Margit Jõgeva
Tartu Maakohtu kohtunik, koolitusnõukogu esimees
Kerdi Raud
Riigikohtu õigusteabe- ja koolitusosakonna juhataja
Head kolleegid!
Järgnevalt leiate ülevaate koolitusnõukogu tegevusest möödunud aastal. Üksikasjalikumalt kajastab koolitusnõukogu tegevust iga-aastane koolitusaruanne. 2020. aasta oli kohtunike koolitusele nagu paljudele teistelegi valdkondadele eriline, sest koolituskalender muutus pidevalt ja suurel määral – paljud koolitused lükkusid mitmeid kordi edasi ja palju koolitusi toimus veebis. Kohtunike koolitusprogrammi raames toimus 57 koolitust kokku 70 koolituspäeval ja nendel osaleti kokku 1938 korral.[1] Põhilised osalejad olid kohtunikud ja kohtujuristid.
Muudatused koolitusnõukogu koosseisus
Kohtunike XIX korralisel täiskogul 14. veebruaril 2020. aastal valiti koolitusnõukogusse kohtunikest liikmed uueks ametiajaks. Alates 2020. aasta maist on koolitusnõukogu liikmed Kalev Saare, Heiki Loot, Oliver Kask, Madis Ernits, Tiia Mõtsnik, Kaire Hänilene, Imbi Jürgen, Raul Narits ja Siret Jürgenson. Koolitusnõukogu esimehena jätkab Margit Jõgeva. Asendusliikmeteks on Velmar Brett, Peeter Pällin ja Kaire Pullerits.
Alustava kohtuniku koolitusprogramm
Alates 1. augustist 2016. aastal jõustunud kohtute seaduse muudatuste kohaselt peavad kohtunike koolitusprogrammis sisalduma iga-aastased kindla sisuga koolitused, et võimaldada alustaval kohtunikul arendada oma ametioskusi.
2020. aasta oli neljas aasta, mil programmi rakendati terve aasta vältel. Toimusid kohtunikueetika ja kohtulahendi koostamise koolitused, samuti toimus menetluse juhtimise koolitus kriminaalkohtunikele ning lepitamine kohtumenetluses.
Menetluse juhtimise koolitused halduskohtunikele ja tsiviilkohtunikele otsustas koolitusnõukogu lükata edasi järgmisesse aastasse, sest grupid ei täitunud sel aastal piisavalt. Samuti lükkus vähese huvi tõttu järgmisesse aastasse ristküsitluse koolitus.
Eriolukorra tõttu muutusid aktuaalseks virtuaalistungid ning see teema lülitati samuti alustavate kohtunike koolitusse.
Alustava kohtuniku koolitusprogrammi koolitustele on vabade kohtade olemasolul jätkuvalt oodatud ka staažikamad kohtunikud. Väikses grupis arutlemise võimalust ning diskussiooni alustava ja kauem ametis olnud kohtuniku vahel hinnatakse kõrgelt.
Koolitajate tunnustamine
Koolitusnõukogu on alates 2011. aastast tunnustanud parimaid koolitajaid, kes on silma paistnud kvaliteetsete koolitustega või kellel on muid suuri teeneid koolitussüsteemi arendamisel.
Koolitusnõukogu teeb oma valiku kohtunike ja kohtujuristide saadetud ettepanekute põhjal. Parim koolitaja tehakse teatavaks kohtunike täiskogul Riigikohtu esimehe vastuvõtul.
Eelmisel aastal tunnustas koolitusnõukogu meie head kolleegi Eerik Kergandbergi kui parimat koolitajat läbi aastate. Eerik Kergandberg on aastaid kohtunike koolitusse panustanud nii koolitusnõukogu liikme kui ka koolitajana. Parima koolitaja tunnustuse on seni saanud veel Sten Lind (2018), Julia Laffranque (2016), Meelis Eerik (2015), Kaupo Paal (2014), Margit Vutt (2013), Villu Kõve (2012) ja Indrek Rahi (2011).
Parim koolitaja 2019 sai kingituseks klaasikunstnik Tiina Sarapu teose.
Väliskoolitused ning välissuhtlus
Riigikohus finantseerib kohtunike osalemist väliskoolitustel. Suurem osa nendest on Euroopa Õigusalase Koolituse Võrgustiku (EJTN) ning Euroopa Liidu Õiguse Akadeemia (ERA) korraldatud koolitused. Samuti osalevad kohtunikud ka ENTraNCE’i (European Networking and Training for National Competition Enforcers) üritustel. Riigikohtu kaudu osalesid I ja II astme kohtu kohtunikud 2020. aastal väliskoolitustel kokku 62 korral.[2] Väliskoolitustel osalemist mõjutasid koroonaviiruse leviku tõttu rakendatud piirangud väga suurel määral, enamasti osaleti väliskoolitusel veebi vahendusel, meile teadaolevalt 51 korda. Kuna veebikoolitustega kulusid ei kaasnenud, siis osalemise info tihti Riigikohtusse ei jõudnud (EJTN korraldas nt ka iganädalasi tunniseid veebiseminare, millel osalejate kohta ei ole infot).
2020. aasta septembris võõrustati kahte väliskohtunikku, kes külastasid Eestit EJTN-i lühiajalise vahetusprogrammi raames. Eestit väisasid halduskohtunik Saksamaalt ning kriminaalkohtunik Hollandist. Tutvumaks Eesti justiitssüsteemiga külastati Harju Maakohut, Eesti Advokatuuri, Tallinna Ringkonnakohut ja Õiguskantsleri Kantseleid. Vahetusprogrammi kahel viimasel päeval stažeerisid väliskohtunikud Harju Maakohtus ning Tallinna Halduskohtus, kus neid võõrustasid kohtunikud Elina Elkind ja Kadriann Ikkonen.
2020. aasta novembris korraldas ERA koostöös Riigikohtu õigusteabe- ja koolitusosakonna ning Riigiprokuratuuriga veebiseminari „Euroopa Liidu konkurentsiõiguse põhialused“. Seminar andis kohtunikele ja prokuröridele ülevaate Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklite 101 ja 102 rakendamisest, asjakohastest teisestest õigusaktidest ning kahjude direktiivi ülevõtmisest Eesti õigusesse, pakkudes vajalikke teadmisi ja oskusi tegelemaks riigiabi juhtumitega.
Tagasiside koolitustele ja koolitusvajaduse väljaselgitamine
Osalejate hinnangul vastasid 2020. aasta koolitused ootustele ning koolitajatega oldi rahul.
Koolitusvajadust saadakse koolituste tagasisidest, samuti koolitusprogrammi kavale kevade lõpus tagasisidet küsides. Lisaks peetakse aasta jooksul koolitusvajaduse väljaselgitamiseks vestlusi kohtunike, advokaatide ja prokuröridega. Veel saadakse koolitusvajaduse kohta teavet kohtupraktika analüüsimisest, mida tehakse Riigikohtu õigusteabe- ja koolitusosakonnas. Palju teemasid kerkib ka ümarlaudadel.
Koolitusnõukogu ning Riigikohtu õigusteabe- ja koolitusosakond tänavad kõiki kohtunikke ning kohtujuriste, kes jagavad enda mõtteid ja ideid koolitusprogrammi koostamiseks ning leiavad aega, et anda kavale põhjalikku tagasisidet. Samuti suur tänu kohtute esimeestele, kes on alati nõus vestlema ja koolitusprogrammi puudutavaid ideid jagama. Kõrgelt on hinnatud ka Tartu Ülikooli õigusteaduskonna, Õiguskantsleri Kantselei, Eesti Advokatuuri, Riigiprokuratuuri, Eesti Kohtuekspertiisi Instituudi ning Justiitsministeeriumi esindajate abi.
Riigikohtu õigusteabe- ja koolitusosakond ning kohtunike koolitusnõukogu ootavad aasta ringi kohtunike ja kohtuteenistujate tagasisidet ning ettepanekuid koolitustegevuse arendamise kohta. Selleks võib võtta julgelt ühendust õigusteabe- ja koolitusosakonna töötajate või koolitusnõukogu liikmetega. Samuti on kohtute siseveebis nupp „Teata koolitusvajadusest“, mille kaudu saab infot edastada.
Siiani toimunud veebikoolituste tagasiside on olnud üldiselt positiivne, veebikoolitustel osalejad on julgelt sõna võtnud ja kaasa arutlenud. On välja toodud, et veebikoolitused hoiavad kokku osalejate aega, sest ära jääb sõit koolituspaika ja tagasi. Veebikoolitused jäävad koolitusprogrammi ka edaspidi, samuti hübriidkoolitused, mis võimaldavad osaleda nii veebis kui ka kohapeal.
Kohtuteenistujate koolitamine lepingu alusel
Riigikohus alustas kohtuteenistujate õiguskoolituste korraldamist 2017. aastal lepingu alusel Justiitsministeeriumiga. Koolitustega jätkati ka 2020. aastal. Kohtuteenistujate õiguskoolituste peamised sihtgrupid on istungisekretärid, referendid ja kohtunikuabid. 2020. aastal toimusid koolitused kriminaal- ja väärteomenetlusest, halduskohtumenetlusest, tööjaotusest menetlusgruppides, maksekäsu kiirmenetlusest ning kinnistamismenetlusest ja asjaõigusest, kokku kaheksal koolituspäeval. Ühtlasi pakuti kohtuteenistujatele võimalust osaleda veebipõhisel kursusel „Õiguse alused mittejuristile“, kus käsitleti õiguse algtõdesid. Kohtuteenistujate õiguskoolituste vajaduste kohta kogub infot Külli Bräutigam. Selle põhjal koostatakse Riigikohtu õigusteabe- ja koolitusosakonnas teenistujate koolitusprogramm.
Kohtuteenistujate õiguskoolituste koolitusaastat saab hinnata saadud tagasisidest lähtudes edukaks. Kohtuametnike õiguskoolituste korraldamist jätkatakse ka 2021. aastal senisel viisil ehk Riigikohtu ja Justiitsministeeriumi vahel sõlmitud koostöökokkuleppe alusel.
Kohtujuristide koolitamisest
Kohtunike koolitusprogrammis on järjest suurem nende koolituste hulk, kus osalejate arv on metodoloogilistel põhjustel piiratud. Sellistel koolitustel osalevad eelisjärjekorras kohtunikud ning kohtujuristid jäävad tihti piirarvu täitumise tõttu välja.
Kohtute esimehed ja kohtunikud rõhutavad igal aastal koolitusprogrammile tagasisidet andes vajadust pöörata kohtujuristidele suuremat tähelepanu. Senine mudel, kus kohtujuristid osalevad kohtunike koolitustel, kui on parasjagu vabu kohti, ei ole piisav ega jätkusuutlik. Vaja on korraldada kohtujuristidele koolitusi nende spetsiifikast lähtudes, samuti võimaldada osalemist vaid neile mõeldud oskuskoolitustel, kus oleks võimalik arutleda väiksemates gruppides. Selleks, et kohtujuristid saaksid ennast täiendada Euroopa Liidu õiguses, tuleks neile võimaldada ka väliskoolitustel osalemist – vajadust pakkuda kohtujuristidele võimalusi väliskoolitustel osalemiseks on oma strateegiliste eesmärkide seas märkinud ka EJTN. Eestigi peab sellega arvestama.
Juba 2019. aasta maikuu koosolekul leidsid kohtunike koolitusnõukogu liikmed üksmeelselt, et kohtujuristid on kohtusüsteemi eduka toimimise väga oluline osa ning neid tuleb terviklikult ja süsteemselt koolitada. Leiti, et lisaks kohtunike koolitusvajadusele tuleb eraldi välja selgitada ka kohtujuristide koolitusvajadus ning korraldada konkreetselt neile mõeldud koolitusi, et nende erialateadmisi ja -oskusi parandada. Nimetatu peaks toimuma täiendusena võimalusele osaleda kohtunikele mõeldud koolitustel. Riigikohus toetab igati koolitusnõukogu seisukohta.
Riigikohtul ja kohtunike koolitusnõukogul on teadmised, oskused ja tahe, et pöörata kohtujuristide koolitamisele eraldi tähelepanu. Takistuseks kohtujuristide koolitussüsteemi väljaarendamisele on saanud selleks vajamineva raha puudumine. Kohtujuristide koolitamise eest vastutab jätkuvalt Justiitsministeerium.
Juunis 2020 toimus koolitusnõukogu esimehe, Justiitsministeeriumi ja Riigikohtu esindajate kohtumine, kus arutati kohtujuristide koolitamist ning nenditi, et kohtujuristide koolitamine on kõigi asjaosaliste jaoks oluline. Toetati lähenemist, et kohtujuristid saaksid ka edaspidi osaleda kohtunike koolitustel, ning selleks lubas Justiitsministeerium katta edaspidi ka kulusid, mis sõltuvad kohtunike koolituskavast.
Koolituste hea koostöö kokkulepe prokuratuuri ja advokatuuriga
Kantuna soovist edendada Eesti juristkonna õiguskoolituste kvaliteeti leppisid kohtunike koolitusnõukogu, Eesti Advokatuur ja prokuratuur 2019. aasta maikuus kokku koolituskoostöö lähtealustes ning heas tavas. Kokkuleppe osalised leiavad, et koostöö koolituste korraldamisel aitab kaasa erialateadmiste laiemale levikule, koolituste kvaliteedi tõstmisele, teadmiste ja kogemuste vahetamisele, parendamaks juristkonna töö kvaliteeti ja seeläbi inimeste õiguste kaitset, ning ressursside tõhusamale kasutamisele. Koostöökokkuleppe tulemusena on kohtunikel alates 2019. aastast avanenud võimalus osaleda nii prokuratuuri kui ka advokatuuri koolitustel. 2020. aastal osalesid kohtunikud huviga advokatuuri koolitustel (30 osalejat), ka prokuratuuri koolitustel osalemiseks on kohtunike huvi kasvanud (9 osalejat). Jätkuvalt on nii prokuröridel kui ka advokaatidel suur huvi kohtunike koolituste vastu – prokurörid osalesid kohtunike koolitustel 46 ja advokaadid 110 korral.
Koolitusnõukogu otsustab iga aasta alguses pärast kohtusüsteemi inimeste registreerumist koolitustele, mis koolitused advokaatidele ja prokuröridele avatakse, juhindudes koolituste eesmärkidest ning osalejate arvust. Koolituste kavandamisel ja korraldamisel lähtub iga pool (kohtunike koolitusnõukogu ja Riigikohus, prokuratuur, advokatuur) enda põhisihtgrupi vajadustest.
Lõpetuseks
Alates 2020. aasta märtsist tegutseb Riigikohus Lossi tänava renoveeritud majas ning Tartus toimuvad koolitused said kolida värske ilme saanud konverentsisaali. Veebikoolitused on leidnud oma koha kohtunike koolituskalendris ka 2021. aastal. Koolitusnõukogu alustas 2020. aastal järgmiseks perioodiks uue kohtunike koolitusstrateegia koostamist, mis saab aluseks järgmise koolitusprogrammi koostamisel.
Kohtumiseni koolitustel!
____________________________
[1] Arvestatud on iga üksikut osalemist. Näiteks kui isik osales aasta jooksul viiel koolitusel, siis on arvestatud viit osalemist. Osalejate arvu hulka on arvatud kohtunike koolitusprogrammi raames korraldatud koolitustel osalemine.
[2] Arvestatud on iga üksikut osalemist. Näiteks kui kohtunik osales aasta jooksul kolmel väliskoolitusel, siis on arvestatud kolme osalemist.