Nele Siitam
riigikohtunik, toimetuskolleegiumi juht
2024. a kohtute aastaraamatu eessõna alustas Riigikohtu esimees Villu Kõve tõdemusega, et aasta oli tegus, keeruline ja turbulentne. Sama saab öelda 2025. aasta kohta. Arutelud kohtuhaldusmudeli ja kohtukorralduse üle kestsid terve aasta ning ilmselt nii mõnelgi kõrvalseisjal kadus vahepeal järg käest, milline eelnõu mis teemal ja millises menetlusetapis oli. Ka 2025. a kohtute aastaraamatu ilmumise ajaks 2026. a kevadel ei ole paraku olukord kuigivõrd selginenud. Põhjalikuma, nii kronoloogilise kui ka sisulise ülevaate kohtute reformimise eelnõude ümber toimunust annavad aastaraamatu artiklid, mis kajastavad kohtute haldamise nõukoja ja Eesti Kohtunike Ühingu tegemisi.
Vaatamata ebaselgustele kohtukorralduse ja kohtuhaldusmudeli muutmisel jätkavad kohtud oma tavapärast igapäevast tööd – lahendavad õigust mõistes nende ette toodud vaidlusi. Neid teemasid ja küsimusi, mis kohtunike laualt läbi käib, on rohkesti. Nii mõnedki väärivad laiemat ühiskondlikku tähelepanu. Just seepärast on seekord valitud aastaraamatusse igast õigusvaldkonnast (kõrvale jäi siiski põhiseaduslikkuse järelevalve) üks teema, mille vastu on või peaks olema suurem avalik huvi.
Pea kõiki alaealisi puudutavaid süüteoasju arutatakse suletud uste taga. Avalikkuse tähelepanu need küll pälvivad, kuid mis tegelikult kohtusaalis toimub ja mida mõtlevad need kohtunikud, kel tuleb otsustada reegleid rikkunud noore edasise elusaatuse üle, ei tea ei ülejäänud kohtusüsteem ise ega ka laiem avalikkus. Aastaraamat püüab seda tühimikku täita. Lisaks artiklile, milles on kirja pandud maakohtunike Indrek Nummerti, Annemarie Gerassimovi ja Mari-Liis Aviksoni vestlusringis sel teemal kõlanud mõtted, räägib oma kogemustest ka alaealistega tegelev prokurör Annika Vanatoa. Justiits- ja Digiministeeriumi kriminaalpoliitika asekantsler Laidi Surva annab ülevaate sellest, millised on olnud õigusloojate vastavasisulised ootused ja lootused.
Tööõigus puudutab suuremal või vähemal määral pea iga tööealist täiskasvanut. Maakohtunikud Ann Meriluht ja Gerty Pau räägivad neist õigusküsimustest ja probleemidest, millega nad töövaidlusi lahendades kokku puutuvad: suulised töölepingud, kaugsõidujuhid, alaealised töötajad jms. Nagu ütleb vanasõnagi, õpib tark teiste vigadest. Seepärast tasub artikliga tutvuda nii töötajatel kui tööandjatel, aga miks mitte ka ühiskonnaõpetuse õpetajatel, kes annavad noortele baasteadmisi töösuhetest. Ehk jääb mõni viga siis tegemata ja vaidlus olemata. Tartu Ülikooli professori Merle Eriksoni ülevaade valveaega puudutavast Euroopa Kohtu praktikast pole oluline üksnes põhjusel, et selleteemalisi vaidlusi tuleb kohtutel lahendada, vaid ka seetõttu, et kohtunikele ja kohtuteenistujatele võib samuti olla kehtestatud valveaeg.
Halduskohus peaks olema loodud selleks, et kaitsta inimest ja ettevõtet avaliku võimu eest. Meedias kajastatu pinnalt võib nii mõnelegi jääda mulje, et keskkonnaasjades jääb halduskohtus pahatihti võitjaks pigem loodus (loomad, linnud, taimed) ning kaotajaks inimene või ettevõtja, kellele on avalik võim mõne tegevus- vms loa andnud või, vastupidi, sellest keeldunud. Halduskohus on justkui näoga looduse ja seljaga inimese poole. Mida ja miks on halduskohtud tegelikult otsustanud, on kirjeldatud Pihel Sarve ning Tartu Ülikooli ökoloogia ja maateaduste instituudi teadlaste artiklites. Ehk loovad need selgust, kas meedias pahatihti kõlama jääv ka tegelikult nii on, nagu esmapilgul näib.
Mõistagi on aastaraamatus põnevaid teemasid veel. Lisaks traditsioonilistele kohtute omavalitsusorganite aastaülevaadetele hakkavad traditsiooniliseks muutuma ka kohtunike reisikirjad. Sedapuhku on Kai Härmand jaganud Saksamaalt ja Julia Laffranque Türgist saadud muljeid, Paavo Randma on aga oma visiitidel kogetu põhjal analüüsinud, milliseid järeldusi peaks Eesti kohtusüsteem tegema sellest, mida Ukraina praegu üle elab. Rubriigis „Inimesed kohtusüsteemis“ annab ülevaate oma mõtetest, tegevustest ja plaanidest kohtute personaliteenistuse juht Terje Laur. Kuidas temast sai uue kohtute infosüsteemi töögrupi juht ja millised IT-muudatused kohtusüsteemi lähiaastatel ees ootavad, räägib Tallinna Halduskohtu kohtunik Ruth Prigoda. Lisaks teeb tagasivaate esimehe ametiajale nüüdseks juba endine Tartu Halduskohtu esimees Sirje Kaljumäe.
Head lugemist!