Liina Reisberg
Riigikohtu õigusteabe- ja koolitusosakonna juhataja
Signe Rätsep
Riigikohtu õigusteabe- ja koolitusosakonna peaspetsialist
Riigikohtu tööd iseloomustavad statistilised andmed[1] on Riigikohtule esitatud menetlustaotluste ja läbivaadatud kohtuasjade arv kohtumenetluse kolme liigi – tsiviilkohtu-, halduskohtu- ja süüteomenetluse – kaupa. Põhiseaduslikkuse järelevalve menetluse puhul kogutakse andmeid läbivaadatud kohtuasjade arvu kohta. Menetlustaotlustena arvestatakse kassatsioon- ja määruskaebusi, teistmisavaldusi ning menetlusabi taotlusi, sh riigi õigusabi taotlusi. Läbivaadatud kohtuasjade arvestust peetakse kohtuasjade järgi.[2]
Menetlustaotluste läbivaatamine
Riigikohtul on seaduse järgi õigus otsustada, kas menetleda kohtusse esitatud taotlust madalama astme kohtulahendite seaduslikkuse tagamise, kohtupraktika ühtlustamise või menetlusõiguse edasiarendamiseks või mitte.
Saabunud menetlustaotluste arv on võrreldes eelmise aastaga 10% tõusnud, läbivaadatud taotluste arv aga jäänud samaks. Menetlusaeg on asjade menetlemisel eelmenetluses lühenenud.
2024. aastal võeti kõigist taotlustest, mille puhul Riigikohus otsustas menetlusse võtmise või võtmata jätmise, menetlusse 12% (2064 taotlusest 241). Võrdlusena saab öelda, et 2019. ja 2020. aastal võeti menetlusse 13%, 2021. ja 2022. aastal 12% ning 2023. aastal 10% taotlustest.
Riigikohtu esimees Villu Kõve:
Pole kindel, et saabunud menetlustaotluste arv jätkuvalt väheneb, nagu nägime seda aastatel 2019–2023. Haldusasjade arv on hüppeliselt suurenenud. Majanduslangus toob tõenäoliselt kohtuasju juurde nii tsiviil- kui ka süüteovaldkonnas, aga lisandub ka nt maksuvaidlusi. Töötempo pole kahjuks – vaatamata asjade arvu vähenemisele – tõusnud. Kindlasti on asjad keerulisemaks läinud, mahuka Euroopa Liidu õiguse roll on kasvanud.
Riigikohtu kriminaalkolleegiumi esimees Saale Laos:
Kriminoloogiliselt on usutav, et majanduslangus mõjutab kuritegevust, nt sagenevad vargused, aga ka vägivallateod kui frustratsiooni ning stressi väljendus. Justiits- ja Digiministeerium kinnitab, et registreeritud kuritegevus on teist aastat järjest kasvanud.[5] See ei pruugi aga kajastuda Riigikohtusse jõudvate süüteoasjade numbrites. Põhjusi võib olla mitu: 1) kahe esimese kohtuastme läbimisega kaasnev viiteaeg; 2) alternatiivsete menetluslahenduste kasutamine süüteoasja kohtusse saatmise asemel.
Prokuratuuri 2023. a aastaraamatust selgubki, et 2019–2023 on järjepidevalt suurenenud menetluste prokuratuuris lõpetamiste arv ja ka nende osatähtsus menetlusotsuste koguarvust. Kohtusse saatmise osatähtsus kõigist menetlusotsustest väheneb jätkuvalt – kui veel 2017. aastal moodustasid kohtusse saatmised 71% kõigist menetlusotsustest, siis 2023. aasta menetlusotsustest moodustas kriminaaltoimiku või süüdistusakti kohtusse saatmine 47% .[6]
Tsiviilkolleegiumis oli menetluses kokku 1071 menetlustaotlust (2023. aastal 1283), millest 916 esitati 2024. aastal. Saabunud taotluste arv on võrreldes eelneva aastaga vähenenud 2%. Kolleegium vaatas läbi 928 (2023. aastal 1128) taotlust, mis on 18% vähem kui eelmisel aastal. Menetlusse võtmine või võtmata jätmine otsustati 795 (2023. aastal 998) taotluse puhul, millest menetlusse võeti 100 (2023. aastal 107) taotlust.
Riigikohtu tsiviilkolleegiumi esimees Kaupo Paal:
Saabuvate tsiviilasjade arv on suhteliselt stabiilne. Sissetulevate asjade arvu mõjutab olulisel määral see, kui palju esimese ja teise astme kohtud asju lahendavad. Samas on mitmeid valdkondi, kus tuleb Riigikohtul oluliselt panustada kohtupraktika kujundamisse ja õiguskorras selguse loomisse, mille tagajärjel võiks kohtupraktika ühtlustuda ja edasikaevatavate asjade arv väheneda.
Halduskolleegiumi menetluses oli 2024. aastal 984 menetlustaotlust (2023. aastal 708), millest 868 menetlustaotlust esitati 2024. aastal. Saabunud taotluste arv on võrreldes eelmise aastaga suurenenud 45%. Halduskolleegium vaatas läbi 837 (2023. aastal 592) taotlust, mis on 41% rohkem kui eelmisel aastal. Menetlusse võtmine või võtmata jätmine otsustati 751 (2023. aastal 564) taotluse kohta, millest võeti menetlusse 56 (2023. aastal 47) taotlust.
Saabunud menetlustaotluste hulgast kõige suurema osa, 43,5% moodustavad korrakaitsevaidlused. Osakaalu kasv võrreldes varasema aastaga on märkimisväärne: 5,6%. Protsendi jagu kasvas haldusasjade arv, mille liigiks on esimeses kohtuastmes märgitud „rahvastik“ (2023: 13,2%; 2024: 14,5%) ning 2% jagu oli rohkem sotsiaalõiguse asju (2023: 4,1%; 2024: 6,4%).
Riigikohtu halduskolleegiumi esimees Ivo Pilving:
Olen kohtuesimeestega vesteldes aru saanud, et kasv on üldiselt kõigis asjade liikides. Kindlasti annavad statistikas tooni ka vangid, kes said hiljuti elektroonilise juurdepääsu kohtumenetlusele. Tahvelarvutis kaebuse esitamine on kordades lihtsam kui paberil – trüki ja vajuta „saada“, selmet muretseda paber, pastakas, ümbrik ja kirjutada käsitsi.
Kindlasti on siin oma osa majanduslikul olukorral, mis mõjutab eri valdkondi, nt sotsiaaltoetusi, maksundust. Samuti on mõju rahvusvahelistel (eeskätt Venemaa ja Ukrainaga seotud) arengutel, mis on toonud kaasa välismaalaste liikumise. Tõsi, aastaks 2024 peaks suurem laine, mille tingis Ukraina sõda selle praeguses seisus, samuti mõjutused Läti, Leedu ja Poola suunalt (Valgevene survestatud migratsioon), olema möödas (eeskätt jäi see 2022 lõppu ja 2023. aastasse).
Riigikohtu halduskolleegiumi töökoormust 2024. aastal võiski mõjutada I ja II astmes aastal 2023 olnud tõus (makse, välismaalasi jms puudutavates) kohtuasjades.
Rahvastikuasjades on lisaks see oluline nüanss, et asüüli- ja kinnipidamise asjades on pea kõigil juhtudel riigi õigusabi advokaat, kes kaebab edasi sõltumata sellest, kas on perspektiivi – see kuulub ametiülesannete hulka.
Kriminaalkolleegiumis oli 2024. aastal kokku menetluses 926 (2023. aastal 964) taotlust, millest 870 menetlustaotlust esitati 2024. aastal. Saabunud taotluste arv on vähenenud 1% võrra. Läbi vaadati 848 (2023. aastal 908) taotlust, mis on 6% vähem kui eelmisel aastal. Menetlusse võtmine või võtmata jätmine otsustati 518 (2023. aastal 564) taotluse kohta. Menetlusse võeti neist 85 (2023. aastal 68) taotlust.
Pikemal ajateljel (2019–2024) vaadates on menetlustaotluste langustrend ilmne: kõige rohkem taotlusi saabus 2019. aastal (1066), kõige vähem 2024. aastal (848).
Riigikohtu kriminaalkolleegiumi esimees Saale Laos:
Kui väheneb ringkonnakohtusse kaevatavate asjade arv, siis on loogiline, et sama trend kajastub ka Riigikohtusse kaevatavate asjade arvus. Näiteks 2024. aastal vähenes ringkonnakohtutesse saabunud süüteoasjade hulk eelmise aastaga võrreldes 15%, Riigikohtus vähenes kaebuste osakaal süüteomenetluses 10%. Justiits- ja Digiministeeriumi andmetel kaevatakse ringkonnakohtusse viimastel aastatel edasi ca 10% maakohtu lahenditest. Väärteoasjades esitatakse Riigikohtule kaebused nn hüppava kassatsiooni tõttu valdavalt maakohtu otsuste peale. Statistika näitab, et ka väärteoasjade arv maakohtutes on languses.
Kohtuasjade läbivaatamise tulemused Riigikohtu kolleegiumides
Põhiseaduslikkuse järelevalve menetlus
Aastal 2024 vaadati põhiseaduslikkuse järelevalve menetluses läbi 27 kohtuasja. Kahel korral lahendas põhiseaduslikkuse järelevalve asja üldkogu. Nii 2023. kui ka 2024. aastal moodustasid kõige suurema osa asjadest valimiskaebused, kuivõrd 2023. aastal valiti Riigikogu ning aasta hiljem Euroopa Parlamenti. 2023. aastal saabus 21 valimiskaebust (51% põhiseaduslikkuse järelevalve asjadest) ja 2024. aastal 15 valimiskaebust (44%). Teisel kohal on põhiseaduslikkuse järelevalve algatamine kohtulahendi alusel: 2023. aastal tehti seda 11 ja 2024. aastal 7 korral.
Riigikohtu esimees ja põhiseaduslikkuse järelevalve kolleegiumi esimees Villu Kõve:
Õigusteadlikkus ühiskonnas tõuseb, seega ka kaebuseid ja teemasid tuleb juurde. Samas kaebajad korduvad, iseäranis valimiskaebuste puhul annab vaid paar inimest suure osa kaebusekoormusest.
Individuaalkaebuste suure hulga kohta saab teha erinevaid järeldusi. See võib olla kas mingi õiguskaitsevahendi lünk, umbusaldus n-ö tavalise kohtumenetluse vastu, et seal põhiseaduslikke probleeme ei taheta lahendada, või ka nn õngitsemine, teadlikult uute kaebevõimaluste otsimine. See on diskussiooni teema, kas ja mis viisil neid kaebusi tuleks menetleda.
Kohtuasjade läbivaatamine kriminaal-, haldus- ja tsiviilkolleegiumis
Kriminaalkolleegiumis lahendati 62 süüteoasja, neist 46 kriminaalasja ja 16 väärteoasja. Tsiviilkolleegium lahendas kokku 91 kohtuasja. Halduskolleegium lahendas 48 haldusasja.
Riigikohtu kriminaalkolleegiumi esimees Saale Laos:
Mis tingis menetlemisvajaduse kasvu 2024. aastal? Eks ikka esitatud kaebused ja neis tõstatatud õigusküsimused või mõnel juhul ka kaebuseväliselt leitud olulised vead alama astme kohtu lahendites. Sel aastal kerkis uue teemana esile nt välismaalastest vangide karistusest vabastamine, kui nad on nõus Eestist lahkumise või väljasaatmisega. 2024. aastal oli suhteliselt suurem kassatsioonide hulk võrreldes määruskaebustega. Eelduslikult tähendab suurem kassatsioonide osakaal ka suuremat ajakulu.
Riigikohtu halduskolleegiumi esimees Ivo Pilving:
Hüppeline tõus eelmenetluse asjades (pea 45%) ja nende mõistliku aja jooksul lahendamise vajadus tuleb kokkuvõttes millegi arvelt, kui tööks vajalik inimressurss on sama. Seetõttu on mõistetav, miks möödunud aastal ei jõudnud põhimenetluses nii palju kohtuasju läbi vaadata, kui oleksime tahtnud.
Riigikohtu tsiviilkolleegiumi esimees Kaupo Paal:
Põhiliselt tingib tsiviilasja menetlusse võtmise vajadus luua õiguskorras selgust ja kujundada kohtupraktikat ühetaolisemaks ja paremini ennustatavamaks. Võib prognoosida, et edasiarendamist vajavate ja selgust nõudvate küsimuste hulk püsib võrreldaval tasemel ka 2025. aastal.
____________________________
[1] 2024. aasta andmed on Justiitssüsteemi andme- ja analüüsikeskkonnast (JAAK) võetud 6. jaanuari 2025. aasta seisuga.
[2] Täpsemad andmed menetlustaotluste ja kohtuasjade läbivaatamise kohta Riigikohtus alates 1993. aastast leiab Riigikohtu kodulehelt https://www.riigikohus.ee/et/riigikohus/statistika (02.03.2025).
[3] Joonisekirjete selgitused on järgmised: „Menetlustaotlused kokku“ – aruandeperioodil saabunud menetlustaotlused, millele on liidetud eelmise perioodi lõpu jääk, st taotlused, mille kohta eelmise perioodi lõpuks määrust ei olnud tehtud; „Saabunud taotlused“ – menetlustaotlused, mille saabumiskuupäev jäi aruandeperioodi; „Läbi vaadatud taotlused“ – määramata saabumisajaga menetlustaotlused, mille kohta tehti aruandeperioodil määrus; „Otsustatud menetlusse võtmine või mittevõtmine“ – menetlustaotlused, mille kohta tehti aruandeperioodil „Menetlusse võtmise määrus“ või „Menetlusse mittevõtmise määrus“; „Menetlusse võetud“ – menetlustaotlused, mille kohta tehti aruandeperioodil „Menetlusse võtmise määrus“.
[4] Jõudlus – aasta jooksul läbivaadatud taotluste suhe samal perioodil sissetulnud taotluste arvuga.
[5] Justiitsministeeriumi andmetel kasvab kuritegevus teist aastat järjest. 15.11.2024. ERR. – https://www.err.ee/1609522270/justiitsministeeriumi-andmetel-kasvab-kuritegevus-teist-aastat-jarjest) (07.02.2025).
[6] Kriminaalmenetluste statistika. Prokuratuuri aastaraamat 2023. – https://aastaraamat.prokuratuur.ee/prokuratuuri-aastaraamat-2023/kriminaalmenetluse-statistika (02.03.2025).
[7] Jõudlus – aasta jooksul lahendatud asjade suhe samal perioodil menetlusse võetud asjade arvuga.