Külli Luha
Justiits- ja Digiministeeriumi kohtute talituse analüütik
2025. aastal saabus maakohtutesse lahendamiseks 37 538 tsiviilasja (6,5% rohkem kui 2024. aastal) ja 31 120 maksekäsu kiirmenetlusasja (34,3% vähem kui 2024. aastal); kriminaalmenetlusasju jõudis kohtusse 10 498[1], neist kriminaalasju 3313 (6,3% rohkem kui 2024. aastal); väärteomenetlusasju oli 5160 (9,8% rohkem kui 2024. aastal).
Halduskohtutesse saabus lahendamiseks 3444 haldusasja (1,7% rohkem kui 2024. aastal).
Ringkonnakohtutesse saabus apellatsiooni- ja määruskaebemenetluses kokku 2820 tsiviilasja (4,6% rohkem kui 2024. aastal), 1764 haldusasja (3,7% vähem kui 2024. aastal), 1557 kriminaalmenetlusasja (10,3% rohkem kui 2024. aastal) ja 173 väärteomenetlusasja (8,1% rohkem kui 2024. aastal).
Esimese ja teise astme kohtute 2025. a menetlusstatistika täpsemad andmed, st saabunud ja lahendatud asjade pikem trend ning lahendatud asjade keskmise menetlusaja pikem trend menetlusliikide kaupa on avaldatud kohtute kodulehel.[3]
Tsiviilasjade lahendamine maa- ja ringkonnakohtutes
2025. a lahendati maakohtutes kokku 34 697 tsiviilasja, millest Harju Maakohtus 17 710 ehk 47,2% lahendatud asjade koguarvust, Tartu Maakohtus 10 137 ehk 27,0%, Viru Maakohtus 4924 ehk 13,1% ja Pärnu Maakohtus 4747 ehk 12,7%. Asjade lahendamise jõudlus oli kõikides maakohtutes negatiivne (keskmiselt 92%), st kohtusse saabus asju rohkem, kui lahendati.
Hagimenetluses lahendati kokku 15 659 tsiviilasja, millest valdava enamuse moodustasid võlaõiguse asjad. Enim lahendati maakohtutes tarbijakrediidilepingute asju (4145 asja ehk 26,5% hagimenetluse asjade koguarvust), laenu- ja krediidilepingute asju (1102 asja ehk 7,0%) ja kasutuslepingute asju (1601 asja ehk 10,2%). Alltoodud joonisel on esitatud hagimenetluse asjade täpsem jaotus.
Hagita menetluses lahendati maakohtutes kokku 19 038 tsiviilasja, enim lahendati isiku haiglasse paigutamise asju (3167 asja ehk 16,6% hagita asjade koguarvust) ja piiratud teovõimega täisealisele isikule eestkoste määramise ja pikendamise asju (2364 asja ehk 12,4%). Hagita menetluse asjade täpsem jaotus on ära toodud järgmisel joonisel.
Lahendatud tsiviilasjade üldine keskmine menetlusaeg maakohtutes oli 129 päeva. Maakohtute võrdluses erines keskmine menetlusaeg 35 päeva, ulatudes 107 päevast Tartu Maakohtus 142 päevani Harju Maakohtus.[4]
Kõige pikemad on sisuliselt lahendatud hagiasjade menetlused. Maakohtutes kokku lahendati sisuliselt 3222 tsiviilasja keskmise menetlusajaga 385 päeva. Hagita menetluste keskmine menetlusaeg on 77 päeva. Täpsema ülevaate keskmisest menetlusajast annab alltoodud tabel.
Kompromissi kinnitamisega lõpetati 2758 menetlust ehk u 8% lahendatud asjade koguarvust (valdavalt võlaõiguse, elatise ja hooldusõiguse asjades).
Maakohtute keskmist menetlusaega pikema perioodi jooksul näitab joonis 7.
Kirjalikus menetluses lahendati 2025. aastal 82,5% tsiviilasjadest. Kuigi kirjaliku menetluse osakaal maakohtuti mõnevõrra erineb, on sisuline jaotus kõikides kohtutes sarnane. Kõige suurem on kirjaliku menetluse osakaal rahvusvahelise õigusabi asjades (99% lahendatud asjadest lahendatakse kirjalikus menetluses), ühinguõiguse asjades (95%) ja võlaõiguse asjades (90%). Kõige väiksem on kirjaliku menetluse osakaal füüsilise isiku maksejõuetuse (48%), tööõiguse (54%) ja perekonnaõiguse asjades (61%).
2025. aastal oli maakohtutes järelevalvemenetlusi 12 904, millest suurima osakaalu (u 65% järelevalvemenetluste koguarvust) moodustavad piiratud teovõimega täisealise ja alaealise isiku eestkostja tegevuse üle toimuvad järelevalvemenetlused, järgmise suure valdkonna moodustavad füüsilise isiku pankrotimenetluse järelevalvemenetlused (u 17%). Detailsema ülevaate järelevalvemenetluste arvust liigiti annab juuresolev tabel.
Maksekäsu kiirmenetluses lahendati 2025. aastal 34 866 menetlust keskmise menetlusajaga 60 päeva. Nii, nagu viimastel aastatel on vähenenud saabunud maksekäsu kiirmenetluse asjade arv, on vähenenud ka lahendatud maksekäsu kiirmenetluse asjade arv, võrreldes 2024. aastaga oli neid 31,7% vähem ja võrreldes 2023. aastaga 35,4% vähem, kusjuures vähenemine on toimunud tarbijakrediidi nõuete arvelt (2025. a lahendati tarbijakrediidinõudeid 58,0% vähem kui 2023. a). Täpsema ülevaate 2025. aastal lahendatud asjade aluseks olnud nõuete jaotusest annab joonis 8.
Elatise nõudes lahendati 2025. aastal maksekäsu kiirmenetlusi 932 (keskmine menetlusaeg 39 päeva), millest 397 esitatud avaldust rahuldati, 344 anti üle hagimenetlusse, 12 avaldust jäeti rahuldamata ning 179 lõpetati.
Võlanõudes lahendati 2025. aastal maksekäsu kiirmenetlusi 33 934 (keskmine menetlusaeg 60 päeva), millest 21 451 esitatud avaldust rahuldati, 7497 anti üle hagimenetlusse, 750 avaldust jäeti rahuldamata ning 4236 lõpetati.
Ringkonnakohtutes lahendati kokku 2609 tsiviilasja (võrreldes 2024. aastaga 1,66% vähem), millest 1844 apellatsioon- ja määruskaebust lahendati Tallinna Ringkonnakohtus ja 795 Tartu Ringkonnakohtus. Asjade lahendamise jõudlus mõlemas ringkonnakohtus oli negatiivne, Tallinna Ringkonnakohtus 92% ja Tartu Ringkonnakohtus 95%. Arvestamata menetluse tüüpi ringkonnakohtus[5], moodustasid suurima osakaalu võlaõigusasjad (832 tsiviilasja ehk 31,9% lahendatud asjade koguarvust), perekonnaasjad (390 asja ehk 14,9%) ja asjaõiguse asjad (212 asja ehk 8,1%). Ringkonnakohtutes lahendatud tsiviilasjade täpsemat sisulist jaotust kajastab alltoodud joonis.
Ringkonnakohtutes lahendati apellatsioonimenetluses tsiviilasjad keskmiselt 243 päevaga (Tallinna Ringkonnakohtus 263 ja Tartu Ringkonnakohtus 189 päevaga) ning määruskaebemenetluses keskmiselt 109 päevaga (Tallinna Ringkonnakohtus 125 ja Tartu Ringkonnakohtus 75 päevaga).[6]
Ringkonnakohtutes vaadati läbi 4,8% maakohtutes lahendatud tsiviilasjadest. Ringkonnakohtutes lahendatud tsiviilasjade sisulised tulemused[7] on järgnevad:
Süüteoasjade lahendamine maa- ja ringkonnakohtutes
Maakohtutes lahendati 15 365 süüteomenetlusasja, neist 10 401 kriminaal- ja 4964 väärteomenetluses. Harju Maakohtus lahendati 43,4% süüteoasjadest, Tartu Maakohtus 22,9%, Viru Maakohtus 20,0% ja 13,8% Pärnu Maakohtus. Harju Maakohtus lahendati 4255 kriminaalmenetlusasja ja 1907 väärteomenetlusasja, Pärnu Maakohtus vastavalt 1216 ja 902, Tartu Maakohtus 2286 ja 1229 ning Viru Maakohtus 2144 kriminaalmenetlus- ja 926 väärteomenetlusasja. Kriminaalmenetlusasjade lahendamise jõudlus oli Harju ja Viru maakohtus positiivne (100%) ning Pärnu ja Tartu maakohtus napilt negatiivne (98%), st viimastes saabus asju kohtusse rohkem, kui lahendati. Väärteomenetlusasjade lahendamise jõudlus jäi kõikides maakohtutes alla 100%: Harju Maakohtus 98%, Pärnu Maakohtus 95%, Tartu Maakohtus 96% ja Viru Maakohtus 93%.
Üld- ja lihtmenetluses lahendati kriminaalasju maakohtutes kokku 3182 (20,7% lahendatud süüteoasjade koguarvust), eeluurimiskohtuniku asju lahendati 3272 ehk 21,3%, olulise töölõigu moodustasid väärteomenetluse täitmise asjad, mida lahendati 3176 (20,7%). Täpsem jaotus on esitatud alltoodud joonisel.
Arvuliselt kõige väiksema, kuid töömahult suurima osakaaluga on üldmenetlusasjad, mida lahendati maakohtutes kokku 228 (keskmise menetlusajaga 263 päevaga). Lihtmenetluse eri liikides lahendati maakohtutes kokku 2952 kriminaalasja keskmise menetlusajaga 38 päeva. 2025. aastal lahendatud kriminaalasjade keskmine menetlusaeg maakohtute kaupa on ära toodud järgmises tabelis.[8]
Üldmenetluses sisuliselt lahendatud[9] kriminaalasjade keskmist menetlusaega pikema perioodi vältel näitab juuresolev tabel.
Ligikaudu 30% lahendatud kriminaalasjadest moodustasid liikluskuriteod, 18% isikuvastased kuriteod ja 16% varavastased kuriteod.[10] Alaealise menetlusosalisega (kas süüdistatava või kannatanuga) kriminaalasjade osakaal lahendatud asjade koguhulgas moodustas u 9%.
Maakohtutes lahendati kokku 3272 eeluurimiskohtuniku asja, millest enamuse ehk 61,2% moodustasid läbiotsimis- ja vahistamistaotlused (vastavalt 1307 ja 702 lahendatud taotlust). Kui vahistamistaotlused lahendati saabumise päeval, siis läbiotsimistaotlused lahendati keskmiselt 1,5 päevaga. Eeluurimiskohtuniku asjade täpsemast jaotusest 2025. aastal annab ülevaate all olev joonis.
Maakohtutes lahendati kokku 2599 täitmiskohtuniku asja, millest suurima osa ehk 34,6% moodustasid süüdimõistetu tingimisi ennetähtaegselt vangistusest vabastamise asjad. Kokku 900 asja keskmine menetlusaeg oli 41 päeva. Ka täitmiskohtuniku asjade täpsemast jaotusest 2025. aastal annab ülevaate joonis.
Ringkonnakohtutes lahendati kokku 1525 süüteoasja (võrreldes 2024. aastaga 6,3% rohkem), millest 753 Tallinna Ringkonnakohtus ja 772 Tartu Ringkonnakohtus. Apellatsioonimenetluses lahendati kriminaalasju ringkonnakohtutes kokku 305 (153 Tallinna ja 152 Tartu ringkonnakohtus) keskmise menetlusajaga 72 päeva.[11] Väärteomenetlusasju lahendati ringkonnakohtutes 166. Süüteoasjade lahendamise jõudlus oli mõlemas ringkonnakohtus 99%. Arvestamata ringkonnakohtu menetluse tüüpi, moodustasid suurima osakaalu täitmiskohtuniku asjad (643 asja ehk 32,3% ringkonnakohtus lahendatud süüteomenetlusasjade koguarvust), eeluurimiskohtuniku asjad (291 ehk 22,0%) ja üldmenetlusasjad (250 ehk 12,9%). Ringkonnakohtusse saabunud süüteomenetlusasjade täpsemat sisulist jaotust kajastab joonis 14.
Ringkonnakohtutes vaadati läbi 11,6% maakohtutes lahendatud kriminaalmenetlusasjadest. Ringkonnakohtutes lahendatud asjade sisulised tulemused[12] tabeli kujul kokku võetuna on järgmised:
Haldusasjade lahendamine haldus- ja ringkonnakohtutes
Halduskohtutes lahendati 3142 haldusasja (võrreldes 2024. aastaga 6,6% vähem), sh Tallinna Halduskohtus 1858 (võrreldes 2024. aastaga 9,2% vähem) ja Tartu Halduskohtus 1284 haldusasja (2,7% vähem). Haldusasja sisust lähtuvalt lahendati enim korrakaitse asju (36,0% haldusasjade koguarvust ehk 1131 asja). Haldusasjade täpsem jaotus on näidatud juuresoleval joonisel.
Lahendatud haldusasjade üldine keskmine menetlusaeg halduskohtutes oli 142 päeva.[13] Kirjalikus menetluses lahendati 88,2% asjade koguarvust; Tallinna Halduskohtus oli see osakaal 81,6%, Tartu Halduskohtus aga koguni 97,7%.
Halduskohtutes lahendatud asjade peamised sisulised tulemused ja lahendamise keskmise menetlusaja võtab kokku järgnev tabel.
Ringkonnakohtutes lahendati kokku 1716 haldusasja (võrreldes 2024. aastaga 3,6% rohkem), neist 988 Tallinna Ringkonnakohtus ja 728 Tartu Ringkonnakohtus. Asjade lahendamise jõudlus ringkonnakohtutes oli keskmiselt 97%, Tallinna Ringkonnakohtus oli see 100% ja Tartu Ringkonnakohtus 94%. Arvestamata ringkonnakohtu menetluse tüüpi[14], moodustasid suurima osakaalu korrakaitseasjad (702 asja ehk 40,9% lahendatud asjade koguarvust), rahvastikuasjad (182 asja ehk 10,6%) ja sotsiaalõiguse asjad (154 asja ehk 9,0%). Alltoodud joonisel kajastub ringkonnakohtutes lahendatud haldusasjade täpsem sisuline jaotus.
Ringkonnakohtutes lahendati apellatsioonimenetluses haldusasjad keskmiselt 399 päevaga, sh Tallinna Ringkonnakohtus 453 päevaga ja Tartu Ringkonnakohtus 262 päevaga. Määruskaebemenetluse keskmine menetlusaeg oli 40 päeva (Tallinna Ringkonnakohtus 47 päeva ja Tartu Ringkonnakohtus 33 päeva).[15]
Ringkonnakohtutes vaadati läbi 38,9% halduskohtutes lahendatud asjadest. Ringkonnakohtutes lahendatud haldusasjade sisulised tulemused[16] näevad tabelina välja nii:
____________________________
[1] Taustainfo. Kuritegevuse statistika. – Kuritegevus 2025. Kriminaalmenetlusasjadena käsitatakse kõiki kriminaalkohtumenetluses maakohtutesse saabuvaid asju, mis jagunevad järgmiselt: eeluurimiskohtuniku asjad, täitmiskohtuniku asjad, kokkuleppemenetlusasjad, lühimenetlusasjad, käskmenetlusasjad, üldmenetlusasjad, psühhiaatrilise sundravi kohaldamise asjad, rahvusvahelise koostöö asjad ja riigi õigusabi asjad.
[2] Kajastatud on maakohtutesse esitatud tsiviilasjade koguarv (välja on jäetud järelevalvemenetlused) ja Pärnu Maakohtu Haapsalu kohtumajja esitatud maksekäsu kiirmenetlusasjad.
[3] Kohtustatistika pikema perioodi ülevaade menetlusliikide kaupa.
[4] Keskmise menetlusaja trend on vaadeldav kohtute veebis: leht „Tsiviilasjad maakohtus“, andmed seisuga 01.01.2026.
[5] Taustainfo. Menetluse tüübid ringkonnakohtus on apellatsioonimenetlus ja määruskaebemenetlus. Viimase puhul ei ole eristatud I astme kohtu lõpplahendile esitatud määruskaebust ja I astme kohtu menetlust korraldavale määrusele esitatud määruskaebust.
[6] Keskmise menetlusaja trend on vaadeldav kohtute veebis: leht „Tsiviilasjad ringkonnakohtus“, andmed seisuga 01.01.2026.
[7] Taustainfo. Tabelis kajastatud I astme kohtu lahendite tulemused ringkonnakohtus on arvutatud maakohtus 2025. a lahendatud asjadest.
[8] Keskmise menetlusaja trend on vaadeldav kohtute veebis: leht „Kriminaalmenetlusasjad maakohtus“, andmed seisuga 01.01.2026.
[9] Joonisel toodud andmed kajastavad kriminaalasju, milles süüdistatavad on kas süüdi või õigeks mõistetud.
[10] Eri liiki kuriteod võivad olla eraldi kriminaalmenetluste esemeks, kuid ühe ja sama kriminaalmenetluse esemeks võivad olla ka eri liiki kuriteod.
[11] Keskmise menetlusaja trend on vaadeldav kohtute veebis: leht „Kriminaal- ja väärteomenetlusasjad ringkonnakohtus“, andmed seisuga 01.01.2026.
[12] Taustainfo. Tabelis kajastatud I astme kohtu lahendite tulemused ringkonnakohtus on arvutatud maakohtus 2025. a lahendatud asjadest.
[13] Keskmise menetlusaja trend on vaadeldav kohtute veebis: leht „Haldusasjad halduskohtus“, andmed seisuga 01.01.2026.
[14] Taustainfo. Menetluse tüübid ringkonnakohtus on apellatsioonimenetlus ja määruskaebemenetlus. Viimaste puhul pole eristatud I astme kohtu lõpplahendile esitatud määruskaebust ja I astme kohtu menetlust korraldavale määrusele esitatud määruskaebust.
[15] Keskmise menetlusaja trend on vaadeldav kohtute veebis: leht „Haldusasjad ringkonnakohtus“, andmed seisuga 01.01.2026.
[16] Taustainfo. Tabelis kajastatud I astme kohtu lahendite tulemused ringkonnakohtus on arvutatud halduskohtus 2025. a lahendatud asjadest.