Sven Janson
kohtute turvajuht

 

Eesti Vabariigi põhiseaduse § 146 ütleb, et õigust mõistab ainult kohus, kes on oma tegevuses sõltumatu ja mõistab õigust kooskõlas põhiseaduse ja seadustega. Seega on kohtute töö õigusriigi tuumikfunktsioon, mis tuleb tagada nii tsiviil- kui ka sõjalistes kriisides. Sõltuvalt kriisist on kõigil kohtusüsteemi teenistujatel oma ülesanne ning osad töötajad on määratud riigikaitselistele ametikohtadele. On oluline, et kõik töötajad teaksid, mis on nende roll ja tegevus kriiside ajal ning kuidas nende panus toetab põhiseadusliku korra püsimist. Üheks väga oluliseks teemaks on kohtuhoonete ning seal töötavate isikute turvalisus, mis vajab üleriigiliselt ühtset lähenemist. Ilma kohtuhoonete ning seal töötavate isikute turvalisuseta ei saa me tagada seda, mida riik kohtusüsteemilt ootab.

Alustaksin oma juttu meenutusega ühest traagilisest sündmusest: 26. mail 2003 tulistas meesterahvas Jõhvi kohtumajas tsiviilvaidluse vastaspooleks olnud naisterahvast ja tema ema. Tegemist oli sündmusega, mis avaldas kohtute turvalisusele suurt mõju ja muutis arusaama kordnike olulisusest ja turvalisuse tagamisest kohtutes. Tollal võis olla sellist traagilist sündmust soodustavaks teguriks kohtumajas tehnikavahendite puudumine või kordnike tegevuse ebapiisav õigusraamistik. Aastaks 2025 on olemas nii kohtu turvalisuse seisukohalt vajalikud tehnikavahendid kui ka toetav õigusruum. Paraku ei kasutata neid võimalusi efektiivselt ja tõenäosus, et midagi sarnast uuesti juhtub, suureneb iga aastaga. Kuulnud kohtutöötajate erinevaid lugusid puukaigastest, nugadest ja agressiivsetest osapooltest kohtusaalides, pean tunnistama, et on olnud õnne, et need olukorrad pole eskaleerunud.

Kohtuteenistujate teadlikkus meid ümbritsevatest ohtudest ja nendele reageerimine on olnud igapäevaste rutiinide tõttu tagaplaanil. Samas tunnevad kolleegid järjest suuremat huvi, et meid ümbritsev töökeskkond oleks turvalisem kui varem, millest on mul väga hea meel. Kindlasti ei ole 100‑protsendilist turvalisust võimalik kunagi saavutada, aga kõik võimalikud riskid peavad olema kaardistatud ja maandatud nii, et kui midagi peaks juhtuma, oleks tekkiv kahju minimaalne. Iga teenistuja peab teadma, kuidas ohtu ära tunda ja võimalusel seda vähendada.

Suur roll kohtutes on kordnikel, kelle peamine ülesanne on kohtute seaduse kohaselt hoida kohtus korda. Nagu eelnevalt mainitud, on minu hinnangul õigusraamistik piisav, et kordnikud saaksid tagada kohtutes piisava turvalisuse. Tänu sellele, et kordnikel on õigus teha turvakontrolli, võtta hoiule vallasasju, küsitleda kohtu külastajaid ja nõuda dokumendi esitamist, kasutada käeraudu ning vahetut sundi – ning see loetelu pole veel lõplik –, saame piisava väljaõppe ja juhtimisega muuta kohtute turvalisuse seniselt tasemelt paremaks.

Minu taust

Alustasin 1. novembril 2024 tööd I ja II astme kohtute turvajuhi ametikohal, mis formaalselt on Harju Maakohtu koosseisus. Minu ülesanne on luua kohtuteülene turvateenistus, arendada turvalisuse valdkonda ning koolitada kõiki kohtusüsteemi teenistujaid, et oleks tagatud nii kohtus töötavatele inimeste kui ka kohtusse pöördujate turvalisus.

Enne kohtusüsteemi tulekut töötasin Politsei- ja Piirivalveameti Lääne prefektuuris füüsilise turbe teenuse koordinaatorina. Minu igapäevatöö oli seista selle eest, et Lääne prefektuuri isikute ja hoonete turvalisus oleks tagatud ja kogu isikkoosseis teaks füüsilise turbe reegleid. Lisaks osalesin kriisireguleerimismeeskonna töös, mille eesmärk oli ressursimahukate sündmuste lahendamine Lääne prefektuuri haldusalal. Koordinaatoriks saamisele eelnenud töökogemus on samuti olnud seotud Politsei- ja Piirivalveametiga – alustasin oma karjääri piirkonnapolitseinikuna, seejärel liikusin narko- ja organiseeritud kuritegude talitusse jälitajaks. Nendel kolmel ametikohal olles sain hea kogemuse mõistmaks, et asutuse eesmärke võimaldavad mul ellu viia tugevad tugiteenused.

Justiitsministeeriumi programm aastateks 2024–2027[1] seab eesmärgi, et kohtute tõhusat tööd toetavad selge ja lihtsa menetlusõiguse, kohtunike suurema spetsialiseerumise ja normaalse töökoormuse kõrval hästitoimivad digilahendused ning tugiteenused. Nüüdsel ametikohal on minu eesmärk pakkuda tuge turvalisuse arendamisel, et kohtusüsteem Eestis saaks võimalikult turvaliselt ja toimekindlalt õigust mõista.

Kohtuteülene turvalisuse kontseptsioon

Eesti kehtivas siseturvalisuse arengukavas lähtutakse sellest, et „turvalisus tähendab stabiilset elukeskkonda, milles inimene tunneb ennast kaitstult, aitab ise selle kujundamisele kaasa ja kus on tagatud tema heaolu, ohutus ja kindlustatus. Turvalisuse moodustavad tunne ja tegelik kogemus, millest üks on abstraktne usk, teadmine, arvamine, et riik tagab teatud väärtused, ja teine on konkreetne, sageli ka isiklik kogemus, kas need väärtused on ka tegelikult tagatud“[2].

Kui lugeda kohtute arengukava 2024–2030, siis on sõna „turvaline“ kasutatud täpselt kahel korral. Mõlemal korral on sellest juttu seoses personalipoliitikaga – eesmärk on turvaline töökeskkond, see, et kohtus oleks koht, kus on hea ja turvaline töötada[3]. Kas ja kui palju peaks turvalisusele arengukavas tähelepanu pöörama, on arengukava koostaja(te) otsustada. Isiklikult pean personalipoliitikas väljatoodud eesmärki piisavaks, et mõista oma rolli kohtusüsteemis, milleks on kohtuteülese turvalisuse kontseptsiooni ja hoonete turvalisuse tagamise korra loomine, turvalisust puudutavate teadmiste edasi andmist läbi koolituste töötajateni ning tagada, et neid teadmisi rakendatakse igapäevaselt. Selleks, et uusi reegleid luua või neist kinni pidada, peab inimene enamasti oma senistest harjumustest ka loobuma. See on paraku tihtipeale ebamugav ning inimene sooviks käituda samamoodi edasi nagu tal oli mugav. Nii jõutakse tagasi nullpunkti ja soovitud muutust käitumises ei toimu.

Kontseptsiooni väljatöötamisel tuleb väga selgelt mõista organisatsiooni visioone, kultuuri, väärtusi ning loomulikult ka nõrku kohti. Neid kogumis vaadates saame aru, mis on asutuse tugevused ja nõrkused ning milliseid muudatusi ning millise ajaga on asutus neid valmis vastu võtma. Muutused turvalisuse valdkonnas peavad tulema järk-järgult, aga kogu Eestis üheaegselt. Kindlasti ei tohiks tekkida olukord, kus eri kohtuhoonetes on turvalisus erineva tähenduse ja tähtsusega. Selle saavutamine, et me kõik mõistaks ühtemoodi seda, milline on turvaline töökeskkond ning milleks me seda vajame, nõuab palju kohtumisi, koolitamist ja n‑ö nügimist.

Toimepidev ja turvaline kohtusüsteem

Kohtusüsteemi toimepidevust võib vaadata ka laiapindse riigikaitse vaatenurgast. „Eesti julgeolekupoliitika alustes“ on öeldud: „Eesti julgeolek ning asutuste julgeolek algab meist endist, sealhulgas iga üksikisiku tegevusest ja valmisolekust. Eesti lähtub riigikaitse laiast käsitusest, mille eesmärk on riigi kaitsmine ja selleks valmistumine, kasutades kõiki riigi käsutuses olevaid sõjalisi ja mittesõjalisi võimeid ja ressursse ning kaasates avaliku, era- ja kolmanda sektori.“[4] Sinna alla võib lugeda ka selle, et kohtute taristul on olemas tingimused ohutuse tagamiseks ka kriitilistes olukordades ning kohtuteenistujad oskavad intsidentidele reageerida. Ses mõttes on laiapindsel riigikaitsel tugev seos kohtute üldise turvalisusega. Ka viimase seisukohalt on oluline, et igaüks teaks, mida teha, kui olukord on muutunud selliseks, et ohtu võib sattuda kellegi vara või tervis, ning kuidas tekkinud või lähitulevikus saabuvaid kahjusid minimaalseks viia või lausa olematuks muuta. Olukordadena, millele tuleks osata reageerida, tulevad kõne alla ükskõik millised tavapärasest erinevad olukorrad: näiteks agressiivsed kliendid, äkkrünnakud, tulekahjud või ähvardused.

Seni pole kohtusüsteemis süsteemselt tegeletud üleriigilise olukorrapildi loomisega. Intsidentide analüüs ja olukorrapildi tekitamine võimaldavad aga näha mustreid, mis võivad olla indikaatoriks millelegi suuremale. See on oluline, sest aitab tuvastada ja vähendada riske, parendada protseduure ning teha tulevikus paremaid turvalisust puudutavaid otsuseid.

Sobiva näitena saab siinkohal tuua pommiähvardused. Sügisel 2023 sai sadu koole Eestis ja teistes Balti riikides e-kirju, milles väideti, et koolihoonesse olevat paigaldatud lõhkekeha. Sarnaseid pommiähvardusi said ka mitmed teised asutused, mille tööd loodeti häirida.[5] Selliseid massilisi pommiähvardusi võib pidada koordineeritud tegevuseks ühiskonnas oluliste asutuste vastu. Selliste asutuste hulka kuuluvad haridusasutuste, lennujaamade, prokuratuuri hoonete jt kõrval kindlasti kohtumajad. Seega tegemist on hübriidsõja ühe võttega, mis Eesti ühiskonda mõjutab ning mille eesmärk on reageerivaid ametkondasid kurnata. Selleks, et kurnamine ei oleks edukas ja meie riigi vastu suunatud hübriidsõja võtted ei häiriks kohtute toimimist, on vaja, et me kõik teaksime oma ülesandeid sellises situatsioonis.

Kohtusüsteemi toimimise ja adekvaatse reageerimise tagamisel on suur roll kordnikel, kes pakuvad igapäevaselt tugiteenust, et kohtuhoonetes oleks tagatud igaühe heaolu, ohutus ja kindlustunne. Asutusel peab olema selge arusaam, milline on kordniku roll ja ülesanded. Seni, kui negatiivseid sündmusi pole juhtunud ja ühiskonna seisund on stabiilne, on kordnikud taustajõud, keda tihtipeale igapäevastes toimetustes tähele ei panda. Lisaks sellele, et kohtutel on oma kordnikud, ostame turvateenust sisse ka turvaettevõtetelt. Näiteks kohtuhoonete häiresignaalid liiguvad turvafirma juhtimiskeskusesse, kust saadetakse autopatrull hoonet kontrollima. See on mingi piirini igati mõistlik. Kriisi korral, olgu selleks tsiviil- või sõjaline kriis, peab asutus olema aga võimeline toimima välise toetuseta. Sõjalises kriisis pole turvaettevõtte isikkoosseis riigikaitselistel ametikohtadel ning neile kohtud olukordades, kus toetavat lisaressurssi on enim vaja, tugineda ei saa. Seega on hädavajalik muuta kohtuhoones töötavate kohtukordnike ülesandeid, et nad tagaks turvalisust praegusest tõhusamalt. Seda peab toetama ka väljaõpe ning varustus. Kõige olulisem on, et nende tegevustega, mis on vajalikud seadusega kohtute turvalisusele kehtestatud nõuete täitmiseks, tegeleksid kordnikud. Iga asutus ja isik täidab oma põhitegevusega seotud ülesandeid ka hädaolukorra ja eriolukorra ajal ning kriisireguleerimisülesandeid täidetakse lähimuse põhimõtte kohaselt võimalikult madalal vajalikul tasandil[6]. See tähendab, et kohtusüsteem peab tagama oma põhifunktsioonide toimimise ka kriisiolukordades. Selleks tuleb loomulikult tagada kohtunike, kohtuteenistujate ja külastajate füüsiline turvalisus. Seega on kohtutel iseseisvus ja vastutus teenistujate ning külastajate ohutuse tagamisel ning seda saab tagada üksnes süsteemsel lähenemisel.

Turvalisust kohtuhoonetes võib käsitada teenusena – teenusena, mis on mõeldud kasutamiseks igale kohtus viibijale, sõltumata tema rollist kohtuhoones ja kohtuhoone asukohast. Selle teenuse kvaliteet sõltub suuresti eelarvest. Kordnike sissetulekute teema pole niisiis pelgalt kordnike rahulolu, vaid ka kohtute turvalisuse ja selle kaudu kohtusüsteemi tõhususe ja toimepidevuse küsimus. Turvalisuse tagamisega seotud isikute palgamudeli ülevaatamine on strateegiline investeering, mis aitab kohtusüsteemis hoida hea füüsisega, koolitatud ja motiveeritud inimesi, kes oma ülesandeid täites käituvad vastutustundlikult ja professionaalselt. Kuna riigi eelarvelised vahendid on alati piiratud, siis on väga oluline mõista, milline on loodava turvateenistuse minimaalne asutusele pandud eesmärke ja toimepidevust tagav isikkoosseis, varustus ning väljaõppestandard. Kordnike ressurssi peab kasutama võimalikult kuluefektiivselt. Selleks peab see ressurss olema nii kohtuhoonete kui ka turvalisust tagavate eri tegevuste vahel ristkasutatav. Maksimaalselt tuleb ära kasutada tegevusi, mis ei nõua rahalisi vahendeid (nt kordade väljatöötamine) ja mida saab ellu viia asutusesiseselt.

Kokkuvõttes on mu eesmärk luua kohtusüsteemis turvalisuskultuur, mis on toimepidev ning kus iga töötaja mõistab oma rolli turvalisuse tagamisel. Selle saavutamiseks tuleb:

  • viia läbi kohtuhoonete turvaauditid ning teha ettepanekud olukorra parendamiseks;
  • töötada välja kohtuteülene turvalisuse kontseptsioon;
  • luua kohtuteülese füüsilise turvalisuse tagamise kord ning see rakendada;
  • koostada kohtuhoonete turvaplaanid ja eriolukordades käitumise juhised ning need rakendada;
  • sisustada kohtuteülese turvateenistuse ülesanded nii, et kordnike roll ja vastutus on selged ja üheselt mõistetavad;
  • viia kohtuhoonetes läbi turvalisust puudutavad koolitused ja õppused;
  • leida eelarvelised vahendid turvalisuse tagamiseks vajaminevate vahendite soetamiseks ning tagada väljaõpe kohtusüsteemi toimepidevuse parendamiseks;
  • teha koostööd partnerasutustega, saavutamaks ülaltoodud eesmärgid võimalikult kuluefektiivselt.

____________________________

[1] Justiitsministeerium, 2023. Justiitsministeeriumi programm aastateks 2024–2027, lk 4. – https://www.justdigi.ee/strateegilised-alusdokumendid#:~:text=Justiitsministeeriumi%20programm%20aastateks%202024%2D2027 (16.01.2025).
[2] Siseministeerium, 2020. Siseturvalisuse arengukava 2020–2030, lk 6. – https://www.siseministeerium.ee/sites/default/files/documents/2021-10/siseturvalisuse_arengukava_2020_2030_03.06.2021.pdf (16.01.2025).
[3] Eesti Kohtud, 2024. Kohtu arengukava 2024–2030, lk 4. – https://www.kohus.ee/sites/default/files/dokumendid/Kohtu_arengukava_2024-2030.pdf (16.01.2025).
[4] Riigikogu, 2023. „Eesti julgeolekupoliitika alused“ heakskiitmine. Otsus. RT III, 28.02.2023, 1.
[5] Kaitsepolitsei, 2024. Kaitsepolitsei aastaraamat 2023–2024, lk 13. – https://kapo.ee/et/media/2024 (16.01.2025).
[6] Hädaolukorra seadus, § 3 lg 3.