Nele Teelahk
Tartu Ringkonnakohtu õigusteenistuse juht, kohtujurist

 

Sissejuhatus

Kohtujuristidest ei ole väga palju kirjutatud õiguskirjanduses ega meedias. See on ilmselt ka üks põhjus, miks juristkonnale, juuratudengitele ja avalikkusele jääb ebaselgeks, mis ülesandeid kohtujuristidel on. Selle artikli eesmärk on täita seda lünka vähemalt osaliselt, tutvustades kohtujuristi ametit, selle eesmärke ja sisu. Seejärel tuleb juttu praeguseks kerkinud muredest kohtujuristi institutsioonis.

Kohtujuristi institutsioon

Ametinimetus „kohtujurist“ ei anna selget teavet töö sisu kohta. Erinevalt kohtunikuabist[1], kes teeb iseseisvalt registrikandeid või maksekäsu kiirmenetluse lahendeid, on kohtujurist kohtuniku abiline. Tegemist ei ole ka Euroopa Kohtu kohtujuristile (ingl advocate general) sarnaneva ametikohaga, kus kohtujurist teeb avalikul kohtuistungil erapooletult ja sõltumatult põhjendatud ettepanekuid teatavate üldkohtusse antud asjade lahendamiseks, et abistada kohut ülesannete täitmisel, kuid ei osale otsuste langetamisel.[2]

Kohtute seaduse (KS) § 1251 kohaselt on kohtujurist kohtuametnik, kes osaleb kohtuasjade menetlemiseks ettevalmistamisel ja menetlemisel kohtumenetluse seaduses ettenähtud ulatuses iseseisvalt või kohtuniku järelevalve all (lõige 1). Kohtujurist on pädev tegema ka neid toiminguid ja lahendeid, mida kohtumenetluse seadustiku kohaselt on pädev tegema kohtunikuabi või muu kohtuametnik (lõige 2). Kohtujurist on ülesannete täitmisel sõltumatu, kuid peab seaduses ettenähtud ulatuses järgima kohtuniku juhiseid (lõige 3).

Paragrahv 1251 lisandus alles 1. jaanuaril 2013 jõustunud kohtute seaduse muudatustega.[3] Eelnõu seletuskirjas põhjendati institutsiooni asutamist ka sellega, et probleemid on vaja lahendada mõistliku menetlusajaga ja õigusmõistmine peab olema kvaliteetne.[4] Kohtujuristi ametikohta nähti ka uute kohtunike kasvulavana.[5] Enne kohtujuristi institutsiooni loomist abistasid kohtunikke nii menetluslikes küsimustes kui ka kohtulahendite koostamisel konsultandid, kuid neid oli vähem ja ametisse astumise nõuded olid väiksemad. Kohtujuristi institutsiooni loomise eesmärk oli arendada edasi konsultandi ametit ja tõsta kohtunikku abistavate ametnike kvalifikatsioon selliseks, et tekiks konkurents kohtujuristi ametikohale. Samuti sooviti, et kohtujuristiks nimetatud isikute töötasu oleks kooskõlas nende töö mahu ja raskusastmega ning tagaks kvalifitseeritud ja kogemustega kohtuametnike püsimise kohtusüsteemis.[6] Palga ülem- ja alampiir sätestati seaduses: kohtujuristi palk ei või ületada esimese astme kohtuniku ametipalka ega olla pärast katseaega väiksem kui pool esimese astme kohtuniku ametipalgast (KS § 1251 lõige 6).

Leiti, et kohtujuristi institutsioon aitab parandada kohtunikku kohtuasja ettevalmistamisel abistavate kohtuametnike kvalifikatsiooni ja seega ka kohtute töö kvaliteeti ning tõhustab kohtumenetlust. Seetõttu on kohtujuristidele osaliselt seatud samad ametisse nimetamise nõuded nagu kohtunikele: magistrikraad õiguse õppesuunal, eesti keele oskus C1 tasemel ja kõrged kõlbelised omadused (KS § 1251 lõige 4 ja § 47 lõige 1 punktid 1–3).

Nüüdseks võib väita, et kohtujuristi institutsiooni loomine on end õigustanud.[7] Eesti kohtusüsteem on tõhususe ja menetluste kiiruse poolest endiselt Euroopa Liidu riikide eesotsas[8] ning oma osa on selles ka kohtujuristidel. Ka Euroopa kohtunike konsultatiivnõukogu (CCJE, Consultative Council of European Judges) on oma 2019. aasta arvamuses nr 22 kohtunikke abistavate kohtuametnike (ingl judicial assistants) kohta asunud seisukohale, et pädevad kohtuametnikud on abiks kohtute tõhususe parandamisel. Liikmesriikidel soovitati hoolikalt mõelda, kuidas korraldada kohtunikke abistavate ametnike töö nii, et see toetaks kohtusüsteemi kvaliteeti, kiirust ning sedakaudu tõhusust.[9]

Kohtujuriste on kohtute veebilehe andmetel ametis 211. Enamasti on igal esimese ja teise astme kohtunikul n-ö oma kohtujurist, kes kuulub koos istungisekretäriga kohtuniku menetlusrühma. See tähendab, et kohtujuristi ülesanded sõltuvadki iga kord kohtunikust, ta töötab samade kohtuasjadega, millega tema menetlusrühma kohtunik. Menetlusseadustikud ei näe kohtujuristidele ette eraldi ametiülesandeid. Tüüpilisemad igapäevatöö ülesanded on asja ettevalmistamiseks vajalike dokumentide, sh kirjade, kohtunõuete ja määruste koostamine. Samuti kontrollivad kohtujuristid asja või kaebuse menetlusse võtmise sisulisi ja menetluslikke eeldusi (sh riigilõivu tasumist) ja lahendavaid erinevaid taotlusi. Ühtlasi abistavad kohtujuristid kohtunikke lõpplahendite projektide koostamisel. Kohtujuristi töö juurde kuuluvad muidugi ka nõupidamised kohtuniku ja kolleegidega, kohtuistungitel osalemine, kohtupraktikaga kursis olemine, õiguskirjanduse lugemine ning osavõtt õiguskoolitustest.

Erinevalt näiteks kohtunikuabidest on kohtujuristidel iseseisvat tegutsemist vähem. Siinjuures ei saa mainimata jätta Riigikohtu üldkogu 4. veebruari 2014. aasta otsust, millega tunnistati põhiseadusega vastuolus olevaks tsiviilkohtumenetluse seadustiku säte, mis lubas tsiviilkohtumenetluses määrata menetluskulud kindlaks kohtujuristil ja kohtunikuabil.[10] See on üks peamisi põhjuseid, miks ei ole võimalik jõuda kuigi kaugele aruteluga kohtujuristide pädevuse laiendamisest, et leevendada kohtusüsteemi suurenevat koormust või arendada üldiselt kohtujuristi institutsiooni.

Toiminguid, mida kohtujurist saab iseseisvalt teha, on menetlusseadustikes küll vähe, kuid võimalusi panustada kohtu töösse, menetluse kulgemisse ja lõpplahendi kujunemisse on see-eest rohkelt. Seega võib julgelt väita, et kohtujuristi ametikoht on suurepärane võimalus tutvuda kohtute siseelu ja tööga, saades ühtlasi korralikud teadmised menetlus- ja materiaalõigusest.

Kohtujuristi institutsiooni arendamisest

Alates ametikoha loomisest ei ole kohtujuristi institutsioonis tehtud suuri muudatusi. Üha keerulisemaks on muutunud kohtujuristide konkursside korraldamine ja praeguste kohtujuristide motiveerimine ametis jätkama. Kohtujuristide seas hinnatakse tööga kaasnevaid võimalusi anda oma osa kohtulahendite koostamisel. See on ilmselt ka põhjus, miks kohtusüsteemis on kaua (alates institutsiooni loomisest) ametis olnud kohtujuriste.[11] Pikema staažiga kohtujuristidele on seda aga vähe. Vaja on toetada nii kohtujuriste, kes soovivad sooritada kohtunikueksamit ja saada kohtunikuks (kohtunike professionaalne järelkasv), kui ka kohtujuriste, kelle peamine huvi on olla stabiilses töösuhtes ning toetada kohtunikku õigusemõistmisel ilma soovita pürgida tulevikus kohtunikuametisse.

Kohtute seadust täiendati 2014. aastal ja võeti kasutusele vanemkohtujuristi ametinimetus. Seaduse järgi nimetatakse vanemkohtujuristiks kohtujurist, kes on töötanud oma ametikohal vähemalt kolm aastat ja sooritanud kohtunikueksami (KS § 1251 lõige 7). Seletuskirja järgi võeti vanemkohtujuristi ametinimetus kasutusele kõrgema kvalifikatsiooni rõhutamiseks. Leiti, et selline sisemine karjäärivõimalus on nähtud ette professionaalsete ja kogenud kohtuametnike motiveerimiseks ning nende töö suuremaks väärtustamiseks.[12]

Vanemkohtujuristi staatusega ei kaasne suurem pädevus ega palk, vaid sellega ongi esile tõstetud seaduses sätestatud sooritus: kolm aastat kohtujuristina töötamist ja kohtunikueksami sooritamine. Tegelikkuses lähevad kohtunikueksamile kohtujuristid, kes soovivad ja on motiveeritud kohtunikuks, mitte vanemkohtujuristiks kandideerima. Seega ei ole vanemkohtujuristi ametist kujunenud niivõrd sisemine karjäärivõimalus, vaid pigem vaheaste (-nimetus), mis eelneb kohtuniku kohale kandideerimisele. Professionaalsed ja kogenud kohtujuristid, kelle eesmärk ei ole kohtunikuks kandideerida, ei näe seega vanemkohtujuristi ametinimetuses karjäärivõimalust.

Kõige teravam murekoht on, et tagatud ei ole kohtujuristide koolitusvajadus. Puuduvad süstemaatiline ja pikaajaline koolitusprogramm ning rahastamine.[13] Sellele on juhitud korduvalt tähelepanu ja taotletud on täiendavat rahastust. Koolitustel käimine on äärmiselt tähtis, et täita kohtujuristide peamist tööülesannet: abistada kohtunikke asjade menetlemisel ja lahendamisel. Praegu saavad kohtujuristid vabade kohtade korral osaleda õiguskoolitustel, mida Riigikohus korraldab kohtunikele. Nende koolitustega ollakse küll rahul, kuid paratamatult ei jagu kohti kõigile soovijatele.

Samuti jääb üha vähemaks koolitusi, mis on kättesaadavad ka kohtujuristidele. Kohtujuristidele mõeldud oskuskoolitused puuduvad sootuks. Siinkohal ei ole see etteheide korraldajatele, sest arusaadavalt on Riigikohtu ülesanne kasutada ressursse kohtunike koolitusvajaduste katmiseks (KS § 44). Kuigi Riigikohus on väljendanud nõusolekut teha kindlaks kohtujuristide koolitusvajadus, saab seda teha üksnes lisarahastusega, mitte kohtunike koolitamiseks ettenähtud raha arvel. Tõsi, koolitusvajadusi saab leevendada ka muudmoodi: videokoolituste, sisekoolitajate abil, kohtuvälistel koolitustel osalemist hüvitades jm. See aga ei muuda tõsiasja, et kõige mõjusam oleks piisav rahastus, et rahuldada kohtujuristide koolitusvajadus.

Samuti teeb muret kohtujuristide motiveerimine üldiselt, näiteks karjäär, roteerumissüsteem, mentorprogramm, lisatasud või -hüved. Kohtuastmest olenemata saavad kõik kohtujuristid (sh vanemkohtujuristid) ühesugust palka, mille seos kohtunike palgaga on ühtlasi ainus sotsiaaltagatis. Need, kes on valinud kohtujuristi ameti, et saada kohtunikuks, vaatavad kohtunikueksami sooritamise poole. Kogenud ja aastaid ametis olnud kohtujuristid, kes kohtunikuks ei pürgi, kuid suudaksid oma teadmiste pinnalt panustada kohtusüsteemi enam, vaatavad ajapikku muude võimaluste puudumise korral väljapoole kohtusüsteemi. Esimese astme kohtust ringkonnakohtu kohtujuristiks kandideerimist ei toeta muu, kui võimalus muuta töö olemust. Arvestades avaliku teenistuse piiratud palgavõimalusi ja juuratudengite vähest huvi kohtujuristi ameti vastu, ei saa aga kohtusüsteem lubada endale kogenud kohtujuristide lahkumist.[14]

Kohtujuristidele ühtne roteerumissüsteem (n-ö ametikohtade tähtajaline vahetamine kohtute, kohtuastmete, menetlusliikide vahel) on kindlasti üks soodsamaid kohtujuristide motiveerimisviise, pakkudes täiendavaid kogemusi. Senini aga on roteerumine toimunud harva ja eeldanud tutvusi.

Ringkonnakohtute esimeeste algatusel koguti kõnealuste murede tõttu 2019. aasta jaanuaris kokku kohtujuristide institutsiooni arendamise esimesed ettepanekud. Jaanuaris 2020 kohtusid Eesti kõigi kohtute kohtujuristide esindajad Tartus, et arutada kohtujuristide muresid ja leida lahendusi, kuidas institutsiooni edasi arendada. Kaasati ka Riigikohtu esindajad.

Esimesel kohtumisel kerkis viis eespool nimetatud küsimust: kohtujuristide koolitamine, motiveerimine, roteerumissüsteemi väljatöötamine, vanemkohtujuristi ameti sisustamine ja kohtunikuks saamise toetamine. Iga küsimuse lahendamiseks moodustati töörühmad, kes sõnastasid probleemid ja pakkusid lahendusi, mida tutvustati teisel kohtumisel 2020. aasta juunis.

Kohtujuristi institutsiooni arendamise töörühmad tegid palju ettepanekuid kohtujuristide motivatsiooni tõstmiseks, sh roteerumis- ja karjäärisüsteemi ning mentorprogrammi loomine. Seejärel korraldati kohtunike seas küsitlus, millega anti võimalus mõelda ja rääkida kaasa töörühmade pakutud lahenduste ning kohtujuristi institutsiooni üldise arendamise teemal. Viimaks tutvustasid töörühmade esindajad oma ettepanekuid 2021. aasta juunis toimunud kohtumisel kohtute esimeestele ja arutati, kuidas pakutud lahendusi ellu viia. Kohtumise tulemuste põhjal tegid kohtute esimehed 22. juunil 2021 Justiitsministeeriumile kohtujuristi institutsiooni arendamise ettepanekud.

Kokkuvõte

Kohtujuristid on esimese ja teise astme kohtute arvukas osa. Neil on kõrge kvalifikatsiooniga kohtuniku abistajana suur rolli, et tagada tõhus kohtumenetlus. Kohtujuristi ülesanne on eelkõige abistada ja toetada kohtunikku sisulises töös. Et aga kohtujuristi ametikoht täidaks selle loomisega seatud eesmärke ka edaspidi ja ametikohale oleks konkurents ning järelkasv, tuleb institutsiooni arendada.

____________________________

[1] Vt kohtunikuabide kohta kohtute seaduse 14. peatükk.

[2] Euroopa Liidu Kohtu põhikirja artikkel 49. Eestis oleks Euroopa Kohtu kohtujuristi vaste ehk põhiseaduslikkuse järelevalve asjades õiguskantsler.

[3] Kohtute seaduse muutmise seaduse (281 SE) seletuskiri. – https://www.riigikogu.ee/tegevus/eelnoud/eelnou/1a60b79e-8f18-4a02-93b2-835df8a9a271 (31.01.2022).

[4] Samas.

[5] Justiitsministeeriumi 09.10.2021 pressiteade. – https://www.just.ee/uudised/loodav-kohtujuristi-amet-kiirendab-lahiaastatel-oigusemoistmist (31.01.2022).

[6] Kohtute seaduse muutmise seaduse (281 SE) seletuskiri.

[7] Vt ka T. Saar. Komm. § 1251/4.3. – Kohtute seadus. Komm. vlj. Tallinn: Juura 2018.

[8] Euroopa Liidu õigusemõistmise tulemustabel (Justice Scoreboard) 2021. – https://ec.europa.eu/info/sites/default/files/eu_justice_scoreboard_2021.pdf (31.01.2022).

[9] Vt https://rm.coe.int/opinion-22-ccje-en/168098eecb (31.01.2022).

[10] RKÜKo 3-4-1-29-13.

[11] Ametis olijate seas on ka neid, kes töötasid enne kohtujuristi institutsiooni loomist konsultantidena.

[12] Kohtute seaduse ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seadus (570 SE) seletuskiri. – https://www.riigikogu.ee/tegevus/eelnoud/eelnou/d7073724-da3d-45f7-877b-31c882d378d5 (31.01.2022).

[13] Kohtujuristide ja kohtunikuabide koolitusvajadusi Euroopa Liidu õigusest selgitasid EJTN (European Judicial Training Network) ja EIPA (European Institute of Public Administration) koostöös, mille tulemusel valmis 2021. aasta juunis ka põhjalik ülevaade Euroopa Liidu kohtute kohtuametnike koolitusvajadustest. – https://ec.europa.eu/info/sites/default/files/2021-06-14_just2018jaccprcrim0131_study_report_final.pdf (31.01.2022).

[14] Tööandja branding’u-agentuuri Instar uuringu kohaselt olid 2021. aastal õiguseriala tudengite viis atraktiivseimat tööandjat Justiitsministeerium, Riigikohus ja kolm advokaadibürood. – https://www.instar.ee/#survey (11.03.2022).