Tutvumine Türgi kõrgeima halduskohtuga

Julia Laffranque
riigikohtunik

 

„Tee tulemast“

Juba esimene praktikapäev 17. novembril 2025 Türgi kõrgeimas halduskohtus ehk Riiginõukogus[1] (Daniştay) Ankaras, kus viibisin rahvusvahelise kõrgeimate halduskohtute ühenduse (AIHJA) korraldatud kohtunike vahetusprogrammi raames tutvumisvisiidil, kujunes töiseks ja meeleolukaks. Mulle eraldati ilus nurgapealne valgusküllane kabinet, Mustafa Kemal Atatürgi (Atatürgist allpool lähemalt) pildiga seinal ja vaatega Riiginõukogu parki. Viimane on kena ja rahulik roheline oaas keset administratiivhooneid. Novembri keskel olid siin kõik puud veel tumepruunikates lehtedes. Puhtal töölaual ootasid vajalikud kontoritarbed ja materjalid, mis tutvustasid Türgi õigussüsteemi.

Türgi traditsioonide hulka kuulub pidev tee või türgi kohvi joomine, mistõttu ka Riiginõukogus on tööl eraldi teetegijad. Teekeetmispersonal asub hiigelsuure hoone igal korrusel ja nad valmistavad tõmmisest teed kõigile soovijatele ning jahvatavad kohvi ja kannavad neid jooke siis kohtunikele ning teistele töötajatele vastavalt teeklaasides või türgi kohvi serviisides ette. Kuuma jooki kulub kohtunikul päevas mitu tassi, see aitavat tööle paremini keskenduda. Kord kuus kogutakse tee-kohvi jaoks töötajatelt sümboolne rahasumma. Teed ja kohvi pakutakse ka kõikidele külalistele. Mulle toodi kohe esimese asjana meeldivalt aromaatset ja maitsvat teed. Kui ma olin end töötoas sisse seadnud, viidi mind majaekskursioonile.

Maja. Vangla kauplus

Türgi Riiginõukogu paikneb suurel uusehitiste alal, mis koosneb viiest plokist, sisuliselt viiest tornmajast, madalamat sorti pilvelõhkujast. Eraldi võetuna meenutavad need tornid õige natuke ÜRO peahoonet New Yorgis. Kokku asub see kõik 62 000 ruutmeetril, mille juurde kuulub 200-kohaline siseparkla ja õues 390 autole mõeldud parkimisplats.

Tegemist on tõelise linnakuga, võib öelda, et riigiga riigis: Riiginõukogul on oma panga- ja postkontor, lasteaed, nii meditsiini- kui ka fitnessikeskus ja juuksur-kosmeetik. Lisaks asetseb jalutuskäigu kaugusel mäenõlval nn pulmamaja, kus korraldatakse suuremaid üritusi ja mida võib üürida ka erasündmuste tarbeks. See ürituste maja on ühiskasutuses teiste riigiasutustega, mida on just riigisektori hoonetele pühendatud kvartalis linnast veidi väljas rohkelt: põllumajandusministeerium koos suure aiamaaga, tervishoiuministeerium, mille juurde kuulub tohutu avalik-õiguslik haigla, ja religiooniministeerium, mille kõrvale ehitati hiljuti spetsiaalselt mošee.

Riiginõukogu majas on ka küllalt pompöösne 600 kohaga konverentsisaal, kus käib koos ka kohtu üldkogu ja mida turvavad valvurid, ning mitmed väiksemad istungitesaalid.  

Lisaks on siin täiesti tõsiseltvõetav raamatukogu, kust leiab ka välismaiseid juriidikaalaseid väljaandeid. Raamatukogu saavad kasutada lisaks oma maja inimestele teadlased ning huvilised väljastpoolt, kui nad selles enne Riiginõukogu administratsiooniga kokku lepivad.

Omaette elamus on ruumikas söögisaal, mis jaguneb kohtunikele mõeldud valgete linadega kaetud ümmarguste laudadega restoraniks, kus teenindatakse lauast, ja iseteenindusega sööklaks, mis on mõeldud teistele töötajatele. Peale lõunasööki juuakse tavaliselt kolleegidega kanget kohvi ja arutatakse erinevaid teemasid, seda kas siis verandal või värskes õhus pargis istudes. Samuti saab lõunapausil pargis jalutada, leiba luusse lasta ja kohtuotsuste kirjutamiseks inspiratsiooni ammutada. Kolmekäiguline menüü on kõigil kohtunikel sama, toidud on maitsvad. Ruumid on moodsad, puhtad ja avarad.

Ühe huvitava kohana soovin veel eraldi ära mainida kohaliku vanglatööstuse kaupluse. Pood asub Riiginõukogu esimesel korrusel ja seal müüakse peamiselt kinnipeetavate valmistatud tarbeesemeid ning toitu. Kaupluse müüja on ise vanglaametnik ja teab täpselt, kus milline toode on valminud. Hinnad on väga odavad, nii maksab näiteks kaunis traditsiooniliste käsitsi maalitud mustritega täiesti töötav õlilamp veidi alla 10 euro. Lisaks käsitööle (vaasid, maalitud taldrikud jt suveniirid, ka maalid), leiab siit mitmeid praktilisi esemeid (voodilinu, käterätikuid, rõivaid) ja toiduaineid (imepisikesi käsitsi valmistatud pelmeene, kohalikke maiustusi, riisi, kuskussi, bulgurit jt kuivaineid, kohvi jpm).

Kinnipeetavate hulgas on kriminaalkurjategijaid ja kurdi võitlejaid, jätkuvalt istuvad kinni kohtunikud, kes vahistati seoses arvatava osalusega riigipöördekatses 2016. aastal.

Muuseum ja ajalugu

Mitte alati pole Riiginõukogu paiknenud selles suhteliselt uues majade kompleksis, tegelikult on Riiginõukogu vanem kui Türgi Vabariik. Mulle tutvustati selle väärika institutsiooni ajalugu Riiginõukogu muuseumis. See muuseum on omaette vaatamisväärsus. Selline võiks olla ka meie Riigikohtul, näiteks Läti Ülemkohtus on oma muuseumiruumid. Mõnevõrra täidab Eesti Riigikohtus seda funktsiooni aatrium. Türgi Riiginõukogu muuseum asub selleks spetsiaalselt loodud vaiksetes ja valgusküllastes ruumides. Muuseumisse on kogutud halduskohtusüsteemi ning Riiginõukogu hoonete ajalugu tutvustav materjal ja pildid, varasemate kohtupresidentide portreed (kelle hulgas, muide, juba ammu ka naisi!) ning külalisdelegatsioonidelt saadud kingitused.

Riiginõukogu ajalugu ulatub tagasi Ottomani impeeriumisse, Ottomani sultan Abdulaziz käis välja idee asutada Şura-yi Devlet, mis alustas tegevust 10. mail 1868. Peamiselt nõuandva funktsiooniga institutsioon jätkas oma tööd ka Türgi Vabariigi loomise järel 29. oktoobril 1923. Lisaks valitsuse nõustamisele omandas Riiginõukogu üha suurema rolli kassatsiooniorganina siis, kui loodi ka piirkondlikud halduskohtud, esimese astme halduskohtud ja maksuasjade kohtud. Praegu on Riiginõukogu Türgi kõrgeim halduskohus.

Arvud on selles riigis kolossaalsed, nii kohtunike kui ka kohtuasjade omad. Olgu mainitud nt see, et Türgis on üle nelja miljoni avaliku teenistuja ehk siis ligi kolm korda enam ametnikke kui Eestis elanikke.

Halduskohtusüsteem

Türgi kohtusüsteem on jagatud üldkohtuteks (kuhu kuuluvad esimese astme kohtud, piirkondlikud apellatsioonikohtud ja kassatsioonikohus, aga ka prokuratuur), halduskohtuteks (esimese astme kohtud, sh eraldi maksuasjade kohtud, piirkondlikud halduskohtud ehk meie mõistes ringkonnakohtud ja riiginõukogu), põhiseaduskohtuks ja pädevusvaidluste kohtuks. Lisaks kuuluvad kohtusüsteemi ka valimiskohtud (kõrgeim valimiskogu) ja kontrollikoda. Haldusaktide õiguspärasuse kohtulikku kontrolli teostavad halduskohtud.

Halduskohtusüsteem on üles ehitatud nn kolm + kolm põhimõttel – lisaks sellele, et kohtusüsteem on kolmeastmeline, eristatakse ka kolme pädevust. Tühistamiskaebusi esitavad isikud, kelle huve (mitte ilmtingimata subjektiivseid õigusi) on rikutud haldusmenetlustega seetõttu, et selline menetlus on vastuolus seadusega: nagu nt pädevuse puudumine, vorminõuete eiramine jms, on vale vorm, põhjus, objekt ja eesmärk. Hüvitamiskaebusi esitavad isikud, kelle subjektiivseid õigusi on haldusmeetmete ja  menetlustega otseselt rikutud. Asjaomased isikud võivad esitada täieliku kahju hüvitamise kaebuse otse riiginõukogule, haldus- ja maksukohtutele haldusmenetluse tõttu, mis rikub nende õigusi, või esitada tühistamis- ja hüvitamiskaebused koos. Kolmas haldusõigusliku kaebuse liik on kaebused, mis käsitlevad poolte vahelisi vaidlusi, mis on tekkinud avaliku teenuse osutamiseks sõlmitud mis tahes halduslepingute tõttu, välja arvatud vaidlused, mis on tekkinud kontsessioonilepingute ja lepingute tõttu, mille puhul on sätestatud vahekohtumenetlus.

Esimese kohtuastmena kohaldavad halduskohtud haldusõigust ning lahendavad haldusorganite vastu esitatud tühistamis- ja/või kahju hüvitamise kaebusi, samal ajal kui maksuvaidlusi lahendavad esimeses astmes maksukohtud. Asju vaatab esimeses astmes läbi kas ainuisikuline kohtunik või kui asja väärtus ületab teatud piirsumma, siis kolmeliikmeline koosseis.

Teisel ehk piirkondlikul tasandil on aga nii maksu- kui ka halduskohtuasjade jaoks üks ja sama apellatsioonikohus ehk meie mõistes ringkonnakohus. Neid on mõistagi üle suure Türgi riigi mitu (12). Apellatsioonikohtud vaatavad läbi kõiki edasikaebusi, mõned erandid välja arvatud. Viimaste hulka kuuluvad teatud kohtuasjad, mille väärtus jääb ettenähtud piirmäärast allapoole, aga ka nn sarimenetlused (mõlemaid kaevatakse edasi otse Riiginõukogusse). Ringkonnakohus töötab tavaliselt kolmeliikmelistes koosseisudes.

Riiginõukogu vaatab kolmanda astmena läbi kaebusi ringkonnakohtu lahendite peale õiguslikust aspektist, eespool nimetatud sarimenetlustes esimese astme kohtu lahendi peale esitatud kaebusi aga apellatsiooniastmena. Halduskohtunikel on sama staatus, mis üldkohtu kohtunikel.

Lisan siinkohal Türgi halduskohtusüsteemi struktuuri ingliskeelse skeemi (skeem on võetud AIHJA kodulehelt):

Halduskohtumenetlus. Infotehnoloogia

Halduskohtumenetlust reguleerib eraldiseisev halduskohtumenetluse seadus (seadus nr 2577). Vaidlused lahendatakse selle kohaselt valdavalt kirjalikus menetluses, kuid kohtumenetluse pooled võivad paluda suulist istungit. Kaebus ja vastus(ed) edastatakse menetlusosalistele. Kohtud võivad menetlusosalistelt küsida ükskõik milliseid dokumente, mis on asjas olulised, rakendades seega ex officio uurimispõhimõtet.

Kogu kohtumenetlus on integreeritud e-õiguse süsteemi UYAP (Rahvuslik õigusemõistmise IT-süsteem), mida kasutavad kõik kohtud ja asutused, mis on õigusemõistmisega seotud. UYAP on e-valitsuse osaks olev e-õiguse süsteem, mis on välja töötatud selleks, et tagada kiire, usaldusväärne, hästitoimiv ja täpne kohtumenetlus kõigis Türgi kohtutes ja õigusasutustes. Kogu menetlus viiakse läbi elektrooniliselt. Mul oli võimalus selle süsteemiga ka lähemalt tutvuda ja tuleb tunnistada, et see oli väga hästi arenenud nii sisuliselt kui ka infotehnoloogiliselt. Näiteks on neil kaebuse esitamiseks spetsiaalne online-vorm, mille kaebaja esindaja täidab ja mille abil saab esitada ka täiendavaid avaldusi. Menetlusosalised saavad tutvuda oma kohtuasja andmetega ja vaadata infot asja arutamise päeva kohta, ilma et nad peaksid kohtusse minema. Elektroonilise või mobiilse allkirja abil sisse logides saavad nad tutvuda oma e-toimikutega. Kohtusse ilmumise kohustusest teavitamiseks kasutatakse ka SMS-sõnumeid.

Võimalik on taotleda ka nn e-istungit. Kohus ei ole selle sooviga seotud ja peab tagama turvalisuse, nt kui istung pole avalik, siis ei tohi ka e-istung olla võõrastele ligipääsetav jms; e-istungil saavad osaleda vaid juristid, mitte tavakodanikust kaebajad.

Üldiselt rõhutati kohtute IT-ekspertidega kohtumisel, et infotehnoloogiline süsteem on nende endi kujundatud ja suletud ning seeläbi turvaline.

Lisaks saavad advokaadid maksta oma kohtukulud oma kontoris ja/või advokaadibüroode võrgustikus internetipanga ja UYAPi kaudu.

Kohtus on ka oma ametlik tõlk, masintõlget eriti ei kasutata.

Samas tehisaru (AI) suhtes oldi küllaltki ettevaatlikud ja seda, vähemasti ametlikult, küll kohtuotsuste tegemisel ei tarvitata. Tehisarust on abi kohtuasjade identifitseerimisel ja samuti on kavas ChatGPT jt asemel luua oma AI-süsteem kohtutele. Türgis on midagi meie X-Law sarnast, mis võimaldab kasutajat kergesti kaasuselt seadusele ja vastupidi suunata.

Kohtu struktuur, liikmed, koosseisud ja täpsemad ülesanded

Nagu öeldud, on Türgi Riiginõukogu osalt kassatsiooni-, osalt apellatsioonikohus. Teatud juhtudel on Riiginõukogu isegi esimese astme kohus ning lisaks veel nõuandev organ valitsusele. Ühtekokku on Riiginõukogus kaksteist kolleegiumi. Üks neist on nõuandva ja administratiivsete funktsioonidega ning ülejäänud üksteist mõistavad õigust. Kolm kolleegiumi üheteistkümnest on spetsialiseerunud maksuasjadele ja ülejäänud kaheksa lahendavad haldusasju (üks nendest on nt valdavalt keskendunud distsiplinaarasjadele). Igas kolleegiumis on president (kolleegiumi esimees) ja lisaks temale vähemalt neli kohtunikku (enamasti on kolleegiumid siiski suuremad, kuna asja arutamise koosseisu kvoorumiks ongi vähemalt viis kohtunikku). Otsuseid tehakse häälteenamusega. Eriarvamused on lubatud.

Täiskoosseisud ehk nn haldusasjade ja eraldi maksuasjade üldkogud vaatavad läbi regionaalsete halduskohtu otsuste peale esitatud edasikaebusi ja Riiginõukogu kolleegiumide otsustele esitatud edasikaebusi. Selleks, et vältida või lahendada kolleegiumide vahelisi erimeelsusi ning ühtlustada erinevat kohtupraktikat, on ellu kutsutud konfliktsete kohtulahendite ühtlustamise assamblee, mis peab saavutama harmoonia ka nt haldusasjade üldkogu ja maksuasjade üldkogu vahelistes vaidlustes.

Riiginõukogu juhtkonna ehk presidentide nõukoja (presiidiumi) moodustavad Riiginõukogu president (kohtu esimees), peaprokurör (Türgis nimetatakse seda ametikohta Riiginõukogu peaprokuröriks, tegelikult ta küll meie mõistes süüdistaja ega prokurör pole, vaid on midagi sarnast nagu commissaire du gouvernement Prantsuse Riiginõukogus või avocat général (Advocate general) Euroopa Liidu Kohtus ehk siis võiks seda ametinimetust tõlkida kui peamine ehk esimene kohtujurist), Riiginõukogu asepresidendid (kohtu aseesimehed) ja kolleegiumide esimehed. Juhtkond otsustab eri kolleegiumide ülesannete üle, seda eelkõige siis, kui on tekkinud funktsioonide osas konfliktid ja kattuvused või on jäänud mingi valdkond hoopis katmata. Teisisõnu otsustab juhtkond Riiginõukogu sisemise tööjaotuse.

Riiginõukogu üldkogu omakorda koosneb Riiginõukogu presidendist ja asepresidentidest, esimesest kohtujuristist, kolleegiumide esimeestest, kõikidest kohtunikest ja kohtu peasekretärist ehk Riiginõukogu direktorist. Üldkogu vastutab kohtusiseste valimiste eest ja võtab vastu sisemise töökorralduse.

Kes siis moodustavad üldse Riiginõukogu koosseisu ehk kes on Riiginõukogu liikmed?

Riiginõukogu koosneb presidendist, esimesest kohtujuristist, asepresidentidest, kolleegiumide esimeestest ja kohtunikest. Kolm neljandikku kohtunikest valib Kohtute ja Prokuröride (Haldamise) Nõukoda halduskohtunike ja kohtujuristide (prokuröride) hulgast. See nõukoda tegeleb ka kohtunike distsiplinaarasjadega. Ülejäänud ühe neljandiku Riiginõukogu liikmetest nimetab Türgi Vabariigi president seadusega sätestatud ametnike hulgast. Kandidaatideks võivad olla kõrged riigiametnikud, aga ka teadlased; kõik ei pruugigi üldse olla juristid, näiteks oli ühe koja liige, mille nõupidamist külastasin, hariduselt hoopis poliitikateaduste doktor.

Kui varem olid Riiginõukogu liikmed eluaegsed, siis nüüd on ametiaeg määratud (12 aastat). Seni pole veel esimeste tähtajaliselt valitud liikmete ametiaeg lõppenud ning pole teada, mida nad edaspidi tegema hakkavad. Ettekandja-kohtunikud, kellest allpool kohe lähemalt, on endiselt ametisse nimetatud tähtajatult, tegelikult on neil küll vanusepiirang 65 aastat. Kohtunikud ei ole spetsialiseerunud, pigem on seda kohtunõunikud ja ettekandja-kohtunikud.

Riiginõukogu presidendi, asepresidendid ja kolleegiumide esimehed valib kohtu, st Riiginõukogu enda üldkogu (plenaaristung) Riiginõukogu liikmete hulgast. Valituks osutumiseks on vajalik absoluutne häälteenamus.

Võimaks saada Riiginõukogu presidendiks, peab olema olnud vähemalt kuus aastat Riiginõukogu liige. Kohtu asepresidentide ja kolleegiumide esimeeste puhul on staažinõue vastavalt kolm aastat.

Lisaks eelpool kirjeldatud valimiste tulemusena ametisse nimetatud kohtunikele on Riiginõukogus tööl veel nn ettekandja-kohtunikud, kes on kohtu töös väga olulised juristid, kuid ei ole ametisse nimetatud nii nagu kohtunikud. Samuti on tööl kohtujuristid (nn prokurörid).

Ettekandja-kohtunikud teevad tegelikkuses kogu sisulise töö: nad tutvuvad toimikutega, koostavad esialgse projekti ja kannavad asja kolleegiumis ette. Kohtujuristid esitavad oma täiendava õigusliku arvamuse (eeskätt asjades, kus Riiginõukogu on esimese astme kohtuks). See arvamus väljendab seisukohta n-ö seaduse huvides, s.o kohtupraktika suunamise eesmärgil. Istungiga asjades avaldatakse see juba enne istungit, kuid ei ole kohtunikele otsustamisel õiguslikult siduv. Kui istungil ilmnevad uued arengud, siis võtavad kohtunikud kohtujuristiga uuesti ühendust. Kohtujuristid osalevad ka istungil. Arvamus võidakse anda ka asjas, kus on vaja otsustada selle üle, kas asja tuleks arutada haldus- või üldkohtus. Kohtujurist võib teha ka raporti juba otsustatud asjas, milles on võimalik teatud juhtudel kaevata asi edasi üldkokku. Kohtujuristi arvamused aitavad kaasa õigussüsteemi arengule.

Ettekandja-kohtunikud ja kohtujuristid (nn prokurörid) nimetab ametisse Kohtute ja Prokuröride (Haldamise) Nõukoda halduskohtunike hulgast, kellel peab olema vähemalt viieaastane kohtunikukogemus ja laitmatu teenistuskäik. Ettekandja-kohtuniku karjäär kujuneb tavaliselt järgmiselt: õigusteaduskond ülikoolis, juristieksam, 2–3 aastat kohtunikuväljaõpet, lõpueksam, selle tulemusena saab esimesel aastal assisteerivaks kohtunikuks ehk siis abikohtunikuks ja sealt saab vabade kohtade olemasolul kandideerida edasi kohtunikuks; ametisse nimetab Kohtute ja Prokuröride (Haldamise) Nõukoda. Ettekandja-kohtunikud võivad tulla nii kohe pärast kohtuniku väljaõpet või pärast töötamist nt ka apellatsiooniastmes.

Mis on siis Riiginõukogu täpsemad ülesanded sellise hübriidse institutsioonina – kõrgeima kohtuinstantsina ja nõuandva organina?

Esiteks vaatab ta läbi kaebusi halduskohtute otsustele korduvates kaebustes ehk nn sariasjades; siis vaatab ta apellatsiooni- või kassatsiooniastmena läbi ringkonnakohtute otsuste peale esitatud kaebusi; veel tegutseb ta teatud asjades vastavalt seaduses sätestatule esimese ja viimase astme kohtuna (nagu nt Türgi Vabariigi presidendi otsused ja määrused, mis on kohalduvad kogu riigis jne); lõpuks on Riiginõukogu ka nõuandev organ, mis esitab oma arvamuse eeskätt avaliku teenuse osutamisega seotud lepingute ja kontsessioonilepingute puhul.

Kohtumised Riiginõukogus

Intensiivse nädala jooksul oli mul üle kümne kohtumise eri kohtunikega-kolleegidega, kohtu osakondade ja kolleegiumidega, teaduritega ja kohtujuristidega, informatsioonitehnoloogia keskuse ekspertidega, kes tutvustasid mulle rahvuslikku kohtuinfosüsteemi UYAP. Samuti osalesin kohtuistungitel. Sisseelamisele, avatervitusele, majaringkäigule, Riiginõukogu muuseumi külastusele ja raamatukogu tuurile järgnes kohe asjalik loeng Türgi halduskohtusüsteemist ja Riiginõukogu ülesannetest, mida pidas ettekandja-kohtunik üldosakonnast õigusteaduste magister Seran Karatari Köstü, kes töötab Riiginõukogus alates 2006. aastast ning oli vahepeal kolm aastat Euroopa Nõukogu juures Strasbourgis HELP- (The European Program for Human Rights Education for Legal Professionals) programmis ametis ja osaleb Türgi inimõiguste ja võrdse kohtlemise nõuandva komisjoni töös. Praegu on ta paralleelselt Riiginõukogule tegev kohtunikuna ka NATO administratiivtribunalis, mis eeldab aeg-ajalt Brüsselisse sõitmist.

Kohtumistel tunti huvi Eesti kohtusüsteemi vastu, rõhuti õiglusele õigusemõistmisel, elukogemusele ja ka sellele, et kohtunikud peaksid tundma muid eluvaldkondi, nt mainiti, et mõned kohtunikud on käinud arheoloogilistel väljakaevamistel, paljud teevad tööd noortega ja õpetavad.

Rahvusvahelised suhted

Alates Türgi Riiginõukogu loomisest on institutsioonil kahe- ja mitmepoolseid suhteid rahvusvaheliste organisatsioonidega ja eri riikide kohtutega (sümpoosionid, ümarlauad, vahetusprogrammid, arutelud jne). Riiginõukogu paneb neile suhetele, teadmiste ja kogemuste vahetusele erilist rõhku, toonitades, et see aitab kaasa nii riigisisese kui ka rahvusvahelise õiguse arengule. Türgi Riiginõukogu on olnud Rahvusvahelise kõrgeimate halduskohtute ühenduse AIHJA liige 1987. aastast ja ühenduse juhatuse liige aastast 2001. Aastateks 2013–2016 valiti Türgi Riiginõukogu president Proua Zerrin Güngor AIHJA presidendiks. Türgi Riiginõukogu on ka Euroopa Liidu Riiginõukogude ja Kõrgemate Halduskohtute Ühenduse (ACA-Europe) vaatlejaliige. Türgi Riiginõukogu liitus lisaks veel Euroopa Inimõiguste Kohtu loodud Kõrgeimate Kohtute Võrgustikuga (Superior Courts Network, SCN). Euroopa Nõukogu liikmesriigina ja Euroopa Inimõiguste Kohtu tuhandete otsuste adressaadina on Türgi ja tema kohtuvõim kursis mh Hudoci andmebaasi kaudu Euroopa Inimõiguste Kohtu lahenditega, mille seast on olulisemad tõlgitud ka türgi keelde. Samuti on Riiginõukogus rahvusvaheliste suhete eest vastutavad kohtunikud, kes suhtlevad nt Euroopa Inimõiguste Kohtuga.

Minu Riiginõukogus viibimise valmistasid laitmatult ette Nursima Kose, Ankara õigusteaduskonna juuraüliõpilane ja Riiginõukogu üldosakonna välissuhete spetsialist, ning tema ülemus, Riiginõukogu rahvusvaheliste suhete büroo juht Murat Caglayan, samuti ettekandja-kohtunik Sumeyra Ozgen ja juba eespool mainitud Seran Karatari Köstü. Visiidi korraldus oli professionaalne, sümpaatne, viisakas ja sõbralik, paljud rääkisid inglise keelt või siis kasutati kohtumistel tõlgi abi.

Kohtu kantsler ja kantselei. 10. kolleegium ning selle esimees. Plenaarsessiooni ehk halduskohtuasjade koja nõukogu ettevalmistamine

Kõrgetasemeliselt võttis mind Riiginõukogus vastu direktor, kohtu peasekretär Levent Bariş Tüfenkci. Mul õnnestus käia ära ka kohtu kantseleis ning tutvuda kantselei tööga. Samuti võõrustas mind Riiginõukogu 10. kolleegium ja selle esimees, Ibrahim Topuz. Tema kolleegiumis sain osa ka nõupidamisest. Enamasti kiidetakse kohtulahendi projekt heaks juba esimese nõupidamise lõpus.

Kõik kohtumised algasid kätepesuga, mille juurde piserdati viisakuse märgiks lõhnaainet. Igal pool pakuti teed või kohvi ja magusaid suupisteid.

Üllatav oli, et iga kõrgema ametniku kabinetis oli suur televiisor, mida kasutati nt hommikuste teleuudiste vaatamiseks. Kohus väga palju avalikkusega ei suhtle (selleks on muidugi oma pressiesindaja), samas teateid ja uudiseid, mh minu visiidist, siiski edastatakse regulaarselt ka sotsiaalmeedias. Üldiselt kohtuotsused varjunimestatakse, kusjuures huvitav on see, et ka kohtuotsuse teinud kohtunike nimesid ei pruugita avaldada. Viimased tehakse küll menetluse ajal teatavaks menetlusosalistele, kes saavad vajadusel taandamist taotleda. Ka kirjutavad kohtunikud paberkandjal alla otsusele, mis saadetakse pooltele (vastavalt seaduse nr 2577 artiklile 24 peab kohtuotsus sisaldama muu hulgas kohtu esimehe ja otsuse teinud liikmete ees- ja perekonnanimesid, nende allkirju ja eriarvamusi ning märget selle kohta, kas otsus tehti ühehäälselt või häälteenamusega), kuid jäi mulje, et otsuse avalikkusele teatavaks tegemisel kohtunike nimesid ei avalikustata.

Võib-olla on kohtunike kaitsmise taustaks ka kurvad sündmused aastast 2006, mil üks 45-aastane advokaat korraldas Riiginõukogu hoones tulistamise, vigastades nelja inimest ja surmates ühe Riiginõukogu kohtuniku. Tapja ise suri aastal 2023 Istanbuli vanglas, pärast seda, kui ta mõisteti süüdi ja 72 aastaks vangi (lõplikult jäi ta süüdi 2020). Väidetavalt ei olnud see advokaat rahul Riiginõukogu otsusega, milles kohus leidis 8. veebruaril 2006, et üks õpetaja ei või olla lasteaia juhataja, kuna ta kandis koolis islami pearätti.

Hariv kohtumine oli plenaarsessiooni ettevalmistava kohtujuristiga. Halduskohtuasju arutavate kolleegiumide plenaarsessioonil ehk halduskohtuasjade kolleegiumide nõukogul tulevad arutamisele üksnes olulise tähtsusega õigusküsimused. Haldusasjade kolleegiumide nõukogu ehk siis see plenaarsessioon koosneb halduskohtu kolleegiumide presidentidest ning kahest põhiliikmest ja kahest asendusliikmest igast kolleegiumist, mille liikmed nimetab ametisse presidendikogu. Nii suure koosseisuga struktuuris on seega ka plenaarsessioon iseenesest juba esindusorgan, kuhu kõik kohtunikud ei kuulu.

Kohtupraktika, selle analüüs, kogumikud ja aastaraamat

Riiginõukogu konstitutsiooniõigusega ei tegele, kuid mitmed tema lahendid on siiski õiguse tõlgendamise ja kohaldamise seisukohalt riigiõiguses olulise tähendusega. Konstitutsioonikohtusse saab pöörduda edasi individuaalkaebusega, enamasti võtavad need asjad aga kaua aega. Ka valimistest ajendatud vaidlused ei kuulu Riiginõukogu pädevusse, vaid neid lahendab, nagu juba eespool öeldud, eraldi komisjon.

Kui üldplaanis jagunevad asjad haldus- ja maksuasjadeks, siis täpsemalt on Riiginõukogus lahendatavate asjade olulisemateks valdkondadeks avalik teenistus, planeerimis- ja ehitusõigus, keskkonnaõigus, kultuurimälestised, avalik-õiguslikku kinnisvara puudutavad vaidlused, riigi vastutusega ja kompensatsiooniga seotud küsimused, haridus- ja tervishoiuvaldkond, samuti riigihanked.

Riiginõukogu võib madalama astme kohtu otsuse tühistada järgmistel põhjustel: kohtul puudus pädevus või jurisdiktsioon asja üle otsustada; otsus oli vastuolus seadusega; menetlusnormide rakendamisel tehti vigu, mis võivad otsust mõjutada.

Regulatiivaktide tühistamise otsused ja Riiginõukogu vastuoluliste otsuste ühtlustamise otsused on mõlemad erga omnes iseloomuga. Üksikaktide kohta tehtud otsused mõjutavad ainult osapooli.

Kohtupraktika analüüsi ja statistika osakond, mille juhatajaga ma pikalt vestlesin, loodi alles 2020. aastal. Varem tegeles nendega iga kolleegium eraldi.

Osakond püüab välja sõeluda kohtupretsedendid, samuti tegelevad nad pseudonüümimisega ja märksõnastikuga kohtupraktika otsingumootori tarbeks. Osakond teeb ka kohtuotsuste kokkuvõtteid (annotatsioone). Otsingumootori sisustamisel kasutatakse ka tehisaru. Osakonnas töötab lisaks teenistujatele kolm kohtunikku ja see osakond allub otse kohtu esimehele.

Veel vastutab osakond kohtupraktika levitamise ning populariseerimise eest, millega tegeleb kuus ametnikku. Riiginõukogu kohtupraktikat avaldatakse enamasti küll elektrooniliselt, siiski trükitakse paberil ära olulisem statistika ja aastaraamat (millel on ingliskeelne kokkuvõte). Riiginõukogu aastaraamatus on ka fotod kohtunikest ning olulisematest sündmustest. Aastas valitakse välja kolm teemat, millele keskendutakse eriliselt.

Kohtu esimees saab paluda ka analüüsi mingil kindlal teemal. Osakond püüab panustada kohtupraktika ühtlustamisele, korraldatakse arutelusid põhjapanevate kaasuste teemadel ning kohtupraktika harmoneerimise nõukogu (eraldi organ) püüab leida lahendust juhul, kui nt kolleegiumide praktika erineb. See nõukogu saab teha ettepaneku arutada küsimust üldkogus ning korraldada ümarlaudu.

Eraldi on olemas koolitusosakond, mille juhatajaga samuti, tõsi küll põgusalt, tutvusin.

Peaprokurör ehk esimene kohtujurist. Kohtujuristid ja küsimus riigivastutusest

Mind võttis vastu ka Riiginõukogu esimene kohtujurist Cevdet Erkan, kes andis ülevaate kohtujuristi rollist ja ülesannetest Türgi Riiginõukogus. Samuti oli juttu halduskohtumenetlusest Eestis ja Türgis. Üldiselt on kohtuasjade arv Türgi Riiginõukogus tõusutrendis. Riiginõukogu esimese kohtujuristi arvates on kohtunikel ühiskonnas kõrge positsioon, mis tõuseb jätkuvalt, sest ühiskonnas on üha rohkem konflikte. See eeldab ka, et inimesi valitaks kohtunikuametisse väga hoolikalt. Esimene kohtujurist on Türgi õigusmaailmas tuntud, kuid kohtujuristina alles värske, ametisse nimetatud 2025. aastal. Seepärast on tal ka palju uusi ideid ja mõtteid ning entusiasmi reforme läbi viia – tema enda väitel valiks ta juhul, kui saaks uuesti alustada, ikka sama ameti.

Istungid

Iga istungisaali lae all on Atatürki lause „Adalet Mülkün Temelidir“ (õiglus on riigi (kõige) alus). Teatavasti lähtub meie Riigikohus printsiibist „Õigus on headuse ja õigluse kunst“ (nagu väljendas Vana-Rooma jurist Celsus).

Need istungid, kus Türgi Riiginõukogus osalesin, olid kõik avalikud, kuid nn vaatemängu seisukohalt suhteliselt tagasihoidlikud. Tekkis küsimus, kui palju üldse menetlusosaliste suuline kuulamine kohtuasja lahendamisele kaasa aitas. Menetlusosalistel lasti lihtsalt rääkida, vaid harva tuletati meelde, et nad võiksid lühemalt teha. Kohtunikud küsimusi ei esitanud. Kõik toimus otsekui konveierilindi peal, samal hommikul oli kokku kümme kohtuasja.

Õiguslikud umbsõlmed, mida arutati, olid see-eest keerulised. Kümne asja peale oli tegelikult kolm põhiprobleemi. Asjad olid lihtsalt niimoodi grupeeritud ja liidetud, et sai neid korraga käsitleda. Nii näiteks paluti lausa kahes liidetud kaebuses tühistada eraõiguslikes tervishoiuasutustes ambulatoorsete patsientide diagnoosimist ja ravi reguleerivat määrust muutva määruse lisas üks olevad sõnad „arstid, kes on saanud 60-aastaseks“. Nimelt on Türgi Riiginõukogu pädev tühistama ka ministeeriumi ja ministrite määrusi. See lause puudutas päris suurt hulka arste, kes olid muudatuse tulemusel sunnitud 60-aastaselt pensionile minema. Üks kaebajatest oli endine Türgi parlamendi liige, kes poliitikast naasnuna soovis peale 60. eluaastat uuesti arstina töötada. Kaebajad palusid ka määruse täitmise peatamist ehk siis esialgset õiguskaitset. Nii palju, kui mina aru sain, siis kohtujurist tegi ettepaneku kaebus tagasi lükata ja tundus, et kohus oli ka seda meelt. Ilmselt oli regulatsiooni eesmärgiks uutele arstidele töökohtade tagamine, kuid kaebajad väitsid, et arstidest on hoopis nappus, osad haiglad on oldud sunnitud koguni sulgema. Ka leidsid nad, et üle 60-aastased eksperdid võivad olla vägagi produktiivsed ja et üleüldiselt puudub ühiskonnas konsensus teatud ametite vanusepiirangus ehk siis ülemvanuses.

Sel päeval, kui mina istungeid kuulasin, olidki kokku koondatud tervishoiu valdkonda puudutavad vaidlused, kusjuures tegemist oli Türgi eri piirkondadest pärit kaebajatega. Nii käsitles järgmine kaebus tervishoiuministri otsust, millega lükati tagasi oftalmoloogist kaebaja taotlus lubada tal töötada ajutise töötajana Ankaras tegutsevas erahaiglas Koru Ankara. Kaebaja palus tühistada nii ministri otsuse kui ka selle haldusakti õigusliku aluse.

Kaebajaid esindasid advokaadid, üks neist olevat Türgis väga tuntud, ja ministeeriumi seisukohti kaitsesid selle oma juristid. Kohtusekretär hüüdis koridoris järgmise kohtuasja numbri, kuigi kõik advokaadid olid juba ammu valmis ja oma esinemiskorrast teadlikud, mõned koguni varasemat seotud asja saalis kuulamas, aga traditsioon on traditsioon ja nii ka kohtuasja maha kuulutamine.

Ka kolmas õiguslike küsimuste kompleks puudutas arste: kaebajad palusid tühistada haldusotsused, millega lükati tagasi nende taotlus asuda tööle vabale arsti ametikohale. Probleemiks oli see, et kaebajatel, kes olid omandanud põhi- (nt üldkirurgia) ja kõrvaleriala (nt gastroenteroloogiline kirurgia), ei lubatud vabalt valida, kummal erialal töötada. Tagasilükkamise põhjuseks oli ministeeriumi planeeritud kohtade nappus ja asjaolu, et teisel omandatud erialal ei saa töötada, kui esimesel pole spetsialiste ja vastupidi. Kaebajad leidsid, et kui nad on omandanud kaks eri valdkonda, siis ei või piirata nende vabadust valida vastavalt õpitule üks või teine eriala.

Kohtunikud kandsid istungil talaare, mis on mustad ja punaste revääridega ning mille punasel osal kordub kuldne muster, samasugused kaunistused on ka varrukatel. Advokaadid võisid esineda mustades talaarides. Mõned naisadvokaadid ja -kohtunikud kandsid pearätikuid.

Arvuteid kohtunikel istungil kaasas ei olnud. Nõu peeti kohe pärast istungit, aga samas võis hiljem arutelusid jätkata, et lõplik otsus vormistada. Kui asjas oli vaja täiendavaid materjale, nagu juhtus üht küsimusteringi puudutavates vaidlustes, anti menetlusosalistele aega 15 päeva need esitada.

Riiginõukokku edasikaebamise tähtaeg oli reeglina 30 päeva , kohtuotsuse tegemiseks ei olnud mingit kindlat tähtaega, vaid mõistlik aeg. Türgi konstitutsiooni artikli 141 kohaselt on kohtusüsteemi kohustuseks viia kohtuprotsessid lõpule võimalikult kiiresti ja minimaalsete kuludega. Istungi eesmärgina nimetati küll seda, et pooled saavad seletada midagi täiendavat suuliselt ja üldiselt peeti seda positiivseks, kuid samas, nagu juba öeldud, ei pidanud kohtunikud vajalikuks midagi täiendavat küsida.

Atatürk ja Ankara

Lõpetuseks mõned üldharivad reisimärkmed. Türgi Riiginõukogu külastusprogrammi raames pakuti ka kultuurielamusi. Muljetavaldav on Mustafa Kemal Atatürki mausoleumikompleks Ankaras. Atatürk oli teatavasti visionäärist riigimees, tänu kellele sai Türgist läänelik moodne iseseisev rahvusvabariik, kus austati demokraatlikke väärtusi ja mis toetus teaduse ja tehnoloogia uusimatele arengutele. Atatürki portree oli kõikides kohtunike ja kohtujuristide kabinettides. Tundus, et nad said ise valida, millise pildi Atatürkist nad seinale riputavad. Samuti oli kõikjal Ankaras tunda austust Atatürki vastu. Ankarasse on rajatud koguni tema praeguses Kreekas asuva sünnimaja rekonstruktsioon. Atatürki viimseks puhkepaigaks on pealinna Çankaya linnaosas asuv mausoleum. Kuigi Atatürk suri juba 1938. aastal, valmis arhitektide Emin Onat ja Orhan Arda kavandatud mausoleum ehk Anıtkabir lõplikult alles 1953. aastal. Atatürk maeti sinna ümber ja tema järglane president İsmet İnönü kohe mausoleumihoone vastu, sest seal tavatses ta eluajal käia Atatürki leinamas. Igal mausoleumikompleksi tornil, kujul, lõvide alleel, bareljeefil on siin oma lugu, muuseumis on Atatürkiga seotud asju, isegi Atatürki Cadillaci marki auto on eksponeeritud. Peamine on siiski Atatürki hauamonument sümboolse sarkofaagiga suures tseremoniaalsaalis, mis mahutab 15 000 inimest ja kus tuhanded kohalikud ning ka turistid käivad esimesele Türgi presidendile austust avaldamas. Mausoleumi mäge ümbritseb rahupark.

Ankaras kui Türgi pealinnas on ligemale 6 miljonit elanikku. Siiski jätab see suhteliselt väikese linna mulje. Õigemini on see linn piisavalt hajutatud ja tekitab seega tunde, nagu oleks tegemist mitme eri linnaga. Siin on kõrghoonetega ja siiski hirmuäratavalt suure mastaabiga ning hullumeelse liiklusega city, kus troonivad USA konsulaat ja luksushotell; juba kirjeldatud valitsusasutuste kompleks; mausoleum rahupargiga; tsivilisatsioonide muuseum ja lossivaremed; praeguse presidendi palee hiiglasliku territooriumiga, mille vahetus läheduses asub Rahvuste Raamatukogu; ning lõpuks vanalinn mošeedega. Vanalinnas leidub palju toredaid ainult raamatutele pühendatud poode ja hulkuvaid tänavakasse, kellele igal pool juua ja süüa pakutakse.

Rahvuste Raamatukogu

Ekskursioon toimus ka Rahvuste Raamatukokku. Moodne (avatud aastal 2020), kuid samas klassikalist arhitektuuri järgiv ning seest juugendstiilis sisustatud raamatukogu on suurejoonelisim, suurim ja rikkaim terves riigis. Raamatukogu on avatud ööpäev läbi ja mahutab korraga 5000 inimest. Külastajad saavad siin tasuta vett, kakaod, kohvi, teed ning tudengid teatud kellaaegadel ka suppi. Üliõpilastega kohtub siin regulaarselt Türgi president.

Muuseum ja kontsert

Mitte ainult Tügi, vaid tsivilisatsioonide ajalooga oli võimalik tutvuda Anatoolia tsivilisatsioonide muuseumis, mille asutas Mustafa Kemal Atatürk ja mis valiti aastal 1997 Euroopa aasta muuseumiks. See tunnustus polnud ilmaasjata, sest muuseum oli tõesti väga hea. Rikastavale ekskursioonile muuseumis järgnes ronimine Ankara kindluse müüridele, kust avanes vaade Ankarale. Vahepeal võis proovida ka ülimaitsvat kuuma piimajooki saalepit või elusal tulel vaaritatud Türgi teed.

Kultuuriprogrammi lõpetas kontsert, kus esines tenor Görkem Aytimuri, keda saatis kitarril Deniz Sevinc. Nad interpreteerisid klassikalises võtmes Türgi rahvamuusikat. Kontsert oli pühendatud 2006. aastal lahkunud muusikule Ömer Yılmazile ja leidis aset CSO Ada Ankara (presidendi sümfooniaorkestri) kontsertsaalis, mis avati, nagu Rahvuste Raamatukogugi, 2020. aastal. Kontserdimaja asub suhteliselt mahajäetud linnamaastikus, kust on näha nii eelkirjeldatud Anıtkabir kui ka ajalooline Ankara kindlus, ja sümboliseerib nii asjatundjate sõnul dialoogi ajaloolise ja kaasaegse linna vahel. Hoonel on munakujuline kuppel, mis on projekteeritud sümfooniaorkestri saaliks, ja kerakujuline kuppel, mis on projekteeritud kammerorkestri saaliks. Ka kontserdimaja fuajees oli näitus Atatürki kohta. Eksponaatide seas oli siin Atatürki surmahetkel peatunud kell.

Mustafa Kemal Atatürk on öelnud, et suurim lahing on sõda teadmatuse vastu. Igal juhul avardab kogemus teise riigi kohtust silmaringi.

____________________________

[1] Ka mitmetes teistes Euroopa riikides on kõrgeimaks halduskohtuks Riiginõukogu, nt Prantsusmaal ja Belgias Conseil d´Etat, Hollandis Raad van State. Lisaks õigusemõistmisele täidab Riiginõukogu tavapäraselt ka valitsust nõustavat rolli.