Villu Kõve
Riigikohtu esimees
Hea aastaraamatu lugeja!
Möödunud aasta ei olnud lihtne – ei maailmas ega Eestis. Õiguste tegelik kaitse ei sõltu üksnes seadustes sätestatust, vaid ka kohtute tugevusest, autoriteedist ja sõltumatusest. Rahvusvaheliselt on üha selgemalt näha murettekitavat suundumust, et austus kohtunike ja kohtute vastu väheneb, eriti olukordades, kus kohtulahendid piiravad poliitilise võimu teostamist. Halvimal juhul päädib see kohtunike sanktsioneerimisega. Seejuures tunneme ka Eestis kriiside ja kiirete muutuste mõju: majanduslik ebakindlus, ühiskondlik polariseerumine ning kasvavad ootused avalikule sektorile ja kohtuvõimule on loonud keskkonna, kus vastutust on palju ja eksimisruumi vähe.
Sellistes oludes on Riigikohtu roll eriliselt oluline. Meilt oodatakse tasakaalu, rahu ja selgust. Oodatakse otsuseid, mis oleksid õiguspärased, inimlikud ja arusaadavad. See on suur vastutus, millega Riigikohus on ka läinud aastal minu hinnangul väärikalt toime tulnud.
Oma iga-aastast parlamendiettekannet ette valmistades olen korduvalt mõelnud, kuidas Riigikohtu tegevust, olulisemaid lahendeid ja kohtutöös esile kerkinud küsimusi tuua selgemalt nii Riigikogu liikmete kui ka avalikkuseni. Riigikohtu roll õiguse ühetaolise kohaldamise ja kohtupraktika kujundajana väärib põhjalikumat tutvustamist, kui seda võimaldab üks ettekanne või üldisem ülevaade kohtusüsteemi toimimisest. Seetõttu otsustasime tänavu, järgides paljude teiste riikide ülem- ja põhiseaduskohtute head tava, koondada Riigikohtu aasta olulisemad tegemised eraldi aastaraamatusse.
2025. aasta oli Riigikohtus erakordselt töörohke. Lahendada tuli nii keerukaid ja avalikkuse tähelepanu pälvinud vaidlusi kui ka argisemaid küsimusi, mis on inimeste jaoks sama olulised. Tsiviilkolleegiumi praktikas tõusid esile tarbijakrediit, korteriomandisuhted, lapse hooldusõiguse ja suhtluskorra ning elatise vaidlused. Halduskolleegium lahendas vaidlusi koolivõrgu ümberkorraldamise, keskkonnakaitse, rändeküsimuste, sotsiaalkaitse, riigihangete ja riigi digilahenduste üle. Kriminaalkolleegium käsitles muu hulgas tervishoiuteenuse mõistet, advokaadi kliendisaladuse kaitset, mõjuvõimuga kauplemist, toimingupiirangute rikkumist ning välisriigist saadud tõendite kasutamist.
Märgilisi lahendeid tegi ka Riigikohtu üldkogu ja põhiseaduslikkuse järelevalve kolleegium. Üldkogu tunnistas põhiseadusega vastuolus olevaks töötuskindlustuse seaduse regulatsiooni, mis võimaldas vähendada töötuskindlustushüvitist vanemapuhkuse ajal teenitud tasu tõttu, millelt oli tasutud töötuskindlustusmakse. Samuti kujundati seisukohti kohaliku omavalitsuse juhtide vastutuse ning mitmete valimiskorraldust puudutavate küsimuste suhtes. Põhiseaduslikkuse järelevalves jääb möödunud aastat iseloomustama eriliselt suur hulk valimiskaebusi, mis esitati kohalike omavalitsuste volikogude valimise tõttu.
Kõigist neist ja mitmetest teistest kohtulahendites käsitletud õigusküsimustest ning Riigikohtu tegevust puudutavatest teemadest saategi ülevaate käesolevas aastaraamatus. Lisaks kolleegiumide ülevaadetele ja menetlusstatistikale leiate aastaraamatust intervjuu varalahkunud endise kolleegi, riigikohtuniku Urmas Volensiga, uue riigikohtuniku Martin Triipani tutvustuse ning ülevaated Riigikohtu rahvusvahelisest koostööst ja kaasuskonkursist, mis aitab tuua õiguse ja kohtumõistmise lähemale nooremale põlvkonnale.
Kõike eelnevat kokku võttes võib öelda, et Riigikohus on seljatanud väga töörohke aasta, hoides seejuures menetluse kvaliteeti ja tagades õigusemõistmise järjepidevuse. Soovin teile head sissevaatamist teemadesse, mis kujundasid Riigikohtu tööd, ning tänan siiralt peatoimetajat ja kõiki autoreid aastaraamatusse panustamise eest.