Külli Luha
Justiitsministeeriumi kohtute talituse analüütik

 

2023. aastal saabus maakohtutesse lahendamiseks 35 116 tsiviilasja (kasv võrreldes 2022. aastaga 0,7%) ja 51 072 maksekäsu kiirmenetlusasja (langus 1,2%). Joonisel 1 on kajastatud maakohtutesse esitatud tsiviilasjade koguarv ja Pärnu Maakohtu Haapsalu kohtumajja esitatud maksekäsu kiirmenetlusasjad; välja on jäetud järelevalvemenetlused.

Joonis 1. Maakohtutesse saabunud tsiviilasjade koguarvu muutus 2013.–2023. aastal

Kriminaalmenetlusasju saabus 2023. aastal maakohtutesse lahendamiseks 11 413, nende hulgas 3369 kriminaalasja (langus võrreldes 2022. aastaga 13,1%). Kriminaalmenetlusasjadena käsitatakse kõiki kriminaalkohtumenetluses maakohtutesse saabuvaid asju, mille hulka kuuluvad eeluurimis- ja, täitmiskohtuniku asjad, kokkuleppe-, lühi-, käsk- ja üldmenetlusasjad, psühhiaatrilise sundravi kohaldamise, rahvusvahelise koostöö ja riigi õigusabi asjad.[1] Väärteomenetlusasju oli 2023. aastal 4875, mida on 4,7% vähem kui 2022. aastal (vt joonis 2).

Joonis 2. Maakohtutesse saabunud süüteoasjade koguarvu muutus 2013.–2023. aastal

Halduskohtutesse jõudis lahendamiseks 3088 haldusasja, mida oli 11,5% rohkem kui 2022. aastal (joonis 3).

Joonis 3. Halduskohtusse saabunud asjade arvu muutus 2013.–2023. aastal

Võrreldes 2022. aastaga oli ringkonnakohtutes 2023. aastal apellatsiooni- ja määruskaebemenetluses tsiviilasju 7,6% ja kriminaalmenetlusasju 6,3% vähem, ent haldusasju 8,9% ja väärteomenetlusasju 14,3% rohkem (joonis 4).

Joonis 4. Ringkonnakohtutesse saabunud asjade koguarvu muutus 2013.–2023. aastal

Esimese ja teise astme kohtute 2023. aasta menetlusstatistika täpsemad andmed on menetlusliikide kaupa avaldatud kohtute veebis.[2]

Tsiviilasjad maa- ja ringkonnakohtutes

2023. aastal laekus 49,9% tsiviilasjadest Harju Maakohtusse, 23,7% Tartu Maakohtusse, 13,8% Viru Maakohtusse ja 12,6% Pärnu Maakohtusse (joonis 5). Asjade lahendamise jõudlus jäi 93,8% (Tartu Maakohus) ja 96,6% (Viru Maakohus) vahele. Alljärgneval joonisel kajastub maakohtutesse saabunud ja lahendatud tsiviilasjade arv 2023. aastal.

Joonis 5. Saabunud ja lahendatud tsiviilasjade arv maakohtute kaupa 2023. aastal

Hagi- ja hagita menetluses saabus maakohtutesse 2023. aastal peaaegu võrdne hulk tsiviilasju, vastavalt 50,3% ja 49,7%. Joonisel 6 on pilguheit hagi- ja hagita menetlusasjade arvu pikemaajalisele trendile.

Joonis 6. Hagi- ja hagita menetluses tsiviilasjade arvu muutus 2015.–2023. aastal

Hagimenetlusse laekus 17 665 tsiviilasja. Neist enim oli laenu- ja krediidilepingute asju (6977 asja ehk 39,4% hagimenetluses asjade koguarvust) ja elatisasju (1831 asja ehk 10,4%). Muude VÕS-i asjade hulka kuuluvad alusetu rikastumise, kahju õigusvastase tekitamise, kindlustuslepingute, võõrandamislepingute ja töövõtulepingute asjad, mis moodustasid 9,0% hagimenetlusasjade koguarvust. Joonisel 7 näeb ülevaadet hagimenetlusasjade täpsemast jaotusest.

Joonis 7. Hagimenetlusse saabunud tsiviilasjade sisuline jaotus 2023. aastal

Hagita menetluses jõudis maakohtutesse 17 451 tsiviilasja. Kõige rohkem oli isiku haiglasse paigutamise asju (3230 asja ehk 18,5% hagita asjade koguarvust) ja piiratud teovõimega täisealisele isikule eestkoste määramise ja pikendamise asju (2018 asja ehk 11,6%). Joonisel 8 on esitatud hagita menetluses asjade täpsem jaotus.

Joonis 8. Hagita menetlusse saabunud tsiviilasjade sisuline jaotus 2023. aastal

Lahendatud tsiviilasjade üldine keskmine menetlusaeg maakohtutes oli 106 päeva. Maakohtute võrdluses erines keskmine menetlusaeg 36 päeva, ulatudes 88 päevalt Tartu Maakohtus 124 päevani Pärnu Maakohtus. Joonisel 9 kajastuvad maakohtute keskmise menetlusaja pikemaajalised muutused.

Joonis 9. Lahendatud tsiviilasjade keskmine menetlusaeg päevades maakohtute kaupa 2015.–2023. aastal

Kõige pikemad on sisuliselt lahendatud hagiasjade menetlused. Nagu on näha tabelist 1, lahendati sisuliselt maakohtutes kokku 2649 tsiviilasja keskmise menetlusajaga 344 päeva. Sellest arvestusest on välja jäetud tagaseljaotsusega lahendatud asjad. Hagita menetluste keskmine menetlusaeg on 70 päeva.

Tabel 1. Hagi- ja hagita menetluses lahendatud tsiviilasjade arv ja keskmine menetlusaeg päevades maakohtute kaupa 2023. aastal

2023. aastal oli maakohtutes kokku järelevalvemenetlusi 12 785, millest suurima osakaalu (u 67%) moodustab piiratud teovõimega täisealise ja alaealise isiku eestkostja tegevuse järelevalvemenetlus (vt tabel 2).

Tabel 2. Järelevalvemenetluste arv maakohtute kaupa ja sisu alusel seisuga 31. detsember 2023

Ringkonnakohtutesse saabus 2023. aastal 2580 tsiviilasja, neist 69,6% Tallinna Ringkonnakohtusse ja 30,4% Tartu Ringkonnakohtusse. Lahendatud sai 2656 asja (vt joonis 10). Apellatsioonimenetluses laekus 1001 tsiviilasja (vastavalt Tallinnas 716 ja Tartus 285). Asjade lahendamise jõudlus mõlemas ringkonnakohtus oli positiivne: Tallinna Ringkonnakohtus 104,2% ja Tartu Ringkonnakohtus 100,5%.

Joonis 10. Saabunud ja lahendatud tsiviilasjade arv ringkonnakohtute kaupa 2023. aastal

Arvestamata ringkonnakohtu menetluse tüüpi (apellatsioonimenetlus või määruskaebemenetlus, sh eristamata esimese astme kohtu lõpplahendile esitatud määruskaebust ja esimese astme kohtu menetlust korraldavale määrusele esitatud määruskaebust), moodustasid peaaegu kolmandiku tsiviilasjadest võlaõigusasjad (238). Joonisel 11 on esitatud ringkonnakohtusse saabunud tsiviilasjade täpsem sisuline jaotus.

Joonis 11. Ringkonnakohtutesse saabunud tsiviilasjade sisuline jaotus 2023. aastal

Apellatsioonimenetluses lahendati ringkonnakohtutes tsiviilasjad keskmiselt 239 päevaga (Tallinna Ringkonnakohtus 267 ja Tartu Ringkonnakohtus 169 päevaga) ning määruskaebemenetluses keskmiselt 90 päevaga (vastavalt 114 ja 39 päeva). Joonisel 12 on näha mõlema ringkonnakohtu keskmise menetlusaja muutumine pikema aja jooksul.

Joonis 12. Apellatsiooni- ja määruskaebusmenetluses lahendatud tsiviilasjade keskmine menetlusaeg päevades ringkonnakohtute kaupa 2016.–2023. aastal

2023. aastal vaadati ringkonnakohtutes läbi 5,2% maakohtutes lahendatud tsiviilasjadest (vt tabel 3).

Tabel 3. Ringkonnakohtutes lahendatud maakohtu tsiviilasjade sisulised tulemused ja nende osakaal 2023. aastal

Süüteoasjad maa- ja ringkonnakohtutes

2023. aastal saabus 40,5% kriminaalmenetlusasjadest Harju Maakohtusse, 25,2% Tartu Maakohtusse, 21,6% Viru Maakohtusse ja 12,7% Pärnu Maakohtusse. Väärteomenetlusasju oli Harju Maakohtus 43,3%, Tartu Maakohtus 24,8%, Viru Maakohtus 17,6% ja Pärnu Maakohtus 14,3%. Kriminaalmenetlusasjade lahendamise jõudlus oli kõikides maakohtutes positiivne, väärteomenetlusasjade lahendamise näitaja oli positiivne Harju Maakohtus ja Viru Maakohtus, vastavalt 102,7% ja 101,0%. Pärnu Maakohtus oli jõudlus 95,7% ja Tartu Maakohtus 93,8%. Joonisel 13 kajastub maakohtutesse saabunud ja lahendatud süüteoasjade arv 2023. aastal.

Joonis 13. Saabunud ja lahendatud süüteoasjade arv maakohtute kaupa 2023. aastal

Maakohtutesse saabunud süüteomenetlusasjadest moodustasid suurima osakaalu väärteoasjad, täitmis- ja eeluurimiskohtuniku asjad (vt joonis 14).

Joonis 14. Maakohtutesse saabunud süüteoasjade jaotus liigiti 2023. aastal

Kõige väiksema arvuga, kuid suurima töömahuga on üldmenetlusasjad. Maakohtutes lahendati üldmenetluses 270 kriminaalasja keskmise menetlusajaga 310 päeva. Lihtmenetluses oli kriminaalasju 3206 ja nende keskmise menetlusaeg oli 33 päeva (vt tabel 4).

Tabel 4. Lahendatud kriminaalasjade arv ja keskmine menetlusaeg päevades maakohtute kaupa 2023. aastal

Joonisel 15 on esitatud üldmenetluses lahendatud kriminaalasjade keskmine menetlusaeg pikema aja vältel.

Joonis 15. Üldmenetlusasjade keskmine lahendamise aeg päevades maakohtute kaupa 2018.–2023. aastal

Eeluurimiskohtuniku asju lahendati maakohtutes 2023. aastal 3181, millest enamiku moodustasid läbiotsimistaotlused (1157) ja vahistamistaotlused (620) (vt joonis 16).

Joonis 16. Eeluurimiskohtuniku asjade sisuline jaotus maakohtutes 2023. aastal

Täitmiskohtuniku asjadest leidsid maakohtutes lahenduse 3593 ja neist moodustasid rohkem kui kolmandiku süüdimõistetu tingimisi vangistusest ennetähtaegse vabastamise asjad, mida oli 1270 (vt joonis 17).

Joonis 17. Täitmiskohtuniku asjade sisuline jaotus maakohtutes 2023. aastal

Ringkonnakohtutesse saabus 2023. aastal 1700 süüteoasja, millest 47,1% tuli Tallinna Ringkonnakohtusse ja 52,9% Tartu Ringkonnakohtusse. Kriminaalasju oli mõlema ringkonnakohtu peale kokku 1532 ja väärteomenetlusasju 168 (vt joonis 18). Apellatsioonimenetluses laekus 273 kriminaalasja, neist 131 Tallinna Ringkonnakohtusse ja 142 Tartu Ringkonnakohtusse. Süüteoasjade lahendamise jõudlus oli Tallinnas 102,5% ja Tartus 97,7%.

Joonis 18. Saabunud ja lahendatud süüteoasjade arv ringkonnakohtute kaupa 2023. aastal

Menetluse tüüpi arvestamata oli ringkonnakohtutes süüteomenetlusasjadest kõige rohkem täitmiskohtuniku asju (643), järgnesid eeluurimiskohtuniku asjad (291) ja üldmenetlusasjad (250). Joonisel 19 on toodud ringkonnaohtusse saabunud süüteomenetlusasjade täpsem jaotus.

Joonis 19. Ringkonnakohtutesse saabunud süüteoasjade sisuline jaotus 2023. aastal

Apellatsioonimenetluses lahendati ringkonnakohtutes üld- ja lihtmenetluses 268 kriminaalasja keskmise menetlusajaga 85 päeva. Joonisel 20 kajastub mõlema ringkonnakohtu keskmise menetlusaja muutumine pikema aja jooksul.

Joonis 20. Apellatsioonimenetluses lahendatud kriminaalasjade keskmine menetlusaeg päevades ringkonnakohtute kaupa 2016.–2023. aastal

2023. aastal vaadati ringkonnakohtutes läbi 10,5% maakohtutes lahendatud kriminaalmenetlusasjadest (vt tabel 5).

Tabel 5. Ringkonnakohtutes lahendatud maakohtu kriminaalmenetlusasjade sisulised tulemused ja nende osakaal 2023. aastal

Haldusasjad haldus- ja ringkonnakohtutes

2023. aastal laekus 61,9% haldusasjadest Tallinna Halduskohtusse ja 38,1% Tartu Halduskohtusse. Asjade lahendamise jõudlus oli Tallinnas 93,0% ja Tartus 96,1%. Joonisel 21 kajastub halduskohtutesse saabunud ja lahendatud haldusasjade arv 2023. aastal.

Joonis 21. Saabunud ja lahendatud haldusasjade arv halduskohtute kaupa 2023. aastal

Liikide kaupa võttes laekus kõige enam korrakaitseasju, mida oli 855. Teiste haldusasjade arv jäi sellest näitajast tuntavalt allapoole (vt joonis 22).

Joonis 22. Halduskohtutesse saabunud asjade sisuline jaotus 2023. aastal

Lahendatud haldusasjade üldine keskmine menetlusaeg oli 162 päeva. Jooniselt 23 võib näha halduskohtute keskmist menetlusaega pikema aja jooksul.

Joonis 23. Lahendatud haldusasjade keskmine menetlusaeg päevades halduskohtute kaupa 2015.–2023. aastal

Halduskohtutes sai 2023. aastal lahenduse 2911 asja ja nende keskmine menetlusaeg oli 165 päeva (vt tabel 6).

Tabel 6. Lahendatud haldusasjade sisulised tulemused, arv ja keskmine menetlusaeg halduskohtute kaupa 2023. aastal

Ringkonnakohtutesse saabus 2023. aastal 1487 haldusasja, millest 58,3% jõudis Tallinna Ringkonnakohtusse ja 41,7% Tartu Ringkonnakohtusse (vt joonis 24). Apellatsioonimenetluses oli ringkonnakohtute lahendada 628 haldusasja (466 Tallinnas ja 162 Tartus). Asjade lahendamise jõudlus oli Tallinna Ringkonnakohtus 89,3% ja Tartu Ringkonnakohtus 95,0%.

Joonis 24. Saabunud ja lahendatud haldusasjade arv ringkonnakohtute kaupa 2023. aastal

Ilma menetluse tüüpi arvestamata moodustasid ringkonnakohtutesse saabunud haldusasjadest suurima osa korrakaitseasjad (498). Joonisel 25 saab laekunud haldusasjade jaotusest täpsema pildi.

Joonis 25. Ringkonnakohtutesse saabunud haldusasjade sisuline jaotus 2023. aastal

Ringkonnakohtud lahendasid apellatsioonimenetluses haldusasju keskmiselt 296 päevaga ja määruskaebemenetluses keskmiselt 47 päevaga. Jooniselt 26 nähtub mõlema ringkonnakohtu keskmise menetlusaja pikemaajaline dünaamika.

Joonis 26. Apellatsiooni- ja määruskaebusmenetluses lahendatud haldusasjade keskmine menetlusaeg päevades ringkonnakohtute kaupa 2016.–2023. aastal

2023. aastal vaadati ringkonnakohtutes läbi 31,3% halduskohtutes lahendatud asjadest (vt tabel 7).

Tabel 7. Ringkonnakohtutes lahendatud halduskohtu asjade sisulised tulemused ja nende osakaal 2023. aastal

Osakondade moodustamine maakohtutes ja kohtunike töökoormus

1. mail 2023. aastal asendus maakohtutes senine kohtumajapõhine juhtimismudel valdkonnapõhiste struktuuriüksustega ehk spetsialiseerunud osakondadega[3]. Kõikides maakohtutes moodustati tsiviil- ja süüteoosakonnad, lisaks loodi Tartu Maakohtus kitsamat tsiviilvaldkonna spetsialiseerumist toetav maksejõuetuse- ja äriregistriasjade osakond ning Pärnu Maakohtus eestkoste järelevalve osakond. Viimase ülesanne on kontrollida perekonnaseaduse §-de 193 ja 194 täitmist üle kogu Eesti. Kohtunike kohtade jagunemine osakondades ja spetsialiseerumine on kirja pandud kohtute tööjaotusplaanidesse[5].

Joonisel 27 on esitatud kohtunike keskmine töökoormus 2023. aastal saabunud asjade alusel. Esimese ja teise astme kohtuniku nn statistiline koormuse puhul on arvestatud valdkondlikku spetsialiseerumist, täitmata ametikohti ja pikemaid töölt eemalolekuid. Ringkonnakohtuniku töömahus ei kajastu koosseisus osalemise koormus.

Joonis 27. Maa-, haldus- ja ringkonnakohtunike keskmine statistiline töökoormus 2023. aastal saabunud asjade kaupa

____________________________

[1] Vt ka kuritegevuse statistikat veebilehel https://www.just.ee/kuritegevus2023/.

[2] Esimese ja teise astme kohtute interaktiivne menetlusstatistika aastatel 2015–2023. Saabunud ja lahendatud asjade arv, keskmine menetlusaeg ja asjade lahendamise jõudlus. – https://app.powerbi.com/view?r=eyJrIjoiZTkxMDE4NTQtMWY0Ny00NTdkLTg0YTYtMzhkYzQ3ZGNhZThiIiwidCI6IjRmYjQ2MmUyLWE2MzktNGJlNC1iM2U1LTM2ZWM1MTg0M2M5MSIsImMiOjl9 (19.03.2024).

[3] Vt lähemalt kohtute seadusest. – RT I, 04.01.2024, 4.

[4] Vt osakondade loomise kohta ka V. Kõve, K. Leichter-Tammisto. Kohtute haldamise nõukoja tegevusest 2023. aastal, lk 2. – Kohtute aastaraamat 2023. – https://aastaraamat.riigikohus.ee/kohtute-haldamise-noukoja-tegevusest-2023-aastal/ (08.04.2024).

[5] Vt https://www.kohus.ee/dokumendid-ja-vormid/kohtute-toojaotusplaanid (19.03.2024).