Velmar Brett
riigikohtunik, kohtunikueksamikomisjoni esimees
Ave Hussar
Riigikohtu personali- ja kommunikatsiooniosakonna juhataja
Sissejuhatus
Kohtunikueksamikomisjonis (edaspidi: komisjon) on 16 liiget. 2024. aasta kohtunike täiskogul ja Riigikohtu üldkogul valiti kolmeks aastaks uued komisjoni liikmed. Alates 30.05.2024 kuuluvad komisjoni esimese astme kohtu kohtunikud Reena Nieländer, Ragne Piir, Gerty Pau ja Aulike Salo, teise astme kohtu kohtunikud Kaire Pikamäe, Inna Ombler, Mario Truu ja Margit Jäätma ning riigikohtunikud Velmar Brett, Kaupo Paal, Nele Siitam ja Urmas Volens. Lisaks kohtunikele jätkavad komisjonis tööd vandeadvokaat Karina Lõhmus-Ein, riigiprokurör Vahur Verte, Tartu Ülikooli tööõiguse professor Merle Erikson ja Justiits- ja Digiministeeriumi justiitshalduspoliitika asekantsler Mari-Liis Mikli.
2024. aasta kohtunikueksam
Kohtute seaduse (KS) § 50 lõike 1 järgi saab esimese astme kohtunikuks kandideerida isik, kellel on pärast õigusteaduses magistrikraadi või asjaomase kvalifikatsiooni omandamist vähemalt viieaastane juriidilise töö kogemus või kes on töötanud kohtunõuniku või -juristina vähemalt kolm aastat ning on sooritanud kohtunikueksami või on sellest vabastatud.
2024. aastal soovis kohtunikueksamit sooritada üksnes 13 inimest[1], kellest seitse taotlesid eksamile pääsu esimest korda. Üle poole taotluse esitajatest (8) oli enam kui kolm aastat töötanud kohtujuristina. Ühe taotleja puhul ei olnud täidetud õigushariduse omandamise järgne viieaastase juriidilise töö kogemuse nõue.
Kohtunikueksamit korraldatakse kolmes õigusvaldkonnas ja eksaminandil on õigus valida enda äranägemise järgi, mitmes õigusvaldkonnas ta eksami teeb. Valdavalt soovitakse eksamit sooritada vaid ühes valdkonnas. 2024. aastal soovis vaid kaks taotlejat teha kahe valdkonna eksamit. Üheksal juhul taheti tulla eksamile eraõiguse ja tsiviilkohtumenetluse, viiel juhul karistusõiguse ja süüteomenetluse ning kahel juhul haldusõiguse ja halduskohtumenetluse valdkonnas.
Viis eksamile tulla soovinut siiski loobusid eri põhjustel eksami tegemisest ja nii kirjutasid 2024. aastal kokkuvõttes kaheksa inimest kümme eksamitööd. Kohtunikueksam loetakse sooritatuks, kui eksamitegija saavutab vähemalt ühes õigusvaldkonnas seitse punkti kümnest nii eksami kirjalikus kui ka suulises osas. Kümnest kirjalikust eksamitööst kolme hinnati tulemusega seitse või enam punkti. Eksami suuline osa positiivseid tulemusi kahjuks ei andnud. Eksami sooritanud võimalikke kohtunikuametisse kandideerijaid 2024. aastal seega ei lisandunud.
Kohtunikueksamil saadud positiivne tulemus võimaldab kandideerijal osaleda viie aasta jooksul kohtuniku vaba ametikoha täitmiseks väljakuulutatavatel konkurssidel. Eksami sooritanuid, kuid eksami kehtivuse ajal veel mitte kohtunikuks saanuid oli 2025. aasta alguse seisuga kaheksa: eraõiguse valdkonnas neli, karistusõiguse valdkonnas kolm ja haldusõiguse valdkonnas üks.
Lisaks KEK-i 2024. aasta tegevuse kokkuvõtmisele olgu etteruttavalt märgitud, et KEK otsustas 2025. aasta 17. veebruari istungil muuta oma töökorda. Nimelt arvestati senise töökorra järgi eksami ebaõnnestumisel uue eksami sooritamise piiranguid eksamivaldkonna kaupa. KEK-i praegune koosseis leidis, et kohtute seadus niisugust valdkonniti arvestamist ei võimalda. Kohtute seaduse § 67 sätestab, et kui kohtunikuks kandideerijal jääb kohtunikueksam sooritamata, võib ta selle uuesti teha kuue kuu möödudes arvates sooritamata jäänud kohtunikueksamist, eristamata seejuures eksamivaldkondi. Sama kehtib ka eksamit kolmandat või enamat korda sooritaja kohta, kes saab kohtunikueksamit teha kolme aasta möödudes arvates viimasest sooritamata jäänud kohtunikueksamist, sõltumata sellest, mis valdkonna eksamitel ta varasemalt ebaõnnestus.
Seaduse järgi on eksamist vabastatud vähemalt kolmeaastase staažiga vandeadvokaadid ja prokurörid (v.a abiprokurörid). Viimase nelja aasta jooksul ametisse asunud kohtunikest on pea pooled pidanud ametit, mis tagas neile vabastuse kohtunikueksamist.
Kohtunikueksamikomisjon saab eksamist vabastada ka muul ameti- või töökohal töötanud isiku, kui selle ameti- või töökoha keerukus ja vastutus vastavad kohtuniku ametikoha keerukusele ja vastutusele. Neljast 2024. aastal esitatud eksamist vabastamise taotlusest ei rahuldanud komisjon aga ühtegi.
Ka selles osas otsustas KEK oma senist praktikat muuta. Nimelt leidis KEK 17. veebruari 2025 istungil, et kohtunikueksamist vabastamine KEK-i otsusega peaks olema väga erandlik ja edaspidi pigem välditakse seda. Kohtunikueksamit tuleks käsitada proovitööna (mille nõudmine on värbamisel tavapärane) ja osale kandidaatidest ei peaks andma eelist, lähtudes komisjoniliikmete subjektiivsest hinnangust kandidaadi pädevusele.
Kohtunikukonkursid
Kohtunikukonkursside osas ei saa 2024. aastal toimunut pidada reeglipäraseks, st konkursitsüklid ei olnud kooskõlas kohtunikueksamitega ja kohtunikueksamikomisjoni korraliste istungitega kevadel ja sügisel. Justiitsminister kuulutas 2024. aastal välja neli konkurssi, kuid tühistas hiljem ühe neist. Kokku sooviti täita kümme kohtuniku ametikohta maa-, haldus- ja ringkonnakohtutes.
25. märtsil välja kuulutatud konkursil täideti üks Tallinna Halduskohtu kohtuniku ametikoht, millele kandideeris kolm kandidaati.
31. mail välja kuulutatud konkursiga sooviti leida neli tsiviilvaldkonna kohtunikku Viru ja Harju maakohtutesse, kuid selle teate aluseks olnud käskkirja tühistas 23. juulil 2024 ametisse astunud justiits- ja digiminister 27. augustil 2024.
Sügiseste konkursside väljakuulutamine viibis oluliselt. Alles 10. detsembril 2024 algas konkurss ühele Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegiumi kohtuniku kohale ning ühele Tartu Ringkonnakohtu tsiviilkolleegiumi ja ühele kriminaalkolleegiumi kohtuniku kohale. Kahele ringkonnakohtu tsiviilkolleegiumi kohtuniku kohale kandideerib kokku 11 inimest, kriminaalkolleegiumi kohtuniku ühele kohale esitasid avalduse kaks esimese astme kohtunikku.
11. detsembril kuulutas justiits- ja digiminister välja konkursi kahele Viru Maakohtu tsiviilosakonna kohtuniku kohale Narva kohtumajas, ühele Viru Maakohtu tsiviilosakonna kohtuniku kohale Rakvere kohtumajas ja kolmele Harju Maakohtu tsiviilosakonna kohtuniku kohale. Nendele kohtunikukohtadele kandideerib eri kombinatsioonides kokku 10 inimest.
Detsembris välja kuulutatud konkursid jõuavad lõpule 2025. aasta esimeses pooles.
Alustavad kohtunikud
2024. aasta alguses oli esimese ja teise astme kohtutes ametis 49 kohtunikku, kellel kohtunikustaaži alla kolme aasta. Neist üheksal täitus kolm aastat 2024. aasta jooksul. Samas täienes kohtunikkond 2024. aastal 19 alustava kohtuniku võrra.
Kuigi kokkuvõttes ei tekkinud komisjonil kahtlusi ühegi alla kolmeaastase ametistaažiga kohtuniku ametisse sobivuses, pidas komisjon ühel juhul siiski vajalikuks kuulata istungil ära nii kohtu esimees kui ka kohtunik. Murekohaks oli kohtuniku menetluses olevate asjade keskmisest oluliselt suurem jääk, seda hoolimata kohtunikule antud täiendava tugipersonali toetusest. Seetõttu tekitab ka tulevikuperspektiivis küsimusi kohtuniku jõudlus kohtuasjade lahendamisel. Komisjon pidas selle noorkohtuniku sobivusele hinnangut andes vajalikuks märkida, et kohtuniku põhitööks on õigusemõistmine, s.o kohtuasjade lahendamine. Seda tuleb teha pühendunult, intensiivselt ja efektiivselt, kahjustamata samas oma töövõimet, st vaimset ja füüsilist tervist. Kohtunikul tuleb muuhulgas leida mõistlik tasakaal töö kvaliteedi ja kvantiteedi vahel. Olukorras, kus kohtuasjade lahendamise jõudlus jääb alla temale kohtute seaduse § 37 lg 2 põhimõtteid (sh põhimõtet, et asjade jaotamine peab tagama kohtu piires kohtunike ühtlase töökoormuse) arvestava tööjaotusplaani alusel jaotatavate asjade hulgale, tuleb kohtunikul endal kõigepealt hinnata, kas põhitööga kaudsemalt seotud ülesanded ei takista põhitöö tegemist. Niisugust hinnangut saab KS §-st 45 tulenevalt anda ka kohtu esimees, kes võib mitte lubada kohtunikul põhitööga kaudsemalt seotud ülesandeid võtta.
Koostöö kohtunike koolitusnõukoguga
2024. aasta I pooles osales mitu komisjoni liiget koos kolleegidega koolitusnõukogust kohtuniku kompetentsimudeli väljatöötamise töörühmas. Valminud kavandit esitleti eri sihtrühmadele, mh kohtunike korralisel täiskogul 30. mail 2024 Pärnus. Koolitusnõukogu kiitis kohtuniku kompetentsimudeli heaks 16. septembril, kohtunikueksamikomisjon tegi sama 15. oktoobril 2024. Kompetentsimudel on aluseks koolitus- ja muude arendustegevuste vajaduse selgitamisel ning alustavate kohtunike tagasisidestamisel.
Kohtuniku kompetentsid on suurel määral arendatavad, kuid sõltuvad oluliselt ka kohtuniku vaimsetest võimetest ja isiksuseomadustest. Seetõttu tuleb kohtunike värbamisel ja valikul hinnata, kas kandidaatidel on piisavad eeldused kompetentside arendamiseks ja heade töötulemuste saavutamiseks. Teisalt, arvestades, et alustaval kohtunikul ei ole õpipoisiaega, on oluline määratleda, millisel tasemel peavad kohtuniku kompetentsid olema kohtunikuks kandideerimisel. Õigusteadmiste ja nende rakendamise oskuse osas kirjeldab seda kohtunikueksamiprogramm. Selle uuendamine ongi 2025. a koolitusnõukogu ja kohtunikueksami suurim koostööprojekt.
Kohtunike uus põlvkond
Tänastest kohtunikest pea pooled – 122 – on asunud ametisse viimasel kümnel aastal (2015–2024). Neid võib iseloomustada järgmiselt.
- Neist 67 on tsiviil- , 34 kriminaal- ja 21 halduskohtunikud.
- Ringkonna- ja riigikohtunikke on 21, kellest 12 asusid kohtunikuametisse kohe kõrgemas kohtuastmes, samas kui üheksa neist töötasid esmalt madalama astme kohtunikuna.
- 92% viimasel kümnel aastal ametisse asunud kohtunikest on omandanud nõutud tasemel õigusalase hariduse Tartu Ülikooli õigusteaduskonnas (sh Õigusinstituudis).
- Keskmine vanus ametisse asumise ajal oli 39 aastat (viis kohtunikku asusid ametisse 29‑aastaselt, vanimad karjääripöörde teinud oli 54-aastased).
- Tubli kolmandik viimasel kümnel aastal ametisse asunud kohtunikest on endised kohtujuristid ja enam kui veerand endised advokaadid (vt joonis 1).
____________________________
[1] Eksamile soovijate arv läbi aastate: 2017 – 58; 2018 – 37; 2019 – 35; 2020 – 29; 2021 – 29; 2022 – 22; 2023 – 33; 2024 – 13.