Eetikanõukogu 2024. aastal

Andra Pärsimägi
Tartu Ringkonnakohtu kohtunik, eetikanõukogu liige

Koosseis

Kohtunike eetikanõukogu (edaspidi lühemalt: nõukogu) on nõuandev organ. Nõukokku kuuluvad kohtunike täiskogu valitud viis kohtunikku, kelle hulgas võib olla ka emeriitkohtunikke. Nõukogu liikme volituste kestus on kolm aastat. 2024. aastal oli nõukogu esimees Andra Pärsimägi, nõukogu liikmeteks olid Kaupo Paal, Meelis Eerik, Krista Kirspuu, Liivi Loide, Katre Poljakova ja Uno Lõhmus. Aasta jooksul lõppesid Meelis Eeriku ja Krista Kirspuu volitused ning komisjoni uuteks liikmeteks nimetati Liivi Loide ja Katre Poljakova. Uno Lõhmus lahkus meie seast 7. augustil 2024. Eetikanõukogu mälestab nõukogu aktiivset liiget. Uno Lõhmusel oli oluline roll kohtunike eetikanormide tõlgendamisel ja rakendamisel.

Bangalore´i põhimõtete kommentaarid

Kohtuniku kutse-eetika tüvitekstide hulka kuuluvad Bangalore’i põhimõtted[1]. Bangalore’i põhimõtete eessõna kohaselt on nendel suur väärtus mitte ainult kõigi riikide kohtunikele, vaid ka laiemale üldsusele ja kõigile neile, kes on huvitatud kindla aluse loomisest laitmatult ausale ja rikkumatule kohtunikkonnale üle kogu maailma.

Eesti kohtunike eetikakoodeksit saab sisustada ja tõlgendada Bangalore’i põhimõtetele tuginedes. Riigikohtu toel on valminud ja kõigile eesti keeles kättesaadavaks tehtud „Kommentaar kohtunike käitumise Bangalore’i põhimõtete kohta“.[2] Kommentaarid on üles ehitatud kuuele põhiväärtusele, milleks on sõltumatus, erapooletus, ausus ja rikkumatus, kohane käitumine, võrdsus ning asjatundlikkus ja hoolsus. Kommentaarid annavad selgitusi ja jagavad juhiseid, on hästi loetavad ja äratundmisrõõmu pakkuvad. Eelneva illustreerimiseks lisan mõned nopped kommentaaridest. Neist esimene puudutab kohtunikuametit üldiselt, teised aga juba konkreetselt eespool nimetatud väärtusi.

Kui töö kaotab oma uudsuse, kui lahendada olevate asjade hulk sarnaneb Sisyphose koormaga, kui kuulutamist ootavate otsuste türannia painab, on ainus püsiv motivatsioon edasi liikumiseks arusaamises, et see, mida teilt oodatakse, on oluline ühiskonna jaoks, kus te elate … (komm. 15).

Sõltumatus

Kohtuniku sõltumatus ei ole konkreetse kohtuniku privileeg ega eesõigus. See on igale kohtunikule pandud vastutus, mis võimaldab tal lahendada vaidluse ausalt ja erapooletult, tuginedes seadusele ja tõenditele, ilma välise surve või mõjuta ning kartmata kellegi sekkumist (komm. 22).

Kohtuniku ülesanne on kohaldada seadust nii, nagu ta sellest aru saab, lähtudes oma hinnangust asjaoludele, kedagi kartmata ja soosimata ning hoolimata sellest, kas lõplik otsus on tõenäoliselt populaarne või mitte (komm. 27).

Erapooletus

Sõltumatus on erapooletuse vajalik eeltingimus ja erapooletuse saavutamise eeldus (komm. 51).

Erapooletus ei tähenda mitte ainult kallutatuse ja eelarvamuste tegelikku puudumist, vaid ka nende puudumise tajumist (komm. 56)

Kohtuniku isiklikud väärtused, filosoofia või tõekspidamised õigusest ei pruugi kujutada endast kallutatust. Keeld ei hõlma ka kohtuniku otsustusi või menetluse käigus tõendite kohta tehtud märkusi, välja arvatud juhul, kui kohtunik näib olevat suletud meelega ega kaalu enam kõiki tõendeid. (komm. 60)

Ausus ja rikkumatus

Ausus ja rikkumatus on osa ausameelsusest ja õiglusest. Aususe ja rikkumatuse komponendid on tõemeelsus ja moraalne kohtulik käitumine. Aususel ja rikkumatusel ei ole astmeid. See on absoluutne kategooria. (komm. 101)

Olenevalt kohaldatavatest kohtutavadest, ei tohiks kohtunik kohtus üldjuhul muuta suuliselt tehtud otsuse põhjenduste sisu. Teisest küljest on vastuvõetav vigade, ebaõnnestunud väljenduse, grammatika või süntaksi parandamine ning kohtuotsuse suuliste põhjenduste esitamise ajal välja jäetud viidete lisamine. (komm. 107)

Kohane käitumine

Seltskondlikel kontaktidel kohtunike ja õiguselukutse töötajate vahel on pikaajaline traditsioon ja neid võib pidada normaalseks (komm. 119).

Ametisolev kohtunik ei kaota väljendus-, ühinemis- ja kogunemisvabadust, mis on teistel ühiskonna liikmetel, samuti ei ütle kohtunik lahti varasematest poliitilistest veendumustest ega lakka olemast huvitatud poliitilistest küsimustest. Samas on vajalik siiski vaoshoitus, et säilitada üldsuse usaldus kohtunike erapooletuse ja sõltumatuse vastu. (komm. 134)

Võrdsus

Kohtunik ei tohiks lasta end mõjutada stereotüübil, müüdil või eelarvamustel põhinevatel hoiakutel (komm. 184).

Just kohtunik on see, kes annab tooni ja loob keskkonna õiglaseks asja arutamiseks oma kohtus (komm. 189).

See tuleneb kohtuniku üldisest kohustusest kuulata menetlusosalisi õiglaselt, kuid vajaduse korral haarata kontroll menetluse üle ja tegutseda asjakohase rangusega, et säilitada kohtusaalis õhkkond, kus valitseb võrdsus, lugupidamine ja kord. „Asjakohase ranguse“ tähendus sõltub asjaoludest (komm. 191).

Asjatundlikkus ja hoolsus

Asjatundlikkus kohtuniku ametiülesannete täitmisel nõuab õigusalaseid teadmisi, oskusi, põhjalikkust ja ettevalmistust. Kohtuniku ametialane pädevus peaks tema ametikohustuste täitmisel välja paistma (komm. 192).

Kaine kaalutlemine, erapooletu otsustamine ja kiire tegutsemine on kõik kohtuliku hoolsuse aspektid (komm. 193).

Kohtunikul peaks olema piisavalt aega, et võimaldada säilitada füüsiline ja vaimne heaolu, ning mõistlikud võimalused parandada oskusi ja teadmisi, mis on vajalikud kohtuniku ametiülesannete tõhusaks täitmiseks (komm. 194).

Kohtumenetluse avalikkus

Bangalore’i põhimõtete preambulas rõhutatakse, et üldsuse usaldus kohtusüsteemi ning kohtunikkonna moraalse autoriteedi ning aususe ja rikkumatuse vastu on kaasaegses demokraatlikus ühiskonnas äärmiselt oluline. Vaieldamatult on aus ja rikkumatu kohtunikkond demokraatia ja õigusriigi alus. Isegi kui kõik muud kaitsemehhanismid ei peaks toimima, on kohtud nagu vall, mis kaitseb avalikkust seadusjärgsete õiguste ja vabaduste mis tahes riivete vastu (Bangalore’i kommentaaride eessõna).

Kohtute usaldusväärsus põhineb eelkõige kohtupidamise ja kohtulahendite avalikkusel.

Oluline on, et kohtumenetluse avalikkus ja kohtupraktikaga tutvumise võimalus oleks tagatud kõigis menetlusliikides. Samas tuleb, nagu on juhtinud tähelepanu õiguskantsler, tagada tasakaal menetlusosaliste huvidega. Võimalik hirm kohtumenetluse materjalide avalikkusesse jõudmise ees ei tohi heidutada inimesi oma õiguste kaitseks kohtusse pöördumast.[3]

Eesti Vabariigi põhiseaduse § 24 lg 4 järgi tuleb kohtuotsus kuulutada avalikult, välja arvatud juhud, kui alaealise, abielupoole või kannatanu huvid nõuavad teisiti. Kohtuotsuse kuulutamise all mõistetakse nii pärast otsuse tegemist selle ettelugemist kohtusaalis kui ka otsuse teatavakstegemist muul viisil. Kohtute haldamise nõukoda on andnud kohtute meediasuhtluses soovituse, et jõustumata kohtuotsus on avalik ja see tuleb päringu alusel ajakirjanikule edastada, tuues rõhutatult välja, et tegemist on jõustumata otsusega.[4] Praegu tehakse tsiviil- ja halduskohtumenetluses jõustumata kohtuotsus teatavaks üksnes menetlusosalistele ja arvutivõrgus avalikustatakse kohtuotsus pärast jõustumist (tsiviilkohtumenetluse seadustik § 462, halduskohtumenetluse seadustik § 292²).

Avalikkusel on tsiviil- ja haldusasjades jõustumata kohtulahenditele juurdepääs põhjendamatult piiratud. Et olukorda muuta, koostati seaduseelnõu, millega oleks edaspidi avalikustatud Riigi Teatajas kohtuotsused kohe märkega „jõustumata“ ja kui lahend jõustub või tühistatakse, muutub vastav märge automaatselt.[5] Riigikogu koosseisu vahetumisega 2023. aasta kevadel langes eelnõu menetlusest välja. Seetõttu puudub praegu seaduse tasemel regulatsioon jõustumata kohtulahendi avalikustamise kohta, kuid eeskuju saab võtta kohtupraktikast.

Riigikohtu halduskolleegium nõustus 2024. aasta septembris avaldatud lahendis[6] alama astme kohtutega, et kohtul on õigus avaldada pressiteade ka jõustumata kohtulahendi kohta. Riigikohus selgitas viidatud määruses järgmist: „Kohtute meediasuhtlus on vajalik kohtusüsteemi usaldusväärsuse ja kohtute sõltumatuse tagamiseks, mis on kaalukad väärtused. Konkreetses kohtuasjas koostatud otsust oskab kõige paremini selgitada asja lahendanud kohus. Selliselt aitab kohtulahendite tutvustamine paremini mõista kohtute tööd ja koostatud lahendeid ning vältida olukordi, kus menetlusvälised isikud mõistaksid kohtuotsuses kajastatud seisukohti vääralt või moonutatult. Selle saavutamiseks võib olla vajalik, et kohus selgitaks avalikkusele ka veel jõustumata kohtulahendis esitatud põhjendusi.“[7] Riigikohus leidis, et kuna jõustumata kohtuotsuse kohta pressiteate avaldamise eesmärk on tutvustada avalikkusele otsuse põhiseisukohti, siis on kohtu koostatud pressiteade sisuliselt käsitatav kohtuotsuse avaldamisena ning kohtul tuleb arvesse võtta seadused sätestatud sisulisi tingimusi, st kaaluda pressiteate avaldamisel ühelt poolt avalikkuse huvi saada jõustumata kohtulahendi kohta infot ja teisalt menetlusosaliste huve.[8]

Sotsiaalmeedia kasutamise juhtnöörid

Nõukogu avaldas 2023. aastal valmisolekut osaleda sotsiaalmeedia kasutamise juhtnööride koostamises.

Riigikohtu kommunikatsiooniosakonnas on tööversioonina kaalumisel kolm varianti: 1) teeme ise ajaülesed juhised; 2) piirdume üldiste soovitustega;[9] 3) tegeleme süvitsi kohtunikele koostatud rahvusvaheliste juhistega[10] ja kujundame nende põhjal Eesti kohtunike juhise.

Üldised soovitused ja ka rahvusvahelised juhised on kõigile kättesaadavad. Kohtunikud saavad ise otsustada, kuidas edasi. Kohtute kommunikatsiooniinimesed on abivalmid ning kohtunikul on alati võimalus küsida nõu oma kohtu pressiesindajalt, kuidas eraeluliselt, aga ka ametialaselt sotsiaalmeedias toimetada, et tagatud oleks nii turvalisus kui ka privaatsus ja säiliks kohtunikkonna (sh konkreetse kohtuniku) hea kuvand. Samuti tuleb teadvustada erinevaid internetikasutusega seonduvaid ohte. Kui markeerida, mida sotsiaalmeedia kasutamise juhtnöörid hõlmavad, tooks esile järgmised valdkonnad:

• üldteave, mida tuleb sotsiaalmeedia kasutamisel arvestada (teadmised selle kohta, kuidas sotsiaalmeedia toimib ja millised on selle kasutamisega kaasnevad riskid);
• enese esitlemine (oma nime või pseudonüümi kasutamine, profiilipilt; avalik ja piiratud suhtluskonnale mõeldud teave);
• sisu loomine, reaktsioonid (meeldimised ja laitmised, kommentaarid), sisu jagamine, meemid;
• postitused: fotod ja videod (pilt on väärt tuhat sõna), kirjalikud postitused, arvustused, üleskutsed (sh raha kogumine), keelekasutuse korrektsus, emotikonide kasutamine, väärtushinnangute ja faktiväidete eristamine, autoriõiguste järgimine;
• sõbrad ja suhted sotsiaalmeedias;
• privaatsus ja turvalisus (postitused asukoha ja tegevuse kohta).

Vaja on mõelda ka koolitusele, millised sotsiaalmeedia platvormid[11] on olemas ja millised sobivad kohtunikule enam kasutamiseks, kuidas need platvormid töötavad, millised on osalemise tingimused ja võimalused, milline on nendel osalemise kasutegur.

Nõukogu arvamused 2024. aastal

Eetikakoodeksi kohaselt on nõukogu pädevus piiratud – tal tuleb lähtuda eeldusest, et kohtunik küsib enda kohta ja kõik küsimuses esitatud asjaolud on tõesed. Nõukogu väljendas 2023. aastal seisukohta, et nõukogu ei saa tuvastada küsimuse aluseks olevaid fakte, kuulata ära küsijat või kolmandat isikut, sh seda kohtunikku, kelle käitumise kohta arvamust soovitakse. Nõukogu ei saa ka kontrollida, kas esitatu on tõene või on kallutatud küsija subjektiivsest vaatest või erahuvist.

On hea meel, et üha sagedamini pöördutakse otse nõukogu liikmete poole küsimisega, et „kas nii käituda on okei?“. Kui kohtuniku sisetunne ütleb, et tema käitumine ei lähe eetiknormidega vastuollu, kuid väike kahtlus on, siis ei peagi iga kord tegema nõukogule päringut. Sageli on piisav, kui küsida kas healt kolleegilt või nõukogu liikmelt n-ö teist arvamust.

2024. aastal esitati nõukogule kaks päringut. Ühel juhul esitas päringu menetlusosaline. See andis põhjust arutada, kellel on õigus kohtunike eetikanõukogusse pöörduda. Nõukogu liige konsulteeris professioonieetika asjatundja Aive Pevkuriga, kes avaldas arvamust, et eetikakoodeksist keeldu ei tulene. See on nõukogu kaalutlusotsus, kas keelduda mittekohtunike esitatud pöördumiste lahendamisest, lahendada ka mittekohtunike päringuid, andmata aga avalikult teada, et ka mittekohtunikud võivad pöörduda kohtunike eetikanõukogu poole, või teavitada ka üldsust, et kohtunike eetikanõukogu poole võib pöörduda igaüks. Aive Pevkur rõhutas, et ühiskonna seisukohast on hea ja teoreetiku seisukohast teeb rõõmu, kui inimesed märkavad eetikarikkumisi. Nõukogu oli üksmeelel, et ei saa siiski arvamust anda, kuid vastas pöördujale personaalselt. Lisaks asja puudutavale teabele selgitasime, et kui eetikanõukogule esitatakse avaldus, milles juhitakse tähelepanu kohtuniku vääritule käitumisele või muule eetikanormide rikkumisele, mis vajab faktide kontrollimist ja/või võib olla aluseks distsiplinaarmenetlusele, edastab eetikanõukogu avalduse kohtuniku teenistuskohaks oleva maakohtu esimehele.

Teine pöördumine on olulise tähendusega eristamaks seadusest tulenevaid kohtuniku ülesandeid tsiviilkohtumenetluses hagimenetluse juhtimisel ja korraldamisel ning eetikakoodeksi reegleid. Arvamuse koostamine jäi aastavahetuse perioodi ja kannab seetõttu numbrit 1/2025.

Nõukogu arvamus nr 1/2025

• Kas kohtunikueetika nõuetega on kooskõlas see, kui kohtunik ütleb tsiviilasjas enne otsuse tegemist pooltele selgelt välja, kuidas ta kavatseb vaidluse lahendada?

Näiteks, kas esitatud tõendid on piisavad või kuidas ta kavatseb õigust kohaldada ja millise hinnangu ta kavatseb tõendite alusel asjaoludele anda, kuni selleni välja, et kas ta kavatseb hagi rahuldada või jätta hagi rahuldamata?

• Kas tsiviilkohtumenetluses kehtib nõue, et kohtunik ei tohi enne otsuse tegemist pooltele vihjata, kuidas ta kavatseb asja lahendada, ja kas vastupidine tegevus oleks kohtunikueetika nõuete rikkumine?

Nõukogu pidas arvamuse andmisel asjakohasteks eetikakoodeksi punkte 2, 14 ja 16.

Eetikanõukogu seisukoht

Eetikanõukogu käsitleb esitatud küsimust tsiviilkohtumenetluse, konkreetselt hagimenetluse kontekstis.

Esitatud küsimuse raames tuleb eristada kohustusi, mis kehtivad kohtuniku suhtes seadustest, ja eetikanõudeid, mida tuleb arvestada eelkõige olukordades, mis on täpselt seadusega reguleerimata.

Tsiviilkohtumenetluse seadustikust tuleneb terve rida kohustusi, mida kohtunik peab tsiviilasja lahendamisel täitma. Kui kohtunik täidab kõiki neid kohustusi, siis ta peab pooltega arutama küsimusi, millest asja lahendamine sõltub, milline on kohaldamisele kuuluv materiaalõiguse norm, millised asjaolud on asjakohased ja kellel on mida vaja tõendada.

Kohtunike eetikakoodeksist ega ka mujalt ei tulene kohtunikule kohustust hoiduda konkreetse hagiasja raames, selle menetluse menetlusosalistele avaldamast seisukohti, mis puudutavad seda, millest konkreetse hagiasja lahendamine sõltub ja millised on konkreetse tsiviilasja lahendamise väljavaated, kas pooled peaksid sõlmima kindlatel tingimustel kompromissi jne.

Kohtunik peab õigusemõistmisel olema erapooletu ja õiglane ning kohtlema menetlusosalisi võrdselt. Seda järgides võib kohtunik anda menetluse ajal teada, kuidas ta selleks hetkeks laekunud asjaolude ja seisukohtade pinnalt konkreetse küsimuse või kogu tsiviilasja lahendaks. Kohtunik peab sealjuures hoiduma mittevajalikest ja asjasse mittepuutuvatest kommentaaridest või märkustest (vt eetikakoodeks p 14).

Eetikanõukogu oli ühel meelel, et eetikakoodeks ei piira kohtuniku arvamuse avaldamist menetlusosalistele menetluse käigus.

Kohtunike eetikakoodeksi p-st 16 tuleneb eelkõige kohtuniku jaoks keeld anda hinnanguid käimasoleva või eelseisva kohtumenetluse kohta väljaspool konkreetset kohtumenetlust. Menetluse raames menetlusosalistega menetlust puudutavate küsimuste arutamist ja hinnangute andmist p 16 ei reguleeri.

Arvamust toetab Bangalore’i kommentaar nr 60: „seisukoha omamist, mis on lubatav, tuleks eristada kallutatusest, mis on lubamatu. On öeldud, et „tõend selle kohta, et kohtuniku meel on nagu tabula rasa (puhas tahvel), oleks tõend kvalifikatsiooni puudumisest, mitte kallutatuse puudumisest“. Keeld ei hõlma ka kohtuniku otsustusi või menetluse käigus tõendite kohta tehtud märkusi, välja arvatud juhul, kui kohtunik näib olevat suletud meelega ega kaalu enam kõiki tõendeid“.

____________________________

[1] Bangalore Principles of Judicial Conduct. – https://www.unodc.org/documents/ji/training/bangaloreprinciples.pdf (18.03.2025).
[2] Kommentaar kohtunike käitumise Bangalore’i põhimõtete kohta. – https://www.riigikohus.ee/sites/default/files/%C3%95igusalased%20materjalid/T%C3%95LGE%20Bangalore%20p%C3%B5him%C3%B5tete%20kommentaarid%20(002).pdf (02.02.2025).
[3] Õiguskantsleri arvamus halduskohtumenetluse seadustiku ja teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu kohta (574 SE, Riigikogu XIV koosseis). – https://www.riigikogu.ee/tegevus/eelnoud/eelnou/e2ba4498-ddf5-447b-95a6-9aace9256765/halduskohtumenetluse-seadustiku-ja-teiste-seaduste-muutmise-seaduse-eelnou-kohtumenetluse-avalikkus/ (02.02.2025).
[4] Kohtute haldamise nõukoja soovitused kohtute meediasuhtluseks p 7.1. –https://www.kohus.ee/ajakirjanikule/kohtute-haldamise-noukoja-soovitused-kohtute-meediasuhtluseks (03.03.2025).
[5] Halduskohtumenetluse seadustiku ja teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu (kohtumenetluse avalikkus), 574 SE Riigikogu XIV koosseis. Samas.
[6] RKHKm 20.09.2024, 3-21-1243/47.
[7] Samas, p 13.
[8] Samas, p 21.
[9] Nt Ametnike väljendusvabaduse hea tava. – https://www.fin.ee/sites/default/files/documents/2020-10/viimane_v2ljendusvabaduse_hea_tava.25.04.pdf (02.02.2025).
[10] – https://www.ncsc.org/consulting-and-research/areas-of-expertise/communications,-civics-and-disinformation/social-media-and-courts/judges
– https://www.venice.coe.int/files/un_social_media/unodc.pdf
– https://portal.ejtn.eu/PageFiles/20509/THEMIS_D_Team%20Czech%20republic.pdf
[11] Üks populaarsemaid kanaleid on Meta (Meta Platforms Ireland Limited) platvormide hulka kuuluv Facebook. Meta platvorme on kritiseeritud seoses isikustatud reklaami edastamise, isikuandmete töötlemise, kasutajate sundimisega enda andmete esitamiseks ja kasutajate isikuandmete edastamisega Ameerika Ühendriikidele. Meta sai 2023. aastal mitu trahvi (sh 1,2 miljardit eurot ja 390 miljonit eurot) andmekaitse rikkumiste eest. Vt täpsemalt: https://aastaraamat.aki.ee/aastaraamat-2023/andmekaitsealased-trahvid-euroopas-2023-aastal (02.02.2025).