Kohtute personaliteenistuse visioon ja missioon  

Terje Laur
personaliteenistuse juht

Iga edulugu algab inimesest

Inimesed on need, kes teevad töökohast töökodu. See, miks me kokku tuleme ja kuidas omavahel suhtleme, kujundab meie kogemuse ja tööandja loo, mida teistega jagame. Kõik see algab esimestest kokkupuudetest ja tööpäevadest, mis jäävad alatiseks meelde.

Mina tulin kohtusüsteemi missioonitundest, suure austusega siinsete inimeste vastu ja uudishimuga. Nagu uues kohas ikka, lisandus neile ka väike ootusärevus, kuidas see keskkond mulle sobib, kas ma mahun siia ära nii oma tugevuste kui ka nõrkustega (mida meil kõigil ju on) ja kuidas ma uues rollis hakkama saan.

Tööintervjuul räägitu ja väljendatud ootused olid ambitsioonikad. Harju Maakohus ja Tallinna Halduskohus vajasid strateegilist personalijuhti, kes oleks partneriks tippjuhtidele ja koostööpartneriks teenistujatele, et aidata kaasa maailma parima kohtusüsteemi kujundamisele. Töökuulutuse keeles tähendas see personalistrateegia loomist ja koos juhtidega organisatsioonikultuuri arendamist, personaliprojektide käivitamist ning värbamise, sisseelamise, arendamise ja juhtimissüsteemide ajakohastamist.

Kuigi mul oli seljataga ligi 20 aastat personalijuhtimise kogemust ja juhtide arengu toetamist nii era- kui avalikust sektorist, ei olnud ma varasemalt kohtusüsteemiga kokku puutunud. Kohtud tööandjana tundusid väga väärika ja prestiižika kogukonnana, kuhu on koondunud Eesti õigusmaastiku tipptegijad – eesmärgikindlad, asjatundlikud ja sõltumatud inimesed. See töö tundus väga oluline ja tähendusrikas ning sobis hästi kokku ka minu missiooni ja väärtustega.

Esimesel tööpäeval Harju Maakohtusse tulles tervitas mind uksel tulevane kolleeg, personalitöötaja Kätlin Tamman. Tegime ringkäigu majas, saime tuttavaks lähemate kolleegide ja kohtu kodukorraga ning mulle anti üle asutuse tere-tulemast-kingitus. Järgnes hommikukohv oma tiimiga ning soe vestlus teise personalitöötaja ja tiimiliikme Riina Männikuga. Lõunaks olime kokku leppinud kohtumise vahetute juhtidega – Harju Maakohtu esimehe Astrid Asi ja kohtudirektor Elari Udamiga. Ühises lõunalauas said kokku lepitud sihid ning see, kuidas töösse sisseelamine võiks kulgeda.

Pärastlõunal tervitasid mind videokõne vahendusel teiste kohtute personalitöötajad. Südame tegi soojaks, et nad olid mõelnud selle peale, kuidas aidata mul kiiresti järje peale saada ja kohtusüsteemi toimimist paremini tundma õppida. Järgnesid kohtumised ka Harju Maakohtu juhtkonnaga ja Tallinna Halduskohtu esimehe Kaupo Kruusveega, ning pärlina kohtunike töövarjutamine. Räägitu ja kogetu aitas mõista, milline on töö ja elu kohtutes päriselt, ning pani selle südame külge kasvama. Millised inimesed – oma tööd armastavad, väga pühendunud ja targad! Kohtudirektor lubas, et väljakutseid siin jagub ning igav ei hakka – ja nii ongi läinud.

Kolm aastat hiljem

Kohtu arengukavas aastateks 2024–2030 seame sihiks inimesekeskse ja tulevikku vaatava kohtusüsteemi, kus õigusemõistmise kvaliteet ja tõhusus toetuvad hästi juhitud, motiveeritud ja professionaalselt arenevatele inimestele.

Et seda sihti saavutada, on vaja kohtuteülest koostööd ja tugevat juhtimist, sealhulgas teadlikku ja läbimõeldud personalijuhtimist. Sellest vajadusest sündiski 1. mail 2025 kohtute personaliteenistus – I ja II astme kohtute ühine struktuuriüksus Harju Maakohtu koosseisus. See oli ühtlasi loomulik jätk kohtusüsteemi tugiteenuste ühtsema korralduse suunas liikumisele, millega alustati juba 2020. aastal, kui loodi esimesed kohtuteülesed ametikohad ja teenistused.

Personalitöötajate senisest asutusesisesest tegutsemisest ja õhinapõhisest koostööst kasvas välja ühine tiim ja teenistus oma kodukorra, ülesannete ja vastutusega. Ootus seati, et personalijuhtimisega üle kohtusüsteemi ühtsemalt ja süsteemsemalt tegeledes saame paremini kaasa aidata kohtu eesmärkide elluviimisele ning süsteemi terviklikule arengule ning – mis kõige tähtsam – pakkuda paremat tuge ja töökohta kohtute teenistujatele.

Kohtute personaliteenistus

Kohtute personaliteenistuses töötab üheksa suure südame ja kogemusega inimest. Oleme toeks kaheksale I ja II astme kohtule ning ligi 1000 teenistujale. Oma töös teeme tihedat koostööd Riigi Tugiteenuste Keskuse, Riigikohtu ja avaliku teenistuse personalitöötajatega, samuti kuulume Eesti personalitöötajate kogukonda PARE.

Meie töökorraldus on sarnane perearstisüsteemi mudeliga. Meie töökohad on regionaalsed: igapäevaselt on personalitöötajad kohtumajades kohapeal, et olla meie inimestele lähedal. Nad on partneriks ühele või mitmele kohtule ja samal ajal kuuluvad ühtsesse üksusesse – kohtute personaliteenistusse (joonis 1). See annab meile võimaluse tunda iga kohtu eripära ja inimesi ning keskselt arendada teemasid, mis on olulised kohtusüsteemile tervikuna. Samuti võimaldab see jagada ressurssi paindlikumalt, koondada teadmisi ja arendada kompetentsi.

Lisaks toimime kompetentsikeskusena, kus iga personalitöötaja veab partneritöö kõrval ka mõnda arendusvaldkonda. Need vaatame üle igal aastal vastavalt sellele, millist valdkonda keegi eelistab või kus soovib ise professionaalina areneda. Nii näiteks veab Tallinna kohtute personalijuht Ursula Muddi personaliprotsesside digitaliseerimist ning Tartu kohtute personalijuht Anne Ladva vaimse tervise ja heaolu valdkonda. Viru Maakohtu personalijuhi Marve Varmo fookuses on järelkasv ja praktikakorraldus, Pärnu Maakohtu personalijuhi Merilin Rahusaare vastutusalas teenistujate sisseelamise toetamine ning Harju Maakohtu personalipartnerite Riina Männiku ja Liina Ütti rolliks on värbamise ja töökeskkonna teemad. Tartu kohtute personalikonsultant Diana Niinepuu on kaasamõtlejaks mitmes erinevas personalitöö valdkonnas ning toetab andmetega seotud tegevustes.

Kohtute koolitusjuht Liina Simm tegeleb kesksete koolituste korraldamise ja üldisemalt õppiva organisatsiooni kujundamisega. Kohtunike koolituste eest seisab küll hea Riigikohus ning kui võimalused lubavad, saavad kohtujuristidki nendel koolitustel osaleda, kuid muude koolitusvajaduste kaardistamine ja koolitustegevuse korraldus on personaliteenistuse ülesanne.

Mina personaliteenistuse juhina püüan hoida meeskonda, valdkonna tervikpilti ja partnersuhteid ning vedada teemasid, millele samuti tähelepanu vaja: tööandja kuvand, uuringud, juhtimiskvaliteedi arendamine.

Meie tegevus toetub kohtu missioonile ja väärtustele, õigusaktidele ning kokkulepitud strateegilistele suundadele. Siia kuuluvad riigi kui tööandja personalipoliitika[1], kohtu arengukava ja rakenduskava aastateks 2024–2030, kohtupõhised arengusihid ning personaliteenistuse tööplaan.

Personalitöö tuumaks on alati inimesed. Nende igapäevase töö korraldamise ja suunamise eest vastutavad juhid, personalitöötajate roll on aga olla juhtidele koostööpartneriks ja toeks nii strateegilistes kui ka operatiivsetes personaliküsimustes.

Meie töö on seotud asutuse pea kõigi protsessidega, kuid sageli jääb see töö nähtamatuks. Seetõttu kuuleme üsna tihti ka küsimust „Millega te seal ikkagi tegelete?“. Tuleb tunnistada, et sellele ongi keeruline vastata, kui seda tööd ise teinud pole. Meie igapäev on väga mitmekesine ja keeruline ette planeerida. Kokkuvõtlikult võib öelda, et toetame jooksvalt juhte ja teenistujaid kõigis tööelukaare protsessides alates värbamisest ja valikust, sisseelamise toetamisest ning töösuhete korraldamisest ja administreerimisest kuni koolitus- ja arendustegevuse korraldamise ja läbiviimise, karjäärimuutuste toetamise ja teenistussuhte lõpetamiseni.

Meie igapäevas on palju suhtlemist, nõustamist, murede lahendamist, dokumentide vormistamist ja tõlgendamist, kohtumisi ja koosolekuid, koolituste korraldamist, info haldamist ja jagamist, arendusprojektide vedamist.

Töötajakogemus kui personalipoliitika tuum

Viimastel aastatel on personalijuhtimise parim praktika liikunud üha enam tervikliku töötajakogemuse (employee experience[2]) kujundamise suunas. Personalijuhtimist nähakse aina enam süsteemse tervikuna, mis hõlmab kogu teenistuja tööelukaart ja kõiki tema kokkupuutepunkte organisatsiooniga. Olulisel kohal on selged ja ühtsed personaliprotsessid, juhtimiskvaliteedi teadlik arendamine, andmepõhine otsustamine, tehnoloogia ja tehisintellekti eesmärgipärane kasutamine ning paindlikud töövormid, mis toetavad nii organisatsiooni eesmärke kui ka inimeste igapäevast toimetulekut ja vajadusi.

Samas on kasvanud arusaam, et töötajakogemus on tihedalt seotud inimeste heaolu, pühendumuse ja kohanemisvõimega ning mõjutab otseselt organisatsioonide vastupidavust ja tööandja mainet. Avalikus sektoris on need arengud eriti selgelt esile kerkinud, sest arvukate muutuste, kriiside ja ressursside piiratusega toimetulek sõltub üha enam sellest, kuivõrd personalipraktika toetab inimeste pühendumust ja valmisolekut muutustega kaasa tulla.

Selles suunas liigume ka kohtutes. Viimastel aastatel oleme teadlikult pööranud tähelepanu keskkonna loomisele, mis toetaks meie inimesi igapäevatöös ning aitaks valmistuda ka tuleviku väljakutseteks. See on tööpõld, mis ei saa kunagi otsa.

Kohtuteüleselt personalivaldkonna arendamise mõttes on see suund peamiselt sisaldanud strateegiliste eesmärkide ja kohtuteüleste praktikate kokkuleppimist, protsesside selguse ja digitaliseerimise suurendamist ning juhtimis- ja andmekvaliteedi teadlikku tugevdamist. Nii oleme näiteks:

• sõnastanud personalipoliitika arenguprioriteedid kohtu arengukavas ja rakenduskavas ning leppinud kokku kohtuteüleses koolitustegevuse ja praktikate läbiviimise heas tavas. Samuti oleme ühtlustanud personalivestluste läbiviimise põhimõtted ning uuendanud kohtuteenistujate palgajuhendit;
• kujundanud töökorraldust ja taotlenud märgiseid, mis peegeldavad meie väärtuste edukat ellu rakendamist: paindlikku töökorraldust näitab Kaugtöö Tegija märgis, heaolu toetamist „Vaimset tervist toetava tööandja“ märgis ning missioonitunnet „Riigikaitsjate toetaja“ tunnustus. Koostöös kohtute kommunikatsioonitiimiga oleme uuendanud tööandja väärtuspakkumist[3] ning käivitanud tööandja saadikute programmi;
• juhtide toetamiseks oleme läbi viinud baaskoolitusi ning ellu kutsunud Juhtide Klubi formaadi, mis võimaldab kohtujuhtidel regulaarselt kohtuda, koos kasvada, ühist mõtteviisi kujundada ning paremat koostööd teha. Möödunud aastal sai punkti ka kohtujuhtide töörollide kirjeldamise projekt, mis kirjeldab Leadership Pipeline loogikast lähtudes eri tasandi juhtide ülesandeid ja vastutust;
• digitaliseerinud personalidokumendid (käskkirjad, taotlused jms), viies nende haldamise riigiteenistuja iseteenindusportaali, samuti katseaja-, koostöö- ja tagasisidevestlused. Koostöös PlanPro OÜ-ga oleme välja töötanud ja kõigis kohtutes kasutusele võtnud kohtuteenistujate pühendumuse ja rahulolu uuringu Pulss;
• liitunud tervist edendava tööandja programmiga ning välja töötanud vaimse tervise edendamise põhimõtted ja töökiusu ennetamise ja lahendamise protseduurid. Samuti oleme laiendanud psühholoogilise nõustamise võimalusi: lisaks MinuDoci veebinõustamisele on nüüd olemas ka füüsilise kohtumise võimalus.

Usun ja loodan, et inimesekeskne personalipoliitika ei ole meie jaoks ainult põhimõtted paberil. See tähendab, et tahame päriselt luua keskkonna, kus meie inimestel on hea töötada, igaühe panust väärtustakse ning kus oleme üksteise jaoks olemas nii headel kui keerulistel aegadel. Töötajakogemus sünnib inimestega kokkupuute kaudu – läbi igapäevaste otsuste ja kohtumiste.

Personaliteenistuse juhina teebki mulle kõige rohkem rõõmu see, kui saame meie inimeste jaoks päriselt midagi paremaks muuta. Näiteks siis, kui uus kolleeg ütleb sisseelamisvestluses, et tema jaoks kõik sujub, ta tunneb end siin teretulnu ja toetatuna, või kui teenistusest lahkuv kolleeg ütleb, et ta on valmis iga kell tagasi tulema – kogub väljast natuke kogemusi ja tuleb siis suurema pagasiga tagasi.

Rõõmustav on ka see, et kohtud on tööandjana muutunud atraktiivsemaks ja nähtavamaks. Meie konkurssidel on rohkem kandidaate ning praktikantide tagasiside rahuloluskaalal on kümnest kümme. Meie inimeste üldine rahulolu tööga on kõrge ning tööandjat julgetakse soovitada. See kinnitab, et kohtud on hea ja usaldusväärne tööandja, kus inimesed saavad end teostada ja tunnevad end hoituna.

Eks murekohti on muidugi ka. Süsteemi killustatus ja viimaste aastate sagedased muutused väsitavad ja määramatusega toimetuleku vastupanuvõime kahaneb. Teenistujate seas läbi viidud uuringud näitavad, et muret teeb tajutud töökoormuse tõus. Ka palga külmutamine ja hüvede vähenemine on mõru pill, mida alla neelata.

Järjest keerulisemaks muutub ka vastandlike ootuste vahel kompromisside leidmine: ühed soovivad rohkem veebikoolitusi, teised nendest loobumist; ühed rohkem arvamuse küsimist ja kaasamist, teised vähem infot ja rohkem töörahu. Arenguruumi on meil kindlasti töökorralduse ülevaatamises ning töökoormuse ja ootuste paremas juhtimises ja õlatunde kasvatamises, et meie inimesed tajuksid selgemalt, et nende panust märgatakse ja väärtustatakse. Järjest olulisem on püüelda selle poole, et inimesed saaksid tagasisidet, mis teeb nii pai kui ka toetab edasiminekut ja arengut. Kindlasti saame ühiselt tublimad olla ka üksteise märkamises, kuulamises ja tunnustamises ning hoida omavahelises suhtluses rohkem töörõõmu ja heatahtlikkust.

Pilk tulevikku

Mis personaliteenistuse loomisega päriselt paremaks muutub, on täna veel vara hinnata – muutused võtavad aega ja hingame ühes rütmis kogu kohtusüsteemiga. Küll aga on siht selge: ühiselt tegutsedes, usume, et suudame teha asju süsteemsemalt ning jõuda kiiremini ja kaugemale. Personalitöö väärtus ei sünni üksikutes tegevustes, vaid järjepidevuses – selles, et keegi ei jää üksi ning vajalik tugi on olemas õigel ajal ja õiges kohas. Aga see on maraton, mitte sprint.

Kohtute haldustegevust on ees ootamas jätkuvad reformid, mistõttu ongi lähiaastate suurimaks prioriteediks muutuste toetamine. Aastaks 2026 oleme kohtuteüleseks fookuseks seadnud teenistujate motivatsiooni hoidmise eelarvekärbete tingimustes, läbipõlemise ennetamise ja toimetuleku suurendamise ning juhtimiskompetentsi edasise arendamise. Kindlasti jätkame ka personaliprotsesside ülevaatamist, et kohtus töötamise kogemust meie inimeste üha paremaks muuta.

Kokkuvõtteks

Kohtud töötavad inimeste kaitseks, õigusrahu tagamiseks ja õigusriigi hüvanguks. Selle töö ja missiooni keskmes on alati inimene – nii see, kelle õigusi kaitstakse, kui ka see, kes õigust mõistab või seda kulisside tagant toetab.

Kohtute personaliteenistus ei mõista õigust, kuid ilma inimesteta ei ole õigusemõistmist. Meie roll on luua raamistik ja pakkuda tuge, et kohtusüsteemis oleks hea töötada – täna ja ka tulevikus.

____________________________

[1] Riigi kui tööandja personalipoliitika kohta vaata lähemalt: Riigihaldus. Strateegiline presonalijuhtimine. – https://www.fin.ee/riigihaldus-ja-avalik-teenistus-kinnisvara/riigihaldus/strateegiline-personalijuhtimine (19.01.2026).
[2] M. Andrés Reina, R. Díaz-Muñoz, M. Rodríguez-Fernández. Employee experience: a comprehensive science mapping analysis [Experiencia de empleado: Un análisis detallado de mapeo científico]. European Public & Social Innovation Review, 9/2024, lk 1–25.
[3] Tööandja bränd põhineb väärtuspakkumisel töötajatele (Employee Value Proposition), mis kirjeldab terviklikult, mille poolest organisatsioon eristub konkurentidest ning mida ta oma töötajatele vastutasuks nende tööpanuse ja pühendumuse eest pakub. See hõlmab nii töö sisu, juhtimiskultuuri ja arenguvõimalusi kui ka tasustamist ja muid hüvesid.