Villu Kõve
Riigikohtu esimees, kohtute haldamise nõukoja esimees

Karin Leichter-Tammisto
Riigikohtu esimehe nõunik

 

4. jaanuari 2020. aasta seisuga on kohtute haldamise nõukoja (edaspidi nõukoda) kohtunikest liikmed Iris Kangur-Gontšarov, Kristjan Siigur, Endla Ülviste (asendusliige), Virgo Saarmets, Indrek Parrest, Tanel Saar (asendusliige), Ivo Pilving ja Juhan Sarv (asendusliige). Riigikogu esindajatena osalevad nõukoja töös õiguskomisjoni esimees Jaanus Karilaid, põhiseaduskomisjoni esimees Anti Poolamets ning parlamendi liige Lauri Läänemets. Riigi peaprokurör ja Eesti Advokatuuri esimees osalevad nõukoja töös üldjuhul isiklikult ning õiguskantslerit esindab tavapäraselt tema vanemnõunik Marju Agarmaa. Nõukoda juhib Riigikohtu esimees Villu Kõve.

2020. aastal toimus neli korralist ja üks erakorraline kohtute haldamise nõukoja istung: 16. märtsil (elektrooniliselt), 26. märtsil (elektrooniliselt), 20. mail (elektrooniliselt), 9.–10. septembril Saka mõisas ja 13. detsembril Tartus (osaliselt elektrooniliselt). Kõik kohtute haldamise nõukoja istungite protokollid on kättesaadavad kohtute veebilehel (www.kohus.ee).

Soovitused õigusemõistmise korraldamiseks eriolukorra ajal

Vabariigi Valitsus kuulutas alates 12. märtsist 2020. aastal välja eriolukorra COVID-19 haigust põhjustava koroonaviiruse pandeemilise leviku ja sellest tingitud massilise nakatumise ohu tõttu Eestis. Eriolukord kehtis esialgu 1. maini 2020, hiljem pikendati seda 17. maini. Tulenevalt vajadusest kehtestada suunised, millest kohtud saaksid eriolukorra ajal õigusemõistmise tagamisel juhinduda, kutsus Riigikohtu esimees kokku nõukoja erakorralise istungi. Nõukoda pani kohtute jaoks kokku soovitused eriolukorras tehtavate töökorralduslike muudatuste samaaegsuse ja ühetaolisuse tagamiseks. Seejuures lähtuti põhimõttest, et Eesti kohtud peavad ka eriolukorra ajal tagama õigusemõistmise korrakohase toimimise, vältides samal ajal COVID-19 viiruse levikut kohtunike, kohtuteenistujate ja menetlusosaliste ning teiste õigusemõistmisega seotud isikute seas.

Kohtutele antud suunised jagunesid sisult kolmeks: soovitused kohtuasutuste töö korraldamisel, kohtumenetluse läbiviimisel ja kohtute suhtlemisel avalikkuse ning menetlusosalistega. Töökorralduslikult soovitati kohtuesimeestel ja -direktoritel jälgida riikliku eriolukorra juhi korraldusi ja Terviseameti soovitusi ning tagada nende täitmine kohtutes. Kohtuesimehed võisid vaatamata tööjaotusplaanis märgitule kohtuasju ümber määrata või anda korraldusi menetlustoimingute tegemiseks, kui see oli eriolukorra tõttu vajalik. Kohtunikud ja kohtuametnikud saadeti valdavalt kaugtööle, mille sujuvuseks suurendati elektrooniliste lahenduste kättesaadavust ja tagati nende toimimine. Kohtumajas viibisid teenistujad, kelle kohalolek oli kohtuasjade lahendamiseks tingimata vajalik. Soovitati lühendada ka kohtukantseleide ja kohtumajade lahtiolekuaegu. Kõik kohtunike ja kohtuteenistujate koolitused, koosolekud, välislähetused ja koosviibimised kohtutes soovitati edasi lükata või pidada tehniliste vahendite abil.

Kaugtööle saatmine tähendas kohtumenetluses kirjaliku menetluse osakaalu suurenemist. Nõukoda soovitas eriolukorra ajal pidada vältimatult vajalikke kohtuistungeid seaduses sätestatud ettenägematute või edasilükkamatute teenistusülesannete täitmiseks tehniliste sidevahendite abil. Nii süüteo-, tsiviil- kui ka haldusasjades koostati ettenägematute või edasilükkamatute teenistusülesannete loetelu, mis lisati suuniste juurde. Samas arvestati, et võib esineda juhtumeid, kus istungit pole võimalik pidada tehniliste sidevahendite abil, mistõttu saab kohus teha lõpliku otsuse istungi läbiviimise kohta vastavalt kohtuasja asjaoludele. Nõukoda pidas oluliseks kokkulepete saavutamist kohtu tööpiirkonna asutustega, nagu haiglad, hooldekodud, kinnipidamiskekus ja vanglad, et leitaks võimalikult vähe tervist ohustav viis menetlustoimingute tegemiseks. Üldpõhimõttena leiti, et kui istungit ei ole võimalik pidada tehniliste sidevahendite abil, lükkab kohus istungi või menetlustoimingu edasi ja peab või teeb selle esimesel võimalusel pärast eriolukorda. Seega vahetu füüsilise kontaktiga menetlustoiminguid soovitati kohtus teha vaid äärmisel vajadusel ja võimalikult suures kohtusaalis, kus inimestel on võimalik hoida piisavat distantsi.

Kohtute suhtlemisel menetlusosalistega, avalikkuse ja koostööpartneritega sai märksõnaks operatiivne koostöö – oluline on teavitada asjaosalisi kohtumajades kehtestatud piirangutest ja hoida neid kursis kohtuasjade edasise käekäiguga. Nõukoja soovituste täielik loetelu on leitav siit.

Uued esimehed Harju Maakohtus ja Pärnu Maakohtus

2020. aastal andis kohtute haldamise nõukoda nõusoleku kahe kohtu esimehe ametisse nimetamiseks. Septembrikuus toimunud istungil oli päevakorras Harju Maakohtu esimehe ametisse nimetamine. Nõukoda toetas kohtunik Astrid Asi kandidatuuri ja andis justiitsministrile nõusoleku tema ametisse nimetamiseks. A. Asi juhib Harju Maakohut alates 1. jaanuarist 2021. aastal.

Samal istungil oli arutlusel ka Pärnu Maakohtu esimehe valimiseks moodustatud konkursikomisjoni ettepanek nimetada ametisse kohtunik Toomas Talviste. Nõukoda toetas ettepanekut ja andis justiitsministrile nõusoleku tema ametisse nimetamiseks. T. Talviste juhib Pärnu Maakohut alates 1. jaanuarist 2021. aastal.

Kohtute 2021. aasta eelarve

Kohtute 2021. aasta eelarvet käsitleti nõukoja 9.–10. septembri ja 10. detsembri istungitel. Justiitsministeerium andis 9. septembril 2020. aastal nõukojale ülevaate 2021. aastal esimese ja teise astme kohtutele ettenähtud vahendite ning kohtuid puudutavate RES 2021–2024 lisataotluste kohta. Eelarve ja lisataotluste menetlus viibis koroonaviiruse levikust tingitud keerulise olukorra tõttu, seega polnud nõukoja istungi toimumise ajaks veel teada lisataotlusi puudutavad Vabariigi Valitsuse otsused. Nõukojale arvamuse avaldamiseks esitatud esialgne esimese ja teise astme kohtute 2021. aasta eelarve suurus on koos eelarve reserviga 2,6 miljoni euro võrra suurem 2020. aasta eelarvest. Eelarve kasv tuleneb kohtute arvestuslike vahendite kasvust ehk peamiselt kohtunike palgafondi eelduslikust suurenemisest, mis on seotud kõrgemate riigiteenijate ametipalkade seadusest tuleneva ametipalkade indekseerimisega, kolmandate isikute kulude kasvust ja postikulude suurenemisest. Ülejäänud eelarve objektide summad on püsinud muutumatuna. Kuivõrd arvestuslike vahendite kulu ei ole kohtuasutuste mõjutada, võib eelarve kavandi põhjal öelda, et kohtutele kindlaksmääratud vahendid jäävad 2020. aasta tasemele.

Justiitsministeerium esitas kohtute valdkonnas järgmised lisataotlused: 1) üleminek digitaalsele kohtumenetlusele (transkriptsiooni lahenduse loomine, üleminek dokumendipõhiselt menetluselt andmepõhisele menetlusele ja info töötlemisele, tõlkemälu kasutus, videokonverentsi lahendused, salvestusseadmed); 2) iganenud tehnika väljavahetamine (uus videokonverentsi ja esitlustehnika); 3) maksekäsu kiirmenetluse täisautomatiseerimine (praegu kasutusel oleva menetlustarkvara väljavahetamine, automatiseerituse suurendamine); 4) maksekäsuosakonna lisavajadus (töötajate arvu suurendamine maksekäsu kiirmenetluse avalduste arvu hüppelise suurenemise tõttu); 5) kohtuteenistujate kompetentside tõstmine ja konkurentsivõime tagamine (kohtuistungi sekretäridele, tõlkidele ja referentidele konkurentsivõimelise töötasu tagamine, IT-kompetentsiga teenistuja palkamine, riskijuhi ametikoha loomine, ka nelja uue kohtunikukoha loomine ja eestkoste järelevalve osakonna loomine); 6) kohtunike töövõimehüvitis (töövõimehüvitise süsteemi taasloomine) ja 7) karistusregistri muutmine kohtulikuks registriks (sarnaselt kinnistusraamatu või äriregistriga, et parendada andmekvaliteeti).

Nõukoda leidis, et esimese ja teise astme kohtute 2021. aasta eelarve ei vasta kohtute aastaeelarve kujundamise põhimõtetele ja pole ühiskonna ootustele vastava tõhusa õigusemõistmise tagamiseks piisav. Eelarve peab võimaldama hoida ja värvata piisava kvalifikatsiooniga kohtuametnikke, tagama kohtumajade turvalisuse, kaasaegsed ja kasutajamugavad infosüsteemid ning tehnilised vahendid. Nõukoda avaldas Justiitsministeeriumi RES 2021–2024 lisataotlustele toetust, pöördudes kirjaga ka Vabariigi Valitsuse poole.

Detsembrikuisel nõukoja istungil tutvustas Justiitsministeerium 2021. aasta eelarve kujundamise põhimõtteid. Prognoosi kohaselt on esimese ja teise astme kohtute eelarve ligikaudu 46,3 miljonit eurot (eelmisel aastal 43,2 miljonit), mis moodustub arvestuslikest vahenditest (kohtunike töötasu, ettemaksed kohtutäituritele, postikulud, kolmandate isikute kulud) ja kindlaksmääratud vahenditest (kohtuametnike tööjõukuludest, majandamiskuludest ja Riigi Kinnisvara AS-ile minevatest vahenditest). Eelarve kujundamise põhimõtete kohaselt kasvab Pärnu Maakohtu maksekäsuosakonna eelarve, toetamaks toimetulekut osakonna suurenenud töökoormusega. Suurendatakse maa- ja ringkonnakohtute tööjõukulusid, et toetada kohtuasutuste toimimist olukorras, kus koormus eelduslikult märgatavalt suureneb, sest tsiviilnõuded massaeguvad alates 1. aprillist 2021. aastal. Muu hulgas nägid eelarve kujundamise põhimõtted ette Tartu Halduskohtu eelarve vähendamise ühe kohtujuristi ja ühe istungisekretäri palgaraha võrra. Nõukoda kiitis Justiitsministeeriumi eelarve kujundamise põhimõtted heaks, kuid klausliga, et ei toetata Tartu Halduskohtu eelarve vähendamist kohtujuristi palgaraha võrra. Samuti pooldas nõukoda ettepanekut pöörduda Vabariigi Valitsuse poole, et eraldataks reservfondist lisaraha esimese ja teise astme kohtutele 2021. ja 2022. aastal tsiviilnõuete täitmise massaegumisest tuleneva koormuse kasvuga toimetulekuks.

Kohtute seaduse ja teiste seaduste muutmine

2020. aastal valmis Justiitsministeeriumis kohtute seaduse ja teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu väljatöötamise kavatsus (VTK), mille eesmärk on ühtlustada kohtute töökoormust, soodustada kohtunike spetsialiseerumist ja taastada kohtunikele senise töövõimetuspensioniga võrreldavad sotsiaalsed tagatised. Samuti tehakse VTK-s mitmeid ettepanekuid kohtunike tagasisidestamise, kohtujuristide arendamise, kohtunikuabide ametisse sisenemise lihtsustamise ja eestkostejärelevalve osakonna loomise kohta. VTK-s pakuti välja erinevaid lahendusi kohtute töökoormuse ühtlustamiseks: 1) mõnd liiki kohtuasjade üleriigilise jagamise võimaldamine menetlusseadustikes kirjeldatud juhtudel; 2) eeluurimiskohtuniku asjade jagamine kohtute vahel, kelle alluvuses pole kriminaalasja arutamine; 3) kohtute tööpiirkondade ühendamine selliselt, et õigust mõistab üks maa-, üks haldus- ja üks ringkonnakohus; 4) tugiteenuste jätkuv tsentraliseerimine. Ehkki VTK esitati nõukoja liikmetele arvamuse avaldamiseks, soovisid liikmed teha eraldi hääletuse eelmainitud ja VTK-s välja pakutud alternatiivi nr 3 suhtes, mis näeks ette ühe maa-, haldus- ja ringkonnakohtu loomise. Viidatud alternatiiv ei leidnud nõukoja toetust, pooldati ülejäänud teemadega edasiminekut.

2020. aasta alguses toimus kohtumenetluse avalikkuse teemaline ümarlaud. Arutelu käigus tehti Justiitsministeeriumile mitmeid ettepanekuid menetlusseadustike muutmiseks, mille tulemusena koostas ministeerium menetlusseadustike ja teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu (kohtumenetluse avalikkuse) VTK. Kohtumenetluse avalikkuse VTK käsitleb muudatusettepanekuid, mis puudutavad kohtuotsuse avalikku kuulutamist, kohtumääruste ja isikuandmete avalikustamist, toimikuga tutvumise ning kriminaalasja istungil avalikuks saanud teabe avalikustamise ajalist piirangut. Detsembrikuisel nõukoja istungil tutvustati kohtumenetluse avalikkuse VTK-le laekunud tagasisidet, millest tulenevalt otsustas Justiitsministeerium jätta eelnõu koostamisel vähemalt esialgu kõrvale jõustumata lahendite avalikustamise ja istungite virtuaalse ülekandmise teemad. Seejuures märkisid mõned nõukoja liikmed, et kohtulahendite avalikustamise ja isikuandmete anonüümimise kohta tuleks teha põhjalik analüüs, selgitamaks välja põhiseadusest ja Euroopa inimõiguste ja põhivabaduste kaitse konventsioonist tuleneva õigusraamistiku ning rahvusvahelise praktika.

Töökoormusmetoodika

Kohtute töökoormusmetoodikat on arendatud alates 2007. aastast. 2019. aastal kiitis nõukoda heaks kohtute töökoormusmetoodika muudatused tsiviil- ja haldusasjade arvestuslike ajahinnangute leidmiseks ning otsustas neid rakendada vähemalt üheaastase prooviperioodi jooksul kõikides maa- ja halduskohtutes. Samuti kiideti heaks töökoormusmetoodika muudatused kriminaalasjades, mida rakendati vähemalt üheaastase prooviperioodi jooksul kõikides maakohtutes. Nõukoja otsus nägi ette, et alates 1. jaanuarist 2020. aastal sisestatakse kohtute infosüsteemi tsiviil- ja haldusasjade raskuse muudetud ja uuendatud skaalad ning prooviperioodi tulemusi arutatakse 2020. aasta septembrikuu istungil.

2020. aasta alguses kehtinud eriolukorra tõttu lükkus edasi ka töökoormusmetoodika aktiivne prooviperiood, mistõttu esitati metoodika nõukojale kinnitamiseks detsembrikuu istungil. Metoodikat on katsetatud tsiviilasjades 2020. aasta jooksul, kriminaalmenetlusasjades toimib metoodika põhimõtteid järgiv kohtuasjade kohtunike vahel jagamise süsteem alates 2019. aastast ning haldusasjades alates 2016. aastast. Metoodika jaotab tsiviilasjad 22, kriminaalmenetlusasjad 45 ja haldusasjad 14 erineva töömahuga kategooriasse. Seejuures ei käsitle metoodika ringkonnakohtute töökoormust. Nõukoda kiitis kohtute töökoormusmetoodika ja selle rakendamise kõikides maa- ja halduskohtutes heaks. Nõukoda lisas, et töökoormusmetoodika töörühm võiks anda tagasisidet rakendamise tulemustest 2021. aasta septembrikuu nõukoja istungil.

Muud küsimused

  • Nõukoda andis nõusoleku muuta justiitsministri 27. oktoobri 2005. aasta määrust nr 47 „Maa-, haldus- ja ringkonnakohtu kohtunike arv ja jagunemine kohtumajade vahel“ selliselt, et Harju Maakohtu ja Tartu Maakohtu kohtunike arvu suurendatakse ühe võrra ja samal ajal vähendatakse Tartu Halduskohtu kohtunike arvu kahe võrra.
  • Justiitsministeerium tutvustas nõukojale kohtute infosüsteemi (KIS) põhimääruse muutmise määrust, millega täpsustatakse, et kohtunikud ja kohtuametnikud võivad KIS-i kasutada lisaks oma teenistusülesannete täimisele ka kohtupraktika analüüsimiseks, enesetäiendamise ning teadusliku ja pedagoogilise töö eesmärgil. Määruse eelnõu koostamisel kaaluti võimalust, et kasutusõiguse andmisega peaksid tegelema esimese ja teise astme kohtud, kuid konsulteerimise tulemusel jõuti järeldusele, et kohtutes puudub praegu vajaliku pädevusega ametikoht, kellele kasutusõiguste andmise õigust volitada. Seetõttu jääb KIS-i põhimääruses kasutusõiguste andmine Justiitsministeeriumile kui vastutavale töötlejale. Kohtutele lisandub võimalus teha vajaduse korral järelevalvet kasutusõiguse andmise ja kasutamise üle. Nõukoda hääletas kasutajaõiguste muutmist käsitlevate KIS-i põhimääruse muudatusettepanekute poolt.
  • Nõukoda kinnitas 10. detsembril 2020. aastal kohtute seaduse § 40 lõike 3 alusel kohtute haldamise nõukoja uue kodukorra.