Reisikiri Wustraust

Kai Härmand
Harju Maakohtu kohtunik

Põneva koolituse leidmine Euroopa kohtunike koolitusvõrgustiku[1] (EJTN) pakkumiste hulgast on paras detektiivitöö. Esmalt tuleb saada muidugi vihje. Mina sain oma vihje ühel konverentsil, kus Saksa kolleeg rääkis silmade särades oma kõige vaimustavama koolituse kogemusest. Seejärel tuleb EJTN-i kodulehel olevast tabelirägastikust soovitud koolitus üles leida ning ennast kiiresti registreerida. Kohtade arv on piiratud! Minul õnnestus kohtute ja kohtuniku sõltumatuse koolitusel osaleda kahel korral: esimesel korral 2024. aasta suvel EJTN-i vahendatult kuulajana ja teisel korral 2025. aasta märtsis juba saali ees lektori rollis.

Esimene peatus. Saksa kohtunike akadeemia

Saksamaal kokku umbes 25 000 kohtunikku ja prokuröri. Kohtunike ja prokuröride täienduskoolitusega tegeleb Saksa kohtunike akadeemia (Deutsche Richterakademie). Tegemist on föderaalse asutusega, mida toetavad ühiselt föderaal- ja liidumaade valitsused ja mille tegevus toimub liidumaade ja föderaalvalitsuse vahel sõlmitud halduslepingu[2] alusel. Kohtunike akadeemia programmis on igal aastal ligikaudu 175 eri koolitust ja konverentsi, milles osaleb üle 5400 kohtuniku ja prokuröri [3].

Saksa kohtunike akadeemial on kaks koolituskeskust, millest üks asub Trieris ning teine Wustraus, tunnise rongisõidu kaugusel Berliinist. Trieri konverentsikeskust haldab Reinimaa-Pfalzi liidumaa ning Wustrau-Altfriesacki (Wustrau) oma Brandenburgi liidumaa. Halduslepingu sätete kohaselt on vastuvõtja-liidumaad kohustatud koostama konverentsipaiga eelarve koostöös föderaalvalitsuse ja teiste liidumaadega.

Teine peatus. Wustrau loss

Wustrau kauni barokse lossi lasi 18. sajandi lõpus ehitada ratsaväekindral Hans Joachim von Zieten ja see oli von Zieteni perekonna residents kuni teise maailmasõjani. Lisaks peamajale on tollest ajast säilinud ka lossi kõrvalhoone ehk mõisa teenijatemaja.

Lossis asus aastatel 1950–1975 kutse- ja seejärel keskkool ning alates 1981. aastast tegutses selles Saksa Demokraatliku Vabariigi (DDR) justiitsministeeriumi koolituskeskuse täiendõppe instituut. Kohtunike majutamiseks ehitati toona lossi parki kaks askeetlikku külalistemaja. Pärast Saksamaa taasühinemist asus hoones esmalt Brandenburgi liidumaa kohtunike koolituskeskus ja alates 1993. aastast on olnud loss Saksa kohtunike akadeemia käsutuses koolituste ja konverentside toimumispaigana.

Wustrau on väike linn[4], kus on kool, muuseum ja üks väike suvekohvik ning kohtunikud saavad väliste segajateta rahulikult enesearendamisele keskenduda. Koolituja saab annetuse[5] eest laenutada jalgrattaid, kanuusid, vesijalgrattaid ning süstasid, et õppimisest vaba aega kasutada aktiivseks tegevuseks. Loss asub Ruppini järve lõunakaldal ning koolituspausi ajal võib ka ujuda, jõusaalis trenni teha või rannatoolis päikest nautida. Lähim linn, Neuruppin on just parajalt 10 kilomeetri kaugusel.

Õhtune kohtumispaik on koolitusel osalejatele lossi keldris asuv kõrts Märkische Keller ning kõige põnevamad ja filosoofilisemad arutelud toimuvad pärast koolituspäeva lõppu just seal.

Kolmas peatus. Kohtunike ja kohtute sõltumatus.

Kohtunike sõltumatus on hetkel nii maailmas kui ka Eestis väga aktuaalne teema. Kohtute sõltumatuse väljakutsetest – seisnegu need siis poliitilise võimu ülemäärase agaruse ohjamises mõnel kaugel ülemeremaal või kohtuniku ametipiirangute ja sotsiaalsete tagatiste vaidlustes kodule lähemal – võib lugeda igapäevaselt meediast, neid võib näha kinolinal ja kogeda tööpostil. Kohtute sõltumatuse teema kütab kirgi nii ajakirjanduses[6], kohtunike endi hulgas[7] kui ka õigusteadlaste seas[8].

Koolituse fookuses oli kohtuniku sõltumatus Euroopa Liidus, kuid näiteid toodi ka väljaspool Euroopa Liitu asuvatest riikidest, kus kohtute ja kohtunike positsioon ühiskonnas ei ole ehk nii tugev. Eelkõige keskendusid ettekanded küsimusele, millised institutsioonilised tingimused peavad olema sõltumatuse säilitamiseks olemas. Väga selgelt jäi kõlama, et kohtute sõltumatuse tagatised, isegi kui need on kirjutatud selgelt seadusesse, on äärmiselt haprad ja haavatavad nii seadusandja kui ka täitevvõimu omavoli ees, kui neid põhimõtteid ühiskonnas ei toetata.

Eri riikide näidete najal sai selgeks, et kohtute hea haldamise jaoks ei ole olemas universaalset valemit, mis sobiks kõikidele riikidele ja ühiskondadele. Kohtute haldamise ümberkorraldamine ei ole kavas üksnes Eestis. Oli väga huvitav kuulata eri riikide kolleegide seisukohti selle kohta, kui palju mõjutab kohtute haldamine ja eelkõige eelarve kujunemine kohtute suutlikkust täita neile pandud põhiseaduslikku tasakaalustavat rolli.

Koolituse formaat võimaldas esmalt saada teoreetilise ülevaate kohtute kui kolmanda võimu rollist ühiskonnas, kohtute sõltumatuse sisemistest ja välistest tagatistest ning seejärel süüvida juba eri riikide õigussüsteemide üksikasjadesse. Pidev võrdlevõiguslik analüüs loengusaalis päädis kohvipauside ajal igapäevateemade kõrvutamisega stiilis „aga meil on nii“.

Kohtute ja kohtunike sõltumatus võib olla tagatud väga erineval viisil, kui õigusriigi põhimõtet ühiskonnas hinnatakse. Šveitsi Konföderatsioonis valib ja nimetab kohtunikke ametisse parlament. Baseli Ülikooli avaliku õiguse professor Dr. Peter Uebersax, kes oli varasemalt ka Šveitsi Föderaalse Ülemkohtu õigusnõunik, selgitas süsteemi kujunemislugu ja igapäevapraktikat. Kohtunik on tavapäraselt erakonna liige ja erakond seabki tema kandidatuuri ametisse kandideerimisel üles. Ajaloost on teada vaid üksikud juhtumid, mil poliitiline võim ausat mängu ei mänginud. Ühiskond on väga tugevalt õigusriigi usku ning kohtute sõltumatust peetakse väga väärtuslikuks.

Sama ei saa öelda kahjuks Türgi kohtunike ja kohtute kohta. Endine riiginõukogu kohtunik Mevlüt Bedel kirjeldas kohtunike ja riigiametnike massilist arreteerimist ja oma nappi pääsemist repressioonidest pärast 2013. a meeleavaldusi.

Väga huvipakkuv oli ettekanne Poole õigussüsteemist. Varssavi linnakohtu kohtunik Justyna Koska-Janusz proovis leida vastust küsimusele, kuidas oli Poolas võimalik väga lühikese ajaga hävitada enamik demokraatlikke institutsioone ja millised on võimalused tänapäevase õigussüsteemi taastamiseks. 

Neljas peatus. Case of Estonia

Minul oli võimalus tutvustada kolme tunni jooksul Eesti õigussüsteemi ajaloolist arengut ja eripärasid. Mõnevõrra ootuspäraselt oli kuulajatel suur huvi Eesti digilahenduste vastu. Ootamatu oli siiski minu ettekandest tõusetunud põhimõtteline ja väga tormiline vaidlus kohtuniku kaugtöö üle.

Kas kohtunik peab olema otsuse tegemisel ja/või allkirjastamisel oma koduriigi territooriumil või piisab sellest, et kohtuniku arvuti ja kasutatavad andmekogud on tema koduriigi võimu all? Kas videosilla vahendusel kohtuistungil viibiv kostja võib asuda rahvusvahelistes vetes või mõnes välisriigis? Kas kohus peab sellisel juhul istungi pidamisest teavitama teise liikmesriigi kohut? Kas advokaadil on õigus oma klienti esindada, kui ta ei viibi selle liikmesriigi territooriumil, mille advokatuuri liige ta on? Korraldajate sõnul oli arutelu kogu koolitusnädala kõige kirglikum ja osavõturohkeim.

Päris mitmetes küsimustes jäid osalejad erinevatele seisukohtadele. Võõrustajad tõid näite kaasusest, kus kriminaalasjas otsustas kohus, et tõendid on kogutud ebaseaduslikult, sest tõendite kogumiseks telefoni teel loa andnud prokurör oli kõne tegemise ajal Šveitsis. Sellele seisukohale oponeerisid mitmed Saksa kolleegid, eriti põhimõttekindlalt avaldasid oma arvamust mitu noort naist, kes leidsid, et paindlikkus töö korraldamisel on üks osa kohtuniku sõltumatusest. Mina sain omakorda arvata, et kohtunikuks olemine ei sõltu mitte tema asukohast, vaid temale riigi poolt antud võimuvolitustest ning riigipiiri ületamisel ei muutu need õigustühiseks.

Viimane peatus. Kodus tagasi

Kohtunike aus ja otsekohene sisevaade oma riigi kohtukorralduse keerukohtadesse andis mulle isiklikult palju mõtteainet, äratundmise oma riigi tugevusest ning inspiratsiooni ka töö paremaks korraldamiseks. Hea meel on tõdeda, et Euroopa kohtunikud tunnetavad oma olulist ühiskondlikku positsiooni, kuigi igapäevatööd tehes ei paista see võib olla kaasuste tagant välja.

Mina soovitan igal juhul võtta aega maailmas ringivaatamiseks, sest EJTN koolituselt tulen ma iga kord tagasi targemana, motiveeritumana ja täis inspiratsiooni. Iga kord on midagi kaasa võtta, katsetada, oma varasemaid arusaamu ümber sõnastada ja ka tõdeda, kuivõrd heas tervislikus seisus on Eesti kohtusüsteem.

____________________________

[1] Võrgustik asutati 2000. aastal Bordeaux’ hartaga ja on rahvusvaheline mittetulundusühing, mis ühendab kõigi Euroopa Liidu liikmesriikide kohtunike koolitusasutusi. Vaata ka https://ejtn.eu/.
[2] Verwaltungsvereinbarung über die Deutsche Richterakademie – https://www.deutsche-richterakademie.de/home/dra_info/vereinbarung/ (01.02.2026).
[3] Programm kättesaadav internetis: https://www.deutsche-richterakademie.de/home/dra-campus/ (01.02.2026).
[4] Kohaliku turismiinfo järgi on elanike arv 1200.
[5] Annetuse suurus on annetaja südametunnistuse järgi, kuid korraldajad andsid summa suuruse kohta soovitusi.
[6] Kohtunikud justiitsministrile: kohtute liitmine on vastuolus põhiseadusega. – Õhtuleht, 3.12.2025.
[7] J. Jäätma, Kas kohtuorganisatsiooni puudutavad põhiseaduse normid on tagurlikud?, riigiõiguse blogi, arvutivõrgus kättesaadav: https://www.akadeemia.ee/riigioiguse-sihtkapital/riigioiguse-blogi/ (01.02.2026).
[8] J.M. Villegas Fernández, V. Rodríguez-Blanco, The Independence of the Judiciary: Meaning and Threats. – Juridica International 31/2022, arvutivõrgus kättesaadav: https://www.juridicainternational.eu/article_full.php?uri=2022_31_the_independence_of_the_judiciary_meaning_and_threats (01.02.2026).