Hannes Kiris
riigikohtunik, kohtunikueksamikomisjoni esimees
Kristel Siimula-Saar
Riigikohtu personaliosakonna nõunik
2020. aasta oli juba neljas, mil kohtunikueksamikomisjon tegutses uue kohtunikuks saamise korralduse alusel.
Kohtunikueksam
Kohtunikueksamit korraldab komisjon kahel korral aastas: kevadel ja sügisel. 2020. aastal esitas kohtunikueksamile lubamise taotluse 29 soovijat (kevadel 11 ja sügisel 18). Eksamile soovijate arv on alates 2017. aastast, mil kohtunikueksam lahutati kohtunikukonkursist, järjepidevalt vähenenud (2019. aastal oli 35, 2018. aastal 37 ja 2017. aastal 58 eksamile lubamise taotlejat). Eksamile lubati eelmisel aastal 28 taotlejat (kevadel 10 ja sügisel 18). 2020. aastal soovisid kõik eksaminandid teha eksamit vaid ühes õigusvaldkonnas. Jätkuvalt oli kõige populaarsem eraõigus, peaaegu pooled eksamile lubatuist soovisid teha eksamit selles valdkonnas.
Endiselt valmistab raskusi kohtunikuks saamise korralduse uuendusena kehtestatud kõrgema positiivse tulemuse saavutamine (seitse kümnest). Kevadel sooritas kirjaliku osa positiivsele tulemusele viis eksaminandi ja suulise eksami neist kolm (vastavalt 56% ja 33% eksamile tulnutest). Sügiseses voorus oli lõpptulemus palju rõõmustavam: kirjaliku osa sooritas positiivsele tulemusele üksteist eksaminandi ja suulise osa seitse (vastavalt 85% ja 54% eksamile tulnutest). Potentsiaalseid kohtunikukonkursil osalejaid lisandus eelmisel aastal seega kümme, neist kuus eraõiguses, kolm karistusõiguses ja üks haldusõiguses.
Eksamile lubamise taotlejate arv on küll igal aastal vähenenud, kuid eksami positiivselt sooritanute arv püsib enam-vähem samal tasemel, ehk eksami sooritanute osakaal eksamile tulnutest on suurenenud – võib eeldada, et kohtunikueksamile tulekuks valmistutakse läbimõeldumalt kui uue eksamikorralduse algaastail. Täiskogu toimumise ajal on kohtunikuks (veel) mittesaanud kohtunikueksami sooritanute arv 24.
Kohtunikukonkursid
Kohtunikukonkursid on praktikas jaotunud kevadiseks ja sügiseseks konkursitsükliks. Nii oli ka 2020. aastal kaks tsüklit, kus kevadel kuulutati välja üks ja sügisel kaks konkurssi. 2019. aasta lõpus sai kokku lepitud, et konkursse ringkonnakohtusse kuulutatakse välja ka tsükliväliselt. Eelmise aasta alguses kuulutatigi välja eraldi konkurss ühele ringkonnakohtu kohtuniku kohale. Aasta alguse ja kevadisel konkursil väljavalitud kohtunikest on mõned asunud täiskogu toimumise ajaks juba ametisse, kuid sügiseste konkursside toimingud on alles pooleli.
2020. aasta konkurssidel sooviti täita kolmeteist kohtunikukohta, nendest neli Tallinna Ringkonnakohtus, üks Harju Maakohtus, üks Pärnu Maakohtus, neli Tartu Maakohtus ja kolm Viru Maakohtus. Lõpuni jõudnud konkurssidega on edukalt täidetud või peatselt täitmisele minemas kaheksa kohtunikukohta. Eelmisel aastal kuulutatud konkurssidel esitati 76 kandideerimisavaldust, mis teeb keskmiseks konkursiks peaaegu kuus kandidaati ühele kohale. Kui vaadelda liikumist õiguselukutsete vahel, siis on konkursitingimuste muutmine end õigustanud: 28 kandideerimisavaldust esitasid vandeadvokaadid ja prokurörid.
Kokkuvõtvalt saab öelda, et kohtunikuks saamise korralduse muudatustel on jätkuvalt positiivne mõju. Kohtunikukonkurssidel on arvukalt tugevaid kandidaate ja konkurss ühele kohale on varasemast suurem. Samuti ei ole 2017. aastast saadik ükski konkurss nurjunud, mis varem oli sage nähtus.
Noorkohtunikud
2020. aasta alguseks oli esimese ja teise astme kohtutes ametis 25 kohtunikku, kelle ametisse asumisest oli möödas vähem kui kolm aastat, neile lisandus eelmise aasta jooksul kolmteist noorkohtunikku. Kohtute seadusest tuleneb kohtuesimeeste kohustus esitada komisjonile üks kord aastas seisukoht noorkohtuniku ametisse sobivuse kohta. Komisjon vaatas muu hulgas läbi arvamused seitsme kohtuniku kohta, kel täitus kolm aastat tööd kohtunikuna 2020. aastal. Nende ametisse sobivuses komisjonil kahtlusi ei tekkinud.
Komisjoni koosseis
Kohtute seaduse kohaselt on kohtunikueksamikomisjonil 16 liiget. Komisjoni koosseisu kuulusid 2020. aastal esimese astme kohtu kohtunikud Ingrid Kullerkann, Ülle Raag, Kadri Sullin ja Moonika Tähtväli, teise astme kohtu kohtunikud Janar Jäätma, Kersti Kerstna-Vaks, Andra Pärsimägi (kõik kolm alates 2020. aasta täiskogust) ja Kaire Pikamäe ning riigikohtunikud Peeter Jerofejev, Hannes Kiris, Viive Ligi ja Nele Parrest. Lisaks kohtunikele kuulusid komisjoni koosseisu vandeadvokaat Karina Lõhmus-Ein, riigiprokurör Inna Ombler, Merle Erikson Tartu Ülikoolist ning Viljar Peep Justiitsministeeriumist. Kuivõrd 2021. aastal täitub komisjoni sellel koosseisul kolm aastat, tuleb täiskogul valida komisjoni uus koosseis.