Villu Kõve
Riigikohtu esimees, kohtute haldamise nõukoja esimees
Karin Leichter-Tammisto
Riigikohtu esimehe nõunik
Kohtute haldamise nõukoda (KHN) on kohtusüsteemi juhtimiseks kokku kutsutud nõuandev kogu, mis haldab koostöös Justiitsministeeriumiga esimese ja teise astme kohtuid. Selle liikmeskonda kuulub 11 hääleõigusega liiget: kuus kohtunikku, kaks Riigikogu liiget, riigi peaprokurör või tema nimetatud riigiprokurör, õiguskantsler või tema nimetatud esindaja ja Eesti Advokatuuri juhatuse nimetatud vandeadvokaat. KHN-i juhatab ja esindab Riigikohtu esimees. Justiitsminister või tema nimetatud esindaja osaleb nõukojas sõnaõigusega.
Kohtute seadus näeb ette, et KHN-i pädevuses on anda nõusolekuid, seisukohti ja avaldada arvamust. Praktikas on KHN koostanud ka juhiseid ja soovitusi, mis pakuvad kohtutele ning kohtunikele tuge seadusega reguleerimata olukordades või aitavad tagada õigusemõistmise korrakohase toimimise mõnes erandlikus olukorras. Tähtsamad otsused, mille elluviimiseks vajab justiitsminister KHN-i nõusolekut, on maa-, haldus- ja ringkonnakohtute
- kohtunike arvu määramine;
- tööpiirkonna, struktuuri ning asukoha määramine;
- kohtu esimehe nimetamine ja ennetähtaegne vabastamine;
- kohtunike teenistusvanuse ülemmäära tõstmine.
Arvamusi avaldatakse nii seaduste väljatöötamiskavatsuste, eelnõude, aktuaalsete õigusküsimuste kui ka riigikohtuniku vabale kohale kandideerivate isikute ja kohtunike ametist vabastamise kohta. Seisukoht antakse näiteks kohtute aastaeelarvete kujundamise ning muutmise põhimõtete kohta.
Kohtute haldamise nõukotta kuulusid 2021. aastal Tallinna Halduskohtu kohtunik Kristjan Siigur, Pärnu Maakohtu kohtunik Endla Ülviste, Harju Maakohtu kohtunik Merit Helm (asendusliige), Tallinna Ringkonnakohtu kohtunik Virgo Saarmets, Tartu Ringkonnakohtu kohtunikud Indrek Parrest ja Tanel Saar (asendusliige), riigikohtunikud Ivo Pilving ja Juhan Sarv (asendusliige), peaprokurör Andres Parmas, Eesti Advokatuuri esimees Jaanus Tehver, õiguskantsler Ülle Madise (keda asendas vanemnõunik Marju Agarmaa), Riigikogu õiguskomisjoni esimees Jaanus Karilaid (alates 2021. aasta septembrist Marek Jürgenson), põhiseaduskomisjoni esimees Toomas Kivimägi ning parlamendi liige Lauri Läänemets (asendusliige). Nõukoja tööd juhtis Riigikohtu esimees Villu Kõve. KHN-i aruteludes osalevad ka kohtute esimehed ja direktorid.
Kodukorra[1] järgi koguneb KHN neli korda aastas korralisel istungil. Aastal 2021 toimus kuus istungit[2], sest lisaks planeeritud kohtumistele tekkis vajadus ka erakorraliste istungite järele. Kõik KHN-i istungite protokollid on kättesaadavad kohtute veebilehel.
Järgnevalt lähemalt mõnest olulisemast küsimusest, mis 2021. aastal KHN-i ette toodi.
Õigusemõistmise korraldamine pandeemia ajal
KHN koostas esimesed soovitused õigusemõistmise korraldamiseks 16. märtsil 2020[3]. Need suunised olid mõeldud kohtute töö toetamiseks 12. märtsist kuni 17. maini 2020 kehtinud eriolukorra ajal. Eestis ei olnud 2021. aasta alguses kehtestatud eriolukorda, ent koroonaviiruse levik tekitas endiselt probleeme õigusemõistmise korrakohase toimimisega. Riigikohtu esimees pöördus veebruari alguses KHN-i liikmete poole ettepanekuga anda selge signaal nii õigusemõistmise jätkumise tagamiseks kui ka täiendavate meetmete rakendamiseks, vastates seejuures ka 22. jaanuaril 2021 KHN-ile saadetud seitsme advokaadi pöördumisele[4].
Probleemi keskmes olid paljude menetlusosalistega suured kriminaalasjade üldmenetlused: 30–40 osalejaga istungid kitsas saalis, mis kestavad terve päeva ja nii mitu päeva nädalas. Ettepaneku järgi tulnuks taotleda nende kohtunike, istungisekretäride ning tõlkide vaktsineerimist eelisjärjekorras, et maandada terviseriske ja tagada istungite jätkumine. Samuti sooviti kirjutada selgemaks kriminaalmenetluse seadustiku sätted, mis annavad kohtule otsustusvabaduse kutsuda kokku virtuaalistung (ka menetlusosaliste nõusolekuta) ja minna kiiresti edasi kriminaalmenetlust lihtsustava ning tõhustava kriminaalmenetluse revisjoni seaduseelnõuga. Veel juhtis esimees tähelepanu vajadusele taotleda lisaraha suuremate ruumide üürimiseks ja parandada kohtute digivõimekust.
KHN-i liikmete ja kohtute esimeeste seas tekitas kõige enam arutelu, kellele tuleks ettepanekus toodud soovid adresseerida ja kas kohtunike ning kohtuametnike vaktsineerimise eelisjärjekorda lisamise soov on vajalik ja realistlik. Kõneainet pakkus ka küsimus, kas vaktsineeritud peaksid olema üksnes professionaalsed menetlusosalised või kõik menetlusosalised. Üksmeelselt peeti vajalikuks 2020. aasta suuniste nüüdisajastamist, et kohtunikud saaksid pandeemia ajal õigusemõistmisel teatavat tuge ja ka menetlusosalistel oleks silme ees põhimõtted, millest kohus lähtub. Avaldati arvamust, et esimeses kohtuastmes peab asja sisuline arutamine toimuma üldjuhul vahetult kohtusaalis ja kohtuistungil videosilla vahendusel osalemise üle peaks saama otsustada ka menetlusosaline. Istungite ajal tuleb tagada menetlusosaliste menetlusõigused: nad peavad saama istungil toimuvat tajuda, selles aktiivselt osaleda.
Samas oli juba selleks ajaks ilmnenud olukordi, kus menetlusosalised püüdsid pandeemiat ära kasutades istungeid edasi lükata. Seega väljendati ka vastupidist seisukohta: Justiitsministeerium võiks kiiremas korras ette valmistada kriminaalmenetluse seadustiku muutmise seaduse eelnõu, mis annaks kohtutele õigusliku aluse korraldada üldmenetluses ükskõik millise kohtumenetluse poole – sh kaitsja või prokuröri – osavõtt esimese astme kohtu istungist videosilla vahendusel olenemata poole enda nõusolekust. Seda enam, et ringkonnakohtul on selleks õiguslik alus juba olemas, samuti on asjakohased alused kohtuliku eelmenetluse ja lihtmenetluse virtuaalseks korraldamiseks. Mõistagi oleks tehnilise lahenduse kasutamine välistatud, kui see tooks kaasa kaitseõiguse või muu menetluspõhimõtte ebaproportsionaalse riive. Kohtul võiks aga olla võimalus kaaluda seda igal üksikjuhul.
Mõttevahetuse tulemusena sõnastati KHN-i seisukohad[5], kus on esitatud nii õigusemõistmise tagamise üldised põhimõtted pandeemia ajal kui ka abinõud, mille rakendamine võimaldaks KHN-i hinnangul ära hoida menetluste edasilükkamise või venimise üle mõistliku aja. Esmalt rõhutati, et kohtuistungi korraldamise ja selle pidamise üksikasjade üle otsustamisel on asja läbivaatav kohtukoosseis sõltumatu ning lähtub menetluslike otsuste langetamisel üksnes seadusest. Võimaluse korral tuleks eelistada vahetutele istungitele kirjalikke menetlusi ja videoistungeid. Seejuures aga ei ole õige ära jätta või edasi lükata ka isikute füüsilist kohalolekut nõudvaid ja asja õigeks lahendamiseks vajalikke istungeid või muid menetlustoiminguid, sest kohtuvaidlused tuleb lahendada mõistliku ajaga ning pandeemia lõppu on võimatu ennustada. Istungite korraldamisel tuleb tagada tervisekaitsenõuded, nagu hajutatus, ventileeritus jm. Kui neid nõudeid tagada ei saa, siis on kohtul õigus isikuid saalist selle ületäituvuse korral eemaldada. Sellisel juhul tuleb tagada istungite jälgimisvõimalus teisest kohtusaalist. Ilmselgete haigustunnustega isikut võib keelata kohtusaali lubamast, samuti võib sellise isiku kohtusaalist eemaldada. Suure menetlusosaliste arvuga pikaajalise kestusega kohtuasjades nähti abinõudena ette lisaruumide üürimist väljaspool kohtumaja, kohtute digivõimekuse edasiarendamise toetamist, kriminaalmenetluse seadustikus virtuaal- ja hübriidistungite korraldamise täpsustamist ning vähemasti mahukate kriminaalasjade üldmenetlusi pidavate kohtunike, kohtuametnike ja professionaalsete menetlusosaliste vaktsineerimist. Need seisukohad olid ja on ka aastaraamatu ilmumise ajal kohtute töö korraldamisel üks tugisambaid.
Kohtute eelarve – kärped vs. lisavahendid
Kohtute eelarvet varjutas 2021. aasta esimeses pooles murepilv. KHN-i istungil mais märgiti, et justiitsvaldkonna eelarvekärpe suurus on aastateks 2022–2023 viis miljonit ja aastateks 2024–2025 ligikaudu kuus miljonit eurot. Polnud teada, kuivõrd hõlmavad kärped kohtute eelarvet, mistõttu pidas KHN vajalikuks juhtida Riigikogu ja Vabariigi Valitsuse tähelepanu arengule, mis suurendab märgatavalt kohtuasjade arvu. KHN-i liikmed ja kohtute esimehed märkisid, et kohtuasjade arv suureneb nii kavandatavate seadusemuudatuste, nt sideandmete lubade menetlemine, miinimumelatise vähendamine, kui ka muude ühiskondlike protsesside tõttu. Sellises olukorras vajab kohtusüsteem mõistliku menetlusaja tagamiseks lisaraha. Seniste niigi nappide summade kärpimine pole võimalik.
Istungil arutleti erinevate võimaluste üle, kuidas leida kohtute eelarvesse lisaraha. Justiitsministeerium nägi kulude kokkuhoiu võimalust kinnisvarakulude vähendamises, samuti kohtumenetluse digiteerimises, tugiteenuste töö ümberkorraldamises ja riigilõivude tõstmises. Seejuures mööndi, et kohus ei saa valida, millist teenust ja kuidas võiks osutada, sest asjaomane kord ning nõuded on sätestatud seadustes. Seega on kohtul eelarve optimeerimise võimalused väga piiratud, et ei kannataks kohtute jõudlus, sh rahvusvaheliselt silmapaistev menetluskiirus. KHN-i hinnangul peab õigusemõistmisel kui riigi ühel põhifunktsioonil olema eelarve kujundamisel eelis kulutuste ees, mille kandmiseks ei ole riigil selget õiguslikku kohustust. Märgiti, et Justiitsministeerium võiks koostada analüüsi, kuidas eelarvekärped mõjutavad kohtute jõudlust, kui töökoormus suureneb.
Pärast sügisese majandusprognoosi ilmumist tegi Justiitsministeerium septembris KHN-i istungil ülevaade 2022–2025 riigieelarve seaduse kujunemisest. Esitleti ka kohtutele 2022. aastaks kavandatavat eelarvet. Positiivse uudisena selgus, et esimese ja teise astme kohtute eelarves kärpeid ei tule. Lubati tagada vajalikud arvestuslikud vahendid ja suurenevad tööjõukulud kohtunikuabide ning kohtujuristide palkade indekseerimiseks eraldatud lisaraha toel. Seejuures arvestatakse eelarves postikulude vähendamist, Riigi Kinnisvara AS-iga lepingute läbivaatamisest tulenevat kokkuhoidu, aga ka riigilõivude tõstmist.
Vaatamata sellele, et kohtusüsteem pääses eelarvekärpest, tuli käsitleda nende kohtuametnike tööjõukuludeks ettenähtud raha küsimust, kelle töötasu ei reguleeri kõrgemate riigiteenijate ametipalkade seadus (KRAPS). See oli jäänud 2022. aasta eelarves 2021. aasta tasemele. KHN on korduvalt juhtinud Vabariigi Valitsuse tähelepanu sellele, et kõnealuste kohtuteenistujate palkade mahajäämus on sama väärtusega tööd tegevate ametnike võrdluses 20–30%. Kohtutel puuduvad sisemised varud palkade tõstmiseks, seega saatis KHN valitsusele seisukoha[6], mille kohaselt tuleks 2022. aasta esimese ja teise astme kohtute eelarvet suurendada nii, et eespool nimetatud kohtuametnike tööjõukulud suureneksid vähemalt 20%.
Taas oli põhjust rõõmustada, kui saabus kinnitus, et 2022. aastal suurenevad ühe miljoni euro võrra nende kohtuametnike tööjõukulud, kelle töötasu ei ole KRAPS-iga reguleeritud. KHN-i 2021. aasta viimase istungi päevakorras oli esimese ja teise astme kohtute 2022. aasta eelarve kujundamise aluste kinnitamine. See tähendas muu hulgas ka tööjõukulude lisaraha jagamist. Kaaluti, kas see jagatakse eelarve analüüsi järgi ehk arvestatakse kohtute rahastuse taset (sellisel juhul oleks baastase Harju Maakohus) või jagatakse pool lisaraha summast kohtusse saabuvate kohtuasjade arvu ja teine pool kohtuasjade keskmise menetluskulu ühtlustamise järgi. Valituks osutus just viimane variant, ent hääletustulemus 5 : 4 näitab, et otsus ei tulnud sugugi üksmeelselt. Seejuures ei tekkinud vaidlust ringkonnakohtute rahastamise ja lisaraha jagamise põhimõtete üle. KHN kinnitas eelarve kujundamise põhimõtted märkusega, et tegemist on ühekordse otsusega ja 2023. aasta septembris esitab Justiitsministeerium analüüsi 2022. aasta eelarve andmetega.
Kohtute seaduse ja teiste seaduste muutmine
KHN-i istungil mais märgiti, et Justiitsministeeriumi justiitspoliitika osakonnas koostatakse 2021. aastal eelnõu, mis käsitleb kohtute struktuurimuudatusi, kohtunike tagasisidestamist ja töövõimehüvitist, kohtujuristide roteerumisvõimalusi, aga ka kohtunikuabi institutsiooni. Nende teemade sisulise aruteluni jõuti sügisel, kui tutvustati nn kohtuarendustoimkonna teist eelnõu[7]. Ehkki eelnõu esialgses kavandis oli ette nähtud teatud liiki kohtuasjade, nt kaebused kohtutäituri tegevuse peale, täitmis- ja eeluurimiskohtunike ning kriminaalmenetluse seadustikus sätestatud rahvusvahelised asjad, üleriigiline jagamine, otsustati see siiski eelnõust välja jätta. Selgitati, et ühest kohtust asjade ümbersuunamine tähendaks tahes-tahtmata töökoormuse liigset kasvu mõnes teises kohtus. Seda kinnitas ka statistika. Senini ei ole leitud koormuse tasandamiseks toimivat süsteemi. Tsiviilasjade osalise jagamise korral oleks üleriikliku jagamise mõju väike, mistõttu tekiks küsimus selle põhjendatuses. Märgiti sedagi, et tulemus oleks teistsugune, kui kohtuasju suunataks vähem koormatud kohtusse, mitte ei jagataks asju kohtuniku arvu järgi.
Arutelus keskenduti eeskätt kohtunike spetsialiseerumisele ja maakohtute osakondade moodustamisele. KHN-i liikmed ja kohtute esimehed tõid esile, et osakondade moodustamisel jääb selgusetuks, kuidas erineb osakonnajuhataja töö kohtumaja juhi tööst. Küsimusi tekitas ka osakonna tööjaotusplaani kehtestamine: see eeldaks osakondade töökoormuse võrdlemist. KHN-i mõne liikme hinnangul võiks tööjaotusplaani koostamine jääda kohtu üldkogu, mitte osakonnajuhataja pädevusse. Osakondade moodustamisele avaldasid toetust nii Viru kui ka Pärnu Maakohus. Leiti, et nendes kohtutes annaksid osakonnad töökorralduses suurema paindlikkuse ja toetaksid paremate kogemuste rakendamist. Osakondadesse kuulumine võimaldaks ka väiksemate kohtumajade kohtunikel arutada erialaküsimusi kolleegidega.
KHN-ile tutvustati 2020. aastal menetlusseadustike ja teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu (kohtumenetluse avalikkuse) väljatöötamiskavatsust. Aastal 2021 jõudsid kohtuotsuse avalikku kuulutamist, kohtumääruste ja isikuandmete avalikustamist, toimikuga tutvumist ning kriminaalasja istungil avalikuks saanud teabe avalikustamise ajalist piirangut käsitlevad muudatusettepanekud eelnõusse.[8] See leidis laialdast kajastust, huvi tekitas nii jõustumata lahendite kui ka kompromisside avalikustamine, samuti istungite videoülekanded. KHN-i liikmed avaldasid eelnõu kohta arvamust ja peamise murekohana toodi esile lahendite isikuandmetest puhastamiseks vajaliku tehnilise lahenduse puudumist ning sellest johtuvalt kohtuametnike töökoormuse kasvu. Leiti, et kõigi lahendite, eriti kompromisside avalikustamine ei pruugi olla mõistlik. Samuti tõsteti esile, et tsiviil- ja haldusasjades tuleb füüsiliste isikute isikuandmeid väga hoolikalt kaitsta. Istungitest videoülekande tegemise küsimuses puudus KHN-i liikmetel üksmeel.
Lisaks eelmainitule olid 2021. aastal korduvalt kõne all kaks suuremat eelnõu, mis avaldavad mõju kohtute töökoormusele: esimene neist käsitleb sideandmetele ligipääsu kriminaalmenetluses, teine elatise süsteemi muutmist. Riigikogu õiguskomisjon algatas 12. mail 2021 kriminaalmenetluse seadustiku muutmise eelnõu[9], mille kohaselt hakkaks edaspidi sideandmete lube väljastama eeluurimiskohtunik (prokuratuuri taotluse alusel). KHN-i liikmed diskuteerisid, kas kõnealuseid lube peaks tingimata andma kriminaalkohtunik või oleks võimalik, et seda tehtaks hoopis halduskohtutes. Sideandmete kasutamiseks väljastati 2020. aastal 2800 luba, nendest valdav osa Põhja Ringkonnaprokuratuuri tööpiirkonnas. See tähendab, et seadusmuudatus toob kohtutele, eeskätt Harju Maakohtule, paratamatult kaasa töökoormuse kasvu. Vähetähtis pole ka asjaolu, et lisaks töökoormusele avaldavad muudatused mõju ka kohtute töökorraldusele: kohtunik, kes väljastab sideandmete lube, ei saa sama kriminaalasja tõenäoliselt enam arutada. KHN-i liikmed rõhutasid, et sideandmete lubade menetlemiseks on vaja kohtutele lisaressursse. Samuti tuleks läbi mõelda, kuidas korraldada lubade andmine kogu riigis nii, et oleks tagatud lubade väljastaja kompetentsus ja sõltumatus, pärssimata kohtute tööd.
Praeguseks on kõnealune seadusmuudatus jõustunud: prokuröril tuleb sideandmete päringu tegemiseks taotleda eeluurimiskohtuniku või kohtuniku luba. Nimetatud muudatusest tulenevalt suurendab sideandmete päringuks loa taotlemine kohtunike töökoormust hinnanguliselt kuue kohtuniku ametikoha võrra. KHN andis 11. märtsi 2022. aasta istungil nõusoleku justiitsministri 27. oktoobri 2005. aasta määruse nr 47[10] muutmiseks: Harju Maakohtusse lisandub püsivalt neli ja Tartu Maakohtusse kaks kohtuniku ametikohta. Pärnu ja Viru maakohtutes kohtunike ametikohtade arv ei muutu.
Tutvustati eelnõu[11], millega on kavas kaotada senine miinimumelatise seos kuupalga alammääraga ja asendada see miinimumelatise arvutamise õiglasemate ning paindlikumate alustega. Justiitsministeeriumi esindaja märkis, et elatisevaidlused on kohtutes väga keerulised ja aeganõudvad, kuigi elatise miinimummäär on sätestatud seaduses. Planeeritavad muudatused tähendavad, et elatis on edaspidi väiksem ja õiglasem. KHN-ile mais esitletud eelnõu rakendussätete kohaselt võetakse elatise arvestamisel aluseks enne eelnõu jõustumist välja mõistetud elatise summa: kui see on 193–292 eurot kuus ühe lapse kohta, siis on uus elatise summa alates seaduse jõustumisest 193 eurot kuus. Arvati, et pakutud rakendussäte võiks ära hoida suure hulga kohtuasju, seega ei tohiks ka kohtute töökoormus märkimisväärselt suureneda. Kindlasti aga on neid inimesi, kes ei ole rakendussättega määratud uue summaga nõus ja pöörduvad selle muutmiseks kohtusse. KHN-i liikmed arutlesid, kas kõnealune rakendussäte on tõhus ja millised võiksid olla alternatiivsed lahendused.
KHN-i istungil septembris esitleti eelnõu juba pisut muudetud kujul: elatise baassummat oli tõstetud 193 eurolt 213 eurole ja rakendussätetes märgiti uueks elatise summaks 292 eurot lapse kohta kuus, sest varem pakutud summale oli suur vastuseis. KHN-i liikmete hinnangul on elatise süsteemi muudatused vajalikud ja tervitavad. Sellegipoolest tunti muret, et muudatuste sätestamisel pole arvestatud selle mõju kohtute töökoormusele. Eestis on ligikaudu 9000 elatisvõlgnikku, seetõttu ei saa muudatuse mõju kohtutele alahinnata. Eelnevast tulenevalt sedastas KHN resolutsioonotsuses, et eelnõu rakendamisega peavad kaasnema kohtutele täiendavad vahendid, eelkõige kohtunikohad. Muudatused jõustusid 1. jaanuaril 2022.
Muud küsimused
- KHN andis 19. veebruaril 2021 justiitsministrile nõusoleku nimetada Viru Maakohtu esimeheks Liina Naaber-Kivisoo. Ta juhib Viru Maakohut alates 22. veebruarist 2021.
- KHN andis 2021. aasta 16. ja 17. septembri istungil nõusoleku muuta justiitsministri 27. oktoobri 2005. aasta määrust nr 47 „Maa-, haldus- ja ringkonnakohtu kohtunike arv ja jagunemine kohtumajade vahel“ nii, et Harju Maakohtusse on võimalik ametisse nimetada kuni viis ja Tartu Maakohtusse üks täiendav kohtunik. Muudatuste eesmärk on saabuvate kohtuasjade lahendamine mõistliku ajaga jooksul, kui mõni kohtunik on pikemat aega teenistusest eemal.
- Samal istungil otsustas KHN lõpetada kohtute töökoormusmetoodika testperioodi ja kiita heaks metoodikas tehtud muudatused. Metoodikat rakendatakse kõigis maa- ja halduskohtutes ning seda peetakse kohtute koormuse võrdlemisel oluliseks tööriistaks.
- Riigikohtu esimees tegi kohtute seaduse § 991 lõigete 1 ja 2 alusel KHN-ile ettepaneku tõsta riigikohtunik Peeter Jerofejevi teenistusvanuse ülemmäära ühe aasta võrra, seda on vaja, et tagada õigusemõistmise korrakohane toimimine. KHN andis novembril 2021 selleks nõusoleku. Nimelt oli Riigikohtu tsiviilkolleegiumi seitsmest liikmest aastatel 2019–2020 lahkunud neli ehk enam kui pool koosseisust. Koosseisu sedavõrd kiire vahetumine ei teeni õigusemõistmise järjepidevuse huve, mistõttu oli vaja tagada tsiviilkolleegiumi koosseisu võimalikult sujuv uuendamine.
____________________________
[1] Kohtute haldamise nõukoja kodukord. Kinnitatud kohtute seaduse (RT I, 20.06.2020, 2) § 40 lõike 3 kolmanda lause alusel kohtute haldamise nõukoja 10. detsembri 2020. aasta otsusega. – https://www.riigikohus.ee/et/kohtute-haldamise-noukoda/kohtute-haldamise-noukoja-kodukord (06.03.2022).
[2] Aastal 2021 toimusid istungid 2.–5. veebruaril (kirjalikult), 19. veebruaril (veebis), 19. märtsil (veebis), 14. mail (veebis), 16.–17. septembril (vahetult) ja 19. novembril (veebis).
[3] Kohtute haldamise nõukoja soovitused õigusemõistmise korraldamiseks eriolukorra ajal. Vastu võetud kohtute haldamise nõukoja 16.03.2020 istungil. – https://www.riigikohus.ee/sites/default/files/elfinder/KHN%20soovitused%20kohtutele%20eriolukorra%20ajaks.pdf (03.03.2022).
[4] Advokaatide ühispöördumine seisukohavõtuks seoses COVID-19 levikuga, 22.01.2021. – https://adr.rik.ee/riigikohus/dokument/8218718 (03.03.2022).
[5] Kohtute haldamise nõukoja seisukohad õigusemõistmise tagamiseks jätkuva pandeemia olukorras. Vastu võetud kohtute haldamise nõukoja 02.02.2021–05.02.2021 kirjalikul istungil. – https://www.riigikohus.ee/sites/default/files/protokollid/KHNi%20seisukoht.pdf (03.03.2022).
[6] Kohtute haldamise nõukoja pöördumine seoses esimese ja teise astme kohtute 2022. aasta eelarvega. Koostatud 16.–17. septembri 2021 kohtute haldamise nõukoja istungil. – https://adr.rik.ee/riigikohus/dokument/11038234 (03.03.2022).
[7] Täpsemalt kohtute seaduse, kriminaalmenetluse seadustiku, riigi õigusabi seaduse ja tsiviilkohtumenetluse seadustiku muutmise eelnõu kavand, mille tööversioon ei ole avalik.
[8] Halduskohtumenetluse seadustiku ja teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu (kohtumenetluse avalikkus). – https://eelnoud.valitsus.ee/main#gCRLedvw (03.03.2022).
[9] Kriminaalmenetluse seadustiku muutmise seadus 392 SE. – https://www.riigikogu.ee/tegevus/eelnoud/eelnou/69f4f636-076c-487f-93c2-3827044cfb50/Kriminaalmenetluse%20seadustiku%20muutmise%20seadus (03.03.2022).
[10] Justiitsministri 27. oktoobri 2005. aasta määrus nr 47 „Maa-, haldus- ja ringkonnakohtu kohtunike arv ja jagunemine kohtumajade vahel“. – RT I, 01.04.2022, 10.
[11] Perekonnaseaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seadus 474 SE. – https://www.riigikogu.ee/tegevus/eelnoud/eelnou/b9d354cb-49c8-41a6-bf57-90f57aa37c74/Perekonnaseaduse%20muutmise%20ja%20sellega%20seonduvalt%20teiste%20seaduste%20muutmise%20seadus (03.03.2022).