikut, sh kolleegi, kelle käitumise kohta arvamust soovitakse. Eetikanõukogu arvamuse sisukus sõltub suuresti küsimusest. Kui selles on esitatud kogu vajalik informatsioon, saab nõukogu seda kaaluda ja anda oma põhjendatud arvamuse. Kui nõukogu ette tuuakse vaid osa isikutevahelisest suhtlusest või üks fragment kellegi kolmanda käitumisaktist, on nõukogul üksnes võimalus viidata eetikakoodeksi asjakohastele põhimõtetele.

Eetikanõukogu kutsub kõiki kohtunikke ja kohtujuhte üles avatumale ning läbipaistvale suhtlemisele, suuremale kollegiaalsusele omavahelistes suhetes. Heaks tavaks võiks saada, et mõnda kitsaskohta märganud kohtunikul oleks oma kohtumajas esmane võimalus küsimusele vastus saada. Oodatud on vabatahtlik valmidus suhelda kolleegiga ja juhtida vajaduse korral tema tähelepanu silmanähtavale minetusele.[16]

Nõukogu kaldus pärast arutelu arvama, et üldjuhul ei ole tema ülesanne lahendada kohtunike omavahelisi vastuolusid ega anda hinnangut, kas kolleeg on vääritult käitunud. Eetikanõukogu esmane eesmärk on abistada kohtunikku olukorras, kus ta hakkab kahtlema, kas tema käitumine on kooskõlas eetikakoodeksiga – sel juhul saab ta eetikanõukogult arvamuse.

Eetikanõukogu arvamused

Allpool on esitatud ülevaade 2023. aastal esitatud küsimustest ja kokkuvõtted eetikanõukogu arvamustest. Terviktekstidega saab tutvuda Riigikohtu veebilehel.[17]

Kohtunike eetikakoodeksi kohaselt koostab nõukogu arvamusi vähemalt kolmeliikmelises ja soovitusi viieliikmelises koosseisus. Nõukogu arvamused ja soovitused kujunevad konsensuslikult (eetikakoodeksi punkt 38). Konsensuse nõue on ainulaadne – näiteks prokuröride eetikanõukogu ja ametnikueetika nõukogu otsuseid võetakse vastu häälteenamusega[18], [19]. Advokatuuri aukohus lahendab kaebusi kolme- või neljaliikmelises koosseisus, otsus tehakse häälteenamusega ja eriarvamus vormistatakse otsuse lisana.[20]

Ülevaatlikkuse huvides ja lugemise hõlbustamiseks on alates 2023. aasta juunist koostatud arvamustele märgitud pöördumise järjekorranumber ja aasta.[21]

  • Arvamus nr 7/2023

    Kas kohtunik peaks end taandama kohtumenetlusest, mille osaline on pank, kelle ees on kohtunikul laenukohustus (tavatingimustel kodulaen, autoliising vms)?

Kohtunik ei pea taanduma kohtumenetlusest, mille osaline on pank, kelle ees on kohtunikul tavatingimustel laenukohustus. Teenuse tarbijal ei teki üldjuhul majanduslikku huvi kohtuasja tulemuse vastu. Taanduse küsimus võib tekkida juhul, kui kohtunikul on panga ees tavakliendiga võrreldes erisuhe (näiteks eriti soodsatel või teistsugustel tingimustel võetud kohustus) või kui kohtunik on varasema karjääri jooksul (näiteks advokaadina) pangaga olulises määras kokku puutunud ning tal on menetlusest väljapoole jääv teadmine vaidluse asjaoludest.

  • Arvamus nr 8/2023

    2023. aasta märtsikuus ilmunud meediakäsitlustele viidates esitati järgmised küsimused. – Kui on toimunud mitmeti mõistetav, sh ebaõnnestunud kommunikatsioon, millised on suunised kohtunikule teise isiku sõnumi sisustamiseks ja sellele reageerimiseks?
    – Kas kohtunikul on eetiline pöörduda anonüümselt ajakirjanduse poole?
    – Kas kohtunikul on eetiline pöörduda ajakirjanduse poole, kui asjaosaline on vabandanud?
    – Kas ja mida saaksid või peaksid teised kohtunikud sellises olukorras anonüümse pöördumise korral tegema?

Olles üldsuse valvsa tähelepanu all, peab kohtunik aktsepteerima isiklikke piiranguid, mis tavakodanikule võivad koormavad tunduda. Eeskätt peab kohtunik käituma viisil, mis sobib kokku kohtunikuameti väärikusega (eetikakoodeksi punkt 6). Juhul kui kohtuniku suhtes tehakse pöördumine, mis tundub tema jaoks kohatu või ebaviisakas, tuleks tal vältida ülereageerimist. Samas ei pea kohtunik taluma solvanguid ega kohatut käitumist. Kohtuniku reaktsioon peab olema kaalutletud, tasakaalukas ja väärikas.

Kohtuniku poolt ajakirjanduse poole pöördumisega seotud eetilisi küsimusi on eetikanõukogu käsitlenud oma varasemas arvamuses (vt „Kohtunike eetikanõukogu arvamus kohtunike suhtlemise kohta meediaga“). Et leida tasakaal kohtuniku isikuvabaduse ja demokraatliku ühiskonna legitiimse huvi vahel säilitada usaldus kohtuvõimu vastu, tuleb arvestada järgmisi peamisi aspekte: 1) kas kohtuniku sõnavõtt seab kahtluse alla tema erapooletuse; 2) kas kohtuniku sõnavõtt võib ajendada poliitilisi rünnakuid; 3) kas kohtuniku sõnavõtt on vastavuses ametiväärikusega. Kui mõni neist aspektidest on kahtluse all, tuleks sõnavõtust hoiduda. Hinnata tuleks ka laiemat ühiskondlikku konteksti, keelekasutust ja kohtuniku positsiooni kohtusüsteemis.

  • Arvamus nr 9/2023

    Maakohtu osakonnajuhataja nimetamise korraldusest on ajendatud järgmised küsimused.
    – Kas kohtu esimehele laienevad tema ametikohal töötamisel kohustused järgida õigusakte ning hoida kohtunikkonna ausameelset mainet?
    – Kas kohtu esimees täidab oma töökohustusi omakasupüüdmatult, kui ei võimalda kohtunikel kujundada väljakujunenud tavade ja seaduse kohaselt ühist arvamust osakonnajuhataja kandidaadi suhtes enne tema ametisse nimetamist?

Osakonnajuhataja nimetamine on kohtu esimehe ainupädevuses ega eelda hääletamist ning kohtu esimehel ei ole kohustust kohtunike arvamusega arvestada. Samas toob eetikakomisjon esile, et osakonnajuhataja peaks olema kohtu esimehe ja osakonnas töötavate kohtunike vahelüliks, kes korraldab omavahelist koostööd ja vahendab informatsiooni. See eeldab nii esimehe kui ka kohtunike usaldust ja koostöövalmidust osakonnajuhataja suhtes ning selleks ongi seaduses ette nähtud kohtu esimehe poolt osakonnajuhataja valimisel osakonnas töötavate kohtunike arvamuse ärakuulamine. Eetikanõukogu ei pea administratiivülesandeid täitva kohtuniku, sh osakonnajuhataja nimetamisel üldjuhul põhjendatuks anonüümset ja salajast arvamuste esitamist, sh hääletust. Eetikakoodeksi punktis 31 toodud kohtuniku korrektse ja väljapeetud käitumisega on kooskõlas avalik arutelu.

  • Arvamus nr 10/2023

    Kas kohtunikueetika koodeksi punktist 18 tuleneb kohtu esimehele kohustus jagada kolleegidele hüvesid ning anda eeliseid ühetaoliselt või vähemalt selgete ja objektiivsete tunnuste alusel? Kas kohtu esimees peaks noorkolleegidele juhendajate määramisel arvestama juhendajate erialaseid oskusi, staaži ja muid omadusi?

Eetikanõukogu saab vastusena pöördumisele anda soovitusi, kuidas jõuda kohtus parima praktika juurutamiseni nii juhendajate määramisel kui ka kohtunike kaasamisel töövälistesse ettevõtmistesse, sh kohtutööga seotud õhtusöökidele. Koolitusnõukogu töötab välja juhendaja kompetentsimudelit, juhendajate/mentorite koolitusprogrammides on huvilistel võimalik osaleda, samuti on väljatöötamisel alustava kohtuniku ja mentori koostöövestluse aruande vormid. Kohtunik, kes soovib juhendada, saab pakutavate enesetäiendamise võimalustega tutvuda ja koolitustel osaleda. Eetikanõukogu on seisukohal, et avatud ja läbipaistvale juhtimisele ning kolleegidevahelistele headele suhetele tuleks kasuks, kui kaasaja selgitaks oma valikuid.

  • Arvamus nr 11/2023

    Kohtu üldkogu korraldamisest on ajendatud küsimused järgmised küsimused.
    – Kas kohtunike üldkogule võib kutsuda külalisi väljastpoolt kohtusüsteemi?
    – Kas külaliste kutsumist saab käsitleda kohtunikkonna siseasjade avalikkuse ette viimisena?
    – Kui päevakorras on märgitud diskussioon kohtu arengu üle (tulevikus täiendavate osakondade moodustamine), kuid tegelikult pidas kutsutud külaline loengut, kas sellega rikuti eetikanorme?

Eetikanõukogu arvates ei ole külaliste kutsumine maa- või ringkonnakohtu üldkogule vastuolus eetikareeglitega. Eetikanõukogu märgib, et eetikaga ei ole vastuolus ka üldkogul hariva iseloomuga loengu pidamine või ka meelelahutuslik osa. Külaliste kutsumine ei tähenda kohtunikkonna siseasjade avalikkuse ette viimist. Eetikanõukogu rõhutab, et avatud ja läbipaistev kohtupidamine ja -korraldus on eetikanormidega kooskõlas ning kutsutud külalise viibimine kohtu arengut käsitlevate teemade juures ei riiva kohtute sõltumatust. Kohtu esimehe ülesanne on hoolt kanda, et kutsutud isik kasutaks saadud informatsiooni üksnes selle ülesande täitmiseks, milleks teda üldkogule kutsuti. Diskussiooni asendumine loenguga ei ole kohtunike eetika küsimus.

  • Arvamus nr 12/2023

    Kas ja mis tingimustel võib mittetulundusühingu (MTÜ) juhatusse kuuluv kohtunik MTÜ-d kohtus esindada?

Mittetulundusühingu, sh korteriühistu üldkoosolek võib määrata juhatuse liikmeks kohtuniku ametit pidava ühinguliikme. Ühing on juriidilise isikuna õiguslik fiktsioon, mis saab suhetes teiste isikutega tegutseda üksnes esindaja kaudu. Esindamine tähendab õigustoimingute tegemist suhetes kolmandate isikute, sealhulgas kohtuga. Esindamine juhtorgani liikme poolt on samaväärne juhatuse liikme ülesande täitmine, kui seda on ühingu juhtimine. Eetikanõukogu leiab, et mittetulundusühingu liikmeks olev kohtunik, kes kuulub sama ühingu juhtorganisse, on juhtorgani liikmena ühingu seaduslik esindaja ja võib ühingut esindada. Oma tegevuse eest ei tohi kohtunik tasu saada.

  • Arvamus nr 13/2023

    Kohtunike üldkogul avaldab kohtu esimees, et ta on kuulnud kohtute haldamise nõukojal osaledes kuulujuttu mitme kohtuniku ebaeetilisest käitumisest. Kohtu esimees avaldab, et nende kohtunike nimed on talle teada. Kohtu esimees taunib üldkogul nende käitumist, kuid ütleb, et tal puuduvad tõendid.

    Kohtunike koosolekul avaldab kohtujuht, et esimees on algatanud distsiplinaarmenetluse ühe kohtuniku suhtes. Kohtujuht soovib, et kohtunik kahetseks avalikult oma tegevust.

    Kui kohtunikku, kelle suhtes menetlust alustati, koosolekul ei viibi, kommenteerib kohtu juht tema tegevust koosolekul.

    Kas eelkirjeldatud teguviis/käitumine on eetiline?

Eetikanõukogu ülesanne ei ole üldjuhul lahendada kohtunike omavahelisi vastuolusid ning anda hinnangut, kas kolleeg on vääritult käitunud. Eetikanõukogu peab vajalikuks osutada üldistele põhimõttetele, mis seostuvad esitatud küsimustega.

Kohtunike eetikareeglid on vastu võetud eelkõige selleks, et kindlustada õigusemõistmise fundamentaalne põhimõte: igaühele tagatakse kohtus õiglane õigusemõistmine sõltumatus ja erapooletus kohtus. Eetikareeglid peavad aitama kohtunikel käituda viisil, mis loob avalikkuse usalduse kohtu kui institutsiooni ja kohtunike tegevuse vastu. Seetõttu on ka eetikanõukogu esmane ülesanne anda nõu kohtunikule, kui kohtunikul tekib kahtlus, kas mingi tegevus ei kahjusta nimetatud eesmärke.

Kohtunike käitumist käsitleva Bangalore’i neljanda põhimõtte järgi on kohtuniku tegevuse sisemine ja väline kõlbeline laitmatus suure tähtsusega. Kohtunike eetikakoodeksi punkti 9 kohaselt juhib kohtunik kolleegi tähelepanu vaieldamatult vääritule käitumisele ja eetikakoodeksis kehtestatud reeglite rikkumisele ja püüab sellist käitumist lõpetada. Vajaduse korral teavitab ta juhtunust kohtu üldkogu või kohtu esimeest. Bangalore’i põhimõtete kommentaarides (punkt 218) öeldakse, et kohtunik peab reageerima, kui ta saab usaldusväärsetest tõenditest teada, et kolleeg on käitunud ebaväärikalt. Kohtunik võib kolleegiga suhelda ja tema väärkäitumisele tähelepanu juhtida või teatada rikkumisest distsiplinaarvastuse algatamise õigusega kohtunikule (kohtute seaduse § 91).

____________________________

[1] Tsitaat pärineb luuletaja Doris Kareva ettekandest kogenud kohtunike seminaril 5. oktoobril 2023.

[2] A. Pärsimägi. Eetikanõukogu 2022. aastal. Milleks meile kohtuniku kutse-eetika? – https://aastaraamat.riigikohus.ee/eetikanoukogu-2022-aastal-milleks-meile-kohtuniku-kutse-eetika/ (01.02.2024).

[3] Tsitaat pärineb luuletaja Doris Kareva ettekandest kogenud kohtunike seminaril 5. oktoobril 2023.

[4] 19. detsembril 2023. aastal toimus veebikoolitus kohtunike sotsiaalvõrgustike kasutamise teemal ja koolitusmaterjalides on selle kohta soovituslikud (mittesiduvad) juhised kohtunikele. Need on koostanud ÜRO narkootikumide ja kuritegevuse büroo (United Nations Office on Drug and Crime, UNODC). – https://www.unodc.org/ji/en/knowledge-products/social-media-use.html (04.02.2024).

[5] 1. novembril 2014 teatas Karnataka osariigi peaminister osariigi pealinna nime ametliku kirjapildi muutumisest. Uut nimekuju – Bengaluru – põhjendati asjaoluga, et selle hääldus on kanada keelele omasem (vt nt https://www.ibtimes.co.in/bangalore-mysore-other-karnataka-cities-be-renamed-1-november-611683). Eesti nõustus India sooviga ja keelekorraldajad määrasid samal aastal põhinimekujuks Bengaluru (vt nt kohanimede andmebaas, http://www.eki.ee/knab/p_mm_et.htm). Et aga endine nimi on kohtunikkonna hulgas levinud, kasutatakse siinses aastaraamatus mitteametlikku nimekuju Bangalore.

[6] Kohtunike käitumist käsitlevad Bangalore’i põhimõtted, 2002. – https://www.unodc.org/pdf/crime/corruption/judicial_group/Bangalore_principles.pdf (04.02.2024).

[7] Kohtunike käitumist käsitlevad Bangalore’i põhimõtted. Kommenteeritud väljaanne. UNODC, 2007, preambul, lk 18. – http://www.unodc.org/documents/corruption/publications_unodc_commentary-e.pdf (04.02.2024).

[8] R. Maruste. Ei maksa meie väikeses ühiskonnas kunstlikke barjääre ehitada, 10.12.2020. – https://www.err.ee/1202494/rait-maruste-ei-maksa-meie-vaikeses-uhiskonnas-kunstlikke-barjaare-ehitada (04.02.2024).

[9] Vastused eetikanõukogule esitatud küsimustele. – https://www.riigikohus.ee/et/kohtunike-omavalitsuskogud/kohtunike-eetikanoukogu (04.02.2024).

[10] Kohtunike eetikakoodeks. Vastu võetud 13. veebruaril 2004 kohtunike kolmandal korralisel täiskogul. Muudetud 8. veebruaril 2019 kohtunike kaheksateistkümnendal korralisel täiskogul. – https://www.riigikohus.ee/et/kohtunikuamet/kohtunike-eetikakoodeks (04.02.2024).

[11] Samas näiteks prokuröride eetikanõukogu otsustega tutvumiseks tuleb esitada teabenõue, vt https://www.prokuratuur.ee/prokuratuurist/prokuratuur/jarelevalve#eetikanoukogu-otsuse (04.02.2024).

[12] Eesti kohtud. Kohtute väärtused. – https://www.kohus.ee/eesti-kohtud/kohtususteem-kolmeastmeline (04.02.2024).

[13] Riigikohtu esimehe dr. iur. Priit Pikamäe ettekanne õigus- ja kohtusüsteemi arengust kohtunike täiskogul 9. veebruaril 2018, lk 5. – https://www.riigikohus.ee/sites/default/files/elfinder/analyysid/2017/RKE_ettekanne_t%C3%A4iskogu_2018.pdf (04.02.2024).

[14] https://www.riigikohus.ee/et/kohtunike-omavalitsuskogud/kohtunike-eetikanoukogu (04.02.2024).

[15] A. Pevkur. Kohtunike koodeksist praktilise eetiku pilguga. Ettekanne kohtunike täiskogul 9. veebruaril 2018. – https://www.riigikohus.ee/sites/default/files/elfinder/%C3%B5igusalased%20materjalid/avalikud%20esinemised/A.Pevkuri%20slaidid.pdf (04.02.2024).

[16] Kohtunik peaks kohtunikke ja kohtusüsteemi puudutavas küsimuses esmalt avaldama arvamust kohtu(süsteemi) sees. Vt Euroopa Kohtunike Konsultatiivnõukogu (Consultative Council of European Judges, CCJE) arvamus nr 25, p 53. – https://rm.coe.int/opinion-no-25-2022-final/1680a973ef%0A%0A (04.02.2024).

[17] Vastused eetikanõukogule esitatud küsimustele. – https://www.riigikohus.ee/et/kohtunike-omavalitsuskogud/kohtunike-eetikanoukogu (04.02.2024).

[18] Prokuröride eetikakoodeksi § 11 lõike 4 teise lause järgi arutab nõukogu asju vähemalt kolmeliikmelises koosseisus ja võtab otsused vastu poolthäälte enamusega, vt – https://www.prokuratuur.ee/tootamine-prokuratuuris/prokuratuur-tooandjana/eetikakoodeks/v-peatukk (04.02.2024).

[19] Ametnikueetika nõukogu töökorralduse aluste (RT I, 19.05.2015, 4) § 6 lõike 2 järgi teeb eetikanõukogu  otsuse koosolekust osavõtvate eetikanõukogu liikmete häälteenamusega. Häälte võrdse jagunemise korral on otsustavaks ametnikueetika nõukogu esimehe hääl. Eriarvamus protokollitakse.

[20] https://advokatuur.ee/et/advokatuurist/struktuur/aukohus (04.02.2024).

[21] Eetikanõukogu 2023. aasta esimesed arvamused on kajastatud kohtute aastaraamatus 2022. – https://aastaraamat.riigikohus.ee/eetikanoukogu-2022-aastal-milleks-meile-kohtuniku-kutse-eetika/ (04.02.2024).