Liina Reisberg
Riigikohtu õigusteabe- ja koolitusosakonna juhataja
Uus koolitusnõukogu koosseis ja kohtunike koolituse uus strateegia
8. juunil 2023 valiti kohtunike täiskogul Narvas koolitusnõukogu uued kohtunikest liikmed: esimesest kohtuastmest Kai Härmand ja Margit Jõgeva, ringkonnakohtutest Elina Elkind ja Oliver Kask ning Riigikohtust Heiki Loot ja Kalev Saare. Asendusliikmeteks said Maarja-Liis Lall, Üllar Roostoja ja Heili Sepp. Alates 19. septembrist 2023. aastal on koolitusnõukogu esimees riigikohtunik Heili Sepp ja aseesimees Tartu Maakohtu kohtunik Margit Jõgeva. Koolitusnõukogu mittekohtunikest liikmed jäid samaks. Prokuratuuri esindab Laura Aiaots, advokatuuri Imbi Jürgen, Tartu Ülikoolist kuulub nõukogusse Katre Luhamaa. Justiitsministeeriumist võttis Kaidi Lippuselt 2024. aasta algul teatepulga üle kohtute talituse juhataja Eneli Kivi.
Uue nõukogu esimene olulisem ülesanne on võtta vastu kohtunike koolituse strateegia 2025–2027, mille väljatöötamine on juba alanud. Strateegiavahetus langeb aega, mil kohtusüsteemis on käsil mitu teistki suuremat algatust: kirjutatakse kohtute uut arengukava, tegeletakse kohtuhaldusmudeliga ja kohtuniku kompetentsimudeliga. Koolitusstrateegia peab seega ühte jalga käima muude kohtuid puudutavate muutustega. Strateegia on plaanis vastu võtta 2024. aasta sügisel.
Ülevaade kohtunike koolitamisest 2023. aastal
2023. aastal korraldati 68 koolitust, mille kestus oli kokku 88 koolituspäeva. Aasta oli tihe ja koolitusi kaheksa võrra rohkem kui eelnenud aastal, sealjuures koolituspäevi koguni 20 enam kui mullu (vrd 2022: 68 päeva). Veebiõppe osakaal vähenes ja lähiõppe osakaal kasvas. Sarnaselt eelneva paari aastaga oli umbes kolmandikul koolitustest võimalik osaleda paindõppes, st nii kohapeal kui ka veebis (vt joonis 1).
Jooniselt 2 on näha, et viimastel aastatel, mil on pakutud veebi- ja paindõppekoolitusi, on kasvanud ka osalejate arv, mis küündis 2023. aastal peaaegu 3500-ni. Jätkuvalt on nii prokuröridel kui ka advokaatidel suur huvi kohtunike koolituste vastu: prokurörid osalesid neil 39 ja advokaadid 389 korral. Tõusunäitajaid mõjutab ka see, et osa koolitustest valmistati ette koostöös advokatuuri ja prokuratuuriga. Sel juhul jaguneb võrdselt ka osalejate arv.
On rõõmustav tõdeda, et põhisihtrühmas – kohtunike hulgas – jõuti pea igaüheni. Joonise 3 andmetel tuli 243 kohtunikust mullu koolitusele 234, mis moodustab 95% kohtunikkonnast. Koolitustel käis võrreldes 2022. aastaga 28 inimest rohkem. See kasvusuundumus on kestnud neli viimast aastat (vt joonis 3).
Lisaks sellele, et kohtunikkond on õppimisel aktiivne, pakkus heameelt ka järjekordne parima koolitaja valimine. Selle tiitli pälvis Elina Elkind 2022. aastal hästi antud koolituste eest.
Uued algatused 2023. aastal
2023. aasta oli kohtunike koolitamisel mitme uue algatuse aasta.
Alustavate kohtunike jaoks avati Moodle’i õppekeskkonnas digivärav, kust leiab alustavate kohtunike programmi kuus kohustuslikku koolitust iseseisvaks õppimiseks. Nii saab kohtunik kohe ametisse asudes ligi esmaselt vajalikele koolitusmaterjalidele. Seda vajadust on varasematel aastatel tugevasti rõhutatud, sest õpperühmad olid alustavatest kohtunikest tulvil ja olulise koolituspäevani tuli mõnikord oodata pool aastat või kauemgi.
Digiväravasse on loodud ka õppevideod, mis hõlmavad tööd digitoimikuga, kohtute infosüsteemi (KIS) mallide loomist, KIS-i märksõnaotsingut, xLaw kasutamist, ülevaadet kohtute siseveebist ja lahendi puhastamist metaandmetest. Materjali loomisel on arvestatud alustavate kohtunike sagedasemaid küsimusi. Eriti võiks õppevideotest kasu olla neile, kes tulevad ametisse väljastpoolt kohtuid ja seisavad infosüsteemides avaneva vaatega silmitsi esimest korda.
Veel on digiväravas kättesaadavad iseseisva õppe testid eesti keele ja kohtuniku eetika kohta. Kogenud kohtunikelt on kogutud tabelite ja dokumendipõhjade näiteid, mis on abiks menetluste juhtimisel (nt sisaldab tabel valemit menetluses olnud asja pikkuse arvutamiseks või on värvikoodi järgi näha, kes menetlusgrupi liikmetest on teinud kohtuasjas viimase toimingu). Tänu sellele ei pea alustav kohtunik abivahendeid endale ise looma hakkama. Loodetavasti katab selle vajaduse edaspidi ka KIS-is olev kohtuniku töölaud. Digivärav võimaldab konkreetse koolituse eel- ja järeltegevusena nii failivahetust kui ka foorumeid. Neid võimalusi on juba esimeste õpperühmade peal katsetatud, ent laiem kasutuselevõtt on alles kavas.
Koostöös kohtunike eetikanõukoguga saadeti tõlkimisse kohtunike käitumist ja eetikat selgitavad Bangalore’i[2] põhimõtted[3] ja nende kommentaarid. Tõlge valmib ja tehakse kohtunikkonnale kättesaadavaks 2024. aastal.
Olulise edasiminekuna saab ära märkida alustava kohtuniku uue tagasisidevormi (alustava kohtuniku ja mentori koostöövestluse kokkuvõte), mille kohtunikueksamikomisjon kinnitas 27. juunil 2023.
Esimest korda korraldati kahepäevane motivatsiooniseminar kogenud kohtunikele, kes on ametis olnud vähemalt kümme aastat. Seminar toimus Taagepera Lossispaas Wagenküll. Osalenute tagasiside näitab, et kogenud kohtunike kokkutoomine tööprotsesside juhtimise teemalisteks aruteludeks on oluline ja seminari korraldamist tuleks jätkata. Viimastel aastatel, mil kohtunike põlvkond on vahetunud, on suur rõhk olnud alustavate kohtunike sisseelamise toetamisel, mistõttu ei ole kogenud kohtunike omavahelisele praktikavahetusele ja töörõõmu jagamisele tähelepanu jätkunud. Koolitusnõukogu on lisanud motivatsiooniseminari ka 2024. aasta koolitusprogrammi.
2023. aastal täiendati kohtunike koolitusveebi ulatuslikus videoteegis ja koolitusmaterjalides otsimise võimalusi: loodi otsingumootor, nii et nüüd leiab kõik salvestised, slaidid ja muud materjalid valdkondade kaupa üles. Soovime, et kohtunikud ja kohtujuristid kasutaksid järelvaatamisvõimalust aktiivselt. Ainuüksi 2023. aastal lisati kohtunike koolituse kodulehele 31 salvestist.
2023. aasta eristus ka selle poolest, et kohtujuristide väliskoolitustel käimist toetati rahaliselt, tugevdades nii kohtunikkonna järelkasvu arenguvõimalusi.
Kui rääkida uutest ettevõtmistest, siis liitus Riigikohus partnerina Euroopa Õigusakadeemia (Academy of European Law, ERA) projektiga „Baltic Network of EU Law Expert“, mille raames korraldatakse Balti riikide kohtunikele koolitusi Euroopa Liidu õiguse teemal. Toimusid esimesed Sisejulgeolekufondi projekti „Kohtuteenistujate ja prokuröride koolitused“ kaudu rahastatud koolitused. Jätkusid Norra programmi koolitused alaealistega seotud teemadel. Norra programm lõpeb 2024. aastal, ent eduka taotluse korral on Riigikohtul võimalik saada Euroopa Sotsiaalfondi+ projektirahastus noorte ja alaealiste õigusi puudutavateks koolitusteks järgnevatel aastatel.
Lisaks on USA Justiitsministeerium kiitnud heaks rahastuse 2024. aasta märtsist kuni 2026. aasta märtsini, et toetada Balti riikide õiguskaitseasutuste (sh kohtute) töötajate koolitamist korruptsiooni, rahapesu ja arvutikuritegevuse vallas. Programm võimaldab korraldada nii materiaal- kui ka menetlusõiguse teemalisi õppepäevi (sh praktilisi oskuskoolitusi) koos õppekülastustega, millest esimene leiab aset 26.–30. augustil 2024 Washingtonis.
Alustavate kohtunike programm
Teist aastat järjest toimus alla kolmeaastase staažiga kohtunike koolitusprogramm. Pakuti kõiki programmis ette nähtud koolitusi peale õigusinfo andmebaaside kursuse, mis toimub 2024. aastal. Kõigil lahendi koostamise koolitusel osalenud kohtunikel oli võimalik saada kogenud kohtunikelt individuaalset tagasisidet. Rõõmustava asjaoluna võib nimetada kogenud kohtunike huvi alustavate kohtunike programmi koolituste vastu – mõni üksik neist sai ka võimaluse neil osaleda.
Aprillis toimus alustavate kohtunike sisseelamise toetamiseks juba teist korda kolmepäevane seminar. Käsitleti kohtuniku rolli ja väärtusi nii Eestis kui ka rahvusvahelisel tasandil, kohtunikueetikat ning valdkonnapõhiselt tööprotsesside ja menetluse juhtimist. Oskuskoolitustena lisandusid avaliku esinemise, kehakeele ja häälekooli kursus. Seminar toetas üle Eesti töötavate kohtunike omavahelist võrgustumist. Seminari kohta antud tagasiside oli väga positiivne ja ka 2024. aastal moodustab seminar koolitusprogrammi osa.
2023. aasta jaanuaris toimus kohtuesimeeste ja alustavate kohtunike mentorite ümarlaud. Kevadel uuendati ümarlaua kokkulepete ja väiksema töörühma ettepanekute alusel alustava kohtuniku ja tema mentori koostöövestluse kokkuvõtte vormi. Alustavaid kohtunikke juhendavatele mentoritele pakuti uutele põhimõtetele toetuvat 1,5-päevast juhendava mentorluse koolitust. Selle käigus puudutati ka coaching’u printsiipe. Tagasiside põhjal oskasid paljud osalejad õpitut rakendada, sealhulgas juhendamisvälistes olukordades. Koolituskava vajab veel arendamist, et parimal moel nii alustavate kohtunike kui ka juhendajate ootustele vastata.
Suurem osa alustavate kohtunike koolitustest toimus lähiõppena, mis elavdas arutelusid, kaasas osalejaid ja pakkus võimalust ka vabamas vormis vestluseks kolleegidega. Veebis toimus vaid üks kohtulahendi koostamise õppepäev, mis puudutas süüteovaldkonda.
Kohtujuristide ja kohtuteenistujate koolitamine
Riigikohtu ja Justiitsministeeriumi vahel sõlmitud lepingu alusel jätkus kohtujuristide ning kohtuteenistujate (peamised sihtrühmad on kohtuistungi sekretärid, referendid, registri- ja kinnistussekretärid ja kantseleijuhatajad) koolitamine. Toimus üheksa koolitust. Saadud tagasiside põhjal saab hinnata kohtuteenistujate õiguskoolituste aasta edukaks.
Kohtujuristid olid ühtlasi oodatud mitmele kohtunike koolitusele ja nad kasutasid seda võimalust väga aktiivselt: õppima tuli 1066 kohtujuristi, kes moodustasid 30,5% kõigist osalejatest. Spetsiaalselt kohtujuristidele mõeldud kolmel koolitusel käis 116 inimest. Koolitused olid järgmistel teemadel.
- Mittevaraline kahju tsiviilasjades
- Alaealiste süüteomenetlus
- Kohtulahendite koostamine süüteoasjades
Koolituse „Mittevaraline kahju tsiviilasjades“ raames tellisid Riigikohus ja Justiitsministeerium mahuka kohtupraktika analüüsi „Mittevaralise kahju hüvitamise nõuded tsiviilasjades 2020.–2022. aastal“. See pälvis rohkesti meedia tähelepanu[4] ning jääb vajaliku materjalina kohtunike ja kohtuteenistujate käsutusse.
Teistele kohtuteenistujatele toimusid veel järgmised koolitused.
- Tsiviilkohtumenetlus
- Pankrotiseaduse muudatused
- Füüsilise isiku maksejõuetuse seaduse tutvustus
- Äriühingute piiriülene liikumine
- Asja- ja kinnistusraamatuõiguse arengud ja praktilised probleemid
- Äriregistri seaduse rakendamise probleemid
Kohtuametnike õiguskoolituste korraldamist jätkatakse ka 2024. aastal senisel viisil, ent nüüd on koostöökokkuleppe teine pool Justiitsministeeriumi asemel kohtute koolitusjuht (Harju Maakohus). Koostöö on hästi käima läinud ja selle ametikoha loomine on aidanud koguda paremini teavet kohtuteenistujate koolitusvajaduse kohta.
2023. aastal toetas Riigikohus kohtujuristide osalust Euroopa õigusalase koolituse võrgustiku (European Judicial Training Network, EJTN) väliskoolitustel. Õppe toetamiseks korraldati aasta alguses kohtujuristidele veebiseminar, kus selgitati väliskoolitustele registreerumise ja seal osalemise üksikasju. Veebiseminar on järelvaadatav koolituste siseveebis. Lisaks edastati kohtujuristidele jooksvalt ajakohast infot. Kokkuvõttes osales 2023. aastal väliskoolitustel kaheksa juristi 14 korral ja kõige enam (6) oli neid Harju Maakohtust.
Riigikohus pakkus ka 2023. aastal omal algatusel kohtujuristidele võimalust osaleda EJTN-i korraldatavatel õppevisiitidel. Kokku käidi õppevisiitidel neljal korral: külastati Euroopa Liidu Kohut, Euroopa Liidu Põhiõiguste Ametit ja Euroopa Liidu institutsioone Brüsselis. Riigikohtu õppevisiitidele kandideerimisel on eelisjärjekorras alati kohtunikud. Olukorra lahendamiseks oleks Justiitsministeeriumil võimalik liituda EJTN-iga liikmemaksuvabalt kui assotsieerunud liige. Sel juhul ei peaks kohtunikud ja kohtujuristid omavahel koolituskohtade pärast konkureerima.
Kohtunike väliskoolitused
Riigikohus osaleb jätkuvalt aktiivselt EJTN-i töös. 2018. aastast alates on Eesti ERA patroonriik, mis tähendab akadeemia koolituste soodsamaid osalemistasusid. Riigikohus rahastab kohtunike osalemist väliskoolitustel, millest suurema osa moodustavadki EJTN-i ning ERA omad.
Riigikohtu kaudu käisid esimese ja teise astme kohtunikud 2023. aastal väliskoolitustel kokku 58 korral[5] võrrelduna 2021. aasta 50 ja 2022. aasta 86 osalejaga. Vahepealne huvi kasv näib olevat paljuski tingitud koroonaviirusega seotud piirangute kaotamisest. Lähiõpet eelistati eelmisel aastal 48 ja veebiõpet kümnel korral (2022. aastal vastavalt 70 ja 16 korral).
Kõige enam väliskoolitustel osalejaid oli Harju Maakohtust (23), järgnesid Pärnu Maakohus (9) ja Tallinna Halduskohus (8). Valdkondlikus võrdluses väisasid väliskoolitusi esmajoones tsiviilõiguse kohtunikud (22), aga ka halduskohtunikud (8) ja karistusõiguse kohtunikud (6). Õppeasutuseti vaadeldes osaleti kõige rohkem EJTN-i koolitustel (45 korda); ERA koolitustel käidi kaheksa korda ja muude õppeasutuste koolitusi väisati viiel korral. Osalejate keskmine kohtunikuna tegutsemise staaž oli ligikaudu 12 aastat.
2023. aastal käis seitse kohtunikku õppevisiitidel Euroopa Liidu Kohtus, Euroopa Liidu Põhiõiguste Ametis, Haagi Rahvusvahelise Eraõiguse Konverentsi büroos, Euroopa Inimõiguste Kohtus ja Euroopa Liidu institutsioonides Brüsselis.
Riigikohus võttis EJTN-i lühiajalise vahetusprogrammi raames vastu kuus väliskohtunikku Poolast, Saksamaalt, Rumeeniast, Ungarist, Tšehhist ja Austriast. Eesti justiitssüsteemiga tutvumise eesmärgil toimusid kohtumised Justiitsministeeriumis, Harju Maakohtus, Eesti Advokatuuris, Tallinna Ringkonnakohtus, Õiguskantsleri Kantseleis, Riigiprokuratuuris, Riigikohtus ja Tartu Vanglas. Vahetusprogrammi teisel nädalal stažeerisid väliskohtunikud Harju Maakohtus ja Tallinna Ringkonnakohtus, kus neile tutvustasid kohalikku kohtupidamist vastava valdkonna kohtunikud. Väliskohtunikud andsid vahetusprogrammi kohta väga head tagasisidet.
EJTN-i lühiajalises vahetusprogrammis Euroopas osales neli Eesti kohtunikku, kes käisid külas Sloveenia, Soome, Läti ja Hispaania kolleegidel.
Kohtute kahepoolses grupivahetusprogrammis osales Eestist Harju Maakohus, kes oli juunis Leedu Vilniuse kohtus ja võttis sealseid kolleege omakorda Eestis vastu septembris.
Kohtu esimeeste vahetusprogrammi raames tuli Eestisse esimese astme kohtu esimees Saksamaalt. Kolme päeva vältel kohtus ta Tallinna Halduskohtu, Tallinna Ringkonnakohtu, Tartu Ringkonnakohtu ja Tartu Halduskohtu esimeeste ja kohtunikega. Programmi mahtusid ka visiidid Justiitsministeeriumisse ja Õiguskantsleri Kantseleisse. Samast vahetusprogrammist võttis Eesti esindajana osa Viru Maakohtu esimees, kes käis Horvaatias kolleegidega tutvumas.
Kokkuvõte
2023. aasta oli tegevusrohke nii koolitusprogrammide pakkumise kui ka nendega külgnevate projektide algatamise ja elluviimise poolest. Koostöös uue koolitusnõukoguga on käima läinud kohtunike koolitamise strateegia 2025–2027 koostamine. Lõppenud töine koolitusaasta kinnitab, et huvi koolitusvaldkonna arendamise ja kvaliteetsete enesetäiendusvõimaluste loomise vastu on suur.
____________________________
[1] Kategooria „Teised“ moodustavad näiteks nõunikud, konsultandid, kohtunikuabid, kohtutäiturid ja spetsialistid.
[2] 1. novembril 2014 teatas Karnataka osariigi peaminister osariigi pealinna nime ametliku kirjapildi muutumisest. Uut nimekuju – Bengaluru – põhjendati asjaoluga, et selle hääldus on kanada keelele omasem (vt nt https://www.ibtimes.co.in/bangalore-mysore-other-karnataka-cities-be-renamed-1-november-611683). Eesti nõustus India sooviga ja keelekorraldajad määrasid samal aastal põhinimekujuks Bengaluru (vt nt kohanimede andmebaas, http://www.eki.ee/knab/p_mm_et.htm). Et aga endine nimi on kohtunikkonna hulgas levinud, kasutatakse siinses aastaraamatus mitteametlikku nimekuju Bangalore.
[3] Kohtunike käitumist käsitlevad Bangalore’i põhimõtted. Kommenteeritud väljaanne. UNODC, 2007, preambul, lk 18. – http://www.unodc.org/documents/corruption/publications_unodc_commentary-e.pdf (05.02.2024).
[4] Analüüsi saab lugeda aadressil https://www.riigikohus.ee/sites/default/files/analyys/Mittevaraline_kahju_2020-2022.pdf (05.02.2023). Meediakajastust vt nt: ERR-i uudised 21.12.2023: https://www.err.ee/1609201474/au-teotamise-eest-moistetakse-aina-enam-huvitisi-valja-eraisikutelt (01.03.2024).
[5] Arvestatud on iga osalemiskorda. Kui kohtunik käis aasta jooksul näiteks kolmel väliskoolitusel, siis on arvestatud kolme osalemiskorda.