Liina Reisberg
Riigikohtu õigusteabe- ja koolitusosakonna juhataja
Aivi Jürgenson
Kristin Kink
Madis Metelitsa
Riigikohtu õigusteabe- ja koolitusosakonna nõunikud
Koolitusnõukogu tegevus 2025. aastal
Koolitusnõukogu seisis 2025. aastal silmitsi mitme olulise uuenduse ja koostööalgatusega, mis kujundasid kohtunike koolituste valdkonna arengut. Nõukogu koosseisus aasta jooksul toimunud olulisim muudatus oli, et esimehe rollis lõpetas riigikohtunik Heili Sepp ning alates 22. septembrist 2025 juhatab koolitusnõukogu Tartu Ringkonnakohtu kohtunik Kersti Kerstna-Vaks.
Koolitusnõukogu aktiivsest tööaastast tasub välja tuua valdkonna arengut suunavad dokumendid. Koolitusnõukogu kinnitas kohtunikueksami programmi, mis kajastab eksamil kontrollitavaid teadmisi, oskusi ja hoiakuid ning pakub tuge eksamiks valmistumisel. Nagu kohtunike koolituse strateegia 2025–2027 sihiks seab, tehti kohtunike järelkasvu leidmise ja ettevalmistamise toetamiseks koostööd kohtunikueksamikomisjoniga. Et varasemalt kehtinud programm oli aastast 2016, nõudis see põhjalikku uuendamist. Töösse kaasati mõlema omavalitsuskogu liikmed. Sellega viidi ellu kohtunike koolituse strateegia punktis 6.3 seatud eesmärki tagada jätkuvalt kohtunike põlvkonnavahetuse sujuvus.
Teine kohtute seaduses nõutud dokument, mille koolitusnõukogu kinnitas, oli kohtunike koolitusvajaduse väljaselgitamise ja koolituse tulemuste analüüsimise metoodika. Sellega nähakse ette koolitusvajaduse väljaselgitamise allikad ning näitajad, mida kogutakse hindamaks koolituse tulemusi. Ühtlasi sisaldab metoodika kalendaarset ülevaadet tegevustest koolituste korraldamisel. Metoodika olemasolu aitab kindlustada koolituste kvaliteeti ning mõju organisatsiooni arengule tervikuna.[1]
Lisaks korralistele koosolekutele korraldas koolitusnõukogu kohtumise kohtute esimeeste ja osakonnajuhatajatega, et arutada personaalse koolitusvajaduse arvessevõtmise võimalusi. Kaaluti selliseid arengu toetamise viise nagu coaching, mentorlus ning ümberõpe ühelt valdkonnalt teisele. Samuti arutati, kas on võimalik finantsiliselt toetada mikrokraadi omandamist või osalust muul koolitusel, mis ei sisaldu kohtunike koolitusprogrammis, ning kuidas soodustada väliskoolitustel ja konverentsidel käimist. Arvestades eriteadmisi nõudvate asjade arvu suurenemist, aga ka seda, et kestev põlvkonnavahetus ning kohtureformiga seotud ümberkorraldused loovad kohtuorganisatsioonis pideva muutuste fooni, nõuab töö kohtunikelt enesetäiendamist ning kohanemist. Osa sellisest arenguvajadusest võib aga olla tugevasti personaalne, mida tavapärane kohtunike koolitusprogramm ei kata. Seepärast otsitakse ühiselt uusi arendustegevusi, mis kohtunike vajadustega võimalikult täpselt kokku läheksid. See töö jätkub 2026. aastal.
1. Välisraha kaasamine koolituste korraldamiseks
Lisaks juba käimasolevatele välisrahastusega projektidele Sisejulgeolekufondist (ISF) ja Euroopa Sotsiaalfondist+, millest Riigikohus finantseerib nii raske ja peitkuritegevuse alaste koolituste kui ka noorte ja alaealiste õiguseid puudutavate koolituste korraldamist, töötati selle nimel, et välisraha veelgi kaasata. Nii lisandus 2025. aastal kolm uut allikat. Projektitoetuste abil saab teha sihtotstarbelisi kulutusi kindlates õigusvaldkondades.
Esimene rahastusallikas on Varjupaiga-, Rände- ja Integratsioonifond, kust saadi toetus projektile “Rände- ja varjupaigapakti erimeede: justiitssüsteemi võimestamine koolituste abil”. Projekti sisuks on justiitssüsteemi erialaspetsialistide väljaõpe välismaalaste õiguse teemadel, mis toetab tõhusat ja kvaliteetset menetlust rände- ning rahvusvahelise kaitse asjades. Projekti käigus korraldatakse koolitusi, õppereise ja õppusi, valmistatakse juhend- ja õppematerjale ning soetatakse kaasaegset erialakirjandust. Projekt kestab kuni 2029. aasta lõpuni.
Teiseks saadi Euroopa Komisjoni rahastus taotlusvoorus JUST-2025-JCOO projektile nimega „EJN network ESTONIA“ 2026.–2027. aastaks. Selle projekti peamine eesmärk on tugevdada rahvusvahelise organisatsiooni European Judicial Network (EJN) riiklikku võrgustikku Eestis. See on oluline rahvusvahelise eraõiguse ühetaoliseks kohaldamiseks. Projekti raames pakutakse kohtunikele, advokaatidele, notaritele, kohtutäituritele ja pankrotihalduritele ning teistele õigustöötajatele teadmisi ja juhiseid Euroopa Liidu rahvusvahelise eraõiguse ning rahvusvahelise tsiviilkohtumenetluse õiguse kohaldamiseks. Korraldatakse koolitusi, töötube, ümarlaudu ning õppereis Soome, et edendada ka rahvusvahelist koostööd. Võrgustumisprojekti esitasid koostöös Riigikohus ja Tartu Ülikool; kaasatud on Eesti Advokatuur, Notarite Koda, Eesti Juristide Liit, Justiits- ja Digiministeerium ning Kohtutäiturite ja Pankrotihaldurite Koda.
Kolmandaks on 2026. aasta kohtunike koolitusprogrammis Euroopa Nõukogu rahastatud SLAPPide (vaigistuskaebuste) teemaline koolitus kohtunikele ja ajakirjanikele. Lisaks eelnevale jätkub Riigikohtu koostöö USA justiitsatašeedega, et tõkestada rahapesu ning korraldada selles valdkonnas kohtunikele ka koolitusi.
2. Koolitusaasta arvudes
2025. aasta jooksul viidi kohtunike koolitusprogrammi raames läbi 59 koolitust kokku 79 koolituspäeval, mis ületas mahult eelnevat aastat. Koolitustel osales 214 kohtunikku, mis moodustas 88,4% kõigist ametis olnud kohtunikest, iga osaleja võttis osa keskmiselt 5,9 koolituspäevast. Kõik 55 alustavat kohtunikku võtsid alustavate kohtunike programmi koolitustest osa. Aasta jooksul käisid nad keskmiselt 7,7 koolituspäeval.
Koolitustel käisid ka 204 kohtujuristi ehk 91% kõigist kohtujuristidest, kes osalesid keskmiselt 4,2 koolituspäeval. Kohtuteenistujate teadmiste ning oskuste täiendamisse panustas Riigikohus veel Harju Maakohtuga sõlmitud koostööleppe alusel, mille raames korraldati neli koolitust.
Kokku registreeriti 2954 osaluskorda, millest 1281 olid kohtunike ja 854 kohtujuristide osaluskorrad. Nende jätkuvalt kõrgete numbrite üle võib tunda rahulolu.
Väliskoolitustel osalesid kohtunikud 2025. aastal 60 korral, mida on pisut vähem kui eelneval aastal (66). Unikaalseid osalejaid kokku oli 30, mis näitab, et initsiatiivi välismaal õppimiseks hoiavad ülal ühed ja samad inimesed. Seepärast on 2026. aasta eesmärgiks levitada paremini sõna Riigikohtu pakutavast toest teistesse riikidesse vahetusprogrammi või koolitustele minekul.
Kohtunikud eelistasid välismaiseid kontaktkoolitusi veebile (osalemisi vastavalt 45 ja 15). Kohtute lõikes oli kõige rohkem osaluskordi Harju Maakohtul – kokku 21. Järgnesid Viru Maakohus 11 ja Pärnu Maakohus 10 osaluskorraga. Valdkondade vaates olid kõige aktiivsemad tsiviilasju menetlevad kohtunikud, kes käisid väliskoolitustel 41 korral, mis on 68% kõigist osalemistest. Ülejäänud osalemised jagunesid haldus- ja karistusõiguse vahel praktiliselt võrdselt ehk 9 ja 10 osalemist.
Kokkuvõttes võib koolitusaastat pidada tihedaks ning kohtunike osalemist üritustel heaks.
3. Koolitusprogrammi elluviimine 2025. aastal
3.1. Arengud eraõiguse koolitustes
Eraõiguse 2025. aasta koolitusprogramm oli üks viimaste aastate mahukamaid. Selle raames toimus 12 koolitust[2] ja sama palju ümarlaudu. Viimaseid toimus sellisel hulgal esimest korda. Kokku tegi see eraõiguses 36 koolituspäeva. Kõik programmis planeeritud üritused toimusid ning neile lisandusid mõned koolitused ja üks ümarlaud vastavalt aasta jooksul ilmnenud vajadustele ja avaldatud soovidele. Lisaks kohtunike koolitustele toimus neli eraõiguse koolitust kohtuteenistujatele.
Koolitusprogrammis keskenduti senisest enam ümarlaudade korraldamisele. Koolitusosakonnale laekunud tagasiside kohaselt on osalejad pidanud ümarlaudu efektiivseks meetodiks igapäevaste tööalaste küsimuste arutamiseks ja praktikas kerkinud probleemide lahendamiseks. Ümarlaua formaadi puhul kujundavad eelkõige osalejad ise ürituse sisu, sest ümarlaua teemad ja küsimused esitavad nemad.
Senisest enam pöörati tähelepanu kohtunike kõrval ka muude ekspertide ning asutuste esindajate kaasamisele, kes andsid käsitletule väärtusliku täiendava vaatenurga. Nii näiteks osalesid tarbijakrediidi ümarlaual lisaks kohtunikele Finantsinspektsiooni esindajad, hagi tagamise ümarlaual advokaadid, hooldusõiguse ja suhtluskorra ümarlaual psühholoogia valdkonna eksperdid ja ümarlaual, mis käsitles täitemenetluse peatamisega kaasnevat füüsilise isiku maksejõuetusmenetluses, osalesid pankade, Kohtutäiturite ja Pankrotihaldurite Koja, Maksu- ja Tolliameti ning Justiits- ja Digiministeeriumi esindajad. Asjaõiguse seminarile olid kaasatud kohtunikuabid ning 2026. aastal on plaanitud liita arutellu ka notarid. Kõigile võimalikele koolitustele ja ümarlaudadele, kus teema puudutas kohtujuriste ja oli vabu kohti, olid kaasatud ka kohtujuristid.
Eraõiguse programmi koostamisel arvestati ja arvestatakse edaspidi üha enam põhimõtet, et ühte ruumi peaks jõudma aina enam juriste ja erineva valdkonna eksperte, keda koolituse või ümarlaua teema puudutab. Seetõttu oli ka 2025. aasta koolitusprogrammi koostamise eesmärgiks teha koostööd Eesti Advokatuuriga, Kohtutäiturite ja Pankrotihaldurite Kojaga, Notarite Kojaga ja erinevate elualade juristide ja ekspertidega.
Eraõiguse koolitustel osaleti 2025. aastal väga aktiivselt. Küll täheldas Riigikohtu õigusteabe- ja koolitusosakond, et koolivaheaegadel toimunud üritustel oli osalemine väiksem, mistõttu edaspidi püütakse sündmuste korraldamist koolivaheaegadel vältida.
Väga suure osalejahuviga koolitusi korraldati hübriidkoolitustena, et tagada osalemisvõimalus võimalikult suurele hulgale inimestele. Üldiselt püütakse eraõiguses hoida joont, et koolitused oleksid kontaktsed, sest seda eelistavad nii koolitajad ja ka enamik osalejaist. Ümarlaudu korraldatakse üksnes äärmisel vajadusel hübriidüritusena, sest ümarlaua formaat ja osalejate arutelu toimib kõige paremini, kui inimesed on ühes ruumis.
Eraõiguse programmis olnud koolitused ja ümarlauad said väga positiivse tagasiside osaliseks läbi terve aasta. Palju kiidusõnu jagati lektorite ja ümarlaudade juhatajate kohta, samuti kiideti ürituste korraldust.
3.2. Arengud haldusõiguse koolitustes
Haldusõiguse valdkonnas toimus 2025. aastal viis koolitust kokku viiel koolituspäeval. Need olid riigihankeõiguse, Riigikohtu halduskolleegiumi aktuaalse praktika, keskkonnaõiguse, sotsiaalhoolekande ning välismaalaste õiguse teemadel. Haldusõiguse koolitusaasta kulmineerus 2026. aasta jaanuari alguses toimunud kahepäevase halduskohtunike väljasõiduümarlauaga. Koolituste tooni määrasid turbulentsed ajad seadusemuudatuste vallas, mistõttu lükkus 2025. aasta programmist 2026. aastasse nii keskkonnaõiguse hommikuseminar, mis käsitleb muudatusi Natura hindamises, kui ka tsiviilkriisi ja riigikaitse seaduse tutvustus.
Sarnaselt teiste õigusvaldkondadega on probleemiks kohtunike suur töökoormus, mis piirab aktiivset auditoorset osalust. Selleks, et koolituste hõlmatust suurendada, viidi kõik haldusõiguse koolitused läbi hübriidvormis.
3.3. Arengud süüteoõiguse koolitustes
Süüteoõiguse valdkonnas toimus 2025. aastal kaheksa koolitust kokku kümnel koolituspäeval. Aasta koolitusprogrammis andis tooni suundumine suurematelt loenguvormis koolitustelt aktiivõppevormide, näiteks seminaride ja praktikumide suunas. Ühtlasi kasvas kriminaalkohtunike koolitamisel oluliselt rahvusvaheline koostöö ning programm viidi ellu valdavalt kaasatud välisrahastuse toel.
Esmakordselt toimus 2025. aastal kriminaalkohtunikele kahepäevane kohtueelse menetluse seminar, mis pakkus osalejatele elulise ja praktilise sissevaate riikliku süüdistuse igapäevatöösse ning kohtueelse menetluse toimimisse tervikuna. Samuti korraldati esmakordselt koolitus, mis keskendus kahe keskse uurimistoimingu – läbiotsimise ja sündmuskoha vaatluse – rakendamisele praktikas. See hõlmas nii teoorialoenguid kui ka praktikume. Koolitus pälvis väga positiivset vastukaja.
Maakohtunikele suunatud kahepäevane mahukate süüteomenetluste tulemusliku juhtimise seminar sai erakordselt positiivset vastukaja, esile toodi selle praktilist väärtust ja kasulikkust mahukate kriminaalasjade menetlemisel.
Süüteovaldkonna koolituste puhulgi tuleb tõdeda, et probleemiks on kohtunike suur töökoormus, mis piirab aktiivset auditoorset osalust.
3.4. Arengud alustavatele kohtunikele suunatud koolitustes
2025. aasta koolitusprogrammi koostamisel ja elluviimisel arvestati 01.10.2024 rakendunud uue alla kolmeaastase staažiga kohtuniku ametioskuste koolitusprogrammi ja selle läbimise korraga. Koolitusprogramm ja sellesse kuuluvate koolituste kohustuslikkus on valdkonniti pisut erinevad. 2025. aastal toimusid kõik programmis ette nähtud koolitused, pooled neist tandemkoolitustena (koolitajaid oli kaks või kolm). Kaasasime viis uut koolitajat.
Alustavate kohtunike koolitustel kasutati senisest enam individuaalset lähenemist:
- Kohtunikke julgustati küsima tagasisidet oma lahenditele. Riigikohtu õigusteabe- ja koolitusosakond aitas selleks leida kogenud kolleegid. Kokku said tagasiside 20 kohtunikku, kellest umbkaudu ¾ olid alustavad kohtunikud.
- Menetluse ning tööprotsesside ja meeskonna juhtimise koolitustel keskenduti eelküsimustike vastustest välja koorunud kitsaskohtadele ja õnnestumistele.
- Tööprotsesside ja meeskonna juhtimise koolitus toimus koolitajate initsiatiivil tsiviil- ja halduskohtunikele koos ning arvestades, et alustavaid halduskohtunikke on vähe, õigustas see valik ennast. Kui varem tegid seda koolitust tandemina kaks tsiviilkohtunikku, siis seekord oli üks koolitajatest halduskohtunik, et aidata koolitusel osalejatel paremini mõista haldusvaldkonna kolleegide töös ette tulevaid olukordi ja nende üle arutleda.
Halduskohtunikega katsetati kohtulahendi koostamise koolituse uut formaati. Koolituspäevi oli kaks (à 4 akadeemilist tundi), üks neist kevadel ja teine sügisel, nende vahel said osalejad oma lahenditele tagasisidet, mida sügisel ühiselt arutati. Suulise tagasiside põhjal selline vorm osalejatele sobis.
Menetluse juhtimise koolitus halduskohtunikele pidi esialgsete plaanide kohaselt toimuma samuti kahe lühema koolituspäevana, mille vahel on pikem periood. Et aga mitmeid teemasid käsitleti juba tööprotsesside ja meeskonna juhtimise koolitusel, toimus menetluse juhtimise koolitus siiski ühepäevasena.
Ühe muutusena võib esile tuua, et kujundasime ümber mentorluse koolituskava. Tõhusa mentorluse koolituse väljatöötamisel tuginesime kohtuniku kompetentsimudelile. Koolituse raames täiendati ja ühtlustati mentorkohtuniku teadmisi, oskusi ja praktikaid alustavate kohtunike professionaalse arengu toetamiseks.
3.5. Arengud oskuskoolitustes
Kokku toimus üheksa oskuskoolitust. Neist mitme puhul oli kohtunikel võimalus juba koolituse ettevalmistamise ajal saata koolitajale oma küsimused. Nii sai koolituse fookust ja teemasid sihtrühma vajadustele vastavalt kavandada. See tõi kaasa üsna intensiivse töö koolituskavadega. Tandemkoolitusi oli viis ning kaasati kuus uut koolitajat.
Koolitus „Kompromissile suunamine tsiviilkohtunikele“ toimus seekord kohtunike abiga, väljast eksperti ei kaasatud. Osalejad hindasid koolitust väga kõrgelt. Uued koolitused olid eelkõige süüteovaldkonna kohtunikele mõeldud „Enesekehtestamine menetluses ja keerulised olukorrad menetluses“ ja „(Suurt) traumat kogenud noorte ja alaealiste küsitlemine“. Vajadus mõlema järele on suur, millest räägib ka teiste valdkondade kohtunike osalemine.
Kui üldjuhul on koolitustele oodatud kõik kohtunikud (alustavate kohtunike programmi koolitustele samuti, kui kohti jätkub), siis seekord katsetasime ka kümme ja rohkem aastat ametis olnud kohtunikele suunatud koolitusega „Tööprotsesside tõhus juhtimine kogenud kohtunikele“. Koolitus õigustas ennast, tagasisides toodi välja, et kasulik oli kogenud kolleegidega arutada igapäevaseid praktilisi küsimusi, mis alustavatel kohtunikel ei pruugi olla veel tekkinud. Rõõmustav on näha, et kogenud kohtunikud kasutavad üha enam võimalust saada oma lahendile kolleegi tagasisidet.
Tavapärasest enam oli koolitusest loobujaid, enamasti nimetati põhjusena töökoormust. Seetõttu tuli 2026. aastasse lükata koolitus „Kompromissid ja lepitusmenetlused halduskohtus“. Teistpidi tähendas see aga seda, et kõik, kes koolitusest huvitatud olid, kohtade vabanemise tõttu ka sinna pääsesid.
3.6. Arengud valdkonnaülestes koolitustes
Olulisematest arengutest tasub välja tuua, et 2025. aasta oktoobrist kuni 2026. aasta märtsini vältab kohtupsühhiaatria e-kursus, mille ajakohastatud videoloengute kogumaht küündib 75 akadeemilise tunnini.
Eraldi äramärkimist väärib ka koolitus põhiseaduslikkuse järelevalve algatamise kohta. Seda on mitu aastat oodatud ja pärast põhjalikku ettevalmistust toimus see kahepäevasena ning kuue koolitajaga. Ühendati teooria ja praktika ning kaasati kõiki kolme kohtuharu. Koolitus toimus koostöös advokatuuriga ja selle videosalvestis on, nagu paljude teistegi koolituste salvestised, kättesaadav Riigikohtu koolituste kodulehel (https://koolitus.riigikohus.ee).
Kokkuvõte
Koolitusnõukogu juhtimisel uuendati olulisi strateegilisi dokumente, sealhulgas kohtunikueksami programmi ja koolitusvajaduse hindamise metoodikat, et tagada sujuv põlvkonnavahetus kohtus ning koolituste mõju organisatsioonile.
Väga olulise Riigikohtu õigusteabe- ja koolitusosakonna tegevusena saab välja tuua välisrahastuse kaasamise selleks, et koolituste paletti mitmekesistada ning luua eriilmelisi võimalusi nii riigisiseseks kui ka rahvusvaheliseks justiitskoostööks.
Kohtunikud osalesid aktiivselt nii era-, haldus- kui ka süüteoõiguse koolitustel ning ümarlaudadel. Erilist tähelepanu pöörati alustavate kohtunike toetamisele mentorluse ja individuaalse tagasiside kaudu, samas kui kogenumatele kolleegidele pakuti samuti praktilisi oskuskoolitusi. Hoolimata suurest töökoormusest eelistavad kohtunikud vahetuid kontaktkoolitusi ja interaktiivseid ümarlaudu, mis soodustavad koostööd.
____________________________
[1] Selle kohta vt Kohtute aastaraamat 2024: L. Reisberg „Kohtunike koolituse tulemuste hindamine“; kohtute aastaraamat 2022: M. Jõgeva, L. Reisberg „Hea koolituse eelduseks on õigesti välja selgitatud koolitusvajadus ja sellest lähtuvad eesmärgid“.
[2] Üks neist jaanuaris 2026.