Velmar Brett
kohtunikueksamikomisjoni esimees, riigikohtunik
Ave Hussar
Riigikohtu personali- ja kommunikatsiooniosakonna juhataja
Sissejuhatus
Kohtunikueksamikomisjon jätkas tööd 2024. aastal valitud koosseisus. Komisjoni kuulusid esimese astme kohtu kohtunikud Reena Lember, Ragne Piir, Gerty Pau ja Aulike Salo, teise astme kohtu kohtunikud Kaire Orion, Inna Ombler, Mario Truu ja Margit Jäätma ning riigikohtunikud Velmar Brett, Kaupo Paal, Nele Siitam ja Urmas Volens 🕯 (18. detsembrini 2025). Lisaks kohtunikele jätkasid komisjonis tööd vandeadvokaat Karina Lõhmus-Ein, riigiprokurör Vahur Verte, Tartu Ülikooli tööõiguse professor Merle Erikson ja Justiits- ja Digiministeeriumi justiitshalduspoliitika asekantsler Mari-Liis Mikli.
Kohtunikueksam
2025. aastal esitas kohtunikueksamile avalduse 18 inimest, kes soovisid eksamit sooritada kokku 20 korral. Kõige enam sooviti eksamit teha eraõiguse ja tsiviilkohtumenetluse valdkonnas (13 korral), sellele järgnesid haldusõiguse ja halduskohtumenetluse valdkond (5 korral) ning karistusõiguse ja süüteomenetluse valdkond (2 korral). Kümme taotlejat osales eksamil teist või kolmandat korda. Eksamit teha soovinute napi enamuse (11) moodustasid kohtujuristid.
Kokku sooritas 2025. aastal eksamit 17 inimest (2024. aastal 8) kokku 18 korral, kuna üks eksamile registreerunu loobus enne eksamipäeva ning üks ei ilmunud eksamile. Kirjaliku osa sooritas positiivselt seitse inimest, kellest viis olid edukad ka eksami suulises osas.
2025. aasta alguse seisuga oli eksami sooritanuid, kuid eksami kehtivuse ajal veel mitte kohtunikuks saanud isikuid kaheksa: neist neli eraõiguse, kolm karistusõiguse ja üks haldusõiguse valdkonnas. 2025. aastal lisandus neli eraõiguse ja üks haldusõiguse potentsiaalset kohtunikku.
Kohtunikueksamikomisjonil on õigus vabastada eksamist õigusteaduse magistritaseme haridusnõudega ameti- või töökohal töötanud isik, kui selle ameti- või töökoha keerukus ja vastutus on võrreldavad kohtuniku ametikoha keerukuse ja vastutusega. 2025. aastal esitati kaks eksamist vabastamise taotlust, kuid komisjon ei rahuldanud neist kumbagi. Eksamikomisjoni 17. veebruari 2025 otsuse järgi on kohtunikueksamist vabastamine erandlik. Seetõttu pigem välditakse edaspidi kohtute seaduse § 66 lg-st 6 tuleneva õiguse kasutamist. Niisugusele seisukohale asus komisjon põhjusel, et pidas eelnevat praktikat liiga subjektiivseks: eksamist vabastamise üle otsustamisel võis saada määravaks mõne komisjoniliikme hinnang kandidaadi pädevuse kohta.
Kohtunikukonkursid
Nagu aasta 2024, oli ka 2025. aasta konkursivaene: välja kuulutati kaks konkurssi kolmele kohtunikukohale, millele kandideeris kokku kuus inimest.
Justiits- ja digiminister kuulutas 17. juunil 2025 välja konkursi ühele Harju Maakohtu tsiviilosakonna kohtuniku kohale ning ühele Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegiumi kohtuniku kohale. Harju Maakohtu tsiviilosakonna kohtuniku kohale kandideeris üks inimene – endine advokaat Gerly Kask –, kes osutus ka valituks. Ametisse asus ta 5. jaanuaril 2026.
Tallinna Ringkonnakohtu kohtuniku kohale kandideeris kolm maakohtu kohtunikku, kellest osutus valituks senine Harju Maakohtu kohtunik Geidi Sile. Ta viidi Riigikohtu üldkogu otsusega üle Tallinna Ringkonnakohtu kohtuniku ametikohale alates 5. jaanuarist 2026.
Justiits- ja digiminister kuulutas 14. juulil 2025 välja konkursi Tallinna Halduskohtu kohtuniku ametikohale. Kandidaate oli kolm ning valituks osutus sama kohtu senine kohtujurist Janno Voog, kes asus Tallinna Halduskohtu kohtunikuna ametisse 10. novembril 2025.
Alustavad kohtunikud
Alustavaks kohtunikuks loetakse kohtunikke, kel staaži alla kolme aasta. Nimelt võib kohtuniku kolme aasta jooksul ametisse nimetamisest vabastada ametist sobimatuse tõttu (vt kohtute seaduse § 100).
2025. aastal oli 49 kohtunikku, kellel kohtunikustaaži alla kolme aasta. Neist üheteistkümnel täitus kolm aastat 2025. aasta jooksul, üks kohtunik lahkus ametist enne kolme ametiaasta täitumist. Samas täienes kohtunikkond 2025. aastal kuue alustava kohtuniku võrra.
Peamiselt kohtuesimeeste arvamusele tuginenud komisjonil ei tekkinud kokkuvõttes kahtlust ühegi alla kolmeaastase ametistaažiga kohtuniku ametisse sobivuses.
Muudatused kohtunikueksamikomisjoni töökorras
Aprillis 2025 kinnitas kohtunikueksamikomisjon töökorra muudatused. Muudatustega täpsustati, mis ajahetkel peavad kandidaadil olema täidetud kohtunikueksami ja kohtunikukonkursi tingimused. Samuti tehti muudatus eksami uuesti sooritamise regulatsioonis, tagamaks kooskõla kohtute seadusega. Muudetud töökord on avaldatud Riigikohtu veebilehel.
Selguse huvides sätestati, et kohtunikueksamil osalemise tingimused peavad olema täidetud kirjaliku eksami päeva seisuga (p 19). Samuti täiendati kohtunikukonkursi regulatsiooni puhuks, mil kandidaat ei vasta kandideerimisavalduse esitamise ajal veel kõikidele seadusest tulenevatele nõuetele, kuid on eluliselt võimalik, et nõue saaks täidetud selle korralise istungi viimaseks päevaks, millel peaks toimuma tema isikuomaduste hindamise vestlus (p 40). Sel juhul hinnatakse nõude täidetust korralise istungi viimasel päeval.
Tagamaks kooskõla kohtute seadusega, sõnastati töökorra punkti 35 esimene lause ümber selliselt, et oleks selge: eksami mittesooritamise korral on eksamit sõltumata õigusvaldkonnast võimalik uuesti sooritada kuue kuu möödumisel. Töökorra punkti 35 esimesest lausest jäeti välja varasem viide konkreetsele õigusvaldkonnale. Sellega kõrvaldati tõlgendusvõimalus, mille kohaselt võis korduskatsete vaheaega arvutada iga õigusvaldkonna kohta eraldi. Muudatusega viidi punkt 35 kooskõlla kohtute seaduse §‑ga 67, mille kohaselt arvestatakse katsete vahe sõltumata õigusvaldkonnast ühtse eksamina: esimese ja teise katse vahel kuus kuud ning edaspidi kolm aastat. Täpsustatud sõnastus tagab üheselt mõistetava ja seadusega kooskõlas oleva korra korduskatsete arvestamiseks.
Uuendatud kohtunikueksami programm
Koolitusnõukogu ja kohtunikueksami koostöös valmis uuendatud kohtunikueksami programm, mille koolitusnõukogu kinnitas 12. detsembril 2025. Programm kajastab eksamil kontrollitavaid teadmisi, oskusi ja hoiakuid ning pakub tuge eksamiks valmistumisel. Sisulisi muudatusi eksami korralduses programmi uuendamine kaasa ei toonud.
Kohtuesimeeste arvamuse vormi kaasajastamine
2026. aastal on kavas ajakohastada kohtuesimeeste arvamuse vormi, mida kasutatakse alla kolmeaastase ametistaažiga kohtunike hindamisel.
Kohtu arengukava kohaselt tuleks „mõtestada selgelt ja otstarbekalt kohtunikuks saamise teekond alates õigusteaduse õppekavast ja kohtunike valiku protsessist kuni alustavate kohtunike juhendamise ja hindamiseni esimesel kolmel aastal“ (lk 8). Selle meetme üheks rakendusviisiks on kohtuesimeeste arvamuse (tagasiside) vormi muutmine kompetentsimudelipõhiseks PlanPro küsimustikuks. Sellisest eesmärgist on teada antud ka kohtuniku kompetentsimudeli sissejuhatuses, kus on öeldud, et mudel on mh aluseks alustavate kohtunike tagasisidestamisel.
Komisjon leidis, et vorm peaks sisaldama maksimaalses ulatuses eeltäidetud andmeid, hõlmama kohtuniku enesehindamist, juhendaja tagasisidet ja päringuid partneritele (nt advokatuur, prokuratuur, ringkonnakohus). Samuti võiks teave olla võrreldav kolme aasta lõikes.
