Kristi Jakobsoo
Riigikohtu personalispetsialist
Ave Hussar
Riigikohtu personali- ja kommunikatsiooniosakonna juhataja
Kohtunike arv
2025. aasta alguses[1] oli Eestis kohtuniku ametikohti – koos nn ajutiste kohtunikukohtade[2] ja 2025. aastaks kehtestatud erisustega[3] – 256, millest oli täidetud 249 kohta. Täitmata oli üks koht Tallinna Halduskohtus, neli Harju Maakohtus, üks Tartu Maakohtus ja üks Viru Maakohtus.
Kohtunikkonna sooline koosseis
- jaanuaril 2025 on kohtunikuna ametis 171 naist ja 78 meest.
Kohtunike vanus
Ametis olevate kohtunike keskmine vanus oli 1. jaanuari 2025 seisuga 48,5 aastat.
Kõige rohkem (96) on ametis olevate kohtunike seas 40–49-aastaseid. Neile järgnevad arvukuselt 50–59-aastased (84) ja 30–39-aastased (44). Kõige vähem on neid, kellel on täitunud 60. eluaasta (25). Alla 30-aastaseid kohtunikke ei ole.
Kohtunikkonna uuenemine
Aastavahetusel oli ametis 17 pensioniõigusega kohtunikku, kellest teadaolevalt siirdub kuus pensionile 2025. aasta jooksul. Aastatel 2025–2030 tekib pensionile jäämise õigus veel 32 kohtunikul. Sealhulgas saavad kaheksa kohtunikku jääda pensionile juba 2025. aastal ning neist viis ongi sellekohast soovi avaldanud. Nii pensioneerub 2025. aastal praegustel andmetel 11 kohtunikku.
Pensionist rääkides väärib märkimist, et 2025. aasta alguse seisuga ametis olevatest kohtunikest moodustavad juba üle poole kohtunikud (133 kohtunikku ehk 53%), kellel õigust kohtunikupensionile ei teki.[4]
Aastatel 2020–2024 lahkus ametist 55 ja asus ametisse 73 uut kohtunikku. Seega on 2025. aasta alguses ametis olevatest kohtunikest enam kui neljandik alustanud oma tööd viimase viie aasta jooksul.
Uued kohtunikud ja kohtunike liikumine
2024. aastal asus kohtusüsteemi tööle 19 uut kohtunikku, neist kolm Tallinna Ringkonnakohtus, üks Tartu Ringkonnakohtus, kolm Tallinna Halduskohtus, viis Harju Maakohtus, viis Tartu Maakohtus ja kaks Viru Maakohtus. Samal ajal liikus kohtusüsteemi sees kuus kohtunikku: seni Tallinna Halduskohtu kohtunikuna töötanud Kristjan Siigur asus ametisse Tallinna Ringkonnakohtu kohtunikuna (ühtlasi sama kohtu esimehena), samuti asus Tallinna Ringkonnakohtu kohtunikuna ametisse Harju Maakohtu kohtunikuna töötanud Kairi Piirisild; Tartu Ringkonnakohtus alustasid tööd senised Tartu Maakohtu kohtunikud Ingrid Kullerkann ja Margit Jäätma ning Viru Maakohtu kohtunik Anneli Alekand; seni Tallinna Ringkonnakohtu kohtunikuna töötanud Oliver Kask asus ametisse riigikohtunikuna.
Tallinna Ringkonnakohtus alustasid teenistust Markus Kärner, Siret Siilbek ja Veiko Vaske, Tartu Ringkonnakohtus Mario Truu, Tallinna Halduskohtus Maarja Oras, Karolin Soo ja Mait Laaring, Harju Maakohtus Priit Lember, Kaisa Margus, Helvia Räägel, Kaija Koik ja Siim Mõistlik, Tartu Maakohtus Merili Ratasepp, Anastassia Stalmeister, Kristiina Laas, Sandra Kallas ja Susann Liin ning Viru Maakohtus Nele Teelahk ja Kadri Väling. Enne kohtunikuks nimetamist töötasid neist neli kohtujuristina, seitse vandeadvokaadina, üks riigiprokurörina, üks vanemprokurörina, üks Justiitsministeeriumi kriminaalpoliitika asekantslerina, üks Õiguskantsleri Kantselei nõunikuna ning neli Riigikohtu nõunikuna.
Ametist lahkunud kohtunikud
Eelmisel aastal lahkus ametist 12 kohtunikku: üks Riigikohtust, kolm Tallinna Ringkonnakohtust, kaks Tartu Ringkonnakohtust, neli Harju Maakohtust, üks Tartu Maakohtust ja üks Viru Maakohtust.
Pensionile jäämise tõttu vabastati omal soovil ametist riigikohtunik Viive Ligi, Tallinna Ringkonnakohtu kohtunikud Ulvi Loonurm, Imbi Sidok-Toomsalu ja Margó Klaar, Tartu Ringkonnakohtu kohtunikud Aarne Sarjas ja Maarika Kuusk, Harju Maakohtu kohtunikud Aime Ivanson, Liili Lauri, Geete Lahi ja Märt Toming, Tartu Maakohtu kohtunik Liivi Loide ning Viru Maakohtu kohtunik Heli Väinaste.
Kohtunikukonkursid
Justiitsminister (alates 23. juulist 2024 ametinimetusega justiits- ja digiminister) kuulutas 2024. aastal välja neli konkurssi, kuid tühistas hiljem ühe neist[5]. Kokku sooviti täita 10 kohtunikukohta maa-, haldus- ja ringkonnakohtutes (2023. aastal oli see arv 23, 2022. aastal 24).
25. märtsil 2024 algas konkurss ühele Tallinna Halduskohtu kohtuniku kohale. Selle konkursi raames valitud kohtuniku Karolin Soo nimetas Vabariigi President ametisse 2. juulil.
31. mail 2024 kuulutas justiitsminister välja konkursi kahele tsiviilosakonna kohtuniku kohale Viru Maakohtus – ühele Narva kohtumajas ja ühele Rakvere kohtumajas – ning samuti kahele Harju Maakohtu tsiviilosakonna kohtuniku kohale. Selle teate aluseks olnud käskkirja tühistas aga 23. juulil 2024 ametisse astunud justiits- ja digiminister 27. augustil 2024. Põhjuseks oli Vabariigi Valitsuse eesmärk kärpida haldusalas tööjõu- ja majandamiskulusid ning tegevus- ja sihtotstarbelisi toetusi kolme aasta jooksul 10%: 2025. aastal 5%, 2026. aastal 3% ja 2027. aastal 2%.
10. detsembril 2024 algas konkurss ühele Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegiumi kohtuniku kohale, ühele Tartu Ringkonnakohtu tsiviilkolleegiumi kohtuniku kohale ja ühele Tartu Ringkonnakohtu kriminaalkolleegiumi kohtuniku kohale. Päev hiljem kuulutati välja konkurss kahele Viru Maakohtu tsiviilosakonna kohtuniku kohale Narva kohtumajas, ühele Viru Maakohtu tsiviilosakonna kohtuniku kohale Rakvere kohtumajas ja kolmele Harju Maakohtu tsiviilosakonna kohtuniku kohale. Need konkursid jõuavad eeldatavasti lõpule 2025. aasta esimeses pooles.
____________________________
[1] Alates 2023. aastast esitatakse andmed aastavahetuse seisuga.
[2] Justiitsministri 27.10.2005. a määrust nr 47 „Maa-, haldus- ja ringkonnakohtu kohtunike ja kohtunikuabide arv ning jagunemine kohtumajade vahel“ muudeti 2021. aastal selliselt, et kui kohtunik on pikemat aega teenistusest eemal, võib nimetada ametisse täiendava kohtuniku. Kohtunike arvu võib sel põhjusel ajutiselt suurendada Harju Maakohtus kuni viie ja Tartu Maakohtus ühe võrra.
[3] 2024. aastal võis Tallinna Halduskohtus nimetada ametisse täiendava kohtuniku arvestusega, et kuni 31. maini 2025. aastal võib Pärnu kohtumajas olla 2 kohtunikku ning halduskohtus kokku 19 kohtunikku.
[4] Vastavalt kohtute seaduse § 1322-le ei teki õigust kohtunikupensionile kohtunikel, kes on ametisse asunud peale 1. juulit 2013.
[5] Üks konkursil osalenu vaidlustas kohtunikukonkursi tühistamise halduskohtus. Artikli kirjutamise ajaks selles kohtuasjas jõustunud lahendit veel tehtud ei ole.