Anu Uritam
Harju Maakohtu kohtunik, Eesti Kohtunike Ühingu esimees

Indrek Parrest
Tartu Ringkonnakohtu kohtunik, Eesti Kohtunike Ühingu endine esimees

 

Ühingul oli 2021. aasta alguses 232[1] ja aasta lõpus 234 tegevliiget, lisaks on ühingul endiselt neli auliiget. Tegevkohtunikke oli liikmeskonnas aasta lõpus 177, nende hulgast neli on ametis Euroopa institutsioonides ja üks Justiitsministeeriumi teenistuses. Võttes aluseks kohtunikukohtade üldarvu (243), kuulub ühingusse seega ligikaudu 73% ametis olevatest kohtunikest. Pensioneerunud kohtunikke oli ühingus 57. Ühingusse võeti 2021. aastal kaheksa uut tegevliiget, kes on ametis Viru, Harju, Tartu ja Pärnu Maakohtus, Tallinna Halduskohtus, Tallinna ning Tartu Ringkonnakohtus (igast nimetatud kohtust oli üks uus liituja) ning üks on praegu Justiitsministeeriumi teenistuses. Aastal 2021 ametisse asunud 12 kohtunikust jõudis aasta lõpuks ühingusse astuda neli. Ühingu liikmeskonnast lahkus omal soovil viis liiget, üks arvati ühingust välja juhatuse otsusega liikmemaksu pikaajalise tasumata jätmise tõttu ning ühe inimese liikmesus lõppes surma tõttu.

Ühingu asutamiskoosolek peeti Tartus 18. detsembril 1991, seega oli 2021 ühingu 30. tegutsemisaasta. Jätkuva koroonapandeemia tõttu jäi juubeliaasta tähistamine varem kavandatust tagasihoidlikkumaks, kuid üldiselt oli aasta ühingu jaoks tavapäraselt tegus. Järgnevalt anname lühikese ülevaate olulisemast.

Õigusloomelise koostöö vallas esitas ühing 2021. aastal kuus arvamust, neist viis Justiitsministeeriumile ning ühe Riigikogu õiguskomisjonile. Kesksete teemadena võib nimetada kohtumenetluse avalikkust ja paberivaba kohtumenetlust.

Viimastel aastatel on nii kohtunikkonnas kui ka ühiskonnas laiemalt arutatud selle üle, kas kohtumenetluse avalikkus on Eestis piisavalt tagatud ning millised seadusemuudatused on võimalikud ja vajalikud, arvestades vajadust kaitsta samal ajal isikute teisi põhiõigusi, eelkõige menetlusosaliste õigust isikuandmete kaitsele ning eraelu puutumatust.

Teatavasti oli kohtumenetluse avalikkus ka eelmise „Kohtute aastaraamatu“ ning 4. juunil 2021 toimunud kohtunike täiskogu peateema. Algselt tähendas kohtumenetluse avalikkus eelkõige kohtuistungi avalikkust (st menetlusosalise õigust nõuda, et avalikkuse esindajad saaksid jälgida istungisaalis kohtuistungit ja seda ka talletada). Arvestades aga eelkõige viimase kahe kümnendiga suurenenud kirjalike menetluste osatähtsust tsiviil- ja haldusasjades ning infotehnoloogia kiiret arengut (istungite pidamisel kasutakse laialdaselt IT-lahendusi), on ilmselt vaja uuesti sõnastada või ümber mõtestada see, mis on seotud kohtumenetluse avalikkusega.

Juba 9. detsembril 2020 esitas ühing Justiitsministeeriumile arvamuse kohtumenetluse avalikkusega seotud väljatöötamiskavatsuse (VTK)[2] kohta. Juuliks 2021 valmis Justiitsministeeriumis viidatud VTK-ga kavandatud seaduseelnõu[3], mida on märkimisväärselt kajastatud ka meedias. See eelnõu näeb ette kõigis menetlusliikides jõustumata kohtuotsuste avalikustamise arvutivõrgus nii, et füüsilisest isikust menetlusosalise isikuandmeid ei avalikustata (v.a süüdistatava ja õigeksmõistetu omad). Samuti näeb eelnõu ette, et õigusemõistmise huvides võib teha kohtuistungi ülekande veebilehel.

Eelnõu tekitas kohtunike ühingu liikmete hulgas erinevaid, vahel vastandlikke arvamusi. Ühing tõi eelnõu kohta Justiitsministeeriumile 10. septembril esitatud arvamuses esmalt välja jõustumata lahendite avaldamisega seotud peamised probleemid ja ohud.

  • Jõustumata lahendite avaldamine võib eelnõuga taotletava suurema läbipaistvuse ja parema õigusliku diskussiooni asemel hakata inimesi tulevikus kohtusse pöördumisel heidutama, sest neil tuleb arvestada võimalusega, et nende andmed saavad avalikuks enne lõpliku lahendi jõustumist ja jäävadki avalikeks. Eelkõige tsiviilõiguslikud vaidlused aga on valdavalt isikute omavahelised eraõiguslikud vaidlused, mille lahendamisel puudub avalik huvi üldse või on see äärmiselt väike. Isikute õigust eraelu puutumatusele ja isikuandmete kaitsele ei pruugi piisavalt tagada ainult isikuandmete eemaldamine lahenditest, sest isikud võivad ikkagi olla äratuntavad lahendis kajastatud asjaolude või viidatud tõendite kaudu. Seetõttu tuleks menetlusosalistele anda võimalus taotleda kohtulahendist ka selliste andmete eemaldamist, mis võimaldavad isiku kaudselt tuvastada.
  • Eelnõu ei arvesta piisavalt kohtute kohustusega suunata menetlusosalisi tsiviilvaidluste lahendamisel kompromissi sõlmimisele. Eraõiguslike vaidluste kajastamine enne kohtulahendite jõustumist võib kahjustada kohtute võimet pooli lepitada ja kompromisse saavutada.

Arvamuses tõi ühing ka üldisemalt välja, et Eesti Vabariigi põhiseadusest (PS), täpsemalt selle § 24 lõikest 4 ei tulene nõuet avalikustada kohe kõik kohtulahendid (PS-i § 24 lõikega 4 on kooskõlas ka kehtivad lahendite avalikustamise regulatsioonid). Lisaks rõhutas ühing, et avalikkuse huve ei saa samastada mõne valdkonna ettevõtjate soovidega, sealhulgas meedia- või andmetöötlusettevõtete ärihuvidega. Ühingu hinnangul oleks vaja kavandatud muudatust veel tõsiselt kaaluda.

Samuti ei nõustunud ühing eelnõu seletuskirjas[4] toodud hinnanguga, et kohtute töökoormus kavandatud regulatsiooni tulemusena väheneks. Kui arvestada avalikustatavate lahendite isikuandmetest „puhastamise“ vajadust ja menetluste kinniseks kuulutamise taotluste arvu tõenäolist suurenemist, siis kokkuvõttes kohtute töökoormus ilmselt isegi suureneks. Regulatsiooniga, mis suurendab kohtute töökoormust, nägemata ette uute tööülesannetega toimetulekuks vajalikku lisarahastust, ei saa nõustuda olukorras, kus kohtud on olnud juba pikemat aega üle koormatud ja üldist eelarvet soovitakse pigem kärpida

Võimaluse kohta kanda istungit õigusemõistmise huvides üle veebis, rõhutas ühing, et sellisel viisil istungite korraldamine eeldab tehnilisi lahendusi, mis võimaldaksid kohtul veebikeskkonnas toimuvat kontrollida ja oleks tehniliselt välistatud kohtutöötajate või menetlusosaliste filmimine või muul moel salvestamine. Praegu selliseid tehnilisi lahendusi ei ole. Selge on ka see, et istungi avalikul ülekandmisel peab olema tagatud menetlusosaliste ja kohtutöötajate isikuandmete kaitse.

Töö eelnõu ettevalmistamisega ei ole Justiitsministeeriumis artikli valmimise ajal veel lõppenud.

Endiselt on aktuaalne paberivabale kohtumenetlusele üleminek kõigis tsiviil- ja haldusasjades. Justiitsministeeriumis on valminud seaduseelnõu[5], millega soovitakse anda digitoimikule õiguslik tähendus (pabertoimik kaotaks õigusliku tähenduse), lisaks on kavatsus luua õiguslik alus kohtumääruste tegemiseks osaliselt või täielikult automaatselt. Ühing esitas eelnõu kohta Justiitsministeeriumile arvamuse 10. septembril 2021.

Arvamuses viitas ühing sama eelnõu VTK kohta Justiitsministeeriumile 24. augustil 2020 esitatud arvamusele ja sedastas, et vahepeal on digitoimik infotehnoloogiliselt edasi arenenud, samuti on mõnevõrra paranenud kohtute varustatus selle kasutamiseks vajaliku riistvaraga. Ühingu hinnangul aga olid mitu VTK kohta esitatud arvamuses välja toodud probleemi endiselt aktuaalsed (hinnang kohtus töötavate isikute tervisele, tehnilised probleemid jne) ning eelnõust ega seletuskirjast nendele paraku vastuseid leida polnud võimalik.

Ühe suurema probleemina tõi ühing välja, et kavandatav eelnõu ei võimaldada koostada õigusliku tähendusega pabertoimikut, kui see oleks õigusemõistmise huvides siiski vajalik.

Eelnõu oli arutuse all kohtute haldamise nõukoja istungil 16. ja 17. septembril 2021. Leiti, et digitoimikul puudub veel selline tehniline valmidus, mis võimaldaks üleminekut paberivabale menetlusele. Seni, kuni digitoimiku töös ilmnenud puudused pole kõrvaldatud, ei kavatse Justiitsministeerium eelnõuga edasi liikuda[6].

Ühingu esitatud muud arvamused käsitlesid nn massaegumise seadusemuudatusi[7], füüsilise isiku maksejõuetuse seaduse eelnõu[8], kohtuesinduse kvaliteediprobleeme[9] ning riigilõivude suurendamist[10].

Ühingu juhatus korraldas 2021. aastal kohtunike hulgas kaks küsitlust (mõlemad veebis), milles uuriti kohtunike edutamist ja töökoormust.

Esimene küsitlus toimus 26. veebruarist kuni 31. märtsini. Sellega uuriti ühingu liikmete arvamusi, kas kohtunike edutamise (sh esimese ja teise astme kohtu esimeeste ametisse nimetamise) sätted kohtute seaduses on piisavad või tuleks kaaluda muudatusi.

Küsitlusele vastas 72 ühingu liiget, kellest 66,2% leidis, et kohtute seadus peaks sätestama täpsemad kriteeriumid esimese ja teise astme kohtute esimeeste ametisse nimetamiseks. Vastajad pidasid olulisemateks kriteeriumideks vähemalt viieaastast kohtunikustaaži (63,4%) ja sama kohtu kolleegide toetust (63,4%). Enamik vastajatest leidis, et kui kohtu esimeheks kandideerib mitu võrdsete omadustega kandidaati, tuleks otsuse langetamisel arvestada kohtu üldkogu seisukohta (54,9%) ning üldkogule peaksid enne seisukoha kujundamist olema teada kõik konkursi läbinud kandidaadid (76,1%).

Küsitlusele vastanutest leidis 50,7%, et sisulisi otsuseid esimese ja teise astme kohtute esimeeste ametisse nimetamisel peaks tegema kohtunike täiskogul valitav organ. Lisaks leidis suisa 73,9% vastanutest, et sellise omavalitsusorgani otsused peaksid olema motiveeritud.

Ringkonnakohtusse nimetatavate kohtunike kohta leidis 63,4% vastanutest, et täpsemad kriteeriumid, mille põhjal kandidaatide vahel valida, peaksid olema sätestatud seaduses. Edutamisel peeti olulisemateks vähemalt viieaastast kohtunikustaaži (63,4%), häid õigusteadmisi (87,3%), head väljendusoskust kõnes ja kirjas (83,1%), kollegiaalse töö oskusi (88,7%) ning pidevat õigusalast enesetäiendamist (69%). Vastanutest 46,5% leidis, et seaduses peaks sätestama eraldi nõuded kohtunikest ja mittekohtunikest kandidaatide valiku tegemisel.

Teise küsitluse korraldas ühingu juhatus esimese ja teise astme kohtunike hulgas 25. novembrist kuni 23. detsembrini, et selgitada välja kohtunike töökoormusega seotud suurimad probleemid. Küsitluses osales 112 kohtunikku, kellest 84,7% moodustasid esimese astme kohtunikud. Vastanutest 58,6% tegeles tsiviil-, 24,3% kriminaal- ning 13,5% haldusasjadega.

Ootuspäraselt leidis 87,5% vastanutest, et neid motiveerib töötama kõige enam töö sisu ja samal ajal vastas 79,8%, et töökoormus demotiveerib neid kõige enam. Pidevalt või enamasti ülemääraseks hindas oma töökoormust 70,5% küsitluses osalejatest.

Vastanutest 61,3% avaldas, et töötab iga nädal üle 40 tunni. Nädalavahetustel ja väljaspool tavalist tööaega töötab igal nädalal 55,9% vastanutest. Töökoormuste tõttu ametist lahkumist on aeg-ajalt kaalunud 41,3% vastanutest ning 9,2% vastanutest on teinud seda suisa sageli. Vastajatest 49,1% leidis, et töökoormus mõjutab igapäevaselt isiklikku elu. Lisaks avaldas 48,2% vastanutest, et nad on töö tõttu sattunud isikliku (sh vaimse või füüsilise) rünnaku ohvriks ning 38,9% avaldas, et ei ole saanud kohtusüsteemilt rünnaku korral abi ega tuge.

Vastates küsimusele, milliste meetmetega saab kohtunikke nende töös edaspidi paremini motiveerida, pidas 71,8% oluliseks eripensioni või erireegleid kohtunike vanaduspensioniks. Vastajatest 48,2% pidas vajalikuks staažitasu sisseseadmist pikaajalise töötamise eest ja 23,6% karjäärivõimalusi kohtusüsteemis. Suur osa vastanutest ehk 64,5% leidis, et kohtunike motiveerimiseks on vaja rakendada täiendavaid meetmeid.

Töökoormust kõige enam mõjutavate asjaoludena tõid vastajad esile kohtuasjade keerukuse suurenemise (81,3%), kohtuasjade liigse arvu (77,7%), aga ka kohtuasjade mahu suurenemise (74,1%) ning kohtule esitatavate menetlusdokumentide madala kvaliteedi (42,9%).

Töökoormuse vähendamise olulisemaks meetmeks pidas 77,7% vastanutest kohtunike arvu ja kohtusüsteemi finantseerimise suurendamist, 44,6% pidas oluliseks töötatavate blanketsete digilahenduste loomist ja 38,4% menetlusnormide olulist muutmist.

Kokkuvõtteks võib nentida, et küsitluste tulemused on ühingu juhatusele vajalikud edasise tegevuse planeerimisel ja kohtunike huvide tagamisel. Need aitavad senisest paremini välja tuua kohtunikuteenistuse lahendamist vajavaid kitsaskohti ning oodatavaid lahendusi.

Ühingu juhatus pidas 2021. aastal kuus koosolekut. Lääne-Virumaal Vihula mõisas toimus 6. ja 7. augustil traditsiooniline suvine juhatuse laiendatud koosolek, millest võttis osa enam kui 50 ühingu liiget. Koosolekul arutati kohtunike edutamise aluste ja korra üle ning kohtunike ametikitsenduste ja sotsiaalsete tagatiste üle. Koosolekule järgnes õhtune koosviibimine vabas õhkkonnas.

Teise päeva hommikul oli soovijatel võimalus giidi juhendamisel tutvuda Vihula mõisa pargi ja hoonetega. Lisaks toimusid koosolekud 21. mail Riigikohtu majas, 8. oktoobril Valga kohtumajas ning kolm koosolekut Skype’i vahendusel: 14. jaanuaril, 26. märtsil ja 16. aprillil. Harju Maakohtu kohtunikega oli 26. märtsil laiendatud koosolek, kus juhatus arutas eelkõige kohtunike ja teiste kohtutöötajate vaktsineerimist koroonaviiruse vastu, kohtunike liiga suure töökoormuse põhjuseid ja nende leevendamise võimalusi.

Olulisematest kohtumistest võib välja tuua juhatuse kohtumised justiitsminister Maris Lauriga ja Justiitsministeeriumi justiitshalduse asekantsleri Viljar Peebuga.

Ühingu 30. aastapäeva tähistav aastakoosolek toimus 26. novembril Laulasmaal Arvo Pärdi keskuses. Koosolekul valiti järgmiseks kaheaastaseks perioodiks ühingu uued juhtimis- ja kontrollorganite liikmed. Ühingu uueks esimeheks valiti Anu Uritam (Harju Maakohus), juhatuse teisteks liikmeteks Hele Kaldma (Tartu Maakohus), Ingrid Kullerkann (Tartu Maakohus), Vahur-Peeter Liin (Tartu Ringkonnakohus), Toomas Lillsaar (emeriitkohtunik), Heiki Loot (Riigikohus), Ruth Prigoda (Tallinna Halduskohus), Karin Sonntak (Harju Maakohus) ja Leanika Tamm (Pärnu Maakohus).

Revisjonikomisjoni liikmeteks valiti Maret Hallikma (Tallinna Halduskohus), Kaupo Kruusvee (Tallina Halduskohus) ja Kadri Palm (Tartu Halduskohus) ning ühingu esindajateks Balti Riikide Kohtunike Ühingute Nõukogus Pavel Gontšarov (Tallinna Ringkonnakohus), Margit Jõgeva (Tartu Maakohus), Anu Talu (Pärnu Maakohus) ja Tambet Tampuu (Riigikohus). Prokuratuuri tervitussõnad edastas ühingule riigiprokurör Dilaila Nahkur-Tammiksaar ja Riigikohtu esimehe head soovid riigikohtunik Heiki Loot.

Aastakoosolekul tunnustas ühing oma silmapaistvaid ja teenekaid liikmeid. Juhatus otsustas anda 2021. aastal ühingu vimpli pensionile siirdunud kolleegidele. Need on Viru Maakohtu endine kohtunik Tiit Kullerkupp, endine riigikohtunik Jüri Põld, Tartu Maakohtu endine kohtunik Epp Tombak ja Tallinna Ringkonnakohtu endine kohtunik Ande Tänav.[11]

Aastakoosoleku pärastlõunases osas pidasid ettekanded emeriitkohtunik Mare Merimaa ja Harju Maakohtu kohtunik Meelis Eerik. Esimene ettekanne rääkis kohtunike sotsiaaltagatistest ning kohtunike ühingu tegevusest nende kaitsmisel, samuti naaberriikide paktikast. Teise ettekande peateema oli kohtute iseseisvuse ja sõltumatuse riived Euroopas. Koosoleku lõpuks musitseeris pianist Auli Teppo. Koosolekule järgnes õhtusöök LaSpa hotellis.

Lisaks toimus 21. mail 2021 ühingu liikmete erakorraline üldkoosolek. Koroonaviiruse leviku tõttu toimus see n-ö hübriidvormis. Kohapeal, Riigikohtu konverentsisaalis Suur Katel osalesid üksnes juhatuse liikmed, teistele liikmetele oli tagatud võimalus osaleda videosilla vahendusel (veebikeskkonnas Zoom). Seda võimalust kasutas 50 ühingu liiget. Lisaks volitas 60 liiget teist liiget ennast esindama. Üldkoosolekul kinnitati ühingu 30. juunil 2020 lõppenud majandusaasta aruanne ning otsustati muuta põhikirja nii, et otsuste vastuvõtmiseks üldkoosolekut kokku kutsumata ei pea otsuse poolt enam olema kõik ühingu liikmed, vaid piisab sellest, kui hääletamisel osaleb üle poole ühingu liikmetest ning nendest üle poole hääletab otsuse poolt (v.a otsused, mille korral näeb põhikiri ette suurema häälteenamuse nõude).

Rahvusvahelist koostööd mõjutas paraku ka 2021. aastal ülemaailmne koroonapandeemia. Enamik rahvusvaheliste organisatsioonide koosolekuid ja kokkusaamisi toimusid osaliselt või täielikult veebis. Erand oli Balti riikide kohtunike ühingute nõukogu aastakonverents, mis toimus 23. septembril Lätis Riias. Arutluse all olid pandeemia tõttu tehtud nii kirjutatud kui ka kirjutamata muudatused kohtumenetlustes. Eestist tegid ettekandeid Anu Uritam (tsiviilkohtupidamise kohta), Sirje Kaljumäe (halduskohtumenetluse kohta) ja Merit Bobrõšev (kriminaalmenetluse kohta). Kõigis kolmes riigis võeti kohtupidamise tarvis aktiivselt kasutusele videolahendusi. Samas ei olnud konverentsi toimumise ajaks Leedus asjaomaseid muudatusi menetlusseadustikes tehtud ehk tegemist oli kolleegide enda improvisatsiooniga, mille õiguspärasusele pole veel lõplikku hinnangut antud.

Rahvusvahelise Kohtunike Ühingu (IAJ, International Association of Judges) aastakoosolek toimus 11. ja 12. septembril videokonverentsina. Koosolekust võtsid ühingu esindajatena osa siinkirjutajad. Koosolekul valiti IAJ-i uueks esimeheks José Manuel Igreja Matos (Portugal), kes oli senini Euroopa Kohtunike Ühingu (EAJ, European Association of Judges) esimees ja IAJ-i aseesimees. EAJ-i uueks esimeheks sai Duro Sessa (Horvaatia). IAJ-i peasekretärina jätkab Giacomo Oberto, kes on seda ametit pidanud juba alates 2012. aastast. Samuti kiideti heaks IAJ-i põhikirja muudatused ning pandeemia ajal juhatuse vastu võetud otsustused. IAJ-i uuteks liikmeteks võeti Filipiinide ja Gaboni kohtunike ühingud.

Videokonverentsina toimus 28. mail ka EAJ-i aastakoosolek, ka seal esindasid ühingut siinkirjutajad. Lisaks toimusid EAJ-i liikmete kohtumised Zoomi vahendusel 5. veebruaril ja 3. detsembril.

Euroopa Halduskohtunike Ühingu (AEAJ, Association of European Administrative Judges) aastakoosolek toimus hübriidvormis (Prantsusmaal Lyonis ja veebis) 15. oktoobril, ühingut esindas juhatuse liige Daimar Liiv. Koosolekul valiti AEAJ-i esimeheks tagasi Edith Zeller (Austria), samuti valiti neli aseesimeest ning teisi ametnikke. AEAJ-i peasekretärina jätkab Karin Winter (Austria).

Märtsis otsustas ühingu juhatus toetada ühingu eelarvest 500 euroga IAJ-i loodud fondi Türgi valitseva režiimi represseeritud kohtunike ja nende perekondade rahaliseks toetamiseks. Ühing on nimetatud fondi ka varem panustanud, kuid otsustas IAJ-i üleskutse peale teha täiendava makse. Ühingu juhatus kutsus liikmeid üles panustama toetusfondi ka eraviisiliselt.

Mitme õiguselukutse esindajaid koondavate rahvusvaheliste organisatsioonide algatusel toimus 14. juunil 2021 esimene rahvusvaheline ausa õigusemõistmise päev (International Fair Trial Day), mille keskmes olid probleemid Türgis. Selle päeva puhul koostatud ühispöördumisele[12] andis oma toetuse ka ühing.

Ühingul on endiselt head suhted mitme teise juristide kutseorganisatsiooniga, kuid koroonaviiruse levikust põhjustatud piirangute tõttu pole ka teised organisatsioonid suuremaid üritusi (aastapäevade tähistamine jms) korraldanud, mistõttu on suhtlus olnud aruandeperioodil pigem mitteformaalne. Ühing on kaasatud 2022. aasta Eesti õigusteadlaste päevade ettevalmistamisse.

Ühingu nimel antud arvamused, mis on esitanud juhatus, ja muu ajakohane teave ühingu tegevusest on kättesaadav veebilehel https://www.ekou.ee/ ning IAJ-i ja EAJ-i vastu võetud resolutsioonid ja muu oluline teave veebilehel http://www.iaj-uim.org/.

____________________________

[1] Eelmises aastaraamatus oli 2020. aasta lõpus märgitud liikmete arv 233, kuid teave ühe liikme surmast 2020. aastal jõudis ühingu juhatuseni alles 2021. aastal.

[2] Halduskohtumenetluse seadustiku, kriminaalmenetluse seadustiku, tsiviilkohtumenetluse seadustiku ja teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu (kohtumenetluse avalikkus) väljatöötamise kavatsus. –https://eelnoud.valitsus.ee/main/mount/docList/d0e1e8e8-ace1-431b-b3dd-4a879a587e75#ttIv1e91 (22.01.2022).

[3] Halduskohtumenetluse seadustiku ja teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu (kohtumenetluse avalikkus). – https://eelnoud.valitsus.ee/main/mount/docList/8901376e-6e15-4dab-b1c2-d57ae445e573#fUy5two0 (22.01.2022).

[4] Halduskohtumenetluse seadustiku ja teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu (kohtumenetluse avalikkus) seletuskiri, lk 3 ja 27. – https://eelnoud.valitsus.ee/main/mount/docList/8901376e-6e15-4dab-b1c2-d57ae445e573#fUy5two0 (03.03.2022).

[5] Tsiviilkohtumenetluse seadustiku, halduskohtumenetluse seadustiku ning tsiviilkohtumenetluse seadustiku ja täitemenetluse seadustiku rakendamise seaduse muutmise seadus (paberivabale kohtumenetlusele üleminek). – https://www.ekou.ee/doc/2021-08-10_JM-digitoimik-eeln.pdf (22.01.2022).

[6] Vt kohtute haldamise nõukoja 117. istungi protokoll, päevakorrapunkt 5. – https://www.kohus.ee/sites/default/files/dokumendid/117.%20protokoll%2016.-17.09.2021_0.pdf (22.01.2022).

[7] Aprillis 2011 jõustunud tsiviilseadustiku üldosa seaduse § 157 lõikega 1, mille järgi aegus 2021. aasta aprillis suur hulk täitedokumentidest tulenevaid eraõiguslikke nõudeid. Kohtute koormuse tõenäolise suurenemise vältimiseks valmistas Justiitsministeerium ette seaduseelnõu, millega nähti ette täitemenetluse seadustiku muudatused täitemenetluse lõpetamise regulatsioonis ja sellega seonduvalt ka teistes seadustes, et lihtsustada täitemenetluse lõpetamist tsiviilnõudes. Samuti täpsustati eelnõuga täitedokumendist tuleneva nõude täitmise aegumise katkemise ja peatumise aluseid. Kavandatud muudatused jõustusid 10. märtsil 2021 vastu võetud täitemenetluse seadustiku ja teiste seaduste muutmise seadusega. – RT I, 22.03.2021, 1.

[8] Seaduseelnõu on Eesti maksejõuetuse revisjoni osa ja hõlmab lisaks muudatustele füüsilise isiku maksejõuetuse menetlustes ka saneerimismenetlust. Eelnõuga kavandatakse üle võtta Euroopa Parlamendi ja nõukogu 20. juuni 2019. aasta direktiiv (EL) nr 2019/1023, mis käsitleb ennetava saneerimise raamistikke, võlgadest vabastamist ja äritegevuse keeldu ning saneerimis-, maksejõuetus- ja võlgadest vabastamise menetluste tõhususe suurendamise meetmeid, ning millega muudetakse direktiivi (EL) 2017/1132. – https://eelnoud.valitsus.ee/main/mount/docList/fe389bab-a085-4d03-b5c5-fb5b962853f9#THmqaT2m (22.01.2022).

[9] Eelnõu väljatöötamiskavatsus kohtuesinduse kvaliteediprobleemide lahendamiseks. – https://eelnoud.valitsus.ee/main/mount/docList/3772afef-b790-4615-b741-dbcf8e9574cf#pgDC13Sg (22.01.2022).

[10] Arvamus on seaduseelnõu kohta, millega kavandatud muudatused jõustusid Riigikogus 22. novembril 2021 vastu võetud riigilõivuseaduse, tsiviilkohtumenetluse seadustiku ja teiste seaduste muutmise seadusega. – RT I, 08.12.2021, 1.

[11] Kõik nimetatud said vimpli Eesti Kohtunike Ühingu vimpli statuudi p 4.i alusel. Vt Eesti Kohtunike Ühingu vimpli statuut. – https://www.ekou.ee/ekou-tunnustus.html (20.01.2022).

[12] Vt https://www.ekou.ee/doc/2021-06-14_IFTD-joint-statement.pdf (22.01.2022).