Karin Leichter-Tammisto
Riigikohtu esimehe nõunik

 

Koosseis ja istungid

Kohtute haldamise nõukoda (KHN) on kohtusüsteemi juhtimiseks kokku kutsutud nõuandev kogu, mis haldab koostöös Justiits- ja Digiministeeriumiga esimese ja teise astme kohtuid. Kohtute seaduse (KS) kohaselt on KHN-i pädevuses nõusolekute ja seisukohtade andmine, samuti arvamuse avaldamine kohtuid ja kohtunikke puudutavates küsimustes. Lisaks koostab KHN seaduses reguleerimata olukordade kohta juhiseid ja soovitusi, mis aitavad tagada õigusemõistmise korrakohase toimimise või kohtute ühetaolise lähenemise.

2025. aastal olid KHN-i kohtunikest liikmeteks Merit Helm Harju Maakohtust, Kristjan Siigur (kes valiti KHN-i liikmeks halduskohtunikuna, kuid kes praegu on Tallinna Ringkonnakohtu esimehe ametis), Tallinna Ringkonnakohtu kohtunik Virgo Saarmets, Tartu Ringkonnakohtu kohtunik Tanel Saar ja riigikohtunik Ivo Pilving; asendusliikmed olid Anu Uritam Harju Maakohtust, Sten Lind Tallinna Ringkonnakohtust ja Juhan Sarv Riigikohtust. Veel kuuluvad KHN-i peaprokurör, kelleks oli aasta alguses Andres Parmas ning alates 2. aprillist 2025 Astrid Asi, Eesti Advokatuuri esimees Imbi Jürgen (kuni 2025. aasta maini esindas advokatuuri vandeadvokaat Toomas Vaher), õiguskantsler Ülle Madise (keda asendas vanemnõunik Marju Agarmaa), Riigikogu põhiseaduskomisjoni esimees Ando Kiviberg, õiguskomisjoni esimees Madis Timpson ja asendusliikmena põhiseaduskomisjoni liige Anastassia Kovalenko-Kõlvart. Nõukoja tööd juhtis Riigikohtu esimees Villu Kõve. KHN-i istungitel toimunud aruteludes osalesid ka justiits- ja digiminister või tema nimetatud esindaja, kohtute esimehed ja direktorid.

Kodukorra järgi koguneb KHN korralisele istungile neli korda aastas, vastavalt vajadusele võib koguneda ka erakorraliselt. 2025. aastal peeti neli korralist ja üks erakorraline istung.[1] Kõik KHN-i istungite protokollid on kättesaadavad kohtute veebilehel.

Kohtuhaldusmudeli muutmine

Arutelud senise kohtuhaldusmudeli muutmise vajalikkusest ja võimalikkusest algasid 2023. aastal.[2] Riigikohtu esimees moodustas 19. oktoobri 2023 käskkirjaga töögruppi, mille ülesanne oli välja töötada ettepanekud selle kohta, kuidas eraldada kohtute haldamine täitevvõimust ja anda vastav pädevus kohtusüsteemile. Sellekohased ettepanekud formuleerusid esmalt väljatöötamiskavatsuseks[3] (VTK), seejärel kohtute seaduse ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise eelnõuks[4].

KHN-i 2024. aasta istungitel käsitleti eelnõule laekunud tagasisidet ja võeti seisukoht mitmes võtmeküsimuses, nagu näiteks uue kohtuhaldusorgani (esialgse eelnõu kohaselt kohtute haldus- ja arendusnõukogu, KHAN) koosseisu suhtes. Nii jõuti KHN-i 19. septembri 2024 istungipäeval konsensusele, et KHAN-i koosseisu peaks kuuluma Riigikohtu esimees, viis eri kohtuastmetest valitavat kohtunikku, justiits- ja digiminister või tema esindaja, kaks Riigikogu liiget, advokatuuri esindaja ning õiguskantsler.[5] Ühtlasi sai sellest istungist murdepunkt kohtuhaldusmudeli muutmise eelnõu edasisel käekäigul. Nimelt oli selleks ajaks teada, et kohtusüsteemile saavad osaks ulatuslikud eelarvekärped ja nendes tingimustes andis Justiits- ja Digiministeerium KHN-ile valida kolme variandi vahel, kuidas eelnõuga edasi minna.[6] KHN toetas võimalust, et lisaks kohtuhaldusmudeli muutmisele seotakse eelnõus esimese ja teise astme kohtud lahti täitevvõimust ja korraldatakse ümber põhiseaduslikuks institutsiooniks.[7]

2024. aasta detsembri istungil tõdes KHN, et endiselt pole veel selge, kui palju eelarvelisi vahendeid kohtuhaldusmudeli rakendamiseks kohtusüsteemile eraldatakse, kuidas jaotuvad eri kompetentsid täitevvõimu ja uue kohtuhaldusorgani vahel ning puudus eelnõu konkreetne rakendusplaan.[8]

20. detsembril 2024 saadeti kohtutele arvamuse avaldamiseks kohtuhaldusmudeli muutmise eelnõu muudetud kujul[9]. Tulenevalt eelnõule laekunud tagasisidest ja KHN-i ettepanekutest muudeti eelnõus KHAN-i koosseisu. Samuti sooviti eelnõuga anda KHAN-i pädevusse kohtute tööpiirkondade määramine, maa-, haldus- ja ringkonnakohtu kohtunike arvu ja jagunemise üle otsustamine ning kohtukantseleide kodukorra kehtestamine. Muudatustega nähti ette ka uus eelarvekorraldus, mille kohaselt esimese ja teise astme kohtud kaitseksid sarnaselt Riigikohtule iseseisvalt oma eelarvet Riigikogu rahanduskomisjonis.

KHN-i 2025. aasta esimesel istungil keskenduti peaasjalikult kohtuhaldusmudeli eelnõu tagasisidele.[10] Seati kahtluse alla seaduse jõustumisaeg – 1. mai 2025 –, mida peeti liigseks kiirustamiseks. KHN-i liikmete hinnangul ei võimaldanud selline tempo parlamentaarset arutelu ja, arvestades kehtivat kohtunike omavalitsusorganite liikmete valimise korda, ei peetud realistlikuks ka KHAN-i liikmete valimist kohtunike korralisel täiskogul. Rõhutati, et eelnõuga peaks kaasnema praktiline rakenduskava koos konkreetsete ajaraamidega. Veel juhiti tähelepanu sellele, et uus eelarveprotsess pole piisavalt läbimõeldud. Oluliseks peeti kontrolli kohtute infosüsteemi üle: kohtute haldamise üleandmisega peaks kaasnema ka infosüsteemide haldus koos selle arendamiseks vajalike eelarveliste vahenditega.  

KHN-i 2025. aasta esimesel istungil keskenduti peaasjalikult kohtuhaldusmudeli eelnõu tagasisidele. Seati kahtluse alla seaduse jõustumisaeg – 1. mai 2025 –, mida peeti liigseks kiirustamiseks.

2025. aasta aprillis Riigikogule esitatud kohtuhaldusmudeli muutmise eelnõus 632 SE[11] sätestati muudatuste etapiviisiline jõustumine. Seletuskirja[12] kohaselt pidid esmalt, 1. juunil 2025 jõustuma sätted, mis võimaldaksid kohtunike täiskogul valida KHAN-i liikmed. Seejärel, täpsemalt 1. oktoobril 2025 pidid järgnema KHAN-i tööle hakkamisega seotud muudatused. Viimaste muudatuste jõustumine kavandati 1. jaanuarile 2026, mil oli plaanis seni täitevvõimu pädevuses olevad kohtuhaldusülesanded anda üle uuele kohtuhaldusorganile. Ehkki 31. mail 2025 toimunud KHN-i istungi ajaks oli jõudnud KHN-i liikmeteni info, et Justiits- ja Digiministeerium on välja pakkunud seaduse jõustumiseks uue ajakava, millega lükati tähtaegu edasi, leiti kokkuvõtvalt siiski, et eelnõu on tehtud liiga kiiresti, selles on mitmeid küsimusi, mis vajaks veel läbimõtlemist, ning sellisel kujul ei tuleks seda Riigikogus vastu võtta.[13] Viimase kasuks rääkis seegi, et Riigikogule oli laekunud arvamus Tartu Ülikoolilt seisukohaga, et eelnõus pakutud kohtuhaldusmudeli muudatused võivad olla põhiseadusega vastuolus.

Kuivõrd eelnõu 632 SE teine lugemine Riigikogus katkestati, jõudsid septembris KHN-i lauale taas kord mitmed kohtuhaldusmudeli muutmise põhimõttelised küsimused:

  1. KHAN-i pädevus kohtute tööpiirkondade, kohtumajade asukohtade ja kohtunike üldarvu määramisel;
  2. eelarveprotsess ja kohtute võimalik nõrgenev eelarvepositsioon, kui täitevvõimu esindajat ei ole kohtute huve kaitsmas;
  3. KHAN-i koosseis – kas Riigikogu liikmed peaksid KHAN-i koosseisu kuuluma ja kas see on rahvusvaheliste soovitustega kooskõlas; kuivõrd on põhjendatud lahendus, et eelnõus ette nähtud üheteistkümnest liikmest on vaid viis kohtunike enda valitud kohtunikud; kas Riigikohtu esimees peaks KHAN-i kuuluma ja seda juhtima.

Sisuliselt jõuti nende küsimustega tagasi 2024. aasta septembrikuu istungil KHAN-i koosseisu kohta tehtud otsuste ning esimese ja teise astme kohtute põhiseadusliku institutsioonina käsitamise juurde. Kuna need küsimused tõusetusid vahetult enne KHN-i istungit Riigikogu põhiseaduskomisjonis, ei hakanud KHN ilma põhjaliku analüüsita nende suhtes seisukohta kujundama. KHN-i liikmetel puudus üksmeel, kas kohtunike arv peaks olema sätestatud seaduses. Samuti ei oldud ühel nõul, kas Riigikogu liikmed peaksid kuuluma KHAN‑i koosseisu. KHN-i liikmete seas oli nii neid, kes pidasid oluliseks, et parlamendiliikmed oleksid kohtusüsteemi probleemidega kursis ning samas infoväljas, kui ka neid, kelle arvates läheks nende osalemine KHAN-i kui otsustusorgani töös vastuollu Riigikogu liikme ameti ühitamatuse põhimõttega.

Enne 12. detsembri 2025. aasta istungit oli valminud kohtukorralduse eelnõu[14], millega reformitakse kogu kohtusüsteemi (kohtute liitmine, kohtunike spetsialiseerumine, kohtu eestseisuse loomine jm) ja millesse lisati ka kohtuhaldusmudeli muutmise sätted. Justiits- ja Digiministeerium koostas KHN-ile eelnõu 632 SE ja teiste kohtukorraldusmuudatuste kohta esitatud tagasiside põhjal ettepanekud[15], mille alusel plaaniti koostada taas kord uus eelnõu. Ettepanekutes asendati KHAN-i nimi kohtute nõukoguga ning pakuti, et selle koosseisu kuuluksid Riigikohtu esimees, kuus valitud kohtunikku ja neli mittekohtunikku – õiguskantsleri, advokatuuri, Justiits- ja Digiministeeriumi ning Riigikogu esindaja. Alternatiivina pakuti aruteluks võimalust, et Riigikogu esindaja asemel kuuluks nõukogusse kas täiendav advokatuuri või prokuratuuri esindaja. KHN-ile saadetud materjalide kohaselt kavandati sätestada kohtute seaduses kohtunike maksimumarv ja kohtulinnade loetelu. Esitleti ka võimalikku eelarvemenetlust, milles esimese ja teise astme kohtud moodustaksid põhiseadusliku institutsioonina kohtute grupi. KHN-i liikmed avaldasid muudatusettepanekute kohta arvamust, ühine seisukoht kujundati üksnes kohtute liitmise küsimuses (vt lähemalt „Kohtureformi“ alateema juures).[16]

Uus kohtukorralduse muudatuse eelnõu[17] saadeti kooskõlastusringile 16. jaanuaril 2026. Erisused eelnõu varasemast versioonist seisnesid muu hulgas selles, et koos kohtute nõukojaga moodustatav kohtuhaldusteenistus hakkaks olema Tartu Ringkonnakonnakohtu koosseisus ja uues eelnõus asendati nõukojas üks Riigikogu liige Justiits- ja Digiministeeriumi kantsleriga. Eelnõus on pärast tagasiside laekumist tehtud veel muudatusi ning kindlasti jätkuvad kohtuhaldusmudeli muutmise ja rakendamise teemalised arutelud KHN-is ka 2026. aastal.

Kohtureform

Nagu märgitud, jõudsid 2025. aasta lõpus kohtuhaldusmudeli muudatused eelnõusse, millega kavandatakse veel laiahaardelisemat muudatust kohtusüsteemis ehk teisisõnu kohtureformi. Tegelikult arutati nii 2024. kui ka 2025. aastal korduvalt, kas kohtute liitmist, senise juhtimismudeli muutmist ja haldamist ning teisi kohtunikkonna jaoks olulisi küsimusi peaks käsitlema tervikuna ühes eelnõus või tuleks haldusmudeli muudatustega lõpuni minna, kuivõrd nende ettevalmistamisega oli suur töö juba tehtud. Esimesed kohtureformi ettepanekud esitati KHN-ile arutamiseks 6. detsembril 2024, kus toetati muudatuste läbiviimist eri etappides. Leiti, et mitmed teemad vajavad põhjalikumat analüüsi.

  1. märtsi 2025. a istungil esitati KHN-ile arvamuse avaldamiseks kohtute seaduse jt seaduste VTK projekt[18], milles käsitleti järgmisi teemasid:
  • samaliigiliste kohtute ühendamine;
  • asenduskohtunike süsteemi loomine;
  • kohtu eestseisuse moodustamine ja kohtu esimehe pädevuse laiendamine;
  • kohtuniku lisatasu, hüvitis ja ametist vabastamine;
  • kohtuniku distsiplinaarvastutuse kehtivusaja pikkus;
  • kohtunikukandidaadi julgeolekukontroll;
  • rahvakohtuniku institutsiooni kaotamine.

Aruteluringil tekitas enim küsimusi samaliigiliste kohtute liitmine selliselt, et moodustuks üks maakohus, üks halduskohus ja üks ringkonnakohus. Ka seati kahtluse alla asenduskohtunike süsteemi põhiseaduspärasus ja küsimusi tekitasid kohtuniku ametist vabastamise alused.[19] 

25. aprillil 2025 esitati kohtutele arvamuse avaldamiseks kohtureformi VTK[20]. Selle kohtute struktuurimuudatusi käsitleva osa kohta telliti finantsanalüüs, mille koostas AS PricewaterhouseCoopers Advisors[21]. Maikuu KHN-i istungil keskenduti peaajalikult analüüsi kokkuvõttele, milles hinnati kohtute ühendamise ja optimeerimise võimalikke kulumuutusi, samuti muudatuste vahetuid finantsriske. Lõpparuande kohaselt toovad kavandatavad muudatused kohtusüsteemile kaasa täiendavat finantskulu.[22]

Juunis valmis Tartu Ülikooli analüüs VTK-s plaanitavate muudatuste põhiseaduspärasuse kohta.[23] Analüüsi kohaselt on VTK ettepanek ühendada samaliigilised kohtud põhiseaduspärane tingimusel, et igaühele on tagatud õigusemõistmise kättesaadavus ebamõistlike pingutusteta ning et kohtusisesed kohtuasjade jagamise mehhanismid kindlustaksid kohtuniku sõltumatuse õigust mõistes. Seevastu tähtaegselt ametisse nimetatud kohtunike (asenduskohtunike) kaasamist ei peetud põhiseaduspäraseks, kuivõrd põhiseaduse § 147 lõike 1 kohaselt nimetatakse kõik riigi nimel õigust mõistvad kohtunikud ametisse eluaegselt.

Riigikohus tellis VTK-le ka kaks juhtimisanalüüsi.[24]

Septembris toimunud KHN-i istungil andis Justiits- ja Digiministeeriumi esindaja teada, et tagasiside põhjal jäetakse eelnõu koostamisel välja järgmised VTK-s pakutud teemad: kohtuasjade suunamine teise kohtusse kohtualluvust muutmata; asenduskohtunike süsteemi loomine; kohtuniku ametist vabastamine tervislikel põhjustel või sobimatuse tõttu; kohtunikule lisatasu maksmine suurema koormusega töötamise eest; ei reguleerita ka seda, kui kohtunik ei ole nõus üleviimisega teise osakonda. 7. novembriks 2025 valminud kohtukorralduse muudatuse eelnõu neid muudatusi ei sisaldanudki, edasi oli kavas liikuda järgmiste muudatustega:

  • samaliigiliste kohtute ühendamine – senise kaheksa esimese ja teise astme kohtu asemele jääks edaspidi kolm kohtuasutust;
  • esimese ja teise astme kohtutes eestseisuse moodustamine (eestseisus on eelnõu kohaselt kohtu juhtimisorgan, kuhu kuuluvad kohtu esimees, lisaks maakohtus osakondade juhatajad ja kohtu üldkogu valitud kaks liiget, halduskohtus aseesimees ja kohtu üldkogu valitud liige ning ringkonnakohtus kolleegiumide esimehed);
  • kohtuhaldusülesannete üleandmine ja eelarvesüsteemi ümberkorraldamine;
  • kohtuhaldusteenistuse loomine koondamaks senised kohtuhaldusülesanded ja kohtute kesksed tugiteenused ühe asutuse alla;
  • kohtunikule tagasiside andmise süsteemi loomine, mille raames annaksid kõrgema astme kohtunikud tagasisidet madalama astme kohtute kohtunikele;
  • kohtuniku osalise töökoormusega töötamise taotlemise ja kohtuniku teenistusvanuse ülemmäära tõstmise lihtsustamine;
  • kohtuniku ametipiirangute ja väljaspool kohtunikuametit töötamise tingimuste täpsustamine selliselt, et kohtunik võib lisaks õppe- ja teadustööle tegelda ka ettevõtluse ja õigusloomega, kui see ei kahjusta tema ametikohustuste täitmist;
  • kohtuniku distsiplinaarvastuse kehtivuse pikendamine seniselt ühelt aastalt kolmele aastale;
  • kohtunikukandidaadi julgeolekukontrolli regulatsiooni muutmine selliselt, et julgeolekukontroll toimuks pärast seda, kui Riigikohtu üldkogu on otsustanud kandidaadi esitada Vabariigi Presidendile ametisse nimetamiseks;
  • rahvakohtunike kasutamise piiramine nii, et nad osaleksid kriminaalasja üldmenetluses üksnes siis, kui süüdistatav seda taotleb.[25]

Detsembri istungil vastavaid muudatusettepanekuid arutades nenditi, et mitmed teemad on pigem põhimõttelise veendumuse kui faktipõhise vaidluse küsimus. Lähtuvalt Riigikohtu enamuse seisukohast[26], et kuna põhiseadus räägib kohtutest mitmuses, peab sama liiki kohtuid olema vähemalt kaks, tegi Justiits- ja Digiministeerium ettepaneku, et neli maakohut liidetakse kaheks: Tartu-Viru ja Harju-Pärnu maakohtuks. Haldus- ja ringkonnakohtute arv pidi ettepaneku kohaselt jääma samaks. KHN-i liikmed ettepanekus märgitud kujul maakohtute liitmist ei toetanud. Mitmed KHN-i liikmed juhtisid tähelepanu sellele, et praegu aitaks kohtunike töökoormust ja menetlustähtaegade pikenemist leevendada kohtunikukohtade täitmine.

Eelnõus kavandatud eestseisuse loomise peamine kriitika oli, et selle koosseisus on liiga suur osakaal liikmetel, kelle kohtuesimehed ise valivad või ametisse nimetavad.

Eelnõus kavandatud eestseisuse loomise peamine kriitika oli, et selle koosseisus on liiga suur osakaal liikmetel, kelle kohtuesimehed ise valivad või ametisse nimetavad. Selle lahendamiseks pakuti välja, et eestseisusesse kuuluks kohtu esimees, kohtute nõukogu valitavad liikmed ja kohtu üldkogu valitavad liikmed. KHN-i liikmete seas puudus üksmeel nii eestseisuse liikmete kui ka selle loomise vajalikkuse osas.

Pärast veel üht kooskõlastusringi, täpsemalt 16. veebruaril 2026 esitas justiits- ja digiminister kohtukorralduse muudatuse eelnõu[27] Vabariigi Valitsusele.

Kohtute eelarve

Kohtusüsteemile pandud kärpeülesande kohaselt tuleb esimese ja teise astme kohtute eelarvest kokku hoida 2025. aastal ligikaudu 2 miljonit, 2026. aastal 3,7 miljonit ja 2027. aastal 4,4 miljonit eurot. Kuivõrd esimese ja teise astme kohtute eelarvest moodustavad 93% tööjõu- ja kinnisvarakulud, on eelarve kärpimise võimalused piiratud. 2025. aasta eelarvekärbete katteks andis KHN Justiits- ja Digiministeeriumile nõusoleku sulgeda Tartu Maakohtu Võru kohtumaja Põlva maja ja ühendada Pärnu Maakohtu kaks Pärnu kohtumaja.[28] Kohtutes vähendati tegevuskulusid video- ja istungiseadmete kohtusaalidesse soetamise, tervise- ja sportimiskulude hüvitamise lõpetamise ning koolituste vähendamise arvelt. Lisaks vähendati ametnike arvu. 

2026. aasta kärpeülesande täitmiseks tehti ettepanek sulgeda Pärnu Maakohtu Rapla kohtumaja ning Viru Maakohtu Jõhvi kohtumaja; viimase sulgemine tähendanuks ka Tartu Halduskohtu Jõhvi kohtumaja kaotamist. KHN vastavat otsust siiski tegema ei pidanud, sest 14. märtsi 2025 istungil selgus, et Justiits- ja Digiministeeriumil käivad läbirääkimised Rahandusministeeriumiga selle üle, kas täitmata kohtunikukohtade palkade kokkuhoid võiks minna kohtutele etteantud kärpeülesande arvestusse. Samuti lubati analüüsida, kas saaks kohtumaju alles hoida, kui seda teha oluliselt väiksemal pinnal ja soodsamatel tingimustel.

Mais otsustas KHN saata Vabariigi Valitsusele ja Riigikogu rahanduskomisjonile pöördumise[29], milles väljendati muret õigusemõistmise korrakohase toimimise pärast seoses kohtusüsteemi ähvardavate eelarvekärbetega. Kohtutel tuleb 2026. aastal kärpida eelarvet 1,69 miljoni euro võrra võrreldes 2025. aasta eelarvega ning 2027. aastal 0,71 miljoni euro võrra võrreldes 2026. aasta eelarvega. KHN-i hinnangul viib sellises mahus eelarve vähendamine vältimatult kohtujuristide koondamiseni, mis toob paratamatult kaasa menetlusaegade pikenemise. See aga kahjustab igaühe õigust tõhusale kohtulikule kaitsele ning mõjutab negatiivselt ka Eesti majanduskeskkonda ja konkurentsivõimet.[30] KHN tegi Vabariigi Valitsusele, sh Justiits- ja Digiministeeriumile kokkuvõtvalt järgmised ettepanekud:

  1. lükata eelarvekärped edasi, et enne nende tegemist jõustuksid kohtute ülesandeid vähendavad ja kohtumenetlusi tõhustavad seadusemuudatused ning rakenduksid töösse selleks vajalikud digilahendused;
  2. kiirendada kohtute töökoormuse vähendamisele suunatud menetlusseadustike muutmise seaduste eelnõude menetlust;
  3. luua uus andmepõhist menetlust võimaldav kohtuinfosüsteem, töötada välja tehisaru lahendused, mis toetaksid protokollimist, uuendada maksekäsu kiirmenetluse infosüsteemi ja varustada kohtuistungisaalid tänapäevase esitlustehnikaga.[31]

Justiits- ja digiminister kinnitas septembri istungil, et kohtute kärpeülesanne pole muutunud. Osa 2026. aasta kärpesummast on kaetud Pärnu Maakohtu Rüütli tn maja sulgemise ning Jõhvis, Viljandis ja Haapsalus kohturuumide pinna vähendamisega. Kohtujuhid kaalusid ka ideed minna 2026. aastale vastu negatiivse eelarvega. Istungil selgus, et Vabariigi Valitsus on riigieelarve koostamisel nelja aasta perspektiivis arvestanud tuludes Tallinna Pärnu mnt 7 kohtumaja müügiga. Kuivõrd riigil on kavas luua IT-maja, kuhu kolib ka Tallinnas Lubja tn hoones paiknev Registrite ja Infosüsteemide Keskus, siis pakutakse vabanevaid ruume Tallinna Halduskohtule ja Tallinna Ringkonnakohtule. KHN-i liikmed rõhutasid, et kohtu ja kohtumaja asukoha määramiseks on vaja KHN-i nõusolekut. Samuti juhiti tähelepanu sellele, et puudub analüüs, kas kohtute kolimine on majanduslikult otstarbekas ning millised on julgeolekuriskid, kui pool Eesti kohtuvõimust paikneb ühes majas.

KHN ei pea õigeks kohtute väljakolimist Tallinna Pärnu mnt 7 kohtumajast.

Detsembris kiitis KHN heaks kohtute 2026. aasta eelarve kujundamise põhimõtted, mille kohaselt on eelarve maht 61,6 miljonit eurot. Kuigi KHN-ile kinnitati, et hetkeseisuga personali- ja majanduskulusid kärpima ei pea, polnud selge, kas Rahandusministeerium toetab kavandatud eelarve koostamise metoodika muudatusi seoses kinnisvara eelarvestamisega. Justiits- ja Digiministeeriumi esindaja kinnitas, et konkursse täitmata kohtunikukohtadele pole kavas välja kuulutada. Viimaks formuleeriti ka seisukoht, et „KHN ei pea õigeks kohtute väljakolimist Tallinna Pärnu mnt 7 kohtumajast, kuna majast loobumise põhjendused ei kaalu üles ajaloolis-kultuurilist argumenti. Tegemist on Eestis ainulaadse 19. sajandi lõpus kohtuhooneks ehitatud ja järjepidevalt õigusemõistmiseks kasutatud väärika hoonega.“[32]

Nõusolekud personaliküsimustes ja töökoormusmetoodika muutmisel

2025. aastal toimus mitmeid vahetusi kohtuesimeeste ridades. 14. märtsi istungil andis KHN justiits- ja digiministrile nõusoleku nimetada Harju Maakohtu esimeheks Liina Naaber-Kivisoo, kes asus ametisse 17. aprillil 2025. Samuti toetas KHN 17. aprilli istungil Priit Kama ja 12. detsembri istungil Ene Andreseni kandidatuuri kohtuesimehe kohale. Priit Kama juhib Viru Maakohut alates 17. aprillist 2025, Ene Andresen Tartu Halduskohut alates 1. jaanuarist 2026.

Märtsis toetas KHN justiits- ja digiministri kohtunike arvu reguleeriva määruse[33] muutmist selliselt, et Tartu Ringkonnakohtusse nimetatakse ajutiselt täiendav kohtunik. Muudatuste kohaselt on kuni 2030. aasta lõpuni ringkonnakohtus 17 kohtunikku.

KHN andis nõusoleku Tartu Maakohtu kohtunik Ülle Raagi teenistusvanuse ülemmäära tõstmiseks ühe aasta võrra. KS § 99¹ lõigetes 2 ja 3 on sätestatud erandid kohtuniku teenistusvanuse ülemmäära tõstmiseks. Nende sätete kohaselt võib Riigikohtu üldkogu KHN-i ja kohtuniku nõusolekul ning kohtu esimehe ettepanekul erandjuhul tõsta kohtuniku teenistusvanuse ülemmäära kuni kahe aasta kaupa juhul, kui selleks on õigusemõistmise korrakohase toimimise seisukohast kaalukas avalik huvi. Kohtunik Ülle Raagi ametiaega pikendati juba 2024. aastal ühe aasta võrra, põhjendades seda sooviga hajutada kohtunikkonna vahetust ning sellega kaasnevat täiendavat töökoormuse kasvu kohtus.[34] 2025. aastal teenistusvanuse ülemmäära tõstmise ettepanekus keskenduti kohtuniku olulisele panusele maksejõuetuse ja saneerimisasjade lahendamisel ning sellele, et tema teadmised ja kogemused aitavad kaasa nende asjade korrakohasele lahendamisele.[35]

Eraldi küsimusena oli KHN-i päevakorras kohtunike ja kohtujuristide tööaja mõõtmine, et ajakohastada töökoormusmetoodikat. Menetluste mõõtmine sai alguse 2. juunil 2025 PlanPro keskkonnas ja seda tehakse kõikides menetlusliikides. Detsembris leiti, et kuuekuuline mõõtmisperiood ei ole järelduste tegemiseks piisav, arvestades, et mõõtmisperioodi jäi suvepuhkuste aeg. Seetõttu toetas KHN töökoormusmetoodika töögrupi mõtet pikendada menetluste mõõtmist kõikides menetlusliikides ja kõikides kategooriates 31. detsembrini 2026. Mõõtmine võib töögrupi ettepanekul lõppeda ka varem, kui tulemused on metoodika muutmiseks ja adekvaatsete järelduste tegemiseks piisavad.[36]

____________________________

[1] Aastal 2024 toimusid korralised istungid 14. märtsil, 30. mail, 19. septembril ja 12. detsembril, erakorraline istung 17. aprillil.  
[2] Ka 2009. aastal koostati kohtute seaduse eelnõu, millega nähti ette kohtuhalduse eraldamine täitevvõimust. See eelnõu jäi vastu võtmata ja langes 2011. aastal menetlusest välja Riigikogu koosseisu volituste lõppemisel. Vt lähemalt H. Loot, M. Laaring. 15 aastat hiljem: uus katse muuta kohtuhaldust. – Kohtute aastaraamat 2023. – https://aastaraamat.riigikohus.ee/15-aastat-hiljem-uus-katse-muuta-kohtuhaldust/  (23.02.2026).
[3] Kohtute seaduse muutmise seaduse eelnõu (kohtuhaldusmudel) väljatöötamise kavatsus, 5. veebruar 2024. – https://eelnoud.valitsus.ee/main/mount/docList/b896254f-41da-42e6-990a-b1ca77a9577f#BVifA7ac (14.02.2026).
[4] Kohtute seaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seadus (kohtuhaldusmudel), 22. juuli 2024. – https://eelnoud.valitsus.ee/main/mount/docList/ef505412-9612-4bd0-b430-df13ccd74a5c (14.02.2026).
[5] KHN-i 130. istungi protokoll, 19.–20. september 2024, lk 22. – https://www.kohus.ee/sites/default/files/dokumendid/130.%20protokoll%2019.-20.09.24.pdf  (14.02.2026).
[6] Samas, lk 37.
[7] Samas, lk 50.
[8] KHN-i 131. istungi protokoll, 6. detsember 2024, lk 25–30. – https://www.kohus.ee/sites/default/files/dokumendid/131.%20protokoll%2006.12.24.pdf (14.02.2026).
[9] Kohtute seaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seadus (kohtuhaldusmudel), 20. detsember 2024. – https://eelnoud.valitsus.ee/main/mount/docList/558e865f-e4b2-40fa-a9da-e59e83c04533 (14.02.2026).
[10] KHN-i 132. istungi protokoll, 14. märts 2025, lk 24–28. – https://www.kohus.ee/sites/default/files/dokumendid/132.%20protokoll%2014.03.2025.pdf (14.02.2026).
[11] Kohtute seaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seadus (kohtute haldamise tõhustamine) 632 SE. – https://www.riigikogu.ee/tegevus/eelnoud/eelnou/2df3cfc4-3ccc-4bc6-8886-d98cd5be4970/kohtute-seaduse-muutmise-ja-sellega-seonduvalt-teiste-seaduste-muutmise-seadus-kohtute-haldamise-tohustamine/ (14.02.2026).
[12] Kohtute seaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse (kohtuhaldusmudel) eelnõu seletuskiri, lk 48.
[13] KHN-i 134. istungi protokoll, 30. mai 2025, lk 16–24. – https://www.kohus.ee/sites/default/files/dokumendid/134.%20istungi%20protokoll%2030.05.2025.pdf (14.02.2026).
[14] Kohtute seaduse ja kriminaalmenetluse seadustiku muutmise seadus (kohtukorralduse muudatused), 7. november 2025. – https://eelnoud.valitsus.ee/main/mount/docList/bf568a73-f4bb-474e-b46a-df26802ffb00 (14.02.2026).
[15] Kohtute seaduse muutmiseelnõu kokkuvõte. KHN-i töödokument, esitatud 6. detsembri 2025. a istungile.
[16] KHN-i 136. istungi protokoll, 12. detsember 2026, lk 16. – https://www.kohus.ee/sites/default/files/dokumendid/136_0.pdf (16.03.2026).
[17] Kohtute seaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seadus (kohtukorralduse muudatused), 15. jaanuar 2026. – https://eelnoud.valitsus.ee/main/mount/docList/3bb876e8-8a3d-49d9-bd1c-9e5fa1589245 (14.02.2026).
[18] Kohtunike töökoormuse ühtlustamine, asenduskohtunikud, kohtuniku sotsiaaltagatised jt ettepanekud kohtute töö optimeerimiseks. Väljatöötamiskavatsuse projekt. KHN-i töödokument, esitatud 28. veebruaril 2025.
[19] KHN-i 132. istungi protokoll, 14. märts 2025, lk 29–37. – https://www.kohus.ee/sites/default/files/dokumendid/132.%20protokoll%2014.03.2025.pdf (14.02.2026).
[20] Kohtunike töökoormuse ühtlustamine, asenduskohtunike ametisse nimetamine, kohtunikele lisatasu maksmise võimaldamine jt ettepanekud kohtute töö efektiivsemaks muutmiseks. Väljatöötamiskavatsus. – https://eelnoud.valitsus.ee/main#B8mcroK0 (14.02.2026).
[21] Kohtute struktuurimuudatuste finantsanalüüs. Lõpparuanne, 30. mai 2025. – https://www.justdigi.ee/sites/default/files/documents/2025-06/PwCA_Kohtus%C3%BCsteemi%20struktuurimuudatuse%20finantsanal%C3%BC%C3%BCs_l%C3%B5pparuanne.pdf (14.02.2026).
[22] Samas, lk 20.
[23] Väljatöötamiskavatsuse „Kohtunike töökoormuse ühtlustamine, asenduskohtunike ametisse nimetamine, kohtunikele lisatasu maksmise võimaldamine jt ettepanekud kohtute töö efektiivsemaks muutmiseks“ põhiseaduspärasuse analüüs. Koostanud Tartu Ülikooli õigusteaduskonna töörühm, 2025. – https://www.justdigi.ee/sites/default/files/documents/2025-07/VTK_po%CC%83hiseaduspa%CC%88rasuse_analu%CC%88u%CC%88s_lo%CC%83plik.pdf (14.02.2026).
[24] Vt K. Jaakson, V. Valkiainen. Kaalutlused professionaalsete organisatsioonide struktuuri kujundamisel. Tartu Ülikool, 2025. – https://www.riigikohus.ee/sites/default/files/3.%20V%C3%A4lisveebi%20sisu%20materjalid/Kohtureform/Kaalutlused%20professionaalsete%20organisatsioonide%20struktuuri%20kujundamisel_T%C3%9C.pdf (14.02.2026); K. Taro, T. Randma-Liiv, K. Sarapuu. Kohtuasutuste ühendamine ja juhtimise ümberkorraldamine. Tallinna Tehnikaülikool, 2025. – https://www.riigikohus.ee/sites/default/files/3.%20V%C3%A4lisveebi%20sisu%20materjalid/Kohtureform/Kohtuasutuste%20%C3%BChendamine%20ja%20juhtimise%20%C3%BCmberkorraldamine_TT%C3%9C.pdf (14.02.2025).
[25] Kohtute seaduse ja kriminaalmenetluse seadustiku muutmise seadus (kohtukorralduse muudatused), lk 1–2. – https://eelnoud.valitsus.ee/main/mount/docList/bf568a73-f4bb-474e-b46a-df26802ffb00 (14.02.2026).
[26] Riigikohtu üldkogu arvamus kohtute seaduse ja kriminaalmenetluse seadustiku muutmise seaduse eelnõu kohta, 3. detsember 2025. – https://adr.rik.ee/riigikohus/dokument/18194386 (14.02.2026).
[27] Kohtute seaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seadus (kohtukorralduse muudatused, 16. veebruar 2026. – https://eelnoud.valitsus.ee/main/mount/docList/90fea85d-e936-45f8-a43b-dd7bf5c21e54 (20.02.2026).
[28] KHN-i 131. istungi protokoll, 6. detsember 2024, lk 21. – https://www.kohus.ee/sites/default/files/dokumendid/131.%20protokoll%2006.12.24.pdf (14.02.2026).
[29] KHN-i pöördumine seoses esimese ja teise astme kohtute eelarvega, 2. juuni 2025. – https://adr.rik.ee/riigikohus/dokument/17067757 (14.02.2026).
[30] Samas, lk 1.
[31] Samas, lk 1–2.
[32] KHN-i 136. istungi protokoll, 12. detsember 2026, lk 30. – https://www.kohus.ee/sites/default/files/dokumendid/136_0.pdf (16.03.2026).
[33] Justiitsministri 27. oktoobri 2005 määrus nr 47 „Maa-, haldus- ja ringkonnakohtu kohtunike arv ja jagunemine kohtumajade vahel“. – RT I, 12.04.2025, 52.
[34] Kohtunik Ü. Raagi teenistusvanuse ülemmäära tõsteti ka 2024. aastal. Vt ka https://aastaraamat.riigikohus.ee/kohtute-haldamise-noukoja-tegevus-2024-aastal/ (23.02.2026).
[35] KHN-i 133. istungi protokoll, 17. aprill 2025, lk 3. – https://www.kohus.ee/sites/default/files/dokumendid/133.%20protokoll_17.04.2025.pdf (14.02.2026).
[36] KHN-i 136. istungi protokoll, 12. detsember 2026, lk 26–29. – https://www.kohus.ee/sites/default/files/dokumendid/136_0.pdf (16.03.2026).