Karin Leichter-Tammisto
Riigikohtu esimehe nõunik

 

Koosseis ja istungid

Kohtute haldamise nõukoda (KHN) on kohtusüsteemi juhtimiseks kokku kutsutud nõuandev kogu, mis haldab koostöös Justiits- ja Digiministeeriumiga (enne 1. jaanuari 2025 Justiitsministeerium) esimese ja teise astme kohtuid. Kohtute seaduse (KS) kohaselt on KHN-i pädevuses nõusolekute ja seisukohtade andmine, samuti arvamuse avaldamine kohtuid ja kohtunikke puudutavates küsimustes. Lisaks koostab KHN juhiseid ja soovitusi, mis aitavad tagada õigusemõistmise korrakohase toimimise või kohtute ühetaolise lähenemise töö korraldamisel seadusega reguleerimata olukordades.

2024. aastal kuulusid KHN-i koosseisu Harju Maakohtu kohtunikud Merit Helm ja Anu Uritam (asendusliige), Tallinna Ringkonnakohtu esimees Kristjan Siigur ja kohtunikud Virgo Saarmets ja Sten Lind (asendusliige), Tartu Ringkonnakohtu kohtunik Tanel Saar, riigikohtunikud Ivo Pilving ja Juhan Sarv (asendusliige), peaprokurör Andres Parmas, vandeadvokaat Toomas Vaher, õiguskantsler Ülle Madise (keda asendas vanemnõunik Marju Agarmaa), Riigikogu põhiseaduskomisjoni esimees Hendrik Johannes Terras, õiguskomisjoni liige Eduard Odinets ja aseesimees Anastassia Kovalenko-Kõlvart (asendusliige). Nõukoja tööd juhtis Riigikohtu esimees Villu Kõve. KHN-i istungite arutelus osalesid ka justiits- ja digiminister (enne 22. juulit 2024 justiitsminister) või tema nimetatud esindaja, kohute esimehed ja direktorid.

Kodukorra järgi koguneb KHN korralisele istungile neli korda aastas. 2024. aastal peetigi neli istungit[1]. Kõik KHN-i istungite protokollid on kättesaadavad kohtute veebilehel.

Allpool tuleb lähemalt juttu mõnest olulisemast küsimusest, mis möödunud aastal KHN-i ette toodi.

Kohtu arengukava 2024–2030

Arutelu esimese ja teise astme kohtute uue arengukava vajalikkusest sai alguse paar aastat tagasi, kui Justiitsministeeriumi koostatud arengukava aastateks 2020–2023 lõpptähtaeg hakkas lähenema. Kui varasemat arengukava otsustas KHN mitte kinnitada ja eelistas arutada iga Justiitsministeeriumis töösse võetavat üksikküsimust eraldiseisvalt,[2] siis uue arengukava loomisel seati sihiks selle ametlik kinnitamine KHN-i istungil. Mõnevõrra teistsugune oli ka uue arengukava koostamise lähtekoht, kuna selle koostajad olid kohtunikud ja kohtuametnikud, mitte ministeeriumi ametnikud. Nii moodustas Riigikohtu esimees 21. detsembril 2023 töörühma, kelle ülesandeks oli panna kokku visioon ja arengusihid kuuel teemal: kohtumenetlus ja avalik teenus, kohtute juhtimine ja õigusemõistmise korraldus, kohtute digitaliseerimine, kohtuhaldus, kohtute personalipoliitika ning kohtute kommunikatsioon.[3]

Arengukava tööversiooni arutati KHN-i 8. märtsi ja 24. mai istungitel, samuti kohtunike korralisel täiskogul[4] ning 19. septembril esitati see KHN-ile kinnitamiseks. Töörühma juht, Tallinna Ringkonnakohtu kohtunik Villem Lapimaa märkis, et dokumendis kajastub kohtusüsteemisisene vaade sõltumatule ja tõhusale õigusemõistmisele. See pole õigusakt, vaid pigem kohtute töödokument ja juhtimisinstrument kohtute esimeestele.[5] KHN-i istungil anti ülevaade arengukavale laekunud tagasisidest ja liikmed esitasid veel mõned täiendusettepanekud. Arengukava kooskõlastusringil tekitasid kõige enam küsimusi kohtuasutuste ühendamine, muudatused kohtu juhtimismudelis ehk pädevuse jaotus esimehe, kohtu eestseisuse ja üldkogu vahel ning kohtumenetluse kiirendamine. KHN-i liikmed juhtisid tähelepanu sellele, et kohtunike otsustuspädevuse kohtujuristidele delegeerimisse tuleks suhtuda ettevaatlikult ning samuti võiks mõelda rohkem välisele vaatele – kuidas aidatakse kohtusse pöörduvat inimest ja kui head teenust talle pakutakse. Veel rõhutati, et kohtumenetluse tõhustamine ei tohi toimuda isikute põhiseaduslike õiguste arvel. Samuti väljendati seisukohta, et arengukava eesmärkide täitmiseks sätestatud meetmeid võiks prioriseerida, et oleks arusaadav, kuhu on kavas esmajoones ressursse suunata.[6]

Kokkuvõtvalt leiti, et arengukava kohta tehtud märkused on töörühmas põhjalikult läbi arutatud ja kõigile meelepärast dokumenti on ääretult keeruline kokku panna. Tervitatavaks peeti arengukavas sätestatud eesmärkide ja meetmete ümber tekkinud aktiivset arutelu, millest joonistusid välja nii kohtusüsteemi kitsaskohad kui ka ettepanekud nende parandamiseks. KHN-i liikmed otsustasid arengukavasse viia sisse täpsustused kohtunike reservi (asenduskohtunike), kohtulahendite arusaadavuse ja menetlusosalistega proaktiivselt suhtlemise kohta. Järgmisel, s.o 20. septembri istungipäeval kinnitas KHN kohtu arengukava 2024–2030 kümne poolthäälega, üks liige jäi erapooletuks. Arengukava on edaspidi oluliseks orientiiriks ühest küljest õigusemõistmise tõhustamisel, aga teisest küljest ka kohtu kui organisatsiooni edasiarendamisel. Töö jätkub arengukava rakenduskava koostamisega.

Uue kohtuhaldusmudeli väljatöötamine

Kohtu arengukavas on muu hulgas sätestatud eesmärk, et kohtute juhtimise ja haldamise eest vastutab kohtuvõim ise. Viidatud eesmärgi täitmiseks on kavas luua kohtuasutuste haldamiseks kohtuhaldusnõukogu ja sellele alluv kohtuhaldusteenistus. Kui uus kohtuhaldusmudel on efektiivselt tööle hakanud, antakse kohtuhaldusteenistusele üle ka kohtunike omavalitsusorganite teenindamise ja tööga seotud ülesanded.[7] Tegelikult alustati tööd selle eesmärgi nimel juba enne arengukava kinnitamist, täpsemalt 2023. aasta teises pooles, mil moodustati vastav töögrupp. KHN-i 2024. aasta 8. märtsi istungil tutvustas kohtuhaldusmudeli töögrupi juht, riigikohtunik Heiki Loot kohtuhaldusmudeli väljatöötamiskavatsusele[8] kooskõlastusringil laekunud tagasisidet. Sellest ilmnes, et mudeli raamistik oli kohtunikele vastuvõetav, küsimusi tekitasid peaasjalikult tulevase kohtuhaldusnõukogu koosseis ja rahastamine. KHN toetas ettepanekut, et töögrupp hakkab välja töötama kohtute seaduse muutmise seaduse eelnõu kohtuhalduse muutmiseks. Kuivõrd samal ajal oli välja käidud kohtuasutuste liitmise idee, esitas KHN töögrupile palve analüüsida eelnõu seletuskirjas sedagi, kuidas sobitub planeeritud kohtuhaldusmudel väiksema kohtute arvuga kohtusüsteemi.

24. mai istungil leiti, et pakutud kohtuhaldusmudel sobib ka juhul, kui võetakse ette kohtute liitmine. Töögrupp esitas KHN-ile arutamiseks ja seisukoha võtmiseks kohtuhaldusmudeli ümberkujundamiseks kavandatavad kohtute seaduse muudatused. Seejuures märgiti, et töögrupp on tegelenud mudeli eelarveküsimusega mitmest aspektist ja pakkunud välja võimalusi, kuidas eelarve koostamine ning jagamine võiksid edaspidi toimuda. Arvati, et sellega tuleks tegelda edasi, kuid võib-olla mõnes muus koostöövormis, mitte samas töögrupis. Eelnõu koostamise käigus jõuti mitme põhimõttelise valikuni, mille kohta oodati KHN-i seisukohta. Järgnevalt mõned näited hääletamisele pandud küsimustest ja hääletustulemustest.

  • Kas esimese ja teise astme kohtunike konkursid võiks välja kuulutada KHN, mitte Riigikohtu esimees? Seda ettepanekut toetati.
  • Kes võiks otsustada kohtuniku üleviimise teise sama astme või madalama astme kohtusse? Toetushääli anti nii KHN-ile kui ka Riigikohtu üldkogule, viimasele neist üks hääl rohkem.
  • Kas kohtuniku teenistusvanuse ülemmäära tõstmine tuleks anda üle Riigikohtult KHN-ile? See ettepanek ei leidnud toetust.
  • Kas ükski kohtunik ei tohiks olla KHN-i liikmeks valitud üle kahe korra järjest? See ettepanek ei leidnud toetust.[9]

Eeltoodud KHN-i otsuseid ja samuti justiitsministri seisukohta arvestades koostas töögrupp kohtute seaduse muutmise seaduse eelnõu[10], mille Justiitsministeerium saatis 2024. aasta suvel ametlikule kooskõlastusringile. Eelnõu kohaselt antakse Justiits- ja Digiministeeriumi pädevuses olevad kohtuhaldusülesanded valdavas osas üle kohtusüsteemile; ministeerium täidaks kohtuhaldusülesandeid jätkuvalt seaduses sätestatud juhul.[11] Kohtuhaldusülesannete korraldamiseks ja täitmiseks nähakse eelnõus ette kohtute haldus- ja arendusnõukogu (KHAN) ning kohtuhaldusteenistuse loomine. Eelnõusse tehti saadetud märkuste ja ettepanekute alusel parandused ning uus versioon esitati KHN-i liikmetele seisukoha võtmiseks 19.–20. septembri istungil.

Septembrikuu istungil jätkus arutelu ka loodava KHAN-i koosseisu üle. Töögrupi nägemuses oleks KHAN-is üheksa liiget: Riigikohtu esimees, kes oleks ühtlasi KHAN-i esimees, kaks ringkonnakohtunikku, kolm esimese astme kohtunikku – üks igast kohtuharust – ja kuue kohtunikust liikme valitud kolm välisliiget. Eelnõu nägi aga ette, et KHAN-i koosseisu kuuluvad Riigikohtu esimees, kaks ringkonnakohtu kohtunikku, kolm esimese astme kohtunikku, kaks Riigikogu liiget, Eesti Advokatuuri juhatuse nimetatud vandeadvokaat, riigi peaprokurör või tema nimetatud riigiprokurör ja õiguskantsler või tema nimetatud esindaja. Pärast põhjalikku diskussiooni saavutasid KHN-i liikmed konsensuse hoopis uue koosseisu üle, mille kohaselt kuulub KHAN-i Riigikohtu esimees, viis eri kohtuastmetest valitavat kohtunikku, justiitsminister või tema esindaja ja õiguskantsler.

Töögrupp juhtis tähelepanu sellele, et kiiresti tuleks moodustada kohtuhaldusmudeli eelnõu rakendamist ettevalmistav töörühm, mis hakkaks tegelema kohtuhaldusteenistuse struktuuri, töökohtade, eelarve ja muude praktiliste küsimustega. Veel enam, kuivõrd Justiitsministeerium oli esitanud esialgse hinnangu, kui palju eelarvelisi vahendeid oleks võimalik kohtuhaldusmudeli rakendamiseks eraldada, vajas lahendamist kohtuhaldusmudeli rahastamise küsimus. Nimelt leidis töögrupp, et Justiitsministeeriumi pakutud kolm ametikohta ja 140 000 eurot pole piisav uue planeeritud mudeli rakendamiseks. Rahalist katet ei nähtud ette ka üleminekuperioodiks.

Niisamuti oli selleks ajaks teada, et kohtusüsteemi ootavad ees ulatuslikud eelarvekärped. Justiitsminister esitas KHN-ile kolm varianti, kuidas võiks kohtuhaldusmudeli eelnõuga edasi minna. Need olid järgmised.

  1. Juhtimis- ja majanduslikku olukorda puudutavad otsused antakse kohussüsteemile. Kohtud muudetakse eelarvemenetluses põhiseaduslikuks institutsiooniks, mis tähendaks eelarvemenetlust Riigikogus ja kohtusüsteemile suuremat sõltumatust, kui näeb ette kohtuhaldusmudeli eelnõu.
  2. Kohtute eelarves tehakse nn protsendikärbe ehk igal järgneval aastal vähendatakse eelarvet vastavalt 5, 3 ja 2%. Kärbe jaotatakse võrdselt kohtumajade vahel.
  3. Jätkatakse KHN-ile esitatud kohtuhaldusmudeli eelnõuga, alles jääb sama kohtumajade võrgustik, ent eelarvekärped tehakse personali arvelt.

KHN-i liikmed hääletasid esimese variandi ehk selle poolt, et lisaks kohtuhaldusmudeli muutmisele seotakse esimese ja teise astme kohtud lahti Justiitsministeeriumist ja korraldatakse ümber põhiseaduslikuks institutsiooniks.

Detsembrikuu KHN-i istungi toimumisajaks polnud veel täielikku selgust, kui palju eelarvelisi vahendeid Justiitsministeerium kohtuhaldusmudeli muutmiseks kohtusüsteemile eraldab. Seetõttu tekkis arutelu, millises tempos ja millistes etappides võiks kohtuhaldusmudeli muutmisega edasi minna. Eelnõus sätestatud jõustumistähtaega – 1. jaanuar 2026 – ei peetud realistlikuks, kuivõrd lisaks eelarvele oli lahendamata ka küsimus, kes hakkab vastutama kohtute infosüsteemi eest. Leidus nii neid, kes toetasid kohtuhaldusmudeliga sammhaaval edasi minemist, kui ka neid, kes toetasid pigem rohkemate ja jõulisemate muudatuste üheaegset jõustamist. Lõppastmes teeb selle valiku justiits- ja digiminister ja arutelud on jätkunud ka 2025. aastal.

Kohtute eelarve

Kahe eelnevalt käsitletud teemaga paralleelselt tuli tegelda 2024. aasta kahtlemata kõige tõsisema teemaga, milleks oli kohtute eelarve kärbe. 27. augustil 2024 tühistas justiits- ja digiminister kohtunikukonkursid neljale kohtunikukohale, põhjendades seda Vabariigi Valitsuse eesmärgiga kärpida haldusalas tööjõu- ja majandamiskulusid ning tegevus- ja sihtotstarbelisi toetusi kolme aasta jooksul kokku 10%: 2025. aastal 5%, 2026. aastal 3% ja 2027. aastal 2%.[12] Seejuures oli 2024. aastal täitmata jäänud kohtunikukohti kokku 11.

Kärpeuudise valguses oli septembrikuu KHN-i istungi toimumisajaks ilmne, et varasemalt n‑ö laual olnud kõrgemate riigiteenijate ametipalkade seaduses (KRAPS) sätestatud indeksi taastamine pannakse pausile. Justiitsministeerium ootas kohtutelt konkreetseid kokkuhoiu ettepanekuid detsembrikuu istungiks. 6. detsembril 2024 tutvustasid kohtujuhid koos kohtudirektoritega esimese ja teise astme kohtute 2025. aasta eelarve kujunemise plaani, sh katteallikaid 2 007 323 euro suuruse kärpeülesande täitmiseks. Plaan nägi ette:

  • kohtusaalidesse täiendavate video- ja kaugistungiseadmete soetamisest loobumise, samuti loobumise tervise- ja sportimiskulude hüvitamisest kohtute teenistujatele, kohtute kuvandiga seotud tasulistest teenustest jms, kohtute-ülese spetsialisti koondamise ja kohtuametnike tsentraalsete koolituskulude vähendamise;
  • Tartu Maakohtu Võru kohtumaja Põlva hoone sulgemise, 2026. aasta eelarvekärbete katteks tehti ettepanek ühendada Pärnu Maakohtu kaks Pärnu kohtumaja;
  • kinnisvara üürikulude vähenemisest tekkivate kärpesummade ära jagamise vastavalt üürilepingutele;
  • kohtute kärpesummade arvutamise proportsionaalselt kohtute eelarvetega ning kärpe-eesmärgi arvutamise kohtuteülestele teenistustele (s.o arhiivi-, tõlke- ja infotelefoniteenistusele). Selle, mille arvel arvutusest tulenev kärbe teha, otsustas iga kohus ise.[13]

Kokkuvõtvalt moodustas kohtusüsteemi 2025. aasta eelarvekärpest 669 000 eurot ehk 33% ametnike tööjõukulude kärbe, 441 000 eurot ehk 22% kohtute majandamiskulude kärbe ja 897 000 eurot ehk 45% kinnisvara üürikulude vähendamine.

KHN eeltoodud eelarve kujundamise aluseid ei toetanud. Kujundati oma seisukoht, mis esitati Vabariigi Valitsusele ja Riigikogu rahanduskomisjonile. KHN leidis, et pakutud eelarve koostamise põhimõtted ei taga õigusemõistmise jätkusuutlikku toimimist. Personali ja kinnisvara kärpimine avaldab mõju kohtusüsteemi kohtuasjade lahendamise võimekusele, samuti menetlustähtaegadele. KHN juhtis muu hulgas tähelepanu järgmistele asjaoludele:

  • täitmata jäetud kohtunikukohtadega ja KRAPS-i indeksi vähendamisega on juba saavutatud kokkuhoid, mis tuleks arvestada kärpe hulka;
  • loobuda tuleks maa-, haldus- ja ringkonnakohtute kui põhiseadusliku institutsiooni eelarve kärpimisest, ilma et seda toetaks seaduste muudatused, mis vähendaksid samaväärses mahus kohtute töökoormust;
  • riigieelarve pingeid seoses kohtumenetluse kuludega ja kohtuasjade arvu tuleks vähendada riigilõivude kaasajastamisega vastavalt inflatsioonile.[14]

Kuivõrd aasta viimasel istungil oli selge, et 2025. aasta kärpe plaani ei saa enam edasi lükata, andis KHN Justiitsministeeriumile nõusoleku alates 1. jaanuarist 2025 Tartu Maakohtu Võru kohtumaja Põlva maja sulgemiseks ja alates 30. juunist 2025 Pärnu Maakohtu Pärnu kahe kohtumaja ühendamiseks (alles jääb Pärnu Kuninga tn maja, suletakse Rüütli tn maja).

KHN rõhutas, et kohe tuleb tegelema hakata ka 2026. aasta eelarvega, sh Jõhvi ja Rapla kohtumaja küsimusega. KHN-i hinnangul halvaks ulatuslik kärbe kohtute tegevuse arvestatavas osas.

Muud küsimused

Menetluse kiiruse raugemise analüüs

KHN-i märtsikuu istungil esitletud kohtu esimeeste aruandlusest koorus välja, et peaaegu kõikidel kohtutel on mure menetluste kestuse pärast. Sissetulevate asjade arv ei ole palju kasvanud, pigem vastupidi, aga menetlusajad järjest pikenevad. Arutleti, mis võiks seda põhjustada, ja leiti, et tuleks teha analüüs või vähemalt lähteülesanne, kuidas menetluseaegade pikenemist asjade arvu vähenedes analüüsida. Moodustati töögrupp, kuhu kuulusid Tallinna Ringkonnakohtu esimees Kristjan Siigur ja ringkonnakohtunik Villem Lapimaa, Riigikohtu direktor Üllar Kaljumäe ning Justiits- ja Digiministeeriumi analüütik Külli Luha. Maikuu istungil tutvustas töögrupp plaani, kuidas analüüsida, kas kohtuasjad on läinud keerulisemaks või kas kohtunike menetluspraktikas on olnud muutusi. Vaatluse alla võeti kolm aastat:

  • aasta, kui iga kohtunik sai enda kõrvale tööle kohtujuristi;
  • aasta, mis oli esimene täispikk koroona-aasta (vastavalt hüpoteesile lahendati sel aastal pigem väiksemaid kohtuasju);
  • aasta, mis näitas kõige värskemat asjade seisu.

Analüüsi lähtekohaks pakuti koormuspunkte ehk kohtuasjade töömahtu. Täpsemalt vaadati koormuspunktide alusel lahendatud asjade tööhulka, asjade lahedamise jõudlust ja keskmist menetlusaega. Vaadeldi valitud kolmel aastal täiskoormusega töötanud maakohtu kohtunike andmeid.[15]

Esialgse analüüsi käigus ei saadud vastust küsimusele, kas või kuidas on kohtuasjad muutunud keerukamaks või ajamahukamaks. Küll aga täheldati, et menetlusajale avaldab märkimisväärset mõju kohtunike põlvkonnavahetus: vaatluse all olnud aastatel ei töötanud 20–40% kohtunikest täiskoormusega, kuivõrd esimesel kuuel kuul ametisse asumisest on esimese astme kohtuniku töökoormus 90% (KS § 37 lõige 1²). Iseäranis suurt mõju avaldab põlvkonnavahetus väiksemates kohtutes.[16] Samuti saadi kinnitust, et 2021. aastal lahendati pigem väiksemaid kohtuasju, kus oli väike hulk menetlusosalisi, kellega oli võimalik veebis istungit läbi viia.

Sügisel tutvustati KHN-is analüüsi maakohtute 2023. aasta menetlusaegade kohta tsiviilasjades. Lisaks eelnevalt mainitule toodi esile, et ehkki alustaval kohtunikul on vähendatud töökoormus, ei tähenda see, et ta lahendaks kohtuasju aeglasemalt. Vastupidi, alustavad kohtunikud on kiired menetlejad. Kõige pikemalt lahendavad kohtuasju kohtunikud, kes on kohtusüsteemist ära minemas (pensioneerumas). Tervikuna oli 2023. aastal hea menetlusefektiivsusega aasta, kuid aasta alguses oli kohtutes  suurem jääk[17] võrreldes eelmise kahe aastaga.[18] Sarnane analüüs on kavas teha ka süüteo- ja haldusasju menetlevate kohtunike menetlusaegade kohta.

Nõusolekud personaliküsimustes

8. märtsi istungil küsiti KHN-ilt nõusolekuid eri personaliotsuste tegemiseks. Nii andis KHN justiitsministrile nõusoleku nimetada Tallinna Ringkonnakohtu esimeheks Kristjan Siigur. Samuti andis KHN justiitsministrile nõusoleku nimetada Tartu Maakohtu esimeheks Marek Vahing. Kristjan Siigur juhib Tallinna Ringkonnakohut alates 17. maist 2024, Marek Vahing Tartu Maakohut alates 5. aprillist 2024.

Lisaks tegi Tartu Maakohtu esimees KS § 99¹ lõigete 1 ja 2 alusel KHN-ile ettepaneku tõsta Tartu Maakohtu kohtunik Ülle Raagi teenistusvanuse ülemmäära ühe aasta võrra, milleks KHN andis nõusoleku. Ettepanekut põhjendati vajadusega hajutada kohtunikkonna vahetust ja sellest tulenevat täiendavat töökoormuse tõusu kohtus. Tartu Maakohtus toimus aastatel 2023–2024 aktiivne kohtunikkonna vahetus: pensioneerus või liikus teise kohtusse kokku kaheksa kohtunikku.

____________________________

[1] Aastal 2024 toimusid korralised istungid 8. märtsil, 24. juuni, 19.–20. septembril ja 6. detsembril.
[2] KHN-i 103. istungi protokoll, 7. detsember 2018, lk 12–13. – https://www.kohus.ee/sites/default/files/dokumendid/103._protokoll_07.12.2018.pdf (12.03.2025).
[3] Riigikohtu esimehe 21. detsembri 2023 käskkiri kohtute arengukava töörühma moodustamiseks. – https://adr.rik.ee/riigikohus/dokument/14970212 (12.03.2025).
[4] V. Lapimaa. „Kohtuarenduse töörühma kokkuvõtte tutvustamine“ kohtunike XXIII korralisel täiskogul, 30. mail 2024. Järelvaadatav YouTubes – https://www.youtube.com/watch?v=5lABJChpZes (12.03.2025).
[5] KHN-i 130. istungi protokoll, 19.–20. september 2024, lk 3. – https://www.kohus.ee/sites/default/files/dokumendid/130.%20protokoll%2019.-20.09.24.pdf (12.03.2025).
[6] KHN-i 130. istungi protokoll, 19.–20. september 2024, lk 4–6. – https://www.kohus.ee/sites/default/files/dokumendid/130.%20protokoll%2019.-20.09.24.pdf (12.03.2025).
[7] Kohtu arengukava 2024–2030. Kinnitatud KHN-i 130. istungil 19.–20. septembril 2024, lk 5. – https://www.kohus.ee/sites/default/files/dokumendid/Kohtu_arengukava_2024-2030.pdf (12.03.2025). 
[8] Kohtute seaduse muutmise seaduse eelnõu (kohtuhaldusmudel) väljatöötamise kavatsus, 2. veebruar 2024. – https://eelnoud.valitsus.ee/main/mount/docList/b896254f-41da-42e6-990a-b1ca77a9577f#BVifA7ac (12.03.2025).
[9] KHN-i 129. istungi protokoll, 24. mai 2024, lk 14–16 . – https://www.kohus.ee/sites/default/files/dokumendid/129.%20istungi%20protokoll%2024.05.24.pdf (12.03.2025).
[10] Kohtute seaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seadus (kohtuhaldusmudel), 12. juuli 2024. – https://eelnoud.valitsus.ee/main#fSTVfSz4 (12.03.2025).
[11] Eelnõu seletuskirja kohaselt on sellisteks ülesanneteks, mis jääksid ministeeriumi pädevusse, näiteks kohtute tööpiirkonna määramine, kohtunike koguarvu määramine, maakohtu rahvakohtunike arvu määramine, kohtute infosüsteemi vastutava kasutaja ülesanded, arvamuse andmine esimese ja teise astme kohtute eesmärkidele, kantselei kodukordade kehtestamine ja kohtu tekitatud kahju hüvitamiseks esitatud taotluse läbivaatamine. Samuti laiemalt poliitikakujundamisega seotud ülesanded ehk õiguspoliitika kujundamiseks vajalikud hoovad: kohtukorraldust ja kohtumenetlusi puudutav õigusloome, kohtute eelarve ja andmeanalüüs. Kohtute seaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse (kohtuhaldusmudel) eelnõu seletuskiri, lk 1. – https://eelnoud.valitsus.ee/main#fSTVfSz4 (12.03.2025).
[12] Justiitsministri 30. mai 2024. a käskkirja nr 42 kehtetuks tunnistamine, 27. august 2024. – https://adr.rik.ee/jm/dokument/15987017 (19.03.2025).
[13] KHN-i töödokument, esitatud 6. detsembri 2024. a istungile.
[14] KHN-i pöördumine seoses esimese ja teise astme kohtute 2025.–2027. aasta eelarvega, 6. detsember 2024. – https://adr.rik.ee/riigikohus/dokument/16339733 (19.03.2025).
[15] KHN-i 129. istungi protokoll, 24. mai 2024, lk 7. – https://www.kohus.ee/sites/default/files/dokumendid/129.%20istungi%20protokoll%2024.05.24.pdf (12.03.2025).
[16] KHN-i 129. istungi protokoll, 24. mai 2024, lk 7. – https://www.kohus.ee/sites/default/files/dokumendid/129.%20istungi%20protokoll%2024.05.24.pdf (12.03.2025).
[17] Jäägina käsitatakse üle ühe aasta menetluses olnud kohtuasju.
[18] KHN-i 130. istungi protokoll, 19.–20. september 2024, lk 22–25. – https://www.kohus.ee/sites/default/files/dokumendid/130.%20protokoll%2019.-20.09.24.pdf (12.03.2025).