Villu Kõve
Riigikohtu esimees
Hea lugeja!
Kohtusüsteem on seljatanud ühe tegusa, keerulise ja võib öelda, et turbulentse aasta. 2023. aastal kokku kutsutud töörühmad kohtute haldamise mudeli ülevaatamiseks ja kohtute arengukava koostamiseks esitlesid 2024. aastal oma töö vilju. Valminud on kohtuhaldusmudeli eelnõu, millega kavandatakse anda praegu Justiits- ja Digiministeeriumi pädevuses olevad kohtuhaldusülesanded üle kohtusüsteemile. Samuti kinnitas kohtute haldamise nõukoda kohtu arengukava aastateks 2024–2030, mis on märkimisväärne samm kohtusüsteemi peamiste tegevussuundade kaardistamisel. Nii arengukava kui ka selle rakenduskava koostamise pinnalt võrsusid mitmed ettepanekud, kuidas tõhustada kohtusüsteemi ja -menetlust, ühtlustada töökoormust ning luua vajalikud tingimused tehisaru kasutuselevõtuks. Väljapakutud mõtted kannavad eesmärki kujundada traditsioonilisest ja küllaltki konservatiivsest kohtusüsteemist mõnevõrra kaasaegsem keskkond, kus menetlusosalistele on tagatud kvaliteetne menetlus ning kohtunikele ja kohtuametnikele atraktiivsed töötingimused. Et ettepanekutel oleks ka reaalne mõju, on neid palju ja need hõlmavad kohtusüsteemi tervikuna. Mastaapsuse tõttu teame viidatud muudatusettepanekuid tänaseks kohtureformi nime all. Soovin siinkohal tänada kõiki kohtunikke ja kohtuametnikke, kes on andnud oma panuse ning mõelnud kaasa, kuidas õigusemõistmise korraldust ja kohtumenetlust efektiivsemaks ning kvaliteetsemaks muuta.
Kohtukorralduse ja -menetluse ülevaatamine oli 2024. aastal akuutne ka põhjusel, et kohtutele sai riigi eelarvekärpe raames osaks ülesanne vähendada aastatel 2025–2027 eelarvet kokku 10% – see on pannud kohtusüsteemi meeletu surve alla. Teha tuli ja tuleb ka tulevikus kiireid ning paraku valusaid valikuid, millel on pikaaegsem mõju kohtusüsteemi toimimisele. Piiratud ressursside tingimustes kohtumenetluse kvaliteedi tõstmine on nõudlik ülesanne, kus on olulisel kohal võimeka, motiveeritud ja ühtse kollektiivi kujundamine. Seetõttu on ka kohtu arengukavas 2024–2030 seatud üheks peamiseks tegevussuunaks tugeva personalipoliitika ja organisatsioonikultuuri loomine. Kohtusüsteemi personalipoliitika kujundamisel on aga üks eripära – tagada tuleb nii kohtuniku personaalne kui ka kohtu kui institutsiooni sõltumatus. Mh on kohtuniku rippumatuse eelduseks sobivad isiksuseomadused ja hea erialane ettevalmistus. Samuti on kohtuvõimu sõltumatuse tagatiseks kinnipidamine eetilistest standarditest, milles on kohtunike eetikakoodeksis kokku lepitud.
Nendelt mõttekäikudelt jõuamegi kohtute aastaraamatu kandva teemani, milleks on distsiplinaarmenetlus, kohtuniku töö hindamine ja tagasiside andmine. Möödunud aastal tegid kohtunike distsiplinaarkolleegium ja Riigikohtu üldkogu otsuseid mitmes põhimõttelises küsimuses: mis laadi menetluses distsiplinaarsüütegusid arutatakse, milliseid tõendeid saab süüküsimuse lahendamisel kasutada, kuidas jaguneb mõistliku menetlusaja hindamisel tõendamiskoormis ning millist tähendust omavad karistuse määramisel kohtuniku varasemad distsiplinaarkaristused. Riigikohtunik Oliver Kask analüüsib oma artiklis Eestis kehtestatud kohtunike distsiplinaarmenetluse regulatsiooni vastavust rahvusvahelistele standarditele. Riigikohtu personali- ja kommunikatsiooniosakonna juhataja Ave Hussar jagab mõtteid, milline võiks olla kohtusüsteemi tagasisidekultuur. Rahvusvahelist vaatepunkti kohtunike tagasisidestamise ja hindamise teemale pakuvad Sloveenia Ülemkohtu kohtunik Erik Kerševan ning Leedus läbi viidud projekti „Kohtuniku portree“ teaduskoordinaator Reda Molienė.
Aastaraamatus on traditsiooniks tutvustada kohtusüsteemi eri ameteid ja inimesi. Intervjuust emeriitkohtunik Viive Ligiga saame lugeda sellest, milline oli tema teekond riigikohtunikuks saamisel ning millised väljakutsed kohtuniku karjäärivalikuga kaasnesid. Samuti antakse sissevaade kohtunikuabi Marika Sanderi ja kohtute turvajuhi Sven Jansoni igapäevatöösse. Seekordse aastaraamatu mitut artiklit võiks nimetada reisikirjaks. Lugejale antakse võimalus tutvuda piltide vahendusel Eesti eri kohtumajade ja nendes töötavate inimestega. Riigikohtunikud Kai Kullerkupp ja Urmas Volens jagavad oma muljeid stažeerimisest vastavalt Austria ja Saksamaa kõrgemates kohtutes.
Lisaks eeltoodule võetakse kokku Eesti Kohtunike Ühingu, kohtute haldamise nõukoja, eetikanõukogu, distsiplinaarkolleegiumi, kohtunikueksamikomisjoni ja Euroopa Kohtunike Konsultatiivnõukogu tegus aasta ning arutletakse kohtunike koolituse tulemuste hindamise teemal. Aastaraamatu viimases peatükis saame ülevaate ka 2024. aasta menetlusstatistikast.
Tänan siiralt autoreid ja toimetuskolleegiumit aastaraamatusse panustamise eest. Head ja kaasahaaravat lugemist!