Avaleht Aasta 2025 V Aasta kokkuvõtted

Eesti Kohtunike Ühingu tegevus 2025. aastal

Anu Uritam
Eesti Kohtunike Ühingu esimees, Harju Maakohtu kohtunik

Eesti Kohtunike Ühingul oli 2025. aasta lõpus 250 tegevliiget. Lisaks on ühingul kaks auliiget. 2025. aasta jooksul liitus ühinguga neli uut tegevliiget ja lahkus omal soovil kaks liiget. Tegevkohtunikke on liikmete hulgas 182, mis on endiselt ligikaudu 71%. Kahjuks pidi ühing jätma 2025. aastal hüvasti Ene Mutsu, Herbert Lindmäe ja Jüri Põlluga surma tõttu.

Korraldatud üritused

Lisaks traditsioonilistele ettevõtmistele korraldas ühing 27.03.2025 Tallinnas noorkohtunikele suunatud ürituse, mille eesmärgiks oli taas kaasata ühingu liikmete hulka nooremaid kolleege ning arendada omavahelist sotsiaalset suhtlust. Külastati Ämari lennubaasi, tutvuti Pärnu mnt 7 kohtumajaga, söödi õhtust ning mängiti noorkohtunike bingot. Üritus lõppes meeleoluka iglusauna külastusega Noblessneris.

Ühingu tavapärane suvine juhatuse laiendatud koosolek toimus 15.–16.08.2025 Saaremaal. Ürituse fookuseks oli „Kohtunikkonna enesekorraldusõigus anno 2025“. Sel teemal toimus paneeldiskussiooni vormis arutelu.

26.09.2025 korraldas ühing Tallinnas koostöös Eesti Juristide Liiduga konverentsi „Mida teha kohtute töökoormusega“. Konverentsil arutleti kohtunike järelkasvu üle ning selle üle, kuidas kohtute töökoormust vähendada, arvestades muuhulgas erinevaid Justiits- ja Digiministeeriumi seaduste muutmise ettepanekuid. Ühingu esindajad rõhutasid konverentsil vajadust vähendada töökoormust kõigi kohtuniku ametikohtade täitmise ning menetlusnormide muutmise teel, samuti igapäevast tööd automatiseerivate digilahenduste kasutamise abil.

Ühingu tavapärane aastakoosolek toimus 28.11.2025 Tartus. Koosolekul toimunud arutelul keskenduti kohtunike ühingute rollile kohtute sõltumatuse tagamisel ning sellele, millised ohud võivad Justiits- ja Digiministeeriumi planeeritud kohtute liitmisega kaasneda. Ettekannetega esinesid kohtunikud Madis Ernits ja Karin Sonntak. Arutelu kohtureformi võimalike mõjude üle modereeris kohtunik Daimar Liiv. Arutelu lõpptulemusena viidi läbi meelsushääletus küsimuses, kas üldkoosolekul osalejad toetavad kohtute seaduse ja kriminaalmenetluse seadustiku muutmise seaduse (kohtukorralduse muudatuste) eelnõus plaanitud kohtute liitmist. Üldkoosolekul osalenud 149 liikmest toetas kohtute liitmist neli ühingu liiget, erapooletuks jäi kolm. Ülejäänud koosolekul osalenud ühingu liikmed kohtute liitmist ei toetanud.

Kohtureformialastel kohtumistel ja aruteludel osalemine

2025. aastal seondus suur osa ühingu juhatuse tegevusest vajadusega osaleda erinevatel aruteludel, mis olid seotud kohtureformiga.

02.06.2025 osalesid ühingu esindajad Riigikogu põhiseaduskomisjonis kohtute haldamise tõhustamise eelnõu (eelnõu 632 SE) arutelul. Eelnõu kohta esitati Riigikogu põhiseaduskomisjonile hulk arvamusi.[1] Esindatud oli muu hulgas seisukoht, et kohtute haldamise küsimustes ei saa otsuste tegemist anda üle kohtunikele endile.[2] Ühingu esindajad toetasid kohtuhalduse muutmise plaani, kuid leidsid arutelul, et tulevase kohtute haldus- ja arendusnõukogu (KHAN) liikmete hulka ei peaks kuuluma minister ega parlamendi liikmed. Kuigi arutelul osalejad toetasid eelnõu edasist menetlemist Riigikogus, katkestati eelnõu teine lugemine 11.06.2025.

16.09.2025 toimus Riigikogu põhiseaduskomisjoni istungil järgmine eelnõu 632 SE arutelu.[3] Riigikohtu esimees Villu Kõve väljendas istungil seisukohta, et eelnõu on vaid osa suuremast kohtureformist ning ühtlasi on alanud liikumine kohtute liitmise ja juhtimise ümberkorraldamise suunas. Arutelul õigusteadlasena osalenud Madis Ernits rõhutas, et kohtusüsteemi puhul tuleb arvestada mitmetasandilise sõltumatusega. Sõltumatus peab olema tagatud mitte ainult välistest, vaid ka seestpoolt tulevatest mõjudest. Loodava KHAN-i koosseisu ei peaks kuuluma poliitikud ega justiitsminister ning seda ei peaks juhtima Riigikohtu esimees. Mitmed teised arutelul osalejad pidasid küsitavaks loodava KHAN-i pädevust õigustloovate aktide andmisel.

Ühingu esindajad avaldasid arvamust, et eelnõu menetlemist tuleb jätkata ning üles kerkinud probleeme on võimalik lahendada. Ühingu esindajad olid seisukohal, et Riigikogul võiks olla õigus nimetada KHAN-i liikmeid, kuid Riigikogu valitud liikmed ise ei peaks olema samal ajal parlamendi liikmed. Kõne alla tuleks see, et KHAN ise valib oma liikmete seast esimehe. Vaatamata toimunud arutelule ei ole eelnõu 632 SE menetlus Riigikogus jätkunud.

23.09.2025 toimus Riigikogus minister Liisa-Ly Pakosta algatatud arutelu õigusemõistmise kättesaadavuse teemal.[4] Arutelul osalenud Riigikohtu esimees Villu Kõve leidis, et õigusemõistmise kättesaadavus Eestis on halvenemas, menetluste kiirus ja tõhusus langevad. Tema hinnangul saaks neid probleeme lahendada üleminekuga üleriigilisele tööjaotusele. Justiits- ja digiminister Liisa-Ly Pakosta oli seisukohal, et kohtuid saab liita, sest väga palju on kirjalikku menetlust ja kohtunike sõitmine on igapäevane. Madis Ernits avaldas arvamust, et kui juba Riigikogu menetluses olevale eelnõule lisataks kohtute liitmine, saame tulemuseks kohtusüsteemi, mida kehtiv põhiseadus (PS) ette ei näe. Planeeritavas püramiidsüsteemis kaob sisedemokraatia ning vaieldav on, kas kõige kallima tööajaga töötajate ehk kohtunike sõitmine mööda Eestit on tõhus. Ühingut esindanud Anu Uritam rõhutas, et kohtute töökoormuse probleeme tuleb lahendada teiste meetmetega.

Lisaks eeltoodule on 2025. aastal ühingu esindajad korduvalt osalenud Justiits- ja Digiministeeriumi korraldatud kohtureformiteemalistel kaasamisüritustel, mis paraku ei ole kaasa toonud seda, et kohtunikkonna häält oleks kohtusüsteemi muudatuste kujundamisel sisuliselt arvestatud.

01.10.2025 toimus ühingu juhatuse liikmete kohtumine Euroopa Komisjoni esindajaga. Kohtumisel selgitasid ühingu esindajad Eestis planeeritava kohtute reformiga tekkinud olukorda. Euroopa Komisjoni esindaja toonitas vajadust järgida reformide läbiviimisel Euroopas kehtivaid standardeid ning avaldas arvamust, et Vabariigi Valitsus võiks enne muudatuste rakendamist pöörduda hinnangu saamiseks Veneetsia Komisjoni poole. Ühing saatis 24.11.2025 Vabariigi Valitsusele pöördumise palvega küsida Veneetsia Komisjoni arvamust[5], kuid pöördumisele sisulist vastust ei saadud.

Lisaks on ühingu esimees osalenud kõikidel aasta jooksul toimunud kohtute haldamise nõukoja (KHN) istungitel, mille kohta on ülevaated saadetud meie liikmetele.

Muu kohtureformiga seonduv tegevus

Suurem osa ühingu seadusandlusega seotud tegevusest 2025. aastal puudutas kohtute võimalikku liitmist.

25.05.2025 koostas ühing arvamuse Justiits- ja Digiministeeriumi koostatud väljatöötamiskavatsusele (VTK) (kohtunike töökoormuse ühtlustamine jt ettepanekud).^[6] Arvamuses on rõhutatud, et kohtute liitmiseks puudub kohtunikkonna toetus. VTK-st ei ole võimalik üheselt järeldada, milline on lahendamist vajav probleem, mida ei saa kõrvaldada ühelgi teisel viisil peale kohtute liitmise. Kohtute töökoormuse ühtlustamiseks on ühingu hinnangul toimivad ja riigile kulutusi mitte kaasa toovad lahendused olemas ja vajadus kohtuid liita puudub.

Arvamuses toodi välja, et VTK-s planeeritud kohtuniku üleviimine teise teenistuskohta ilma tema nõusolekuta on oluline kohtuniku sõltumatuse riive. Lisaks juhiti tähelepanu, et VTK-s ei olnud analüüsitud kohtute liitmisest tulenevaid probleeme, sealhulgas sisedemokraatia vähenemist ning kulude suurenemist.

Ühing väljendas kahetsust, et ühtegi ettepanekut kohtunike sotsiaalsete tagatiste parandamiseks VTK-s ei sisaldunud.

03.12.2025 koostas ühing arvamuse juba kohtute liitmise eelnõule ehk kohtute seaduse ja kriminaalmenetluse seadustiku muutmise seaduse (kohtukorralduse muudatuste) eelnõule.[7] Ühing eelnõus kavandatud muudatusi ei toetanud, leides, et eelnõus planeeritud hierarhiline juhtimismudel ei muuda kohtusüsteemi mitte tänapäevaseks, vaid vananenud juhtimissüsteemiga organisatsiooniks, kus ainujuhtimisest tulenevate riskide maandamiseks meetodid puuduvad. Sellega seotud suurimaks riskiks pidas ühing seda, et muudatused võivad nende koostoimes kaasa tuua olukorra, kus kohtu esimees võib kasutada oma võimuvolitusi kohtunike ebasobivaks mõjutamiseks. Eelnõus puudusid mistahes tasakaalustavad mehhanismid, mis välistanuks kohtunike pideva töötamise elukohast eemal. Arvamuses on tõdetud, et seesugust töökorraldust ei saa pidada ka tõhusaks.

Ühing leidis, et eelnõus planeeritud lahendused on mitmes aspektis vastuolus põhiseadusega.

Olukorras, kus seadus ei sätesta kriteeriume, millal võib kohtunik keelduda töötamisest väljaspool oma teenistuskohta või millal võib ta keelduda pealesunnitud spetsialiseerumisest, ei ole tagatud PS §-st 146 tulenev kohtute sõltumatus.

Eelnõuga sooviti luua ühtne maakohus ning kaotada kohtute tööpiirkonnad, mille tulemusena kaotaksid senised kohtualluvust reguleerivad menetlusnormid oma sisulise tähenduse. See omakorda tooks kaasa selle, et tagatud ei oleks PS §-st 24 tulenev põhimõte, et kohtualluvust puudutav regulatsioon peab olema kirjas seaduses. Lisaks näeb PS § 148 expressis verbis ette kohtusüsteemi koosnemise mitmest maakohtust ning mitmest ringkonnakohtust.

Ühing leidis, et eelnõu on vastuolus mitme Euroopa Kohtunike Konsultatiivnõukogu (CCJE) arvamusega. CCJE arvamuse nr 1 (2001) „Kohtunike sõltumatuse ja ametist tagandamise keelu standardite kohta“[8] punktis 66 on märgitud, et võimalik oht kohtunike sõltumatusele võib tuleneda ka kohtunike sisemisest hierarhiast. Kohtunike sõltumatus ei sõltu mitte üksnes sobimatute väliste mõjutuste, vaid mõnes olukorras teiste kohtunike suhtumisest tulenevate ebasobivate mõjutuste välistamisest. Arvamuse punktis 68 on viidatud, et kõrgema astme kohtutele omistatud hierarhiline võim võib tegelikkuses kohtunike individuaalset sõltumatust õõnestada. Eelnõu on eeltoodud põhimõttega vastuolus, sest omistab olulise ja piiramatu võimu kohtuniku spetsialiseerumise ja kohtunikule jagatavale töökoormuse osas sisuliselt paari kohtu esimeestele.

CCJE arvamuse nr 6 „Mõistliku aja jooksul asja õiglase arutamise ja kohtuniku rolli kohta selles, arvestades vaidluste lahendamise alternatiivsete meetoditega“[9] punktis 59 on osundatud, et kui töökoormuses toimuvad alalise iseloomuga muutused, võib vajalikuks osutuda kohtu suuruse muutmine. Siin võivad puhtalt majanduslikud kaalutlused (mis räägivad kohaliku kohtu sulgemise kasuks) sattuda konflikti poolte ja üldsuse õigusega sellele, et õiguskaitse toimiks võimalikult kohapeal ja oleks ligipääsetav. Eeltooduga on eelnõu vastuolus, sest kohtute liitmise soovi õigustati majanduslike kaalutlustega. Lisaks sellele, et üksnes sellistest kaalutustest lähtuvalt ei või kohtute liitmist läbi viia, ei näidanud finantsanalüüs, et majandusliku kasu ootused oleks põhjendatud.[10]

CCJE arvamuses nr 10 „Kõrgemast kohtute nõukogust ühiskonna teenistuses“[11] on punktis 12 rõhutatud, et kohtute sõltumatus ei tähenda ainult sõltumatust täitevvõimust ja seadusandlikust võimust, vaid ka sõltumatust kohtusüsteemist enesest lähtuvast sobimatust survest. Eelnõu sellist sõltumatust ei taga, vaid loob hierarhilise süsteemi läbi võimaluse kohtuniku sobimatuks survestamiseks.

Sama arvamuse punktis 16 on välja toodud, et kohtute nõukogu võib koosneda kas ainult kohtunikest või olla segakoosseisuga ja hõlmata kohtunikke ja isikuid, kes ei ole kohtunikud. Punkti 23 järgi ei tohi kohtute nõukogu liige olla tegevpoliitik, kuuluda parlamenti, olla tegev täitevvõimu või haldusvõimu asutustes. Samas punktis on expressis verbis välja toodud, et minister ei tohiks kohtute nõukogusse kuuluda. Eelnõu on selle põhimõttega vastuolus, sest loodava kohtute haldus- ja arendusnõukogu koosseisu kuuluvad selle järgi kaks parlamendi liiget ning justiits- ja digiminister.

CCJE arvamuses nr 15 „Kohtunike spetsialiseerumise kohta“[12] on punktis 14 osutatud, et kuigi kohtunike spetsialiseerumine on arvukatel põhjustel soovitav, kaasneb sellega mitmeid ohte. Kohtunike spetsialiseerumise suurim oht seisneb erikohtunike võimalikus eraldumises üldisest kohtunikkonnast. Liigne spetsialiseerumine võib arvamuse punkti 15 järgi takistada kohtupraktika arenemist vastavalt ühiskonna vajadustele. Sama oht tõusetub, kui konkreetses valdkonnas teeb otsuseid alati sama kohtunike rühm. Liigselt spetsialiseerunud kohtunikud võivad olla ära lõigatud teiste valdkondade õiguslikust reaalsusest ning selline lahterdamine võib õõnestada õiguskindluse põhimõtet (p 16).

Arvamuse nr 15 punktis 17 on osundatud, et ühiskond võib oodata erikohtunike olemasolu seal, kus see tegelikkuses võimalik ei ole. Spetsialiseerumine on võimalik vaid siis, kui kohtud on piisavalt suured. Arvamuse punktis 26 on leitud, et põhimõtteliselt peaksid kohtunikud olema võimelised lahendama kohtuasju kõikides valdkondades. Nn üldkohtuniku rolli ei tohiks kunagi alahinnata.

Eeltoodut eelnõu koostamisel arvestatud ei ole. Eelnõu seletuskirjas on lähtutud eeldusest, et Eesti-suguses väikeses riigis võib kohtunikul olla võimalik spetsialiseeruda kitsalt vaid paarile õigusvaldkonnale. Selline järeldus ei ole ühingu hinnangul realistlik ega arvesta tegelikult kohtusse saabuvate asjade arvu ning Eesti kohtunike arvu.

Lisaks tuleneb arvamuse nr 15 punktist 36, et kohtunikel peaks olema õigus oma karjääri jooksul muuta kohut või spetsialiseerumisvaldkonda või isegi vahetada erikohtuniku ülesanded üldkohtuniku omade vastu või vastupidi. Eelnõus puuduvad tagatised, mis võimaldaksid kohtunikul endal otsustada, kas ja millele ta soovib spetsialiseeruda või mida ta saab teha juhul, kui esimees ei nõustu tema sooviga muuta valdkonda või spetsialiseerumist.

CCJE arvamuse nr 19 „Kohtute esimeeste rolli kohta“[13] punktis 8 on märgitud, et kuigi kohtu esimeestel on kohtusüsteemis täita oluline roll, tuleb välistada ülesannete ja võimu koondumine vaid piiratud arvu isikute kätte. Eelnõu on eeltooduga vastuolus, sest sellega koondatakse võim piiratud arvule kohtu esimeeste kätte.

Kohtute sõltumatus tähendab, et individuaalne kohtunik peab olema vaba kohtu esimehe juhistest või mõjutustest konkreetse asja lahendamisel (arvamuse punkt 13). Arvamuse punktis 19 on rõhutatud, et kohtud on olemuslikult kollegiaalsed organid. Eelnõu on eeltooduga vastuolus, sest näeb sisuliselt ette igasuguse kollegiaalse otsustamise kaotamise ning loob hierarhilise süsteemi, kus otsustusõigus individuaalse kohtuniku igapäevast tööd puudutavates küsimustes on antud ilma piiranguteta sisuliselt kohtu esimehele.

Arvamuse nr 19 punkt 21 rõhutab, et kohtuasju tuleb kohtunike vahel jaotada kooskõlas eelnevalt kindlaks määratud objektiivsete kriteeriumidega. Tööjaotus ei tohiks lähtuda mõnest konkreetsest kohtunikust ilma mõjuvate põhjusteta. Eelnõu on sellega vastuolus, sest puuduvad põhimõtted ja reeglid selle kohta, kuidas asutakse tulevikus kohtuasju kohtunike vahel jaotama.

CCJE arvamuses nr 24 „Kõrgemate kohtute nõukogu arengust ja nende rollist sõltumatus ja erapooletus kohtusüsteemis“[14] on punktis 29 rõhutatud, et kohtute kõrgem nõukogu peaks enamuses koosnema kohtunike valitud kohtunikest liikmetest. Mittekohtunikest liikmed peaksid pigem esindama laia ühiskondlikku avalikkust. Ükski nõukogu liige ei peaks olema valitud poliitilistel põhjustel. Kohtute nõukogu liikmed ei tohiks olla üksteise võimule allutatud või üksteise poolt mõjutatud (arvamuse punkt 52).

Eelnõu on eeltooduga vastuolus, sest selle kohaselt on KHAN-i juhiks Riigikohtu esimees, kellel on sama nõukogu kohtunikest liikmete üle distsiplinaarvõim. Lisaks on nõukogus vähemuses olevate kohtunikest liikmete volituste tähtaeg ebaproportsionaalselt lühike võrreldes teiste sama nõukogu liikmete volituste tähtaegadega.

Sama CCJE arvamuse punkti 35 kohaselt peaks kõrgema kohtute nõukogu esimees olema erapooletu isik, kes ei oma sidemeid poliitiliste parteidega. Üheks võimaluseks on siin see, et nõukogu liikmed valivad ise oma esimehe. Eelnõu on eeltooduga vastuolus, sest loodava nõukogu esimeheks on Riigikohtu esimees, kelle omakorda nimetab ametisse Riigikogu. Selline ametisse nimetamise võimalus loob poliitilise riski kohtusüsteemile.

Kohtute Kõrgemate Nõukogude võrgustik (European Network of Councils for the Judiciary ehk ENCJ) võttis 2011. aastal vastu Vilniuse deklaratsiooni[15], mis sisaldab mitmeid soovitusi kohtusüsteemides toimuvate arengute kohta. Deklaratsioonis on rõhutatud, et kohtusüsteemide reformid peaksid olema suunatud õigusemõistmise kvaliteedi ja tõhususe suurendamisele, kaitstes ja tugevdades samal ajal kohtute sõltumatust. 2012. aastal võttis ENCJ Dublinis vastu kohtusüsteemide reformimist puudutava raporti[16], mida on järgnevatel aastatel täiendatud.

Raporti esimeses osas on soovitatud, et kohtute haldamise kontsentreerimine peab olema põhjendatud ja suunatud ressursside efektiivsemale kasutamisele. Samas tuleb kohtute liitmisel hoolikalt analüüsida, kas sellega saavutatakse rahalist kokkuhoidu. Iga kohtute koondamine peaks toimuma koos tehnoloogia suurema kasutamisega. Eelnõus planeeritud muudatustega koostoimes ei ole planeeritud tehnoloogia suuremat kasutamist, mistõttu ei too muudatused sisulises osas kaasa ressursside efektiivsemat kasutamist.

Kõiki eeltoodud murekohti arvestades tegi ühing oma arvamuses ministrile ettepaneku loobuda eelnõus planeeritud muudatustest. Lisaks eeltoodud põhimõttelistele õigusemõistmist puudutavatele probleemidele suurendab eelnõus planeeritu ühingu hinnangul oluliselt korruptsiooniriski ja julgeolekuohtu. Olukorras, kus kohtu esimehel on ulatuslik võim kohtunikke mõjutada, on suurem võimalus, et esimees võib kasutada võimu kohtunike survestamiseks tööjaotuse kaudu. Teisalt loob seesugune suur otsustuspädevus võimaluse jagada „spetsialiseerumise“ ettekäänet kasutades teatud sensitiivseid kohtuasju vaid teatud kohtunikele.

Muudatused toovad kaasa julgeolekuriski, sest kohtusüsteem muutub väliselt kergemini rünnatavaks. Ühe või kahe kohtu esimehe ründamise kaudu võib oluliselt mõjutada kogu kohtusüsteemi toimimist. Olemasolevas keerulises rahvusvahelises olukorras ei tohi eeltoodud riski alahinnata. Eriti ohtlikuks võib seejuures pidada eelnõus pakutud lahendust, mille kohaselt asub erakorralise või sõjaseisukorra puhul KHAN-i ülesandeid ainuisikuliselt täitma Riigikohtu esimees. Eeltoodud riskide hindamiseks seletuskirjast nähtuvalt analüüsid puudusid.

Lisaks viitas ühing oma arvamuses sellele, et puudusid algandmed või analüüsid, mis muudatuste vajalikkust toetaksid. Vastupidi, eelnõu osas TalTechi koostatud kohtuasutuste ühendamise ja juhtimise ümberkorraldamise analüüsis[17] on põhjalikult selgitatud planeeritud muudatuste sobimatust ja selle negatiivseid mõjusid kohtute töökorraldusele ning juhtimisele.

Eelnõu seletuskirjas puudusid sisulised analüüsid selle kohta, kuidas planeeritavad muudatused parandaksid kohtulahendite kvaliteeti. Puudus analüüs ka selle kohta, millist mõju on kohtute töökoormusele ja menetlustähtaegadele omanud kohtute eelarvekärped, kohtunike põlvkonnavahetus ning ulatuslik arv täitmata ametikohti.

Nagu juba osutatud, ei too eelnõus planeeritud muudatused kaasa rahalist kokkuhoidu. AS PriceWaterhouseCoopers Advisors hinnangu järgi seisneks rahaline kokkuhoid vaid kohtute esimeeste arvu vähendamisest tulenevas palgakulu kokkuhoius. Samas ei ole analüüsitud seda, milline kulu kaasneb täiendavate vaheastmete juhtide palkade ning laiaulatuslike kohtunike sõidu- ja lähetuskuludega. Eelduslikult on need kulud suuremad, kui oleks kokkuhoid paari kohtu esimehe palkade arvelt.

Ühing ei nõustunud eelnõu seletuskirjas toodud põhistamata väitega, et ilma kohtute liitmiseta ei ole võimalik töökoormust ühtlustada, sest ühegi muu meetme kasutamist ei ole hinnatud. Arvestamata on jäetud TalTechi analüüsis toodud järeldus, et ülekoormatud kohtunike vahel asjade üleriigiline jagamine ei too kaasa teise piirkonna kohtuniku koormuse vähenemist ega menetlusaegade kiirenemist. Hindamata olid jäänud ühiskondlikud ja regionaalsed mõjud.

Ühing ei toetanud ka planeeritud kohtunike tagasisidestamist, sest eelnõust ei olnud võimalik mõista, milliste kriteeriumide alusel tagasisidestamist algatatakse, kuidas seda läbi viiakse, mida hinnatakse ja milline on tagasisidestamise sisuline mõju.

Muu õigusloomet puudutav tegevus

2025. aastal esitas ühing mitu arvamust Riigikogu menetluses oleva kohtuhaldusmudeli eelnõu (632 SE) kohta. Kuigi ühing toetas eelnõus planeeritud muudatusi, juhtisime korduvalt tähelepanu, et planeeritud KHAN-i koosseis ei ole kooskõlas CCJE mitme arvamusega, sest KHAN-i enamust ei moodusta kohtunike valitud kohtunikud ning selle koosseisu kuuluvad minister ja parlamendi liikmed. Sellisel seisukohal oli ühing 20.01.2025 koostatud arvamuses[18] ning 25.05.2025 Riigikogu põhiseaduskomisjonile esitatud arvamuses[19].

02.04.2025 tegime Justiits- ja Digiministeeriumile ettepaneku muuta menetlusnorme, viies sisse menetlusdokumentide mahupiirangud.[20] Leidsime, et kohtute töökoormuse vähendamiseks ning menetlusökonoomia suurendamiseks tuleks lisada menetlusnormidesse säte, mis võimaldaks asja menetleval kohtunikul õigusemõistmise huve riivamata piirata esitatavate menetlusdokumentide mahtu. Selline meede saaks muuta kohtumenetlusi kiiremaks ning võimaldaks vältida olukordi, kus kohtusse pöördutakse ebavajalikult mahukaks muudetud ja sealhulgas tehisintellekti vahendusel loodud dokumentidega. Kahjuks ei ole ministeerium ühingu ettepanekule vastanud.

25.08.2025 koostas ühing arvamuse tsiviilkohtumenetluse seadustiku jt seaduste muutmise eelnõule, millega plaaniti muuta riigilõivude tagastamisega seonduvat ning teha muudatusi pankrotiseaduses ja täitemenetluse seadustikus.[21]

Ühing juhtis tähelepanu, et osaliselt võivad planeeritud muudatused kohtute töökoormust vähendamise asemel suurendada. Leidsime, et kuigi riigilõivu tagastamine kohtu enda algatusel võiks olla üheks võimaluseks, aitaks kohtute töökoormust vähendada pigem regulatsioon, mis seaks riigilõivude tagastamise taotluste esitamisele ajalise piiri (näiteks aasta pärast vastavas menetluses lõpplahendi jõustumist), misjärel arvatakse tagastamata jäänud riigilõiv automaatselt riigi tuludesse, kui tagastamise taotlust ei esitata.

Ühing ei toetanud lahendust, kus täitemenetluses ning pankrotimenetluses tuleks edaspidi kõiki juba jõustunud kohtulahendeid ehk tagaseljaotsuseid ja maksekäske teistkordselt kohtulikult kontrollida. Avaldasime kahtlust, et tegemist ei pruugi olla põhiseaduspärase lahendusega. Nõustusime, et täite- ja pankrotimenetluses peab allutama kohtulikule kontrollile sellised notariaalselt tõestatud ja tarbijakrediidilepingutel põhinevad kokkulepped, mis varem ei ole kohtulikku kontrolli läbinud. Kohtulahendite puhul saab teistkordne kontroll olla õigustatud vaid nendel juhtudel, kus tagaseljaotsusest või maksekäsust ei nähtu, et kohus on tarbijakrediidi nõudeid kontrollinud. Olukorras, kus algse lahendi teinud kohus on nõudeid juba kontrollinud, ei ole teistkordne kontroll põhjendatud.

12.12.2025 esitas ühing Riigikogule arvamuse[22] tsiviilkriisi ja riigikaitse seaduse eelnõule (eelnõu 668 SE[23]).

Kehtiva riigikaitseseaduse (RiKS) § 46 lg 1 kohaselt on riigikaitselise töökohustusega ametikohaks riigikohtuniku ning teise ja esimese astme kohtu esimeeste ametikohad. Osa kohtunikke on määratud riigikaitselise töökohustusega ametikohale RiKS § 46 lg 2 alusel. Eelviidatu tulemusena on praegu riigikaitselisel ametikohal ligikaudu 40% Eesti kohtunikest. Eelnõu § 100 lg 3 nägi aga ette, et kriisiülesandega ametikohaks muudetaks kõik Eesti kohtunike ametikohad. Eelnõu seletuskirjas selle muudatuse vajalikkust sisuliselt ei põhjendatud. On vaid märgitud, et kohtute jätkusuutlikkuse tagamiseks poleks piisav, kui sellisel ametikohal oleksid vaid Riigikohtu esimees, riigikohtunikud ja kohtute esimehed (nagu kehtiv õigus ette näeb). Seletuskirjast ei selgunud, miks ei arvestatud tegeliku olukorraga, kus ligikaudu 40% kohtunikest on nõustunud riigikaitselise ametikohaga.

Ühing leidis, et ilmselgelt ei oleks enamikul Eesti kohtunikel objektiivselt võimalik jätkata tavapärast õigusemõistmist kriisiolukorras, sest menetlusosalistel ei oleks võimalik osaleda tavapärasel viisil istungitel või muude menetlustoimingute tegemisel. Ka osutasime, et eelnõu ei arvesta, et kohtunikkonna hulgas on märkimisväärsel hulgal neid, kellel on kaitseväekohustus või sõjaaja ametikoht Eesti Kaitseväes ning kes on aastate jooksul erinevatel õppekogunemistel valmistunud kriisiolukorras täitma just oma sõjaaja ametiülesandeid. Lisaks leidsime, et eelnõus planeeritu ei ole kooskõlas kehtiva kohtute seadusega ega arvesta kohtunikuameti eripära. Eelnevast tulenevalt palus ühing arvamuses muuta eelnõud nii, et see annaks kohtunikele võimaluse kriisiolukorras paindlikuks töötamiseks, sealhulgas kohtuniku ametist loobumata oma sõjaaja ametikoha ülesannete täitmiseks.

Ühingu esindajad osalesid ka eelnõu arutelul Riigikogu riigikaitsekomisjoni istungil 16.12.2025.

Rahvusvaheline koostöö

08.–10.05.2025 toimus Armeenias Jerevanis Euroopa Kohtunike Ühingu (EAJ) aastakoosolek. Eesti esindajana võttis sellest osa ühingu esimees Anu Uritam, eksperdina osales kohtunik Meelis Eerik.[24]

Koosolekul võeti vastu resolutsioon Tšehhi kohtunike toetuseks, sest riigis pärineb kohtunike palku puudutav seadus 1995. aastast ning 2025. aastal vähendati kohtunike palku veelgi 5%, kuigi see on vastuolus riigi konstitutsioonikohtu mitmete otsustega.

Vastu võeti resolutsioonid seoses Kreeka ja Ungari plaanitavate omavahel sarnaste seadusemuudatustega. Kreekas plaanitakse panna kohtunikele kohustus lahendada iga tsiviilasi kuue kuu jooksul ning selle tähtaja ületamisega kaasneks automaatselt distsiplinaarvastutus. Ungaris aga soovitakse muuta seadust nii, et menetlusosalistele antaks õigus nõuda seaduses sätestatud menetlustähtaegade ületamisel rahalist hüvitist, mis makstakse välja kohtute eelarvest ning millega samuti kaasneb kohtuniku distsiplinaarvastutus.

Veel võeti koosolekul vastu resolutsioon Itaalias toimuvate arengute taunimiseks. Nimelt kavandatakse Itaalias konstitutsiooni muutmist kõrgeima justiitsnõukogu (Consiglio Superiore della Magistratura) koosseisu puudutavas osas. Uue nõukogu loomisel ei järgita põhimõtet, et enamik selle liikmetest peaksid olema kohtunike valitud kohtunikud. Itaalia valitsus on ignoreerinud EAJ 2024. aasta resolutsiooni.

12.–16.10.2025 toimus Bakuus Aserbaidžaanis Rahvusvahelise Kohtunike Ühingu (IAJ) aastakoosolek[25], kus ühingut esindas juhatuse liige Vahur-Peeter Liin ja eksperdina viibis kohal Meelis Eerik. Koosolekul võeti uueks liikmeks vastu Nigeeria kohtunike ühing. Samas alustati hindamisprotsessi Mehhiko suhtes, selgitamaks välja, kas selle riigi kohtusüsteem vastab pärast seal toimunud põhiseadusreformi (kõik kohtunikukohad muudeti valitavaks) jätkuvalt IAJ liikmele esitatavatele nõuetele.

IAJ koosolek võttis vastu neli resolutsiooni seoses kohtunike sõltumatuse rikkumisega Peruus, Tšiilis, Itaalias ja Nigeris. Läbiva probleemina toodi koosolekul välja paljudes riikides toimuvad poliitikute rünnakud kohtunike vastu ajakirjanduses ja sotsiaalmeedias.

IAJ koosoleku raames toimus EAJ koosolek, kus võeti vastu kolm resolutsiooni. Esiteks tauniti Rumeenia kohtunike pensionite suuruse olulist vähendamist olukorras, kus teiste riigiametnike pensione muudetud ei ole. Teiseks tauniti Albaanias toimuvaid rünnakuid kohtunike vastu (muuhulgas rünnati ühte kohtunikku otsuse kuulutamise ajal ning ta suri). Kolmandaks tauniti Hispaania ajakirjanduses ja sotsiaalmeedias toimuvaid poliitikute rünnakuid kohtunike suhtes.

Ühingu juhatuse tegevus

Ühingu juhatus on eelmisel aastal koosolekutel koos käinud kokku viiel korral, neist enamikul juhtudel virtuaalsel teel. Koosolekutel on tegeletud ürituste korraldamise praktiliste küsimustega, kuid paraku on suur osa juhatuse selle aasta tegevusest olnud erinevatel viisidel seotud kohtute liitmise temaatika ja kohtureformiga – alates kohtute arengukavast ja VTK-st kuni viimase eelnõuni. Kogu teave ühingu tegevusest on kättesaadav veebilehel ekou.ee, ühingu liikmete jaoks aga ka regulaarselt saadetavate infokirjade vahendusel.

28.11.2025 toimunud aastakoosolekul valiti juhatuse liikmeteks Vahur-Peeter Liin, Sten Lind, Gerty Pau, Pihel Sarv, Karin Sonntak, Leanika Tamm, Tambet Tampuu ja Marek Vahing. Ühingu esimehena jätkab Anu Uritam.

Juhatus tänab kõiki kolleege, kes on ühingu tegevusele ja ettevõtmistele kaasa aidanud ning neis osalenud.

____________________________