Eetikanõukogu otsused 2025. aastal

Andra Pärsimägi
eetikanõukogu esimees, Tartu Ringkonnakohtu kohtunik

Sissejuhatus

Kohtunike eetikanõukogu alustas tegevust 2019. aastal, kui kohtunike korraline täiskogu võttis 8. veebruaril vastu otsuse kohtunike eetikakoodeksi muutmise kohta ja täiendas eetikakoodeksit uue alajaotusega „Kohtunike eetikanõukogu“. Nõukokku kuuluvad kohtunike täiskogu valitud viis kohtunikku, kelle hulgas võib olla emeriitkohtunikke. Nõukogu liikme volituste kestus on kolm aastat.[1]

Eetikanõukogu esimesse koosseisu valiti Henn Jõks, Uno Lõhmus, Kaire Pikamäe, Meelis Eerik ja Tiit Kullerkupp. Kuna kandidaate oli rohkem kui loodavas eetikanõukogus kohti ja kaks kandidaati said võrdselt hääli, siis osutus Tiit Kullerkupp valituks täiskogu otsuse alusel toimunud liisuheitmise teel.[2]

Alates 5. juunist 2025 kuuluvad eetikanõukogusse järgmised liikmed: Kaupo Paal (Riigikohus, tsiviilkolleegiumi esimees), Liivi Loide (endine Tartu Maakohtu esimees, emeriitkohtunik), Katre Poljakova (Harju Maakohus, perekonna- ja alaealiste osakond, süüteokohtunik), Gerty Pau (Tartu Maakohus, tsiviilosakonna kohtunik) ja Andra Pärsimägi (Tartu Ringkonnakohus, tsiviilkolleegiumi liige); viimane täidab ka eetikanõukogu esimehe ülesandeid.

Alates 2022. aastast avaldab eetikanõukogu kord aastas oma tegevusest ülevaate Kohtute aastaraamatus.[3]

Eetiline raamistik

Kohtud töötavad inimeste kaitseks, õigusrahu tagamiseks ja õigusriigi hüvanguks. Kohtute väärtused on asjatundlikkus, usaldusväärsus ja sõltumatus. Eesti kohtunikud järgivad Bangalore’i põhimõtetes sõnastatud väärtusi, milleks on sõltumatus, erapooletus, ausameelsus, kõlbeline laitmatus, võrdsus, asjatundlikkus ja hoolsus.[4] Väärtustest juhindumine aitab kohtunikul teha oma tööd hästi ja puhta südametunnistusega ka olukorras, kus kohtusüsteemi juhtijatel puudub tulevikuvisioon ja süsteemi soovitakse lakkamatult reformida.

Kohtunikud kehtestasid eetikakoodeksi, pidades silmas, et kohtu missiooniks on olla rahva teenistuses, ja tunnetades kohtunikel lasuvat kõrget moraalset ja õiguslikku vastutust. Eetikakoodeks aitab hoida kohtunike käitumise head tava ja on abiks eetiliste dilemmade lahendamisel. Eetikakoodeks väärtustab kohtunikuametit ja kannab endas kohtunike ühist arusaamist kohtuniku ametistandarditest.

Eetikanõukogu tegevus

2025. aasta märtsis toimus eetika koolitus alustavatele kohtunikele uues formaadis, eetikapäevana, kus põhirõhk oli grupiaruteludel. Koolitusel arutleti kohtuniku professiooni ja väärtuste üle. Toimusid mõtteharjutused, kus lahendati kohtunikuametis esinevaid eetilisi dilemmasid, mille hulka kuulusid menetluses tekkivad küsimused, kohtuniku kõrvaltegevused, eraelulised piirangud, sotsiaalmeedia kasutamine ja suhted kolleegidega. Vahetati kogemusi ja häid ideid, kuidas ebaeetilist käitumist ära tunda, kuidas seda ennetada ning kellelt saab kohtunik abi ja toetust keerukates olukordades. Osales 15 alustavat kohtunikku, keda toetasid mõned kogenud kohtunikud. Eetikapäeva arutelusid suunas eetikanõukogu esimees.

2025. aasta novembris kutsus Euroopa Liidu nõuandemissioonis (EUAM) töötav Soome ringkonnakohtunik A. Välimäki eetikanõukogu osalema Ukraina toetamiseks toimuvas aruteluklubis. Aruteluklubis osalevad kohtunikud Ukrainast ja Euroopa Liidu riikidest, koos arutatakse kohtusüsteemi, õigusemõistmise, õigusriigi põhimõtete, kohtueetika ja õigusalase koostöö võimaluste üle. Aruteluklubi eesmärk on tugevdada Ukraina kohtunike sidemeid kolleegidega mujal Euroopas ning jagada teiste Euroopa riikide kohtunike väärtuspõhimõtteid ja tutvustada ametistandardit. Aruteluklubiga liitus eetikanõukogu liige Katre Poljakova.

2025. aastal esitati nõukogule seitse päringut, nõukogu kogunes täies koosseisus kolmele istungile, arvamuste koostamiseks kasutati ka kirjalikku menetlust. Nõukogul on kaalutlusõigus otsustada, kas piirduda personaalse vastuse andmisega või koostada pöördumise peale arvamus või soovitus. Viimastest on nõukogu soovitus eetikakoodeksi järgi üldisema mõjuulatusega, kuid samaväärselt arvamusega ei anna ka soovitus siduvaid ega kohustuslikke juhiseid (eetikakoodeksi p 34).

Kohtunik võib nõukogult eelkõige küsida arvamust teda puudutava küsimuse kohta. Mitme 2025. aastal eetikanõukogule esitatud päringu puhul ei soovinud päringu esitaja siiski nõukogu arvamust teda puudutavale küsimusele (arvamused nr 4/2025 ja 5/2025). Kuigi esitatud küsimustel võib olla üldisem mõjuulatus, ei koostanud nõukogu soovitusi, kuidas küsimustes püstitatud olukordades käituda, vaid piirdus nõukogu arvamuses seisukoha väljendamisega.

Nõukogu on seisukohal, et eetikakoodeksist ei tulene keeldu eetikanõukogu poole pöörduda ka isikul, kes ei ole kohtunik. 2025. aastal pöördus nõukogu poole isik, kes osales samal ajal kohtumenetluses. Menetluses olevates asjades nõukogu siiski arvamust ei anna, vaid edastab avalduse, milles juhitakse tähelepanu kohtuniku vääritule käitumisele või muule eetikanormide rikkumisele, faktide kontrollimiseks ja/või distsiplinaarmenetluse alustamiseks, kohtuniku teenistuskohaks oleva kohtu esimehele.[5]

Nõukogu koostas 2025. aastal 5 arvamust, mis on avaldatud Riigikohtu veebilehel.

• Kohtunike eetikanõukogu arvamus nr 1/2025

Kas kohtunikueetika nõuetega on kooskõlas see, kui kohtunik ütleb tsiviilasjas enne otsuse tegemist pooltele selgelt välja, kuidas ta kavatseb vaidluse lahendada?

Arvamuse koostamine jäi jaanuarisse 2025, mil koostati veel 2024. aasta kohtute aastaraamatut, ja kuna tegemist oli olulise teemapüsitusega, on seda käsitletud juba 2024. aasta eetikanõukogu aasta kokkuvõttes.[6]

• Kohtunike eetikanõukogu arvamus nr 2/2025[7]

Kas kohtunikueetika põhimõtetega on kooskõlas see, kui kohtunik on osaühingu enamus- või ainuosanikuks? Kuidas kohtute seaduse § 49 lg 2 p 3 tuleks tõlgendada?

Eetikanõukogu käsitles esitatud küsimust seaduste (kohtute seadus ja äriseadustik) ja eetikakoodeksi väärtuspõhimõtete koosmõjus.

Eetikanõukogu arvates võib ainu- või enamusosaluse omamine olla kohtuniku ametikohustuste täitmisele sama mõjuulatusega kui ametiväline töötamine. Eetikanõukogu soovitas kohtunikul oma ainu- või enamusosalusest igal üksikjuhul kohtu esimeest teavitada ning arvestada tema seisukohaga.

Kohtute seadus (§ 49 lg 2 p 3) ei keela kohtunikul olla osaühingu enamus- või ainuosanik. Täis- ja usaldusühingu puhul osaleb osanik ühingu juhtimises, st osanikud kuuluvad juhatust asendavasse organisse. Seega ei saa kohtunik olla täis- ja usaldusühingu osanik. Ainu- või enamusosaniku õiguste ja kohustuste kandmine võib tekitada kohtunikul nii huvide kui rollikonflikti. Eetikanõukogu oli arvamusel, et kuigi seadus ei keela kohtunikul osaühingus enamus- ega ainuosanikuks olemist, tuleks kohtunikul kaaluda järgmisi asjaolusid:
– kas osaühingu enamus- või ainuosanikuks olemine ei või kasvõi näiliselt seada ohtu kohtunikkonna ausameelsuse ja sõltumatuse mainet;
– kas osaühing järgib hea käitumise ja ausa äritegevuse tavasid;
– kas ainu- või enamusosalusest tulenevad õigused ja kohustused ei takista kohtuniku ametikohustuste hoolsat ja korrakohast täitmist ega või kaasa tuua korruptsiooniohtu või huvide konflikti?

• Kohtunike eetikanõukogu arvamus nr 3/2025[8]

Kas kohtunikul on lubatud kandideerida parteituna kohaliku omavalitsuse (KOV) volikogu ja Riigikogu valimistel? Kas on lubatud olukord, kus kohtunik oleks kohalike valimiste ajal parteituna ühe erakonna linnapea kandidaadiks ning alles kohalike omavalitsuste valimise järgselt linnapeaks asumise ettepaneku saamisel otsustaks, kas võtta ettepanek vastu ja loobuda kohtunikutööst või jätkata kohtunikuna ja antud ettepanekust loobuda?

Kohtunike eetikanõukogu oli seisukohal, et kohtuniku kandideerimine KOV-i ja Riigikogu valimistel, samuti erakonna või valimisliidu linnapea kandidaadina ülesseadmiseks nõusoleku andmine ei ole kooskõlas kohtunike eetikanormidega. Kohtute seadus sätestab, millistele ametikohtadele võib kohtunik kandideerida ja mis juhtudel kohtuniku volitused peatuvad. Kandideerimist Riigikogu ega kohaliku omavalitsuse võimuorganitesse ei ole seadusandja reguleerinud. Kohus peab toimima seadusandlikust ja täidesaatvast võimust sõltumatult. KOV‑i või Riigikogu valimistel kandideerimine on oma olemuselt aktiivne poliitiline tegevus, mis eeldab muuhulgas enda poliitiliste seisukohtade ja hoiakute avaldamist, seda ka erakonda või valimisliitu mittekuuluvalt parteitult kandidaadilt. Selline tegevus toob kaasa huvide konflikti ohu ja võib hakata segama kohtuniku tegevust õigusemõistmisel. Kohtunik peab mitte üksnes olema vaba ebasobivatest sidemetest täidesaatva ja seadusandliku võimuga ning nende võimude mõjust, vaid ta peab näima neist vabana ka mõistlikule kõrvalseisjale (Bangalore’i põhimõtete p 1.3).

• Kohtunike eetikanõukogu arvamus nr 4/2025[9]

Kui kohtutöötaja (nt kohtujurist või istungisekretär) on pool või menetlusosaline tsiviilõiguslikus vaidluses, kas siis oleks õige, et:
– vaidluse lahendab sama kohtumaja kohtunik, kelle menetlusgruppi töötaja ei kuulu (eeldusel, et kohtunikul ei ole töötajaga tihedat isiklikku sidet);
– vaidluse lahendab sama kohtu teise kohtumaja kohtunik;
– vaidlus antakse kohtualluvuse muutmise korras lahendamiseks teisele kohtule?

Eetikanõukogul ei ole pädevust anda ainuõiget juhist, kuidas esitatud küsimuse korral käituda, kuid viimane pakutud variantidest – asja andmine teisele kohtule – peab olema eriliselt põhjendatud.

See, kui kohtunik ja menetlusosaline töötavad samas kohtus, ei ole menetlusseadustikus otsesõnu nimetatud taandumise alus. Seega saab menetlusseadustikust tulenevalt olla taandamise kaalumise aluseks muu asjaolu, mis annab alust kahelda kohtuniku erapooletuses (tsiviilkohtumenetluse seadustiku § 23 p 7). Eetikakoodeks võib olla abiks muu asjaolu sisustamisel.

Olukorras, kus kohtutöötaja on tsiviilasjas menetlusosaline, ei saa küsimus olla selles, kas kohtunik läheneb asja lahendamisele ka tegelikult erapoolikult. Eetiline kohtunik on sedavõrd professionaalne, et teda ei saa asja lahendamisel mõjutada see, kui tal tuleb lahendada samas kohtumajas töötava teise menetlusgrupi sekretäri, kohtujuristi või referendi kohtuasja. Eetikanõukogu leidis eeltoodule tuginedes, et üksnes samas kohtumajas töötamine ei ole huvide konflikti aluseks, seega olukorda, kus töötaja isiklikud huvid lähevad vastuollu kohtuniku kohustusega lahendada kohtuasi erapooletult, esinema ei peaks.

Kohtumenetluse seisukohalt hõlmab huvide konflikt aga ka asjaolusid, mille korral informeeritud ja mõistlik kõrvalseisja mõistlikult tajuks (või võiks tajuda) konflikti. Kui kohtutöötaja on menetlusosaline, siis tuleb arvestada kõiki asjaolusid, sh kohtu ja kohtumaja suurust, asukohta, töötamise staaži jm.

Kohtuniku taandamise korral ei ole kohane asja meelevaldne ümberjagamine, vaid järgida tuleb asjade jagamise üldisi põhimõtteid. Kui esineb tegelik huvide konflikt või muu taandamise alus, siis eelnevalt menetlusosalisi teavitada ei ole vaja. Kui tegemist on olukorraga, kus kohtunik võib näida erapoolik, st kus informeeritud ja mõistlikul kõrvalseisjal võib see, et kohtunik arutab oma kolleegi tsiviilasja, tekitada täiendavalt esinevate asjaolude tõttu mõistliku kartuse, et kohtunik võib olla kallutatud, siis tuleks esimesel võimalusel kõiki menetlusosalisi kohtuniku ja menetlusosalise tööalasest positsioonist ja alluvussuhtest teavitada ja vajadusel menetlusosalistega arutada, kas kohtuniku taandamise alused on olemas.

• Kohtunike eetikanõukogu arvamus nr 5/2025[10]

Kas kohtunik võib saada Eesti Advokatuuri aukohtu liikme ülesannete täitmise eest tasu?

Eetikanõukogu hinnangul tuleb kõnealusele küsimusele vastates lähtuda sellest, et kuigi kohtute seaduse § 49 lg-ga 1 kehtestatakse kohtunikele laiaulatuslikud ametikitsendused, tuleneb kohtunikele kohustusi viidatud sätte kõrval ka teistest seadusesätetest. Nii näeb kohtute seaduse § 38 lg 3 p 8 ette kohustuse, et keegi kohtunikest peab kuuluma Eesti Advokatuuri aukohtusse. Eesti Advokatuuri aukohtu liikmeks olek tähendab kõikide aukohtu liikme õiguste kandmist ja kohustuste täitmist. Seega, kui Eesti Advokatuuri aukohtu liikmetele makstakse tasu, ei lähe eetikareeglitega vastuollu see, kui vastavat tasu saab ka aukohtu kohtunikust liige.

Analoogne päring esitati eetikanõukogule advokatuuri kutsesobivuskomisjoni liikmele tasu maksmise lubatavuse kohta. Nõukogu ei esitanud seisukohta, selgitades, et analoogia alusel saab nõukogu arvamust 5/2025 laiendada kõikidele KS § 38 lg 3 p-s 8[11] nimetatud valitud organitele eeldusel, et kõiki liikmeid koheldakse samaväärselt.

____________________________

[1] Kohtunike eetikakoodeks p-d 33-40. – https://www.riigikohus.ee/sites/default/files/elfinder/Lisa_5_kohtunike_t%C3%A4iskogu%20otsus.pdf (22.01.2026).
[2] Hääletusprotokoll on kättesaadav Riigikohtu kodulehel: https://www.riigikohus.ee/sites/default/files/elfinder/Lisa_nr_1_h%C3%A4%C3%A4letusprotokoll.pdf (22.01.2026).
[3] https://aastaraamat.riigikohus.ee/category/aasta-2022/iv-aasta-kokkuvotted-2022/ (22.01.2026).
[4] https://www.riigikohus.ee/et/kohtunike-omavalitsuskogud/kohtunike-eetikanoukogu (22.01.2026).
[5] Vt ka https://aastaraamat.riigikohus.ee/eetikanoukogu-2024-aastal/ (22.01.2026).
[6] Samas.
[7] Vt lähemalt https://www.riigikohus.ee/sites/default/files/3.%20V%C3%A4lisveebi%20sisu%20materjalid/Eetikan%C3%B5ukogu/KOHTUNIKE%20EETIKAN%C3%95UKOGU%20ARVAMUS%20nr%202.pdf (22.01.2026).
[8] Vt lähemalt https://www.riigikohus.ee/sites/default/files/3.%20V%C3%A4lisveebi%20sisu%20materjalid/Eetikan%C3%B5ukogu/KOHTUNIKE%20EETIKAN%C3%95UKOGU%20ARVAMUS%20nr%203%202025.pdf (22.01.2026).
[9] Vt lähemalt https://www.riigikohus.ee/sites/default/files/3.%20V%C3%A4lisveebi%20sisu%20materjalid/Eetikan%C3%B5ukogu/Kohtunike_eetikanoukogu_arvamus_nr_4_2025.pdf (22.01.2026).
[10] Vt lähemalt https://www.riigikohus.ee/sites/default/files/3.%20V%C3%A4lisveebi%20sisu%20materjalid/Eetikan%C3%B5ukogu/Kohtunike%20eetikan%C3%B5ukogu%20arvamus%20nr%205%20(detsember%202025).pdf (22.01.2026).
[11] Kohtute seaduse § 38 lg 3 p 8 kohaselt valib kohtunike täiskogu Eesti Advokatuuri aukohtu ja kutsesobivuskomisjoni, prokuröride konkursi- ja distsiplinaarkomisjoni, Notarite Koja aukohtu ning Kohtutäiturite ja Pankrotihaldurite Koja metoodikakomisjoni kohtunikest liikmed ja asendusliikmed.