Maa-, haldus- ja ringkonnakohtute 2024. aasta menetlusstatistika töökoormusmetoodika põhimõtete alusel

Külli Luha
Justiits- ja Digiministeeriumi kohtute talituse analüütik

Maakohtutesse saabus 2024. aastal lahendamiseks 35 238 tsiviilasja[1] (0,3% rohkem kui 2023. aastal) ja 15 753 süüteomenetlusasja[2], sh 11 053 kriminaalmenetlusasja (3,1% vähem kui 2023. aastal) ja 4700 väärteomenetlusasja (3,6% vähem kui 2023. aastal)[3]. Halduskohtutesse saabus lahendamiseks 3385 haldusasja (9,6% rohkem kui 2023. aastal).

Pärnu Maakohtu maksekäsu osakonnale laekus 2024. aastal lahendamiseks 47 380 maksekäsu kiirmenetluse asja. Võlanõude avaldusi esitati 46 429 (7,4% vähem kui 2023. aastal), millest 48% alus oli tarbijakrediidileping, 18%-l teenuste osutamise leping, 7%-l kasutusleping ja 27%-l esitatud avaldustest olid muud nõude alused. Elatisnõude avaldusi esitati 951 (4,8% rohkem kui 2023. aastal).

Ringkonnakohtutesse saabus apellatsiooni- ja määruskaebemenetluses kokku 2698 tsiviilasja (4,6% rohkem kui 2023. aastal), 1832 haldusasja (23,2% rohkem kui 2023. aastal), 1410 kriminaalmenetlusasja (8,0% vähem kui 2023. aastal) ja 160 väärteomenetlusasja (4,8% vähem kui 2023. aastal).

Esimese ja teise astme kohtute 2024. aasta menetlusstatistika täpsemad andmed menetlusliikide kaupa on avaldatud esimese ja teise astme kohtute veebis.

Kohtute töökoormusmetoodika

Kohtute seaduse § 37 lg 2 p 4 sätestab, et kohtusse saabuvate asjade jaotamine peab tagama kohtunike ühtlase töökoormuse ühe kohtu piires. Kohtusse lahendamiseks saabuvad asjad ei ole oma keerukuselt ja ajamahukuselt aga võrdsed, mis teeb ühtlase töökoormuse tagamise keeruliseks. Seetõttu on kohtute haldamise nõukoja ülesandel välja töötatud kohtute töökoormusmetoodika (edaspidi: metoodika), mis on moel või teisel olnud kohtutes kasutusel juba 2009. aastast alates. Metoodika kehtivuse ajal on seda muudetud mitmeid kordi, viimased muutused kiitis kohtute haldamise nõukoda heaks 24. mail 2024. aastal toimunud istungil (metoodika uuendused rakendusid kohtute infosüsteemis 18. detsembril 2024. aastal, mistõttu siinses ülevaates need ei kajastu).

Metoodika on kasutusel kõikides maa- ja halduskohtutes, olles seal kohtuasjadele spetsialiseerumise ja kohtuasjade jagamise alus. Samuti hinnatakse metoodika põhjal kohtu ja kohtunike töökoormust, kuid metoodika ei kehtesta kohtuniku normkoormust. Veel lähtutakse metoodikast kohtute töökoormuse hindamisel ja tulemusi saab kasutada kohtusüsteemiüleste ressursiotsuste tegemisel.

Kuigi aja jooksul on kohtumenetluste ajahinnangud mõnevõrra muutunud, tugineb metoodika algusest peale kohtuasjade lahendamise keskmisele arvestuslikule ajakulule kohtuniku kohta. Metoodika ei mõõda kogu menetlusgrupi liikmete tööaegade summat, vaid ainult kohtuniku keskmist ajakulu. Siiski arvestab metoodika, et igal kohtunikul on kohtuasjade lahendamisel abiks menetlusgrupp (kohtujurist ja istungisekretär). Samuti pole muutunud põhimõte, et kõikides menetlusliikides on täiskoormusega töötaval kohtunikul kohtuasjade lahendamiseks arvestuslikult 1600 tundi kalendriaastas. Samaliigilistele asjadele kehtestab metoodika ühtsed ajahinnangud, olenemata sellest, millises kohtus neid menetletakse. Metoodika võimaldab eri kohtumenetlusi võrrelda ja kohtute töökoormust sisulisemalt hinnata.

Seekordses kohtuaasta ülevaates ongi keskendutud kohtute töökoormusele ja antud sissevaade kohtuasjade töömahtu 2024. aastal saabunud ja lahendatud asjade alusel. Kohtuasjade kvaliteetseks ja tõhusaks lahendamiseks on oluline, et kohtutes oleks piisav arv kohtunikke. Siinses kohtuaasta kokkuvõttes on käsitletud kohtunike keskmist töökoormust. Iga üksiku kohtuniku tegeliku töökoormuse ja spetsialiseerumise, nagu ka kohtunike jaotumise osakondadesse sätestavad kohtute tööjaotusplaanid[4].

Töömahu alusel on kohtuasjad igas menetlusliigis jaotatud tinglikult viide kategooriasse: väikese ajamahuga asjad, keskmise ajamahuga asjad, ajamahukad asjad, suure ajamahuga asjad ja väga ajamahukad asjad.

Töökoormus maakohtutes: tsiviilasjad

Maakohtutesse saabus 2024. aastal kokku 35 238 tsiviilasja 156 715,78 koormuspunkti (edaspidi: TKP) väärtuses. Ligikaudu pool neist ehk 17 187 tsiviilasja saabus Harju Maakohtusse, 9324 tsiviilasja (26%) Tartu Maakohtusse, 4429 tsiviilasja (13%) Viru Maakohtusse ja 4298 tsiviilasja (12%) Pärnu Maakohusse. Töömahult jaotuvad saabunud asjad maakohtute vahel samamoodi nagu arvuliseltki (joonis 4).

All olevas tabelis on ära toodud 2024. a lahendamiseks jagatud asjade keskmine arv ja kohtuniku keskmine koormus. Andmetest nähtub, et keskmine kohtuniku koormus erines kohtuti nii asjade arvult kui ka töömahult. Keskmine kohtunikule jagatud asjade arv (410,7) oli suurim Tartu Maakohtu tsiviilosakonnas, kuid suurim kohtuniku keskmine töökoormus (1746,9 TKP) oli Harju Maakohtu tsiviilosakonnas.

Metoodika alusel on tsiviilasjade töömaht vahemikus 0,26–10,4 TKP[5]. Joonisel 5 on esitatud maakohtutesse saabunud tsiviilasjade alusel töömahu läbilõige. Saabunud asjade enamuse (43%) moodustasid kõikides maakohtutes suure ajamahuga tsiviilasjad (töömaht 5,2–8,32 TKP). Kõige suurem oli nende osakaal kohtusse saabunud asjadest Pärnu Maakohtus (48% 2024. a kohtusse saabunud tsiviilasjadest). Keskmise ajamahuga tsiviilasju (1,56–2,34 TKP) saabus maakohtutesse 19%. Nende osakaal oli kõige suurem Harju Maakohtus (21% kohtusse saabunud tsiviilasjadest). Väikese ajamahuga tsiviilasju (0,26–1,3 TKP) saabus maakohtutesse 15%. Kõige suurema osa kohtusse saabunud asjadest – 19% – moodustasid need Tartu Maakohtus. Ajamahukaid tsiviilasju (2,6–4,16 TKP) saabus maakohtutesse kokku 11%. Kõige suurema osakaalu moodustasid need Viru Maakohtus (14% kohtusse saabunud asjadest). Kõige ajamahukamad tsiviilasjad (9,1–10,4 TKP) moodustasid 11% kõigist kohtusse saabunud tsiviilasjadest. Suurim oli nende osakaal Pärnu Maakohtus (12% kohtusse saabunud asjadest).

Maakohtutes lahendati 34 132 tsiviilasja 150 943,78 TKP väärtuses. Alltoodud tabelis kajastub lahendatud asjade arv ja töömaht täpsemalt. Arvuliselt enim tsiviilasju (388,2) lahendas keskmiselt Tartu Maakohtu tsiviilosakonna kohtunik, kuid suurim keskmine asjade lahendamise koormus (1664,9 TKP) oli Harju Maakohtu tsiviilosakonnas.

Analoogselt joonisel 5 esitatud saabunud asjade töömahu läbilõikele on joonisel 6 kajastatud lahendatud asjade töömahu läbilõige. Enim lahendati suure ajamahuga tsiviilasju, maakohtutes keskmiselt 44% kõikidest lahendatud asjadest. Järgnesid keskmise ajamahuga tsiviilasjad 19%-ga ja väikese ajamahuga tsiviilasjad 15%-ga. Nii väga ajamahukad kui ka ajamahukad tsiviilasjad moodustasid 11% lahendatud tsiviilasjadest.

2024. aastal maakohtutes lahendatud tsiviilasjade üldine keskmine menetlusaeg oli 123 päeva, kohtuti olid andmed järgmised: Harju Maakohtus 134 päeva, Pärnu Maakohtus 139 päeva, Tartu Maakohtus 97 päeva ja Viru Maakohtus 115 päeva. Metoodika jaotab asjad ajamahukuse alusel, seega pikeneb töömahu kasvades ka lahendatud asjade keskmine aeg. Joonisel 7 on kajastatud keskmise menetlusaja muutumine asjade töömahu alusel. Väikese ajamahuga tsiviilasjade lahendamise keskmine aeg oli suhteliselt sarnane kõikides maakohtutes (47 päeva). Kuigi keskmise ajamahuga tsiviilasjade lahendamise aeg maakohtutes oli samuti lühike (40 päeva), siis erinevused maakohtute vahel olid üsna suured (32 päevast Tartu Maakohtus kuni 72 päevani Viru Maakohtus). Ajamahukate asjade lahendamise keskmine menetlusaeg on 118 päeva, kuid kohtute lõikes erines see samuti märgatavalt (ulatudes 95 päevast Tartu Maakohtus 134 päevani Pärnu Maakohtus). Suure ajamahuga asjade lahendamise keskmine menetlusaeg oli 150 päeva (ulatudes 119 päevast Viru Maakohtus 169 päevani Harju Maakohtus). Kõige ajamahukamate asjade lahendamise keskmine menetlusaeg oli 255 päeva (ulatudes 187 päevast Tartu Maakohtus 287 päevani Harju Maakohtus). Eelneva põhjal saab tõdeda, et mida ajamahukamaks tsiviilasjad muutuvad, seda erinevam on lahendamise keskmine aeg, kuid 2024. aasta andmete näitel ei pikene menetlusaeg ühtlaselt asjade töömahu kasvades.

Töökoormus maakohtutes: süüteoasjad[6]

Maakohtutesse saabus 2024. a kokku 11 053 kriminaal- ja 4700 väärteomenetlusasja 53 971,0 TKP väärtuses. Harju Maakohtusse laekus 6771 süüteoasja (43%), Tartu Maakohtusse 3717 süüteoasja (24%), Viru Maakohtusse 3338 süüteoasja (21%) ja Pärnu Maakohusse 1927 süüteoasja (12%). Maakohtute töökoormuse jaotus erineb mõnevõrra asjade arvulisest jaotusest. Asjade ja töömahu jagunemine maakohtute vahel on kajastatud joonisel 8.

Tabelis on toodud kohtunikule lahendamiseks jagatud keskmine asjade arv ja kohtuniku keskmine koormus. Andmetest nähtub, et maakohtuti oli nii saabunud asjade arv kui ka töömaht mõnevõrra erinev. Nii saabunud asjade keskmine arv (340,3 süüteoasja) kui ka töömaht (1178,3 TKP) oli suurim Harju Maakohtu süüteoosakonna kohtunikul.

Süüteoasjade töömaht on väga erinev, ulatudes riigi õigusabi asjadest (1,15 TKP) kuni väga mahukate üldmenetlusasjadeni (2024. a andmete alusel oli kõige mahukama üldmenetlusasja töömaht 326,02 TKP). Joonis 9 kajastab maakohtutesse saabunud süüteoasjade jaotust töömahu alusel. Saabunud asjadest moodustasid eelmisel aastal enamuse (75%) väikese ajamahuga süüteoasjad[7] (töömaht 1,15–2,0 TKP). Kõige suurem oli selliste süüteoasjade osakaal Tartu Maakohtus (81% 2024. a kohtusse saabunud asjadest). Keskmise ajamahuga süüteoasju[8] (3,45–7,0 TKP) saabus maakohtutesse 22%, osakaalu poolest kõige rohkem Harju Maakohtusse (27% kohtusse saabunud süüteoasjadest). Ajamahukaid süüteoasju[9] (10,35–20,7 TKP) saabus maakohtutesse 1%, neidki enim Harju Maakohtusse (2% kohtusse saabunud asjadest). Kõikidesse maakohtutesse võrdselt 2% saabus suure ajamahuga süüteoasju[10] (31,0–93,15 TKP) ja kõige ajamahukamaid süüteoasju[11] (139,73–326,03 TKP) 0,1%.

Maakohtutes lahendati 15 559 kriminaal- ja väärteoasja 51 158,4 TKP väärtuses. Tabelis on antud täpsem ülevaade lahendatud asjade arvust ja töömahust. Keskmiselt lahendas enim süüteoasju Harju Maakohtu süüteoosakonna kohtunik (332,8 süüteasja 1103,4 TKP väärtuses).

Süüteoasjade lahendamiseks kuluv aeg on väga erinev (joonis 11). Väikese ja keskmise ajamahuga süüteoasjade keskmine lahendamise aeg oli 32 päeva, kuid see erines maakohtuti (näiteks väikese ajamahuga süüteoasjade keskmine menetlusaeg oli Harju, Pärnu ja Viru maakohtutes 23–28 päeva, kuid Tartu Maakohtus 41 päeva). Keskmine ajamahuga süüteoasjade keskmine menetlusaeg oli ühtlasem. Ajamahukate asjade menetlusaeg oli maakohtutes keskmiselt 81 päeva, kuid erines 2024. a andmete alusel kohtuti 40 päeva võrra (ulatudes 67 päevast Harju Maakohtus 107 päevani Viru Maakohtus). Suure ajamahuga süüteoasjade keskmine menetlusaeg oli 261 päeva (kohtuti ulatus see 257 päevast Tartu Maakohtus 284 päevani Harju Maakohtus). Väga ajamahukaid asju lahendati 2024. aastal maakohtutes kokku kümme ja nende keskmine menetlusaeg oli 803 päeva. 2024. a andmete põhjal saab tõdeda, et enamikus asjades (väikese ja keskmine ajamahuga süüteoasjades), mida lahendati maakohtutes umbes 90%, oli keskmine menetlusaeg lühike (u 32 päeva), kuid pikenes suure ja väga suure ajamahuga asjade (üldmenetlusasjade) puhul kordades.

Töökoormus halduskohtutes

Halduskohtutesse saabus 2024. a kokku 3385 haldusasja 43 287,1 TKP vääruses. Neist 2090 haldusasja (62%) saabus Tallinna Halduskohtusse ja 1295 haldusasja (38%) Tartu Halduskohtusse. Töömahu järgi moodustab Tallinna Halduskohtu piirkonna koormus 66% ja Tartu Halduskohtu koormus 34% (joonis 12).

Tabelis on toodud kohtunikule lahendamiseks jagatud keskmine asjade arv ja keskmine koormus. Tallinna Halduskohtu kohtunikule saabus 2024. aastal keskmiselt 145,14 haldusasja 1975,41 TKP väärtuses ja Tartu Halduskohtu kohtunikule keskmiselt 168,18 haldusasja 1924,8 TKP väärtuses.

Haldusasjade töömaht jääb vahemikku 1,38–27,6 TKP[12]. Joonisel 13 on kajastatud läbilõige halduskohtutesse saabunud asjade töömahust. Enam kui kolmandiku (37%) moodustavad väga ajamahukad haldusasjad (töömaht 20,7–27,6 TKP). Tallinna Halduskohtus moodustasid need 43% kohtusse saabunud asjadest. Ajamahukad asjad (12,42–16,56 TKP) moodustasid samuti 37% asjade koguarvust. Tallinna Halduskohtusse saabus selliseid asju 41% kohtusse laekunud asjadest. Keskmiselt ajamahukad asju (5,52–9,66 TKP) saabus halduskohtutesse 22%. Tartu Halduskohtus moodustavad need 40% kohtusse saabunud asjadest. Väikese töömahuga asju (1,38–4,14 TKP) saabus halduskohtutesse kokku 3%.

Halduskohtutes lahendati 3384 haldusasja 43 659,06 TKP väärtuses. Täpsemalt on lahendatud asjade keskmine arv ja töömaht toodud tabelis.

Joonisel 14 on kajastatud läbilõige lahendatud asjade töömahust. Tartu Halduskohtus lahendatud asjadest olid umbes pooled keskmise ajamahuga. Tallinna Halduskohtus lahendatud asjadest oli enam kui kolmandik haldusasjadest ajamahukad. Väikese ja väga väikese ajamahuga lahendatud haldusasjade osakaal oli mõlemas kohtus sama (15% kohtus lahendatud asjadest).

2024. aastal halduskohtutes lahendatud haldusasjade üldine keskmine menetlusaeg oli 153 päeva, Tallinna Halduskohtus oli see 139 päeva ja Tartu Halduskohtus 175 päeva. Metoodika jaotab asjad ajamahukuse alusel, seega pikeneb lahendatud asjade keskmine aeg ka töömahu kasvades; joonisel 15 on kajastatud keskmise menetlusaja muutumine asjade töömahu alusel. Väikese ja väga väikese ajamahuga haldusasjade lahendamise keskmine aeg oli mõlemas halduskohtus praktiliselt sama e 12–14 päeva. Töömahu kasvades pikeneb keskmine menetlusaeg erinevalt, nt oli keskmise ajamahuga haldusasjade menetlusaeg Tallinna Halduskohtus 49 päeva, kuid Tartu Halduskohtus 171 päeva, mis tähendab samasuguse töömahuga asjades 122-päevast erinevust. Ajamahukate asjade keskmine menetlusaeg oli sarnasem, erinedes 28 päeva võrra (Tallinna Halduskohtus 176 päeva ja Tartu Halduskohtus 204 päeva). Väga ajamahukate haldusasjade keskmine menetlusaeg oli Tallinna Halduskohtus 235 päeva ja Tartu Halduskohtus 341 päeva, st sama ajamahuga asjade keskmine menetlusaeg erines 2024. a andmete alusel 106 päeva võrra.

Ringkonnakohtutesse edasikaevatud asjade töömaht

Praegu ringkonnakohtud asjade töökoormusmetoodikat ei kasuta, sest kolleegiumides ei ole spetsialiseerumist. Apellatsioon- ja määruskaebusi jagatakse ning koormust arvestatakse asjade arvu põhiselt. Teatava ettekujutuse ringkonnakohtute töökoormusest saab kujundada esimese astme kohtute töökoormuse alusel. Joonis 16 kujutab ringkonnakohtute kolleegiumide keskmist koormust saabunud asjade alusel, aga selles ei kajastu ringkonnakohtuniku kui koosseisu liikme koormus.

Ringkonnakohtutes 2024. a lahendatud tsiviilasjade töömahust lähtudes moodustasid ligikaudu ⅔ asjadest kas suure ajamahuga või väga ajamahukad tsiviilasjad. Ajamahukad tsiviilasjad moodustasid 17% ja keskmise ja väikese ajamahuga tsiviilasjade osakaal oli 15%. Joonisel 17 kajastub tsiviilasjade jagunemine töömahu alusel mõlemas ringkonnakohtus.

Ringkonnakohtutes 2024. a lahendatud süüteoasjade töömahust lähtudes moodustasid 13% asjadest kas väga ajamahukad või suure ajamahuga süüteoasjad. Ajamahukad süüteoasjad moodustasid 4% ja pooled edasikaevatud asjadest on väikese ajamahuga. Joonisel 18 kajastub süüteoasjade jagunemine töömahu alusel mõlemas ringkonnakohtus.

Ringkonnakohtutes 2024. a lahendatud haldusasjade töömahust lähtudes moodustasid 13% asjadest kas väga ajamahukad või suure ajamahuga haldusasjad. Ajamahukad haldusasjad moodustavad 4% ja pooled edasikaevatud asjadest olid väikese ajamahuga haldusasjad. Joonisel 19 kajastub haldusasjade jagunemine töömahu alusel mõlemas ringkonnakohtus.

Ringkonnakohtutes vaadati 2024. a läbi 5% maakohtutes lahendatud tsiviilasjadest, 10% süüteoasjadest ja 35% halduskohtutes lahendatud asjadest. Alltoodud tabelis kajastuvad ringkonnakohtutes lahendatud asjade tulemused menetluse liikide kaupa.

Metoodika tulevik

Metoodika osatähtsus on viimastel aastatel kasvanud ja seda nii ühe kohtu sees kui ka kohtuteüleselt. Selleks, et toetuda metoodikale ressursiotsustuste tegemisel, on metoodika kaasajastamine möödapääsmatu ja ei piisa ainult näiteks tsiviilasjades metoodika uuendamisest.

Kohtuasjade töömahu omavaheline võrdlus kõikides menetlusliikides põhineb asja lahendamise keskmisel ajakulul – mida ajamahukam asi, seda pikem menetlusaeg. Samas näitab 2024. aasta andmete analüüs, et keskmist menetlusaega mõjutab veel mõni muu tegur. Peab tõdema, et kohtumenetluste maht ei vasta kohtuniku tegelikule ajakulule või õigem oleks öelda, et praegu puudub sellekohane selge teadmine. Üldine tunnetus on, et kõikides menetlusliikides muutuvad kohtumenetlused üha keerukamaks ja kohtuniku tegevused ajamahukamaks. Kohtuasjade lahendamisele kuluvat aega mõõdeti aastatel 2009–2010, vahepealsetel aastatel on metoodika muudatused olnud hinnangulised Seega ei saa metoodikat täpsemaks muuta teisiti kui viia taas läbi kohtuasja lahendamisele kuluva aja mõõtmine.

14. märtsil 2025. aastal toimunud istungil kiitis kohtute haldamise nõukoda heaks töörühma[13] mõtte, et metoodika uuendamiseks on vaja mõõta kõikides menetlusliikides toimingutele kuluvat aega, seda nii kohtunikel kui ka kohtujuristidel. Mõõtmise tulemusel saab ülevaatliku arusaama, kui ajamahukaks kohtuasjad praeguseks muutunud on. See teadmine võimaldab üles ehitada kõiki kohtuasju omavahel võrrelda võimaldava kohtute töökoormusmetoodika, mille pädevust usaldab kogu kohtusüsteem.

Tsiviil- ja haldusasjade töömaht 2024. a

Tabel 1. Tsiviilasjad maakohtutes 2024. a

Tabel 2. Haldusasjad halduskohtutes 2024. a

____________________________

[1] Tsiviilasjade arv ei sisalda kohtus algatatud järelevalvemenetlusi ja Pärnu Maakohtusse saabunud maksekäsu kiirmenetlusi.
[2] Süüteomenetlusasjad on väärteomenetlus- ja kriminaalmenetlusasjade koguarv. Kusjuures kriminaalmenetlusasjadena käsitatakse kõiki kriminaalkohtumenetluses maakohtutesse saabuvaid asju, mis jagunevad järgmiselt: eeluurimiskohtuniku asjad, täitmiskohtuniku asjad, kokkuleppemenetlusasjad, lühimenetlusasjad, käskmenetlusasjad, üldmenetlusasjad, psühhiaatrilise sundravi kohaldamise asjad, rahvusvahelise koostöö asjad ja riigi õigusabi asjad.
[3] Taustainfo. Kuritegevuse 2024. aasta statistikaga on võimalik tutvuda Justiits- ja Digiministeeriumi veebis.
[4] 2025. a maa- ja halduskohtute tööjaotusplaanid on kättesaadavad Eesti Kohtute veebilehel.
[5] Täpsemalt on tsiviilasjade töömahu jaotust kirjeldatud artikli lõpus olevas tabelis nr 1 „Tsiviilasjad maakohtutes 2024. a“.
[6] Taustainfo. Andmetes ei kajastu süüteokohtunike jälitustegevusega seotud töömaht; vt 2024. a jälitustegevuse andmeid Prokuratuuri aastaraamatu kriminaalmenetluse statistikast.
[7] Väikese töömahuga süüteoasjad: riigi õigusabi asjad, eeluurimiskohtuniku asjad – läbiotsimine; täitmiskohtuniku asjad; käskmenetlusasjad.
[8] Keskmise töömahuga süüteoasjad: kaebused kohtuvälise menetleja tegevusele; kokkuleppemenetlusasjad; kokkuleppega lõppenud üldmenetlus enne tõendite uurimist; üldmenetlusasjas süüdistusakt tagastatud prokuratuurile; rahvusvahelise koostöö taotlused; eeluurimiskohtuniku asjad (v.a läbiotsimine); psühhiaatrilise sundravi kohaldamine lühimenetluses.
[9] Ajamahukad süüteoasjad: lühimenetlusasjad; enam kui ühe süüdistatavaga kokkuleppemenetlusasjad; kaebused Riigiprokuratuuri määrusele.
[10] Suure ajamahuga süüteoasjad: üldmenetlusasjad; kokkuleppega lõppenud üldmenetlus tõendite uurimise käigus; psühhiaatrilise sundravi kohaldamine üldmenetluses; enam kui ühe süüdistatavaga lühimenetlusasjad.
[11] Väga ajamahukad süüteoasjad: süüdistatavate grupiga mahukad üldmenetlusasjad.
[12] Täpsemalt on haldusasjade töömahu jaotust kirjeldatud artikli lõpus olevas tabelis nr 2 „Haldusasjad halduskohtutes 2024. a“.
[13] Taustainfo. Metoodika töörühma moodustavad maa- ja halduskohtute esimehed, tsiviil- ja süüteoosakonna juhatajad ning kohtute analüütikud.