Avaleht Aasta 2024 V Aasta kokkuvõtted

Eesti Kohtunike Ühingu tegevusest 2024. aastal

Anu Uritam
Eesti Kohtunike Ühingu esimees, Harju Maakohtu kohtunik

Eesti Kohtunike Ühingul oli 2024. aasta alguses 249 tegevliiget. Aasta lõpuks oli nende arv tõusnud 252-ni. Lisaks on ühingul jätkuvalt kolm auliiget. 2024. aasta jooksul liitus ühinguga 11 kohtunikku. Samal ajavahemikul lahkus ühingust omal soovil seitse liiget. Tegevkohtunikke on liikmete hulgas 183, mis on ligikaudu 71%.

Kahjuks lahkus kaks ühingu liiget 2024. aastal meie hulgast surma tõttu. Üks lahkunutest oli ühingu auliige, endine Riigikohtu esimees, Euroopa Kohtu ja Euroopa Inimõiguste Kohtu kohtunik Uno Lõhmus.

2024. aasta jooksul astusid ühingust korraga välja kolm kohtu esimeest, kes oma lahkumise põhjuseid ei selgitanud. Ühingu esimehena pean kohtu esimeeste lahkumist kahetsusväärseks. Leian, et kohtutes juhtimisülesandeid täitvad kohtunikud peaksid olema oma kolleegidega solidaarsed ning üheks solidaarsuse väljendamise viisiks on ühingusse kuulumine. Arvestades ühingu põhikirjalisi eesmärke, pidevalt muutuvaid poliitilisi suundi ja rahalisi kärpeid, on kohtusüsteemis endas ühtsuse säilitamine muutunud igal aastal järjest olulisemaks. Ühingusse kuulumisega väljendavad kohtunikud mitte ainult toetust üksteisele, vaid ka sõltumatust riigi täitev- ja seadusandlikust võimust ning pühendumust õigusriigi eesmärkidele.

Kohtunike ühingute olulisust ilmestab asjaolu, et rahvusvaheline kohtunike ühing (International Association of Judges, IAJ) tegi 2023. aastal ÜRO-le ettepaneku kuulutada 11. jaanuar rahvusvaheliseks kohtute sõltumatuse päevaks[1]. Nimelt kogunesid 11. jaanuaril 2020 Varssavis eri Euroopa riikide kohtunikud koos Poola kolleegide ja kodanikuühiskonna organisatsioonide esindajatega ühiseks 1000 talaari marsiks nimetatud protestiaktsiooniks, millega mõisteti hukka õigusriiki kahjustanud arengud. Selle erakordse ettevõtmise initsiaatoriks oli koos Poola kohtunike ühinguga Euroopa Kohtunike Ühing (European Association of Judges, EAJ). Keeruline on leida paremat näidet kohtunike omavahelise solidaarsuse vajalikkusest ja tähendusest.

Ühingu korraldatud üritused

Nagu varasematelgi korraldas ühing ka sellel aastal mitu kohtunike omavahelisele sotsiaalsele suhtlemisele suunatud üritust. Neile on kaasatud kolleege erinevatest põlvkondadest, nii pensionile siirdunuid kui ka alles ametisse astunuid.

21.02.2024 tutvustas ühing Tartus Riigikohtus vastvalminud Eesti kohtunike biograafilist leksikoni. Eraldi olid kutsutud ühingu emeriitkolleegid, kellel oli võimalik osaleda Riigikohtus toimunud pidulikul aktusel ning tutvuda uuenenud Riigikohtu hoonega.

16.08.2024–17.08.2024 toimus traditsiooniline ja meeleolukas ühingu juhatuse suvine laiendatud koosolek Põhja-Eestis Endla turismitalus. Koosolekul toimus arutelu teemal „Millised toimingud aitavad minul enda töökoormust vähendada?“. Külastati ka LaitseRallyPargi automaja.

05.09.2024 toimus Põlva kohtumajas noorkohtunikele suunatud üritus, mille eesmärgiks oli edendada uue põlvkonna kohtunike omavahelist suhtlust ja pakkuda võimalust tutvuda väiksemate kohtumajadega. Osalejad külastasid Põlva kohtumaja[2], misjärel sõideti Kiidjärvele, kus aidati Maarja Küla kogukonnal talvepuid riita laduda ja tutvuti kohalike oludega. Õhtuse programmi täitis tuur Ala Juusa talus. Tegu oli esimese omataolise kokkusaamisega ja juhatus loodab, et see ei jää viimaseks.

Ühingu aastakoosolek leidis aset 29.11.2024 Tallinnas Draamateatris. Aastakoosolekul kuulati lisaks tavapärastele kokkuvõtetele möödunud aastast Meelis Eeriku ettekannet kohtuvõimu iseseisvuse hindamise rahvusvahelistest standarditest ning Ave Hussari ettekannet kohtuniku kompetentsimudelist. Mõlemale ettekandele järgnes vabas vormis arutelu. Koosolekul tunnustati ühingu vimpliga kolleege Imbi Sidok-Toomsalut, Liivi Loidet, Ivika Sillaotsa, Andrus Miilastet, Liili Hiiet, Aime Ivansoni, Geete Lahi, Peet Teidearu, Viive Ligi, Ulvi Loonurme ja Heli Väinastet. Samuti peeti meeles tööjuubilare. Pärast aastakoosolekut vaadati etendust „B-koondis“.

Ühingu kohtumised

Kuna viimased aastad on kaasa toonud mitmeid personalimuudatusi Justiitsministeeriumis, oli ühingu juhatusel 2024. aastal ministeeriumis mitu kokkusaamist. 16.02.2024 kohtusid ühingu juhatuse liikmed Justiitsministeeriumi justiitshalduspoliitika asekantsleri Mari-Liis Mikliga. Keskenduti peamiselt ministeeriumis ettevalmistatavatele eelnõudele ning väljatöötamiskavatsustele (VTK-dele).

13.05.2024 kohtusid ühingu juhatuse liikmed justiitsministrina ametisse astunud Madis Timpsoniga. Palusime ministril toetada kohtunike püüdlusi seoses sotsiaalsete tagatistega, eeskätt töövõimetushüvitist puudutavaid ettepanekuid.

01.10.2024 said ühingu juhatuse liikmed kokku juba järgmise, sedapuhku uut ametinimetust kandva ministriga – justiits- ja digiministri Liisa-Ly Pakostaga. Peamiseks teemaks kujunesid eesootavad eelarvekärped. Minister tõdes, et soovib edasi liikuda radikaalsema kohtuhalduse reformiga, mille eesmärgiks on muuta kõigi astmete kohtud põhiseaduslikuks institutsiooniks, kelle eelarvete küsimusi arutatakse parlamendi tasemel. Minister teatas eeldatava kärbete üldmahu ning avaldas soovi, et kärpekohtade ettepanekud tuleks kohtusüsteemilt endalt. Ühingu juhatuse liikmed väljendasid seisukohta, et kui personalikulude kärped osutuvad vältimatuks, tuleks jätta kärbetest kõrvale õigusemõistmisega otseselt seotud inimesed ehk kohtunikud, kohtujuristid ja sekretärid ning eelistada tugipersonali.

Kohtunike ametipensionite taastamise ettepanekut pidas minister perspektiivituks ning selget vastust ei õnnestunud saada ka kohtunike töövõimetushüvitisi puudutavatele küsimustele.

Ühingu tegevus seoses kõrgemate riigiteenijate ametipalkade seaduse muudatustega

Suur osa ühingu tegevusest 2024. aastal oli seotud kõrgemate riigiteenijate ametipalkade seaduse (KRAPS-i) ootamatute muudatustega 2023. aasta lõpus, millega vähendati poole võrra kohtunike palkade indekseerimisel kasutatavat indeksit. Kuigi ühing oli esitanud 2023. aasta lõpul presidendile pöördumise palvega kaaluda seaduse väljakuulutamata jätmist, kuulutas president seaduse siiski 2023. aasta viimastel päevadel välja[3].

Kuna seadusemuudatus kuulutati välja, esitas ühing 19.02.2024 õiguskantslerile palve analüüsida KRAPS-i muudatuste põhiseadusele vastavust[4]. Avalduses kordasime seisukohti, mille esitasime juba presidendile saadetud pöördumises. Leidsime, et kohus on põhiseaduslik institutsioon ja kärbete puhul tuleks kohtunikke võrrelda teiste põhiseaduslike institutsioonide otsustuspädevusega esindajatega. Muudatused võivad viia selleni, et vabanevaid ametikohti kohtusüsteemis on senisest veelgi keerulisem täita. KRAPS-i muudatus on kohtunike suhtes sõnamurdlik ja rikub õiguspärase ootuse põhimõtet, sest ametisse nimetatud kohtunikel oli õigus eeldada, et kokkulepitud palgasüsteemi ei muudeta. Ametipalkade indekseerimisel kasutatava indeksi vähendamisele ei kaalutud ühtegi sisulist alternatiivi.

18.03.2024 kohtusid ühingu juhatuse esindajad esitatud avalduse küsimuses õiguskantsleriga. Kohtumisel nõustus õiguskantsler, et kohtunike ametipalkade indekseerimise muutmine oli ebavajalik ning populistlik samm. 10.04.2024 kirjalikus vastuses avaldusele[5] leidis õiguskantsler siiski, et põhiseadusevastasust tuvastada on keeruline ja abstraktselt hinnates ei saa kohtunike palka pidada ebapiisavaks.

Pärast õiguskantslerilt saadud vastust vaidlustas suur hulk ühingu liikmeid KRAPS-i muudatuse alusel vastu võetud indekseerimist puudutavad palgakäskkirjad. Ühing toetas oma liikmeid kaebuste koostamisel ja kohtutesse esitamisel. Kaebused on halduskohtute menetluses.

Kaebustes esitati taotlus tunnistada KRAPS § 17² põhiseadusega vastuolus olevaks osas, millega see kohustab indekseerima kohtuniku ametipalka ajutise indeksiga. Kaebustes rõhutati, et keskseks vaidlusküsimuseks ei ole see, kas praegune ametipalk on piisav või mitte, vaid see, et KRAPS § 17² on kohtunike suhtes sõnamurdlik. Pärast 2013. aasta palgasüsteemi muutmist oli kohtunikel õigus eeldada, et kokkulepitud palgasüsteemi enam ei muudeta. Kohtunike palga vähendamine lühiajaliselt eelarvepuudujäägi vähendamiseks on vastuolus võrdse kohtlemise põhimõttega, sest teiste võimuharude esindajatele ei kohaldu kohtunikega võrreldavaid ametikitsendusi.

Kohtute uus haldusmudel

Õigusloome valdkonnas pidas ühingu juhatus üheks prioriteediks 2024. aastal kohtute haldusmudeli muutmisega seotud arengute toetamist. 21.02.2024 kohtusid ühingu juhatuse liikmed kohtuhaldusmudeli algse eelnõu töögrupiga. Rõhutasime, et ühing peab haldusmudeli muutmist vajalikuks sammuks.

19.08.2024 esitas juhatus arvamuse kohtute seaduse ja teiste seaduste muutmise seaduse eelnõule ehk kohtuhalduse eelnõule[6]. Ühing toetas planeeritud muudatusi, kuid leidis, et muuta tuleks eelnõus ette nähtud kohtute haldus- ja arendusnõukogu koosseisu. Euroopa Kohtunike Konsultatiivnõukogu (CCJE) arvamuses nr 10 (2007) „Kõrgemast kohtute nõukogust ühiskonna teenistuses“[7] on rõhutatud, et kui nõukogu koosseisu kuuluvad ka mittekohtunikest liikmed, peaks igasuguse manipuleerimise või sobimatute surveavalduste vältimiseks olema suurem osa liikmetest kolleegide valitud kohtunikud (p 18). Mittekohtunikest liikmete kohta on öeldud, et nad ei tohiks olla tegevpoliitikud, kuuluda parlamenti või olla tegevad täitevvõimu või haldusvõimu asutustes (samas, p 23). Liikmeid, kes ei ole kohtunikud, ei tohiks nimetada täitevvõim ning kui liikmeid nimetab parlament, ei tohiks nimetatud liikmed ise parlamenti kuuluda (samas, p 32).

Kõrgema kohtute nõukogu moodustamist ja tegevust puudutab ka CCJE arvamus nr 24 (2021) „Kohtute nõukogude arengust ja nende rollist sõltumatutes ning erapooletutes kohtusüsteemides“[8]. Sellegi arvamuse punkti II alapunktis 8 b on rõhutatud, et tegevpoliitikud ei peaks kuuluma kõrgemasse kohtute nõukokku. Kui nõukogu liikmeid valib parlament, ei tohiks valitavad ise parlamenti kuuluda (samas, punkt II alapunkt 8 d). Nõukogu enamuse peaksid moodustama kohtunike endi valitud kohtunikest liikmed (samas, p 29). Mittekohtunikest liikmed peaksid esindama ühiskonda laiemalt ja vähendama riski, et otsuseid langetatakse oma huvidest lähtuvalt (samas, p 29).

Analoogilise sisuga soovitusi kõrgema kohtute nõukogu moodustamiseks sisaldavad 2023. aasta OSCE Varssavi soovitused kohtute sõltumatuse ja vastutuse kohta[9]. Nendeski on rõhutatud, et enamuse nõukogu liikmetest peaksid moodustama kohtunike valitud kohtunikud ning seejuures ei tohiks liikmete hulgas domineerida kõrgemate astmete kohtunikud (I osa, p 2). Seadusandliku võimu või täitevvõimu esindajad ei peaks nõukogusse kuuluma ning juhul, kui nad siiski kuuluvad, ei peaks neil olema otsustusõigust kõigis küsimustes (samas, p 3.3). Nõukogu mittekohtunikest liikmed peaksid olema seadusandlikust ja täitevvõimust sõltumatud (samas, p 6).

Arvamuses pidas ühing kahetsusväärseks, et eelnõu ei näinud ette ühingu võimalust osaleda nõukogu töös sõnaõigusega, kuigi sellise sõnaõigusega osalemise õigus on tagatud kohtute esimeestele.

Ühingu muu tegevus õigusloome valdkonnas

Muu õigusloome osas on ühing 2024. aasta jooksul koostanud arvamusi mitmele eelnõule ja VTK-le.

07.12.2023 esitas juhatus arvamuse kinnisturaamatu seaduse muutmise VTK-le[10]. Ühing toetas planeeritud muudatusi, mille üheks algtõukeks oli meie endi varasem pöördumine. Selles juhiti tähelepanu, et mitu kohtunikku on sattunud oma elukohtades rünnakute ohvriks, sest nende elukoha andmed on kergesti leitavad.

Isikuandmete kaitse üldmääruse[11] artikli 4 järgi kuuluvad andmed isiku asukoha kohta kaitstavate isikuandmete hulka. Määruse artikli 5 järgi tuleb lähtuda võimalikult väheste andmete kogumise põhimõttest ehk isikuandmete kogumisel tuleb piirduda sellega, mis on vajalik nende töötlemise eesmärgi seisukohalt. Kinnistu omanike andmete kogumise ja säilitamise eesmärgiks ei ole võimaldada isikute elukoha andmete kerget tuvastamist. 23.05.2024 esitas ühing arvamuse juba kinnistusraamatu seaduse muutmise seaduse eelnõule, mida me toetasime[12].

07.12.2023 esitas ühing arvamuse kohtute seaduse muutmise VTK-le[13]. Ühing ei nõustunud kohtunike tagasisidestamise ettepanekuga. Kuigi tagasisidestamine võiks olla vajalik kohtunike arengu toetamisel ja edutamisel, siis kavandatud ettepanekud polnud sellised, mis aitaks kumbagi eesmärki saavutada. Selge ei olnud, millist probleemi lahendati. Kuna avalike uuringute järgi on Eesti kohtute usaldusväärsus suur, ei saanud tagasisidestamine olla vajalik usalduse suurendamiseks. Kohtunike edutamisel tagasisidestamist kasutada ei saa, sest vastavaid nõudeid kehtiv seadus ette ei näe. Arvestades teises ja kolmandas kohtuastmes tühistatavate lahendite väikest koguarvu, ei saa olla ka ulatuslikku kohtunike pädevuse probleemi.

Arvamuses pidasime kahetsusväärseks, et VTK väljatöötamisel jäeti tähelepanuta kõik meie varasemad pöördumised. Ühing ei nõustunud, et tagasisidet peaksid andma kõrgema astme kohtunikud madalama astme kohtunikele nende lahendite alusel, sest lahendite sisuline hindamine toimub apellatsiooni- ja kassatsioonimenetluses. Ühingu seisukoht on, et kohtumenetlusevälist lahendite sisu hindamist tuleks vältida. Materiaalõiguse erinevad tõlgendused saavad väljaspool kohtumenetlust olla üksnes õigusteadusliku diskussiooni objektiks.

Kohtunikel peaks olema piiramatu vabadus otsustada asju erapooletult, kooskõlas oma südametunnistuse ja õigusnormidega. Kõrgemad kohtud saavad kohtuotsuste kvaliteedi tõstmisele kaasa aidata madalama astme kohtutele juhtnööride koostamisega.

24.10.2014 arvamuses kohtunike töö hindamise, õigusemõistmise kvaliteedi ja kohtunike sõltumatuse austamise kohta rõhutasime, et kohtunike individuaalsel hindamisel tuleb täielikult austada kohtunike sõltumatust. Väljaspool materiaalõiguse ja menetlusõiguse normide kohaldamist puuduvad Eestis üldtunnustatud praktikad või mõõdikud, mille alusel kohtunike töö kvaliteeti hinnata. Me ei jaganud seisukohta, et tagasisidestamine ja selle raames antavad soovitused võimaldavad äärmuslikumatel juhtudel vältida distsiplinaarmenetluse alustamist. Kehtiv seadus ei võimalda võtta kohtunikku distsiplinaarvastutusele põhjusel, et tema menetlusoskused vajavad täiendamist, tema koostatud lahendite kvaliteet parandamist või kohtulahendite kirjutamise stiil muutmist.

Lisaks osutasime, et VTK-st ei nähtunud, kuidas oleks tagasisidestamine kohtute senise äärmiselt suure töökoormuse juures praktikas teostatav.

VKT ettepanekuid võimaldada kohtunikel töötamist osalise töökoormusega ning vähendada ametipiiranguid ühing üldjoontes toetas. Nõustusime, et osalise töökoormusega töötamist võiks lihtsustada. Samas rõhutasime, et koos osalise tööaja töötamise võimaldamisega tuleks taastada kohtunike töövõimetuse hüvitis.

19.02.2024 esitas ühing arvamuse halduskohtumenetluse seadustiku ja teiste seaduste muutmise seaduse (ehk kohtumenetluse avalikkuse) eelnõule[14]. Leidsime, et uued lahendused tohi kaasa tuua kohtute töökoormuse suurenemist.

Eelnõus nähti ette võimalus teha istungitest edaspidi videoülekandeid. Ühing rõhutas, et tehnilised võimalused sellisel viisil veebiülekannete salvestamise, jäädvustamise või järelvaatamise piiramiseks peavad olema kohtutele kättesaadavad enne, kui seadusemuudatus vastu võetakse.

Eelnõust ei selgunud, kuidas praktiliselt toimub toimikutega tutvumine olukorras, kus kohtutoimikuid paberkujul ei eksisteeri ning toimikutes olevaid andmeid säilitatakse digitaalselt.

Eelnõus ja selle seletuskirjas puudus analüüs selle kohta, kas või millisel juhul on istungil osaleval isikul õigus keelata enda kujutise ülekandmist ning kuidas on planeeritud regulatsioon kooskõlas isikuandmete kaitse seaduse ja isikuandmete kaitse üldmäärusega.

15.04.2024 esitas ühing Justiitsministeeriumile ettepanekud kohtunike töövõimetushüvitiste regulatsiooni muutmiseks[15]. Kuigi ühing toetas ka varasemas kohtute seaduses ette nähtud töövõimetushüvitiste regulatsiooni, tegime alternatiivse ettepaneku, mis võimaldaks kohtunikul töövõimetuse korral kauem taastuda ning lõpuks siiski tööle naasta.

Tegime ettepaneku, et kohtunikul võiks olla pikaajalise töövõimetuse korral õigus saada pärast kehtiva regulatsiooni alusel haigushüvitise maksmise lõppemist täiendavat hüvitist määraga 70% keskmisest tulust. Sellist hüvitist võiks kohtunikul olla õigus saada kuni töövõime taastumiseni, kuid mitte kauem kui kaks aastat alates töövõimetuse tekkimisest. Seejärel tekiks võimalus kohtunik pikaajalise töövõimetuse korral ametist vabastada. Sel juhul võiks talle tasuda hüvitist seitsme aasta palga ulatuses. Sisulist vastust esitatud ettepanekutele ei ole ühing Justiitsministeeriumilt saanud.

13.05.2024 esitas ühing arvamuse kohtute arengukava projektile[16]. Kõige problemaatilisemaks pidasime dokumendis tehtud viidet ühtse maa- ja apellatsioonikohtu loomisele. Selles osas toetas ühing kohtute kollektiivseid pöördumisi justiitsministri ja Riigikohtu esimehe poole, milles paluti ettepanekust loobuda. Leidsime, et kohtusüsteem ei ole valmis sedavõrd kardinaalseteks muutusteks ning töökoormusega seotud küsimuste lahendamisel tuleb pigem kaaluda kohtualluvuse sätete muutmist. Juhtimise koondumist tuleks kohtusüsteemis vältida, sest see võib osutuda ohuks kohtute sõltumatusele. Ühing ei toetanud ka arengukava ettepanekuid üldkogude rolli vähendamiseks ning oli vastu kohtute sisedemokraatia vähendamisele.

26.08.2024 andis ühing arvamuse tsiviilkohtumenetluse seadustiku ja kohtute seaduse muutmise seaduse eelnõu väljatöötamiskavatsusele (tsiviilkohtumenetluste optimeerimise VTK-le)[17]. Leidsime, et analoogiliselt VTK-s hagi tagamise avalduse lahendamiseks senisest pikema tähtaja ettenägemisega tuleks üle vaadata mitmed teised menetlustähtajad, mida eri õigusaktid (sealhulgas tsiviilkohtumenetluse seadustik ning pankrotiseadus) kohtunikule ette näevad. Tegime ettepaneku, et lisaks lihtmenetluste piirmäärade suurendamisele võiks kaaluda menetluskulude sidumist tsiviilasja hinnaga või näha ette, et sellistes hagimenetluse asjades, kus tsiviilasja hind ei ületa näiteks 100 eurot, ei ületaks menetluskulude summa tsiviilhagi hinda.

30.08.2024 andis ühing arvamuse kohtute seaduse muutmise seaduse eelnõule[18]. Kavandatud muudatusi toetasime osaliselt. Kohtunike tagasisidestamist eelnõus pakutud viisil ühing ei toetanud ning jäi selle kohta varem esitatud arvamuse juurde. Kohtumenetlustevälist lahendite hindamist pidasime jätkuvalt problemaatiliseks. Otsustuse viia kohtunike suhtes läbi tagasiside vestlus peaks tegema vähemalt kõrgema astme kohtu kolleegium ning otsustus peaks olema põhistatud. Jätkuvalt jäi ebaselgeks, kuidas on tagasisidestamine teostatav kohtute suure töökoormuse juures. Kokkuvõttes pidasime kavandatud muudatusi puudulikeks.

15.11.2024 esitas ühing arvamuse halduskohtumenetluse tõhustamise eelnõule[19]. Eelnõuga sooviti luua süsteemi, kus kinnipeetavaid puudutavate vaidluste ning hankeasjade jagamine oleks halduskohtute ülene. Kuigi seletuskirjas mööndi, et selline asjade jagamine võib muuta keerukamaks Lõuna-Eestis elavate või tegutsevate menetlusosaliste istungil osalemise, ei nähtunud selgitustest, et halduskohtute töökoormuse ühtlustamiseks oleks kaalutud teisi alternatiive. Eelnõu seletuskirjas ei analüüsitud, millised valdkonnad võiksid veel olla jagatavad just kaebaja või kinnisasja asukoha alusel. Lisaks sellele esitas ühing muuski osas ettepanekuid planeeritava regulatsiooni parandamiseks.

25.11.2024 koostas ühing arvamuse kohtumenetluse tõhustamise ettepanekutele[20]. Ettepanekutes märgitud võimalust lahendada esimeses kohtuastmes teatud vaidlusi kollegiaalselt pidasime ebavajalikuks. Ettepanekutest ei selgunud, millist probleemi sellisel viisil sooviti lahendada. Meie hinnangul võinuks selline lahendus kujutada endast kohtumenetluste tõhustamise asemel kohtute ressursside raiskamist, sest ühe kohtuniku tööaja asemel tuleb vaidluse lahendamiseks kasutada kolme kohtuniku oma.

Protokollimist puudutavate ettepanekute kohta leidsime samuti, et tegu ei ole kohtumenetlust tõhustavate, vaid pigem ressurssi raiskavate ettepanekutega. Kohtuniku tööaeg on sekretäri tööajast kallim ning järelikult on ressursitõhusam kasutada protokollimiseks sekretäri abi, välja arvatud hagita menetluse asjades, milles kohtunik ise peab sellist lahendust sobivaks. Samuti leidsime, et enne protokollimist puudutavate muudatuste tegemist tuleks terviklikult lahendada küsimus, milline on istungi helisalvestise ja protokolli omavahelise õigusjõu küsimus.

Nõustaja kulude hüvitamisesse puutuvalt leidsime, et tegu ei ole kohtumenetluste tõhustamise ettepanekuga. Eelmenetluse raames uue menetlusstaadiumi loomist me vajalikuks ega menetlust tõhustavaks ettepanekuks ei pidanud. Leidsime, et hagiavaldusele ja kostja vastusele tõendite lisamise piiramine on eelduslikult õigusliku toimeta ning selgelt kohtute töökoormust suurendav. Ühing asus ka seisukohale, et isiku kinnisesse asutusse paigutamise regulatsioon vajaks tervikuna analüüsi ning muutmist.

Rahvusvaheline koostöö

Rahvusvahelise koostöö raames kohtusid ühingu juhatuse liikmed 16.02.2024 virtuaalselt Euroopa Komisjoni esindajatega seoses järjekordse Rule of Law raporti koostamisega. Peamiselt keskenduti kohtumisel KRAPS-i muudatustele. Samuti nentisid Euroopa Komisjoni esindajad, et nad jälgivad huviga Eestis plaanitavaid kohtute haldamise mudeli muudatusi.

25.-26. 04.2024 toimus Varssavis Euroopa Kohtunike Ühingute aastakoosolek. Ühingut esindasid Poolas kohtunikud Karin Sonntak ja Vahur-Peeter Liin. Eksperdina viibis kohal Meelis Eerik.

Aastakoosolekul võeti vastu resolutsioon kohtunike toetuseks Sloveenias. Sealne konstitutsioonikohus tegi 01.06.2023 otsuse kohtunike palkade kohta, milles leidis, et palk peab olema vastavuses kohtuniku tööga kaasneva vastutusega. Riigi valitsus ja parlament ignoreerisid kohtuotsust ega võtnud vaatamata kohtuotsusele kohtunike palkade suurendamiseks ette ühtegi sammu. Aastakoosolekul võeti vastu ka resolutsioon toetamaks Ungari kohtunikke, kelle palgad ei ole hoolimata inflatsioonist alates 2018. aastast suurenenud. Koosolekul arutati lisaks teisigi kohtunike sõltumatust puudutavaid probleeme, mis on viimastel aastatel erinevates Euroopa riikides esile kerkinud.

18.10.2024 kuni 22.10.2024 toimus Lõuna-Aafrika Vabariigis Kaplinnas Rahvusvahelise Kohtunike Ühingu aastakoosolek. Eesti ja Läti kohtunike ühinguid esindas kohtunik Meelis Eerik. Aastakoosolekust võttis osa ÜRO eriesindaja, kelle mandaadiks on tegeleda kohtunike ja laiemalt juristide iseseisvuse probleemidega (UN Special Rapporteur on the Independence of Judges and Lawers). Eriesindaja tutvustas enda tegevust ja selgitas, et ta võtab vastu ka personaalseid kaebusi riikide vastu ning teeb riikide kutsel neisse visiite.

Ühtlasi toimus Lõuna-Aafrika Vabariigis Euroopa Kohtunike Ühingu koosolek, kus võeti vastu kolm resolutsiooni, mis puudutasid Armeeniat, Bulgaariat ja Rootsit.

Armeenias on probleemiks kohtunike distsiplinaarmenetlus, mida saadab tugev poliitiline mõju. EAJ on juba varem vastu võtnud Armeenia kolleege toetava resolutsiooni. Sel aastal kordas EAJ varem öeldut tugevamas sõnastuses.

Bulgaarias on probleemina esile kerkinud ebausaldusväärne elektrooniline valimissüsteem, mida kasutatakse kohtute haldamise nõukoja liikmete valimisel. EAJ võttis vastu resolutsiooni, milles kutsus riiki üles viima hääletussüsteem vastavusse üldtunnustatud hääletamispõhimõtetega.

Rootsi kolleegid juhtisid EAJ tähelepanu kohtunike palkadega seotud probleemile. Nimelt peab kohtunik pidama igal aastal oma kohtu esimehega läbirääkimisi järgmise aasta palga suuruse üle. Süsteem loodi selleks, et meelitada kohtusüsteemi kogenud juriste, pakkudes neile konkurentsivõimelist palka. Paraku on tulemuseks see, et kogenud juriste ei ole õnnestunud kohtusüsteemi tuua ning ametis olevate kohtunike palgad on põhjendamatult erinevad. EAJ võttis vastu resolutsiooni, milles kutsus Rootsi võime üles sellest süsteemist loobuma.

25.09.2024 kuni 27.09.2024 toimus Lätis Siguldas Balti Kohtunike Ühingute Nõukogu traditsiooniline aastakonverents. Konverentsil käsitleti seekord Euroopa Liidu õiguse mõju Balti riikides ja uusi arenguid kohtute apellatsiooniastmes. Eesti esindajana rääkis Tallinna Ringkonnakohtu kohtunik Neve Uudelt väljakutsetest, millistega tuleb kaasajal silmitsi seista apellatsioonikohtutel. Riigikohtunik Julia Laffranque pidas ettekande teemal, kuidas on 20 aastat Eesti liikmelisust Euroopa Liidus mõjutanud meie kohtupraktikat ning millised on sellega seotud uued suunad.

26.09.2024 kuni 28.09.2024 korraldas ühing koostöös Euroopa Halduskohtunike Ühingu keskkonnaõiguse töörühmaga Euroopa keskkonnakohtunike konverentsi. Konverentsi fookus oli suunatud taastuvenergeetika kiirema kasutuselevõtuga seonduvale. Ürituse toimumist toetas Kliimaministeerium RePowerEU projekti vahenditest. Lisaks Eesti kohtunikele ja ettekande tegijatele oli üritusel osalejaid Austriast, Soomest, Saksamaalt, Leedust, Rootsist, Prantsusmaalt, Itaaliast ja Jaapanist. Konverentsil tegid ettekande Euroopa Komisjoni Keskkonna peadirektoraadi õigus- ja poliitikaametnik Giuseppe Danilo Auricchio ja Kliimaministeeriumi taastuvenergia valdkonnajuht Karlis Goldstein. Itaalia kliimaõigusest rääkis Calabria Ülikooli professor Emanuele Guarna Assanti ning Prantsusmaa kogemusest haldusaktide parandamisel kohtunik Jean-François Goujon-Fischer, kes praegu töötab Euroopa Nõukogu juures. Leedu esindajana tegi ettekande Leda Žilinskienė Vilniuse Ülikoolist. Tallinna Halduskohtu kohtunik Pihel Sarv andis ülevaate Eesti kohtupraktika edulugudest keskkonnaõiguse vaidluste lahendamisel. 28.09.2024 külastasid konverentsil osalejad VKG tehast ja Eesti Kaevandusmuuseumi.

Ühingu juhatuse tegevus

Ühingu juhatus on lisaks hulgaliste arvamuste koostamisele pidanud 2024. aastal koosolekuid kokku viiel korral. Praegusajale iseloomulikult on enamik nendest koosolekutest toimunud virtuaalruumis ja tundub, et selline areng jätkub. Kui varasemalt oli ühingu juhatuse koosolekute üheks eesmärgiks kaasata eri kohtute kolleege, tutvuda kohtumajadega ja eri kohtute töö spetsiifikaga, siis nüüd tuleb hakata leidma kolleegide kaasamiseks uusi viise. Siiski oli selgi aastal koosolekuid, kus juhatus kasutas võimalust kohtuda kolleegidega ja tutvuda kohtumajaga: 10.05.2024 toimus juhatuse koosolek Kuressaare renoveeritud kohtumajas ning 25.10.2024 Harju Maakohtus, kus juhatusel oli võimalik kohtuda Eesti suurima kohtu kolleegidega ning arutada selle kohtu eripärast tulenevaid probleeme.

Kogu teave ühingu tegevusest on liikmetele kättesaadav regulaarselt ühingu liikmetele saadetavate infokirjade vahendusel, aga ka avalikult veebilehel ekou.ee. Ühing juhatus tänab kõiki kolleege, kes on ühingu tegevusele ja ettevõtmistele kaasa aidanud ning neis osalenud.

____________________________