Mattias Jõgi
Riigikohtu halduskolleegiumi nõunik
Kristi Jakobsoo
Riigikohtu personalispetsialist
Riigikohus ja tema roll
Eesti Vabariigi põhiseaduse § 149 lg 3: „Riigikohus on riigi kõrgeim kohus, kes vaatab kohtulahendeid läbi kassatsiooni korras. Riigikohus on ühtlasi põhiseadusliku järelevalve kohus.“
Riigikohus on igat liiki kohtuasjades Eesti kõrgeim kohus. Riigikohtus on 19 riigikohtunikku, kellest kõik peale Riigikohtu esimehe on kas halduskolleegiumi (viis liiget), kriminaalkolleegiumi (kuus liiget) või tsiviilkolleegiumi (seitse liiget) liikmed. Rotatsiooni korras on osa riigikohtunikke ka põhiseaduslikkuse järelevalve kolleegiumis (üheksa liiget), mille esimees on Riigikohtu esimees.
Riigikohtu liikmed nimetab ametisse Riigikogu Riigikohtu esimehe ettepanekul, Riigikohtu esimehe nimetab ametisse Riigikogu Vabariigi Presidendi ettepanekul.
Riigikohus vaatab asju läbi kollegiaalselt. Kohtukoosseisus on üldjuhul kolm liiget, põhiseaduslikkuse järelevalve asjas viis liiget (valimisasjades kolm liiget). Kui eri kolleegiumid on sama õigusnormi kohaldamise suhtes eri seisukohal või on ebaselge, millises kohtuharus tuleb asi lahendada, on võimalik moodustada kolleegiumide vahel erikogu, kuhu kuulub üldjuhul viis liiget. Keerukamaid või põhimõttelisema tähendusega asju vaadatakse läbi kolleegiumi kogu koosseisus või üldkogus, kuhu kuuluvad kõik 19 riigikohtunikku.
Riigikohtu roll kassatsioonikohtuna tähendab, et Riigikohus kontrollib üldjuhul üksnes madalama astme kohtute õiguse kohaldamist ning tugineb üksnes faktidele, mille madalama astme kohtud on kindlaks teinud. Põhiseaduslikkuse järelevalve kohtu rolli täites on Riigikohus osal juhtudel siiski esimene ja ainus kohtuaste.
Riigikohus kui asutus
Lisaks õigusemõistmisega tegelevatele kolleegiumidele on Riigikohtus tugiosakonnad (üld-, personali- ja kommunikatsiooni-, majandus-, õigusteabe- ja koolitus- ning infotehnoloogia osakond), mille tööd juhib Riigikohtu direktor. Riigikohtus töötavad ka esimehe nõunik, kohtute kommunikatsiooni juht, finantsjuht ning andmekaitsespetsialist-arhivaar.
1. jaanuari 2026. aasta seisuga töötab Riigikohtus 89 teenistujat.
Riigikohtu direktori ülesandeks on juhtida ja koordineerida õigusemõistmist teenindavate struktuuriüksuste ja teenistujate tööd, koostada eelarve ja kontrollida selle täitmist, korraldada vara kasutamist ja käsutamist.
Üldosakonna ülesanne on Riigikohtu asjaajamise korraldamine, sealhulgas nii kohtumenetlusega seotud kui ka menetlusvälise teabe talletamine, kohtulahendite avalikustamine ja dokumentide arhiveerimine.
Personali- ja kommunikatsiooniosakonna ülesanne on Riigikohtu personalipoliitika väljatöötamine ja teostamine ning kõigi Eesti kohtunike personaliarvestuse pidamine. Samuti vastutada sise- ja väliskommunikatsiooni korralduse eest, suhelda ajakirjanikega, hallata Riigikohtu kodulehte ja sotsiaalmeediat ning võtta vastu ekskursioonigruppe.
Majandusosakond haldab Riigikohtu valduses olevat vara ning korraldab turvateenistust.
Infotehnoloogia osakond vastutab Riigikohtu info- ja kommunikatsioonitehnoloogia valdkonna arengu eest, määrab infoturbe poliitika ning kontrollib andmeturbe nõuete rakendamist Riigikohtus ning osaleb infosüsteemide arendamises ja haldamises.
Õigusteabe- ja koolitusosakond vastutab Riigikohtu lahendite süstematiseerimise, märksõnastamise ja annoteerimise eest ning koostab Euroopa Inimõiguste Kohtu ja Euroopa Kohtu lahendite ülevaateid. Samuti koostab osakond Riigikohtu menetlusstatistika ülevaateid, koordineerib seaduseelnõudele arvamuse andmist ja vastab oma pädevuse piires Riigikohtusse saadetud pöördumistele. Lisaks teenindab osakond kohtunike koolitusnõukogu tööd, selgitab välja kohtunike koolitusvajaduse, valmistab ette kohtunike koolituse strateegia ja programmi ning korraldab nende elluviimist.
Finantsjuht korraldab Riigikohtu raamatupidamisarvestust ja -aruandlust.
Andmekaitsespetsialisti-arhivaari ülesanne on tagada, et Riigikohtu infohalduse tööprotsessid vastaksid isikuandme kaitse nõuetele. Samuti on tema ülesandeks aktiivsest asjaajamisest väljunud Riigikohtu dokumentide vastuvõtmine, korrastamine, säilitamine ja üleandmine avalikku arhiivi.
Riigikohtu esimehe nõuniku ülesandeks on nõustada Riigikohtu esimeest kohtusüsteemi ja kohtukorralduse tervikliku arengu tagamisel ning täita ja vahendada Riigikohtu esimehelt saadud ülesandeid kohtu juhtimisel, aga ka kohtunike täiskogu ja kohtute haldamise nõukoja juhatamisel. Samuti vastutab esimehe nõunik Riigikohtu rahvusvahelise koostöö eest, koordineerides suhtlust välisriikide kohtute ja kohtuid ühendavate organisatsioonidega.
1. jaanuari 2026. aasta seisuga on üle 15-aastase staažiga 26 Riigikohtu teenistujat, 10–14 aastat staaži on 7 teenistujal, 5–9-aastat staaži 30 teenistujal, 1–4-aastat staaži 23 teenistujal ning alla 1 aasta on Riigikohtus töötanud 3 teenistujat.
Riigikohtu teenistujate keskmine vanus 1. jaanuari 2026. aasta seisuga on 45,2 aastat ning Riigikohtu teenistujate vanuseline ja sooline koosseis on järgmine:
Riigikohtu teenistujatest 20% on kohtunikud, 53% ametnikud ning 27% töölepingulised töötajad.
