Riigikohtu rahvusvaheline koostöö

Kõrgeimatel kohtutel on nii Euroopa kui ka maailma tasandil aktiivne ja sisukas koostöö, mida kannavad rahvusvahelised võrgustikud, luues kohtutele ühisteks aruteludeks sobivad platvormid. Riigikohus on seejuures eripärases rollis, olles ühtaegu kõrgeim kohus tsiviil- ja kriminaalasjades, kõrgeim halduskohus ning täites samal ajal põhiseaduslikkuse järelevalve ülesandeid. Need pädevused on paljudes riikides jaotatud spetsialiseeritud kohtute vahel. Sellest tulenevalt on Riigikohtu rahvusvaheline suhtlus eriti tihe ja mitmekesine.

Järgnevalt annan ülevaate, milliste rahvusvaheliste organisatsioonidega on Riigikohus seotud, ning sündmustest, mis jäid märkima 2025. aasta piiriülest koostööd.

I Rahvusvahelised organisatsioonid

Praeguse seisuga kuulub Riigikohus 11 rahvusvahelisse kohtute ja õigusalasesse koostöövõrgustikku:

• Euroopa Liidu (EL) Kõrgemate Kohtute Presidentide Ühendus (Network of the Presidents of European Supreme Judicial Courts of the European Union)

Ühendus tegutseb alates 2004. aastast ja sellesse kuuluvad 27 EL-i liikmesriigi kõrgeimate kohtute presidendid. Kuni 14. novembrini 2025 kuulus Riigikohtu esimees Villu Kõve ühenduse juhatusse. Ühenduse liikmed kogunevad regulaarselt ühiste teemade arutamiseks. Kohtute omavahelise koostöö ja infovahendamise tihendamiseks on sisse seatud stažeerimisprogramm – võimalus tutvuda mõne teise EL-i liikmesriigi kõrgeima kohtu tööga. Liikmesriikide kohtupraktika mugavaks leidmiseks on ühendus loonud kohtupraktika portaali.

• Euroopa Liidu Kõrgemate Halduskohtute Ühendus (Association of Councils of State and Supreme Administrative Jurisdictions of the European Union, ACA-Europe)

ACA-Europe’isse kuuluvad EL-i liikmesriikide kõrgeimad halduskohtud ja Euroopa Liidu Kohus (ELK). Ühenduse eesmärk on vahendada kogemusi ja teadmisi EL-i õiguse rakendamisel kõrgeimates kohtutes ning seeläbi parandada kohtunike teadmisi EL-i õigusest. ACA-Europe’i juhatusse kuulub Riigikohtu halduskolleegiumi esimees Ivo Pilving. Praegu on ACA-Europe’i eesistujaks Kreeka, aastatel 2027–2029 võtavad eesistumise üle Balti riigid.

Ka ACA-Europe võimaldab liikmesriikide kohtunikel osaleda vahetusprogrammis. Samuti on võrgustik loonud veebipõhise andmebaasi Jurifast, mille kaudu pääseb ligi kõrgeimate kohtute olulistele EL-i õigust käsitlevatele lahenditele.

• Euroopa Nõukogu komisjon “Demokraatia õiguse kaudu” ehk Veneetsia komisjon (European Commission for Democracy through Law, Venice Commission)

Veneetsia komisjon on 1990. aastal loodud Euroopa Nõukogu (EN) nõuandev organ. Sellesse kuulub 61 liiget: 46 EN-i liikmesriiki ja 15 mitte-Euroopa riiki. Komisjoni eesmärk on edendada demokraatiat, tagada inimõiguste kaitse ja tugevdada õigusriiki.

Komisjoni juures tegutseb põhiseaduskohtute esindajaid ja Veneetsia komisjoni liikmeid ühendav võrgustik (Joint Council on Constitutional Justice, JCCJ). JCCJ on loonud põhiseaduskohtute andmebaasi CODICES, milles sisalduvad enam kui 11 000 lahendi kokkuvõtted, aga ka täispikad tekstid. Kui kohtuasja lahendamisel on tarvis teha võrdlevat analüüsi või saada infot mõne teise riigi õigusliku regulatsiooni kohta, on võimalik seda teha spetsiaalselt selleks tarbeks loodud Venice Forumi kaudu.

• Konstitutsiooniõiguse Maailmakonverents (World Conference of Constitutional Justice, WCCJ)

WCCJ ühendab 125 ülemkohut, põhiseaduskohut ja -nõukogu Aafrikast, Ameerikast, Aasiast, Okeaaniast ja Euroopast. WCCJ võrsus Veneetsia komisjoni regionaalsetest koostöövormidest, kuhu kaasati ka kohtunikke väljastpoolt Euroopat. Võrgustiku eesmärk on soodustada ülemaailmselt arutelu põhiõiguste ja demokraatia üle.

• Euroopa Konstitutsioonikohtute Konverents (Conference of European Constitutional Courts, CECC)

CECC ühendab 40 Euroopa konstitutsioonikohtu ja põhiseaduslikkuse järelevalve pädevusega institutsioonide esindajaid. Korraldatakse regulaarseid kongresse ning edendatakse teabevahetust põhiseaduslikkuse järelevalve meetodite ja kohtupraktika teemal.

• Kõrgeimate Kohtute Võrgustik (Superior Courts Network, SCN)

SCN loodi 2015. aastal, et tekiks infovahetus EIK-i ja liikmesriikide kõrgeimate kohtute vahel. Sellesse võrgustikku kuuluvad kokku 112 põhiseadus- ja ülemkohut 46 Euroopa Nõukogu liikmesriigist. SCN-i peamine eesmärk on toetada kohtuid Euroopa inimõiguste konventsiooni (EIÕK) rakendamisel riiklikul tasandil. Liikmetele vahendatakse kohtupraktika kokkuvõtteid ja ülevaateid, koostatakse analüüse ning juhendmaterjale EIÕK-i tõlgendamise ja Euroopa Inimõiguste Kohtu (EIK) praktika kohta. Võrdleva õigusanalüüsi tegemiseks võivad nii EIK kui ka liikmesriikide kohtud esitada võrgustiku kaudu küsimusi, mille vastuste kokkuvõtteid jagatakse kõikide liikmetega. SCN on sisse seadnud kõrgeimate kohtute kohtunike ning kohtunõunike ja -juristide õppeprogrammi (Visiting Professionals Programme), mille raames on võimalik tutvuda EIK-i tööga Strasbourgis. 

• Euroopa Liidu kohtute võrgustik (Judicial Network of the European Union, RJUE/JNEU)

JNEU on 2017. aastal ELK-i loodud suhtlus- ja koostöökanal, mille eesmärk on edendada Euroopa kõrgeimate kohtute omavahelist teabevahetust eelotsusemenetluse asjus, tõsta kohtulahendite kvaliteeti nii riikide kui ka Euroopa tasandil ning tagada EL-i õiguse õige tõlgendamine ja kohaldamine. Võrgustikku kuuluvad ELK, EL-i liikmesriikide ülem- ja põhiseaduskohtud, vaatlejad, sh EIK, ja mõnede kolmandate riikide kõrgeimad kohtud. Ehkki peamiselt toimub võrgustiku suhtlus kinnisel kontaktisikutele mõeldud platvormil, on JNEU teinud kohtupraktika temaatilised ülevaated, EL-i õiguse uurimused ning õiguse arengu kajastused kõigile ligipääsetavaks.

• Rahvusvaheline Kõrgeimate Halduskohtute Ühendus (International Association of Supreme Administrative Jurisdictions, AIHJA/IASAJ)

IASAJ loodi 1983. aastal ning praegu kuulub sinna kokku 66 kõrgeimat halduskohut üle maailma. Ühendus soodustab kõrgeima astme halduskohtute kogemuste vahetamist nende institutsioonide toimimise ning halduskohtumenetluse küsimustes. Selle liikmed kogunevad iga kolme aasta tagant rahvusvahelisel kongressil, samuti korraldatakse seminare, kohtunike vahetusprogramme ja jagatakse võrgustiku kodulehel kasulikke materjale.

• Euroopa Liidu kohtunike keskkonnaõiguse foorum (EU Forum of Judges for the Environment, EUFJE)

EUFJE loodi 2004. aastal ja sellega on võimalik liituda kõikidel keskkonnaõigusest huvituvatel Euroopa kohtunikel, samuti kohtutel või kohtunike organisatsioonidel. EUFJE tegevuses osalevad mitmed vaatlejad, sh Euroopa Komisjon, Euroopa Nõukogu ja ÜRO keskkonnaprogramm. Foorumi eesmärk on panustada keskkonnaõiguse paremasse rakendamisse nii riigisiseselt, Euroopas kui ka üle maailma.

• Euroopa Kohtunike Koolituse Võrgustik (European Judicial Training Network, EJTN)

2000. aastal kohtunike ja prokuröride koolitamiseks loodud EJTN-i kuuluvad 36 koolitamisasutust kõikidest EL-i riikidest. Võrgustik pakub kohtunikele ning prokuröridele koolitusi tsiviil-, kriminaal- ja haldusõiguse valdkonnas. Olulisel kohal on ka keelekursused ja EL-i õiguse teemalised koolitused. Praktiliste kogemuste jagamiseks ja saamiseks on sisse seatud vahetusprogrammid ning õppevisiidid eri riikide kohtute ja asutuste vahel.

• Euroopa Õiguse Instituut (European Law Institute, ELI)

ELI loodi 2011. aastal eesmärgiga parandada õiguse kvaliteeti ning toetada selle arengut riiklikul, Euroopa ja maailma tasandil. ELI koondab juhtivaid juriste erinevatest õiguse valdkondadest. Selle liikmeskonda kuulub ligikaudu 1800 individuaalset liiget ja 180 asutust, sh Euroopa Parlament, Euroopa Kohus, kõrgemad kohtud, aga ka advokaatide ja notarite ning teise õigusametite ühendused. ELI on võtnud ülesandeks algatada, korraldada ja toetada teadustööd, samuti anda praktilisi juhiseid Euroopa õiguse arendamiseks. Kõik teadustöö tulemused – raportid, juhised, analüüsid jm – publitseeritakse ELI kodulehel.

II Rahvusvaheline koostöö 2025. aastal

Väärib mainimist, et lisaks rahvusvaheliste organisatsioonide töös ja konverentsidel osalemisele toimuvad regulaarselt Balti riikide ülemkohtute ja konstitutsioonikohtute kohtumised. Tihe on koostöö ka Soome ülemkohtu, Soome kõrgeima halduskohtu, Ukraina Ülemkohtu ja Ukraina Konstitutsioonikohtuga, kellega korraldatakse vastastikuseid visiite, seminare või muid kohtumisi. Riigikohus on järjepidevalt panustanud ka Euroopa Komisjoni õigusriigi aruande ja õigusemõistmise tulemustabeli koostamisse.

Eelmainitud koostöövormide kõrval oli Riigikohtul 2025. aastal au võõrustada kolme mitmepäevast kohtumist.

• 20.–21. jaanuaril külastas Riigikohut Moldova Ülemkohtu ja Euroopa Nõukogu 15-liikmeline delegatsioon. Moldova Ülemkohtus, nagu tegelikult ka Moldova kohtusüsteemis tervikuna, on käimas ulatuslik kohtureform. Külaliste eesmärk oli tutvuda Eesti kohtusüsteemi ülesehituse ja Riigikohtu töökorraldusega, et ammutada ideid ning kogemusi, mida võiks rakendada ka kodumaal.

• 17.–20. veebruaril korraldas Riigikohus koostöös Eesti Rahvusvahelise Arengukoostöö Keskusega Moldova Konstitutsioonikohtu kohtunike ja nõunike delegatsioonile õppevisiidi Eestisse. Delegatsiooni liikmed tutvusid põhjalikult Eesti kohtusüsteemi ja digilahendustega. Kohtumiste võtmeteemaks oli aga põhiseaduslikkuse järelevalve korraldus ja Euroopa Liidu õiguse mõju nii kohtupraktikale kui ka seadusandlusele.

• 21.–23. mail toimus Tartus EL-i Kõrgemate Kohtute Presidentide Ühenduse juhatuse koosolek, kus arutati ühenduse tööd puudutavaid küsimusi ja tehti ettevalmistusi sügisel toimunud kollokviumiks. Kohtumisel osalesid Rootsi, Küprose, Tšehhi, Eesti, Saksamaa, Iirimaa, Itaalia, Hollandi ja Sloveenia kõrgeimate kohtute presidendid ning ühenduse sekretariaat.

Lisaks kohtumiste võõrustamisele osalesid Riigikohtu esindajad ka ise erinevatel rahvusvahelistel konverentsidel ja koosolekutel. Järgnevalt lühiülevaade mõnest märgilisemast kohtumisest:

• 28. veebruaril toimus Tiranas CECC-i kongressi ettevalmistav kohtumine. Kohtumisel otsustati võtta Kosovo Konstitutsioonikohus CECC-i liikmeks.

• 25.–27. mail toimus Helsingis Soome kõrgeima halduskohtu korraldatud ACA-Europe’i konverents. Arutelul käsitleti kõrgeimate halduskohtute dialoogi EIK-iga, keskendudes massilise sisserände piiramise võimalustele ja kliimakaebustele halduskohtutes.

• 3.–5. septembril toimus Sofias ELK-i ja Bulgaaria Konstitutsioonikohtu korraldatud konverents „EUnited in Diversity III: the Role of Constitutional Justice in the EU Common Legal Order”. Arutleti, kuidas jaotuvad pädevused ELK-i ja liikmesriikide põhiseaduskohtute vahel, ning nenditi, et EL-i õigus jõuab üha enam ka põhiseaduskohtute menetlusse ja otsustesse.

• 4.–5. septembril toimus Vilniuses Leedu Ülemkohtu korraldatud konverents „Ensuring Unifrom Judicial Practice: Forms and Challenges“, kus EL-i liikmesriikide kohtunikud ja teadlased arutlesid kohtupraktika ühtlustamise erinevate aspektide üle.

• 25. septembril toimus Helsingis Põhja ja Balti riikide ülemkohtute presidentide kohtumine. Kokkusaamisel anti ülevaade Põhja- ja Baltimaade kohtusüsteemidest ja nende viimastest arengutest.

• 1.–3. oktoobril toimus Varssavis EIÕK-i 75. aastapäeva puhul rahvusvaheline konverents, mis keskendus EIK-i otsuste täitmisele, halduskohtuniku hindamisruumi ulatusele ja piiridele ning EIÕK-ile kui halduskohtuniku töövahendile.

• 10. oktoobril toimus Riias Läti Ülemkohtu taastamise 30. aastapäeva ja EIÕK-i 75. aastapäeva puhul konverents. Arutleti selle üle, kuidas tagada kohtute sõltumatus ja erapooletus ajajärgul, mil demokraatlikud väärtused on ohtu sattunud. Päevakorral olid erinevad menetlusõiguse aspektid, kohtuotsuste põhjendamine, kohtupidamise avalikkus, ligipääs kohtumaterjalidele ja meedia mõju kohtute tegevusele.

• 28.–31. oktoobril toimus Madridis WCCJ-i kongress. Kohtumisel keskenduti tulevaste põlvkondade inimõigustele. Arutleti, milline on põhiseaduskohtute roll keskkonna ja jätkusuutliku arengu, kultuuripärandi ja identiteedi ning digitaalsete õiguste ja tehnoloogia kasutamisega seotud eetikanormide järgimise tagamisel. Rõhutati, et kohtud peavad tagama, et praegused otsused ei piiraks ega ohustaks tulevaste põlvkondade vabadust ja heaolu.

Viimaks, 2025. aastal osalesid nii meil kui ka mujal mitmed kohtunikud stažeerimis- või õppeprogrammides:

• Ivo Pilving osales 13. septembrist 5. oktoobrini USA välisministeeriumi International Visitor Leadershipi õppeprogrammis USAs;
• Julia Laffranque stažeeris 17.–23. novembril IASAJ vahendusel Türgi Riiginõukogus;
• Margit Vutt stažeeris 1.–5. detsembrini EL-i Kõrgemate Kohtute Presidentide Ühenduse vahendusel Hollandi Ülemkohtus Haagis;
• Heili Sepp stažeeris 8.–12. detsembrini EL-i Kõrgemate Kohtute Presidentide Ühenduse vahendusel Leedu Ülemkohtus Vilniuses;
• Riigikohus võõrustas IASAJ vahendusel 22.–26. septembril Belgia Riiginõukogu kohtunikku Alexander Van Steenberge’i.

Kokkuvõtvalt oli Riigikohtu rahvusvaheline suhtlus ja koostöö eelmisel aastal erakordselt tihe ning ei näita raugemise märke ka käesoleval aastal. Pidev osalemine rahvusvahelistes võrgustikes ja kohtumistel toetab kahtlemata kogemuste vahetust ning parendab õigusemõistmise kvaliteeti.