Praktika Riigikohtus

Riigikohtus on õigusteaduse üliõpilased saanud menetluspraktikat teha juba alates 1997. aastast ning 28 aasta jooksul on seda võimalust kasutanud umbes 240 tudengit. 2025.-2026. õppeaastal tegi praktikat 15 üliõpilast.

Uue praktikakonkursi kuulutame välja 2026. aasta septembris ning ootame õigusüliõpilasi kandideerima tsiviil-, kriminaal-, haldus- ja põhiseaduslikkuse järelevalve kolleegiumisse või õigusteabe- ja koolitusosakonda.

Jaanuaris-veebruaris 2026 praktikal olnud Tartu Ülikooli magistriastme üliõpilased Maria Lahe, Liisa Oks, Ere Mai Kool, Grete Kaseväli ja Hannah Volkov olid lahkesti nõus kuue nädala jooksul kogetule tagasi vaatama. Liisa ja Maria tegid praktikat halduskolleegiumis, Ere Mai tsiviilkolleegiumis ning Grete ja Hannah kriminaalkolleegiumis.

Soov tulla Riigikohtusse

Magistrandid olid Riigikohtu praktika kohta kuulnud palju positiivset ja kõrgeim kohus tundus eriti uhke koht, kust alustada. Riigikohtu praktika tundus keeruline ja vastutusrikas, kuid samas hea enese proovilepanek. Samuti sooviti näha, kuidas jõutakse lahenditeni, mida tudengid koolis loevad, ja mis on need kaalutlused, millele toetutakse konkreetse seisukoha võtmisel. Praktikantidel ei olnud varem ettekujutust, missugune on kohtu igapäevatöö, kui suurt rolli täidavad nõunikud, mida kohtunikud teevad ning milline näeb välja nõupidamine. Praktika käigus said nad kõigile küsimustele vastuse.

Meeldejäävad ülesanded

Otsuste kirjutamine oli huvitav, sest isegi kui õiguslik probleem ei olnud väga keeruline, siis tuli iga sõna ja rõhuasetus läbi mõelda nii tuleviku otsuste kui teiste õiguslike probleemide kontekstis, et keegi seda valesti ei saaks mõista. Põnev oli lugeda kaebusi, kus kaitsja oli põhjalikku tööd teinud ja esitanud loomingulised argumendid, mis esialgu segadusse ajasid. Loaasjade koosolekud olid väga meeldejäävad ning asju lugedes oli hästi näha see, et probleemid, mis lõpuks kohtusse jõuavad, on alanud juba palju kaugemalt. Nende taga on sotsiaalsed kitsaskohad, mis pani mõtlema sellele, et õigussüsteem ei suudagi alati kõiki olukordi lahendada, kogu ühiskond ja riik peab koostööd tegema, et probleeme ennetada ja vähendada.

Kohtuniku mõtlemine

Praktikantidele tundus, et kohtunikud teavad kõigest kõike. Nad oskavad luua seoseid erinevate maade praktika ja varasemate Eesti kaasustega, suur pilt on kohtunikel väga lai. Nõupidamistel oli hariv näha, kui süvitsi kohtunikud lähevad ning kui põhjalikult sätet uurivad, näiteks võidakse ühte sõna analüüsida tund aega. Kohtunikel on küll väga tugevad õigusteoreetilised teadmised, aga seejuures on neil ka hästi eluline mõtlemine. Aruteludel oli näha, kuidas nad kaaluvad seda, kuidas mingi seisukoha võtmine võib tavainimest mõjutada. Praktikandid tundsid, et nende huvi kohtuniku töö vastu kasvas, ja tore oli näha sedagi, et kohtunikud on muhedad inimesed.

Mõju karjääriplaanidele

Tudengid tõid välja, et praktikakogemus oli väga positiivne ja nad sooviksid kunagi töötada kohtus. Sel viisil saab olla otsuste tegemise juures ja kaaluda mõlema poole argumente ning otsida õiglast lahendust. Isegi kui esialgu soovitakse siirduda advokaadibüroosse, siis näevad praktikandid ennast hiljem töötamas kohtusüsteemis. Üks üliõpilane aga leidis, et praktika kinnitas tema varasemat huvi advokaadi töö vastu. Toimikuid lugedes tekkis tal tunne, et tahaks ise menetluses ja vaidlustes sees olla, ise kaebusi ja taotlusi kirjutada.

Praktika täiendab teooriat

Tudengid leidsid, et nende menetlusõiguse teadmised ei ole veel küllalt head, aga see on paratamatu, sest koolis ei saagi kõike õppida ning osa asju saab selgeks ainult töö käigus, sest alles siis saab neist päriselt aru. Kool on andnud head materiaalõiguse teadmised ja oskuse otsida infot, leida asjakohast kohtupraktikat ja kommentaare, samuti hea lugemisoskuse. Praktika ajal tunduvad kõik asjad alguses võimatult keerulised, aga lõpuks on ikkagi võimalik neist aru saada, ükskõik kui raske see alguses tundub. Selleks, et õppida, peab inimene looma soodsa pinnase, kus uus teadmine saaks kinnistuda. Vahel oli mõnes õppeaines nii, et seda pinnast ei olnud ja teadmised ei seostunud omavahel kuigi hästi, aga praktika käigus tekkisid teooria ja tegelikkuse vahel pidepunktid ja info jäi paremini meelde.

Töövahendid

Praktikantidele jäi mulje, et advokaadibürood on tehniliselt kohtusüsteemist eespool, kasutavad rohkem erinevaid tehnilisi lahendusi, sh tehisaru ja neil on selleks ka rohkem raha. Noored möönsid, et nad kasutavad tehisaru päris palju, seda mitte niivõrd sisuliste tööülesannete jaoks, kuivõrd küsimaks juhtnööre, kuidas kasutada mingit arvutiprogrammi. Kohtud võidaksid sellest, kui kasutaksid rohkem tehisaru. Üldiselt on nii kohtutes kui advokaadibüroodes põhitöövahendid samad, näiteks on igal pool kasutusel xLaw.

Omandatud teadmised, oskused ja kogemused

Magistrandid tundsid, et õppisid praktika käigus paremini ja kokkuvõtlikumalt kirjutama. Nad nägid halvasti koostatud kassatsioone ning oskavad nüüd ise kaebusi selgemini sõnastada või asjaoludest ülevaatlikumat kokkuvõtet kirjutada. Praktika andis kogemuse, et ka võõrastest teemadest on võimalik läbi närida ja jõuda asja tuumani. Tihti taandub 15-leheküljeline müra ühele küsimusele ja selleni jõudmine tekitab võidurõõmu.

Praktika lõpuks tekkis tunnetus, kuidas selgitada välja, mis on asjas oluline. Samas kujunes arusaam, et tunnetus võib vahel alt vedada ja detailide suhtes tuleb olla tähelepanelik. Praktikandid ütlesid üksmeelselt, et nad muutusid palju julgemaks, sest kui nad on tudengitena pidanud riigikohtunike ees arvamust avaldama, siis kõik muud situatsioonid tunduvad selle kõrval juba lihtsamad. Lisaks said üliõpilased juurde mõtlemisjulgust. Nende kirjutatud arvamused jõudsid kohtunikeni ning tihti nõunikud ja kohtunikud nõustusid nendega. Huvitav oli näha, et ka riigikohtunikud ei ole alati üksmeelel, et ka neil on põhimõttelisi erimeelsusi, ning see andis veel enam julgust avaldada oma arvamust.

Soovitused järgmistele praktikantidele

Ere Mai, Grete, Hannah, Liisa ja Maria julgustasid tegema esimest sammu ja praktikale kandideerima. Praktika ajal tasub olla julge, avaldada arvamust ja mitte karta küsida. Kohtunikele meeldib, kui nende käest millegi kohta täpsemalt uurida, ja nõunikele samamoodi meeldib juhendada ja selgitada. Tasub olla aktiivne ning kõikidest pakutavatest koolitustest ja üritustest osa võtta. Võimalikult palju tuleks käia nõupidamistel, sest mujal ei saa riigikohtunike privaatset arutelu kuulata ja lisaks kuulda päris palju õigusmaastiku siseinfot. Riigikohtus saab asjadesse süveneda ja olla põhjalik.