Anu Uritam
Eesti Kohtunike Ühingu esimees, Harju Maakohtu kohtunik

 

Eesti Kohtunike Ühingul oli 2022. aasta alguses 234 ja aasta lõpus 239 tegevliiget. Lisaks on ühingul jätkuvalt neli auliiget. 2022. aastal liitus ühinguga 11 uut tegevliiget. Oli ka lahkujaid. Kahjuks lahkus üks ühingu liige 2022. aastal meie hulgast surma tõttu. Omal soovil lahkus ühingust kuus liiget. Enamikel juhtudel oli ühingust lahkumine seotud pensionile siirdumisega.

Tegevkohtunikke on ühingu liikmete hulgas 182, kellest neli on ametis erinevates Euroopa institutsioonides ning üks oli 2022. aastal Justiitsministeeriumi teenistuses. Ühingusse kuulub ligikaudu 75% Eestis ametis olevatest kohtunikest.

2022. aastal on ühingu juhatus süsteemselt tegelenud uutele kohtunikele ühingu rolli tutvustamise ning nende liikmeks kutsumisega. Seda, kui oluline on kohtunike solidaarsus ja millist rolli võivad ühingud mängida õigusriigi säilitamisel, võib paraku selgelt tõdeda alles keerulistes oludes. Kõigi demokraatlike õigusriikide kohtunike ühingud kuuluvad rahvusvahelisse kohtunike ühingusse ning Euroopa riikide kohtunike ühingud omakorda Euroopa Kohtunike Ühingusse. Nende ühingute võrgustik saab vajadusel võtta mitmeid meetmeid, et abistada hätta sattunud kolleege ja kasutada rahvusvahelisi võimalusi riikide mõjutamiseks õigusriikluse säilitamisel ning taastamisel.

Eesti Kohtunike Ühingu eesmärk ei ole olla pelgalt ametiühing, vaid selle eesmärgid ja ülesanded on laiemad. Vahel on nimelt kohtunike ühingud selleks kaalukeeleks, mis aitab kodanikuühiskonnal mõista, miks on sõltumatud kohtud vajalikud ja kuidas säilitada tasakaalu avalike huvide ning inimeste põhiõiguste vahel. Kohtunike ühingud on sageli olulised arvamuse avaldajad kohtute sõltumatust ning inimeste põhiõigusi riivavate seadusandlike algatuste ohtlikkuse kohta.

Kohtunike ühingute olulisust on hiljuti rõhutatud Euroopa Kohtunike Konsultatiivnõukogu (CCJE, Consultative Council of European Judges) arvamuses nr 22 kohtunike sõnavabaduse kohta[1]. Selles on muuhulgas rõhutatud, et kohtunikel on õigus avaldada arvamust õigusriigi toimimisega seotud küsimustes ja igal kohtunikul on lausa kohustus edendada ning kaitsta kohtunike sõltumatust (punktid 48 ja 58). Kohtunike huvide kaitsmisel mängivad olulist rolli kohtunike ühingud (punkt 49) ning nimelt ühingud on sageli need, kelle kaudu kohtunikud arvamusi avaldavad.

2022. aastal seadis ühing oma tegevuse üheks fookuseks kohtunike sotsiaalsete tagatiste ebapiisavusega seotud problemaatikale senisest laiema tähelepanu juhtimise. Ühing on kohtunike sotsiaalsete tagatistega seotud küsimustes varemgi korduvalt Justiitsministeeriumi poole pöördunud, kuid see on valdavalt jäänud sisulise tulemuseta. Selleks, et avalikkusele tagatiste temaatika olulisust teadvustada, tugines ühing 2021. aasta lõpul kohtunike seas läbi viidud töökoormuse küsitluse tulemustele[2]. Nende tulemuste abil oli võimalik välja tuua selge probleem – inimesed on kohtusüsteemis sedavõrd koormatud, et seniste tagatiste juures ei saa eeldada ega loota nende pikaajalist jätkamist. Sellele murekohale lisandub kohtunike põlvkonnavahetus ja uute kandideerijate järjest vähenev arv.

2022. aasta alguses pöördus ühing avalikkuse poole töökoormuse küsitluse tulemusi kirjeldava pressiteatega, mis leidis kajastamist nii eesti- kui venekeelsetes ERRi uudistes, samuti raadiosaadetes. Samasisulise pöördumise saatis ühing Justiitsministeeriumile.

Seejärel otsustas ühingu juhatus kohtuda kõigi parlamendifraktsioonidega, et tutvustada töökoormuse küsitluse tulemusi ning selgitada sotsiaalsete tagatistega seotud probleeme. Kohtumisest ühingu juhatuse esindajatega keeldus ERKE fraktsioon, kõigi teiste fraktsioonidega õnnestus juhatuse liikmetel kohtuda 2022. aasta juunis ja septembris.

Kohtumiste tulemusi võib üldjoontes pidada positiivseteks, sest kõik ühinguga kohtunud fraktsioonid mõistsid tekkinud olukorra keerukust, vajadust leevendada kohtunike töökoormust ja luua meetmeid kohtunike pikaajalise töötamise tagamiseks. Küll aga ei toetanud ükski kohtumistel osalenud parlamendifraktsioon ühingu ettepanekut taastada kohtunikupensionid. Kohtumiste tulemusena võib nentida, et suuremat erakondade toetust võivad pälvida ettepanekud taastada kohtunike töövõimetuse hüvitis ja lisatasu pikaajalise töötamise eest ning ettepanek, mille kohaselt võiks riik teha kohtunike eest täiendavaid kogumispensioni makseid. Viimati mainitud meetmed ei tohiks tuua kaasa märkimisväärset kulu riigieelarvele, kuid neist võib olla palju abi motiveerimaks inimesi töötama kohtusüsteemis pikka aega.

2022. aasta augusti lõpus arutas ühingu juhatus sotsiaalsete tagatiste küsimust ka uue justiitsministriga. Kohtumisel tegi justiitsminister ettepaneku korraldada töövõimetushüvitise tasumine kohtunikele ühekordse maksena, mis ei oleks seotud senise töötasuga. Ühingu juhatuse liikmed ei välistanud sellist lahendust, kuid leidsid, et ühekordne töövõimetushüvitis peab olema piisav, et tagada inimesele edaspidi väärikaks eluks vajalik.

Kohtunike töövõimetushüvitise temaatikat arutati ka 20. septembril 2022. aastal toimunud ühingu juhatuse liikmete kohtumisel ministeeriumi asekantsleri ning nõunikuga. Ühingule üllatuslikult soovis ministeerium siduda kohtunike töövõimetuse hüvitise küsimuse regulatsiooniga, mille kohaselt saaks kohtunikku saata kohustuslikku terviseekspertiisi ning sõltuvalt ekspertiisi tulemusest ametist vabastada.

Ühing kirjeldatud ettepanekuid ei toetanud. Selgitasime kohtumisel, et kui kohtunik pikaajaliselt töökohustusi ei täida, on iseenesest tegu distsiplinaarüleastumisega ja sellisel juhul on seaduses juba olemas vajalik ning kohtunike õigusi tagav regulatsioon koos edasikaebamise võimalustega[3]. Ühingu juhatus ei pidanud võimalikuks toetada üldsõnalist regulatsiooni, mille kohaselt võiks kohtuniku ametist vabastada mistahes tervisehäire esinemise korral, st isegi juhul, kui kohandatud töökeskkonnas saaks inimene edasi töötada. Ükskõik millise erivajadusega inimese kohtusüsteemis töötamise välistamine ei ole mõistlik ega kooskõlas isiku põhiõigustega.

Ühing möönis, et võib tekkida olukordi, kus kohtunikuna töötaval isikul puudub haiguskriitika, kuid tema tervislik seisund võimaldab objektiivselt kahelda edasise töötamise võimalikkuses. Sellises olukorras tuleb aga tagada kohtunike õigusi arvestav ja edasikaebamist võimaldav regulatsioon. Mitte iga psüühilist laadi tervisehäire ei tähenda, et kohtunik on ebaadekvaatne ega saa kohtunikuna töötamist jätkata, mistõttu tuleks leida paindlik ja inimesi säästev lahendus.

Ühingu juhatuses on töövõimetushüvitiste osas arutatud ettepanekut, mis oleks kooskõlas senise avaliku teenistuse seaduse (ATS) §-ga 49 lõikega 6[4]. ATS § 49 lg 6 reguleerib hüvitiste maksmist olukorras, kus ametniku töövõime saab kannatada ametiülesannete täitmise käigus toimunud õnnetusjuhtumi tõttu. Sellisel juhul on osalise töövõime kaotuse korral hüvitise suuruseks kahe aasta palk ja täieliku töövõime kaotuse korral seitsme aasta palk. Ühingu juhatuse arvates võiks palgaga samasuguses suhtes olla kohtuniku töövõimetuse hüvitis osalise või täieliku töövõime kaotuse puhul sõltumata sellest, kas haigestumine on tekkinud töö tõttu või mitte. Osalise töövõime korral võiks kohtunik säilitada õiguse edasi töötada.

2022. aasta lõpus alustas ühing oma liikmete hulgas uue sotsiaalsete tagatiste küsimust puudutava küsitluse läbiviimist. Küsitluse käigus soovime teada liikmete eelistusi ning soove sotsiaalsete tagatiste, sealhulgas töövõimetuse hüvitiste suhtes. Küsime liikmete arvamust ka ühingu juhatuse ettepaneku kohta. Loodame 2023. aastal jätkata koostööd Justiitsministeeriumiga, et leida küsitluse tulemuste põhjal kõiki osapooli rahuldav lahendus kohtunike sotsiaalseid tagatisi puudutava olukorra parandamiseks.

2. detsembril 2022. aastal viis ühing Riigikohtu toel Tartus läbi kohtunike turvalisust puudutava ümarlaua, milles osalesid lisaks ühingu juhatuse liikmetele Eesti Advokatuuri ja Prokuratuuri esindajad, kohtute esimehed ning kommunikatsioonijuhid ja pressiesindajad. Ümarlaual arutati kohtumajade ja kohtunike füüsilise turvalisuse, kohtunike vastu suunatud isiklike rünnete ning meedia vahendusel toimuvate rünnetega seotud küsimusi.

Arutelu tulemusena leiti, et kohtumajati on kohtunike turvalisuse tase erinevalt tagatud ning ühing peaks asuma toetama kohtute esimeeste taotlusi täiendavate rahaliste vahendite saamiseks turvalisuse parandamisel. Tulevikus tuleks kaaluda kohtukordnike pädevuse ja väljaõppe täiendamist ning töötasu tõstmist või siis nende asemel hoopis vajaliku väljaõppe saanud turvatöötajate kasutamist. Kohtunikele ja kohtute töötajatele tuleks koostada lühikesed ning konkreetsed juhised selle kohta, kuidas ohtlikke olukordi ennetada ja kuidas neis olukordades toimida. Kuna prokurörid on kokku puutunud sarnaste olukordadega, tuleks koostöös prokuratuuriga kaaluda selliste seadusandlike muudatuste ette valmistamist, mille kohaselt ei oleks kohtunike ja prokuröride isikuandmed tavaisikutega võrreldes samaväärselt avalikult kättesaadavad. Ühing toetab ka Eesti Advokatuuriga toimuvate mitteformaalsete ja suhtlemisele suunatud ürituste läbiviimist ning tulevikus hea tava kokkulepete laiendamist kõigile kohtutele, mis aitaks ennetada vääritimõistmist ja konflikte.

Õigusloomelise koostöö vallas esitas ühing 2022. aastal kokku viis arvamust, neist kaks Justiitsministeeriumile, ühe Riigikogu põhiseaduskomisjonile ning kaks Riigikogu õiguskomisjonile.

 21. märtsil 2022. aastal esitas ühing arvamuse juristieksami regulatsiooni väljatöötamise kavatsuse[5] kohta. Ühing nõustus täielikult, et õigushariduse kvaliteedi tõstmine on oluline ja lahendamist vajav küsimus, kuid avaldas kahtlust, kas kavandatud muudatus seda eesmärki teenib. Samuti pidasime kaheldavaks, kas ainult eksamitasu eest on suuremahuliste eksamite korraldamine võimalik ning kas Riigikohtul on eksamite läbiviimiseks piisavalt ressursse. Tähelepanuta oli jäetud, et kohtunikueksamikomisjoni liikmed teevad oma tööd tasuta ja põhitöö kõrvalt.

Senise kohtunikueksami süsteemi muutmist ühing ei toeta. Esiteks puudub hästi toimiva regulatsiooni muutmiseks vajadus ning teiseks ei ole kohtunike sõltumatuse tagamise põhimõttega kooskõlas see, kui eksamite sisu ja vastuvõtmise üle ei otsusta enam kohtunikud ise.  

5. oktoobril 2022. aastal avaldati ERRis õigusteadlaste avalik pöördumine[6], millele allakirjutanud juristieksami plaane ei toetanud. Avalduses leiti, et muudatuste elluviimine vajaks laiemat ühiskondlikku arutelu, kuid Justiitsministeerium ei ole põhjalikku mõjuanalüüsi teinud. Õigusteadlased osutasid, et kavandatud muudatustega kaotaksid ülikoolid suure osa oma akadeemilisest vabadusest.

23. märtsil 2022. aastal esitas ühing Justiitsministeeriumile arvamuse kohtute seaduse ja teiste seaduste muutmise seaduse (kohtuarendus) eelnõule[7]. Arvamuses viitas ühing sellele, et eelnõust ega selle seletuskirjast ei nähtu eesmärki ehk olulist probleemküsimust, mille lahendamiseks sooviti kohtutes valdkonnapõhiseid osakondi luua. Ühing avaldas kahtlust, kas kõigis Eesti kohtutes on osakondade loomine vajalik ning kas mõnes kohtus ei või osakondade loomine töökorralduse parandamise asemel hakata tööd takistama.

Ühing ei nõustunud eelnõu seletuskirjas toodud väitega, et osakondade loomine ühtlustaks kohtupraktikat. Eesti Vabariigi põhiseaduse (PS) § 146 järgi on kohtunik vaidluse lahendamisel sõltumatu. Seega seda, kuidas lahendada mõnda konkreetset kohtuasja, saavad otsustada vaid seaduse järgi kohtukoosseisu kuuluvad kohtunikud. Kohtuasjade lahendamiseks ei saa juhiseid anda ei kohtute esimehed ega planeeritavate osakondade juhatajad. Kohtupraktika ühtlustamine toimub kõrgemate astmete kohtute praktika, eelkõige Riigikohtu lahendite kaudu.

Teiseks eelnõus sisalduvaks problemaatiliseks lahenduseks pidas ühing esimese astme kohtunikele tagasiside andmist. Eelnõu seletuskirjast ei olnud võimalik mõista, kuidas lahendatakse tagasisidestamisega nn lahendite arusaadavuse probleemi ja milles see probleem täpsemalt seisneb.

Ühing osutas, et planeeritud lahendused ei ole kooskõlas CCJE arvamustega nr 11[8] ja 17[9]. CCJE arvamuses nr 11 on muuhulgas rõhutatud vajadust mõista, et kohtuotsuse kvaliteet ei sõltu ainult asjassepuutuvast üksikkohtunikust, vaid tervest reast õigusemõistmise välistest muutujatest, nagu õigusaktid, kohtusüsteemile eraldatud vahendid ja õigusalase väljaõppe kvaliteet. CCJE arvamuses nr 17 on välja toodud, et kohtunike igasuguse individuaalse hindamise põhireegliks on kohtunike sõltumatuse täielik austamine. Ohtu kohtunike sõltumatusele ei hoia täielikult ära ka see, kui hindajaks on teised kohtunikud.

Ühing nõustus, et kohtunik võib ehk aeg-ajalt vajada oma tööle tagasisidet, kuid tagasiside andmiseks tuleks esmalt selgelt määratleda, kes ja milliste kriteeriumite alusel hinnanguid annab ning millised on hinnangute andmise tagajärjed hinnatavale kohtunikule. Arvestamata ei saa jätta, et kui hinnanguid hakkavad andma teise astme kohtud, tuleb tagada selleks piisavate täiendavate ressursside olemasolu.

18. aprillil 2022. aastal koostas ühing Riigikogu õiguskomisjonile arvamuse halduskohtumenetluse seadustiku ja teiste seaduste muutmise seaduse (kohtumenetluse avalikkus) eelnõule 574 SE[10].

Arvamuses tõi ühing välja, et eelnõu koostamisel ei ole piisavalt hinnatud, kas kõigi (st ka jõustumata) lahendite avalikustamine on kooskõlas isikuandmete kaitse aluspõhimõtetega ning kas kõigi lahendite (sõltumata vaidluse liigist ja olemusest) avalikustamine kaalub alati üles menetlusosaliste isikuandmete kaitse vajaduse. Arvamuses on viidatud, et suur hulk kohtutes lahendatavatest vaidlustest on tsiviilõiguslikud: need on valdavas enamuses eraisikute omavahelised eraõiguslikud vaidlused, mille lahendamisel kas puudub avalik huvi üldse või on see äärmiselt vähene.

Eraelu puutumatust ei ole alati võimalik tagada ainult vahetult isikut identifitseerivate andmete eemaldamisega lahenditest, sest isikud võivad olla äratuntavad lahendis kajastatud asjaolude või selles viidatud tõendite kaudu. Mahuka lahendeid sisaldava andmebaasi loomine annab võimaluse asuda tegema eraisikute kohta otsinguid ka siis, kui nende isikuandmeid otseselt ei avalikustata. Eraisikute omavaheliste vaidluste kajastamine enne kohtulahendite jõustumist võib kahjustada kohtute võimet pooli lepitada ja kompromisse saavutada. Kavandatud regulatsioon võib kaasa tuua olukorra, kus kohtuotsus on avalikkusele nähtav enne kui menetlusosalistele endile.

Ühing avaldas kahtlust ka selle üle, kas mistahes kohtumenetlus peaks isikut alatiselt avalikkuses saatma jääma. Suurema läbipaistvuse ja parema õigusliku diskussiooni asemel võib see inimesi tulevikus heidutada kohtusse pöördumast.

3. oktoobril 2022. aastal esitas ühing arvamuse Riigikogu põhiseaduskomisjonile kohtute seaduse ja teiste seaduste muutmise (kohtuarendus) eelnõule[11]. Arvamuses rõhutas ühing taas kord, et kohtutesse osakondade loomise eesmärk on ebaselge. Eelnõust ega selle seletuskirjast ei nähtunud, et seni kohtutes vastu võetavad tööjaotusplaanid takistaksid õigusemõistmise korrakohast toimimist. Kuna Eesti kohtud on väga erinevad, pidas ühing töö korraldamisel sobilikuks olemasolevat paindlikku lahendust, mis võimaldab igal kohtul enda vajadusi arvestada.

Kõige tõsisemat osakondade loomisega kaasnevat probleemi nägi ühing võimalikus ohus kohtunike töö sõltumatusele. Arvamuses ei nõustutud eelnõu seletuskirjas tooduga, et osakondade loomisega antakse kohtutele senisest tõhusamad juhtimishoovad, mille abil saab ühtlustada kohtupraktikat. Ühing leidis jätkuvalt, et kohtunik on vaidluse lahendamisel sõltumatu. Samuti ei pidanud ühing sobivaks eelnõusse lisatud regulatsiooni esimese astme kohtunikele tagasiside andmiseks.

Eelnõu kohta esitatud arvamuse tõttu kutsus Riigikogu põhiseaduskomisjon nii ühingu kui ka Justiitsministeeriumi esindajad komisjoni 18. oktoobri 2022. aasta istungile. Toimunud istungil soovitas komisjoni esimees Justiitsministeeriumil saavutada osapooltega vaidlusalustes küsimustes kokkulepe.

15. novembril 2022. aastal toimus Riigikogu põhiseaduskomisjoni initsiatiivil kohtumine Justiitsministeeriumi ja ühingu esindajate vahel kohtute arenduse eelnõud puudutavates küsimustes. Kohtumisel tegid ühingu esindajad ettepaneku jätta eelnõust välja kaks problemaatilist osa ehk osakondade loomine ning kohtunikele tagasiside andmine. Ühing pakkus omalt poolt Justiitsministeeriumile igakülgset abi ja koostööd olemasolevate probleemide kaardistamisel ning neile mõistlike lahenduste leidmisel. Kokkuleppel jäeti eelnõust välja kohtunike tagasisidestamist puudutav osa.

1. novembril 2022. aastal esitas ühing Riigikogu õiguskomisjonile arvamuse tsiviilkohtumenetluse seadustiku ja halduskohtumenetluse seadustiku muutmise seaduse (paberivabale kohtumenetlusele üleminek) eelnõule (723 SE)[12]. Arvamuses nenditi, et kuigi halduskohtunikud toetavad täielikku üleminekut paberivabale menetlusele, ei ole sarnast toetust tsiviilkohtunike hulgas. Sõltumata sellest, kas üleminekut toetatakse või mitte, esineb mitmeid probleeme, mis puudutavad kõiki kohtunikke ning mis vajavad lahendamist.

Esmalt on täielikult jäänud hindamata, millised on mõjud kohtunike tervisele, kui kogu töötamise aja jooksul tuleb kasutada arvutit. Jätkuvalt esineb infosüsteemides lugematu arv puudusi, mille lahendamisega ei tegeleta üldse või tegeletakse vähesel määral. Kuigi digitaalsete süsteemide olemasolu on kahtlemata oluline, on endiselt suur hulk erinevaid menetlustoiminguid (eriti tsiviilasjades), mida on võimalik kiiremini lahendada pabertoimikute abil. Lisaks on andmete suure hulga puhul ning ajakriitilises olukorras inimese aju võime analüüsida ja töödelda paberil olemasolevat infot palju parem, kui võime töödelda neid andmeid ekraani vahendusel. Tähelepanuta on jäetud Riigikohtu arvamus, et täielik üleminek võib lahendite kvaliteeti halvendada. Ühing juhtis tähelepanu ka asjaolule, et erinevalt pabertoimikust ei ole digitaalne toimik kohtuniku ainukontrolli all ning puudub õigusemõistmise vastaste digitaalsete süütegude regulatsioon.

Ühingu juhatus pidas 2022. aastal kuus koosolekut. 26.–27. augustil toimus Pärnumaal Tahkuranna vallas Nurka talus ühingu juhatuse traditsiooniline suvine laiendatud koosolek. Koosolekul osales 51 ühingu liiget. Koosolekul toimus arutelu teemal “Kohtuniku töö varjuküljed”. Arutelu oli elav ning andis juhatusele märkimisväärset tagasisidet kohtunike turvalisust puudutavate küsimuste edasiseks lahendamiseks.

Lisaks toimusid koosolekud veel 7. jaanuaril Skype’i vahendusel, 11. märtsil Tallinna Halduskohtus, 27. mail Pärnu Maakohtus, 19. septembril Skype’i vahendusel ja 14. oktoobril Viru Maakohtu Rakvere kohtumajas.

Ühingu aastakoosolek toimus 25. novembril 2022. aastal Viljandis Ugala teatris. Prokuratuuri tervitussõnad edastas ühingule riigiprokurör Taavi Pern ja Riigikohtu esimehe tervituse riigikohtunik Heiki Loot. Tervitussõnavõtuga osales koosolekul justiitsminister Lea Danilson-Järg.

Aastakoosolekul otsustati muuta ühingu põhikirja punkti 26. Muudetud põhikirja punkt 26 näeb ette, et ühingu tegevuse lõpetamise korral antakse allesjäänud vara üle Tartu Ülikoolile. Varasema regulatsiooni kohaselt tuli allesjäänud vara jagada õigustatud isikute vahel üldkoosoleku otsusega. Muudatus oli vajalik selleks, et ühing saaks esitada taotluse enda kandmiseks tulumaksusoodustusega mittetulundusühingute, sihtasutuste ja usuliste ühenduste nimekirja.

Lisaks kinnitati üldkoosolekul ühingu eelmise majandusaasta aruanne, arutleti kohtunike sotsiaalsete tagatiste üle ja tunnustati ühingu liikmeid. Kohtunike sotsiaalsete tagatiste teemal pidas ettekande Tallinna Halduskohtu kohtunik Ruth Prigoda. Ühingu juhatuse otsusega omistati ühingu vimplid Indrek Parrestile, Piret Randmaale, Gaida Kivinurmele, Tiia Mõtsnikule ja Urmas Reinolale. Koosolekul tunnustati ka ühingu liikmetest tööjuubilare. Koosolekule järgnes õhtusöök ning teatrietenduse külastamine.

Rahvusvahelise koostöö poolelt kohtus 18. veebruaril 2022. aastal ühingu esimees videosilla teel Euroopa Komisjoni esindajatega seoses õigusriigi aruande (Rule of Law report) koostamisega. Kohtumisel arutati, kas või millised muudatused on Eesti kohtusüsteemis kohtunike sõltumatuse tagamise vallas viimasel ajal aset leidnud. Ühingu esindajad tutvustasid meie liikmete seas läbi viidud küsitluse tulemusi. Kohtumisel avaldasime muret seoses kavandatava nn tagasisidestamisega (vt eest).

28. aprillist kuni 30. aprillini 2022. aasta toimus Portugalis Portos Euroopa Kohtunike Ühingu (EAJ, European Association of Judges) aastakoosolek, millel osalesid Eesti Kohtunike Ühingu esindajatena Anu Uritam ja Heiki Loot. Eksperdina viibis koosolekul Meelis Eerik. Poola kohtunike ühingu esindaja ettekande kohaselt ei ole olukord selles riigis paranemas. Plaanis oli läbi viia uus justiitsnõukogu liikmete valimine, kuid oli võimalik, et selle käigus võivad kohtunikud nõukogust sootuks välja jääda. Poola ajakirjanduses leidis kajastamist riigi justiitsaseministri algatatud kampaania, mille käigus üritati kohtunikke erinevate ebaseaduslike meetoditega survestada ja riivata nende sõltumatust.

Slovakkia kohtunike ühingu esindaja teatas, et neil on koostamisel eelnõu, mille kohaselt muudetakse kuriteoks seaduse ebaõige kohaldamine. Slovakkia kohtunike ühingut sisuliselt eelnõu koostamisele kaasatud ei olnud. Itaalia kohtunike ühingu esindaja ettekande kohaselt oli parlamendi menetluses seaduseelnõu, mille eesmärk on muuta kohtusüsteemi efektiivsemaks. Eelnõu koostamisel on lähtutud eeldusest, et süsteemi ebaefektiivsust põhjustavad kohtunikud. 

Ukraina kohtunike ühingu esindaja kirjeldas õigusemõistmist sõja olukorras.

Koosolekul võeti vastu kaks Poolat ja Ukrainat toetavat resolutsiooni ja üks Itaalia olukorda käsitlev deklaratsioon.

18.–23. septembril toimus Iisraelis Tel Avivis Rahvusvahelise Kohtunike Ühingu (IAJ, International Association of Judges) aastakoosolek. Eesti Kohtunike Ühingut esindas koosolekul Meelis Eerik. Kõige märkimisväärsema sammu oli koosoleku toimumise ajaks astunud Euroopa Kohtunike Ühing, kes vaidlustas koos Euroopa halduskohtunike ühingu (MEDEL, Magistrats Européens pour la Démocratie et les Libertés) ja ühendusega Judges for Judges Euroopa Kohtus Euroopa Komisjoni 17. juuni 2022. aasta otsuse, millega anti positiivne hinnang Poola taaste- ja vastupidavuskava ning vabastati Poolale Euroopa Liidu rahalised vahendid. Taastamise ja elastsuse plaan pidi lahendama kohtuvõimuga seotud probleemid, kuid vaidlustuses leiti, et Poola ei ole kohtusüsteemi puudutavaid probleeme lahendanud.

Traditsiooniliselt toimus 28. septembrist kuni 30. septembrini 2022. aastal Leedus Balti Riikide Kohtunike Ühingute Nõukogu aastakonverents. Eesti ühingut esindasid kohtunikud Anu Uritam, Leanika Tamm, Hele Kaldma, Anu Talu, Tambet Tampuu, Peeter Jerofejev, Pavel Gontšarov, Siiri Malmberg ja Margit Jõgeva. Konverents toimus Šakiai rajoonis asuvas maalilises mõisakompleksis Zypliu dvaras.

Konverentsi teema oli kõigi Balti riikide kohtunike jaoks jätkuvalt aktuaalne “Õigusemõistmise kvaliteet ja hind: Quo vadis?”. Konverentsist võttis samuti osa ning esines ettekandega Leedu Konstitutsioonikohtu esimees dr. prof. Danutė Jočienė. Eesti delegatsioon kuulas huviga, kuidas meie naaberriigid hakkavad tasapisi Eestile järele jõudma kohtunike ja kohtuametnike töö väärilise tasustamisega. Nii Leedus kui ka Lätis on säilinud nii kohtunike eripensionid kui ka lisatasud staaži eest. Kõiki ettekandeid läbiva motiivina jäi kõlama põhimõte, et kohtute sõltumatus ja selle lahutamatuks osaks olevad sotsiaalsed tagatised ei ole kohtunike privileeg, vaid garantii ühiskonnale, et õigust mõistetakse ausalt, kiirelt ja erapooletult.

Lõpetuseks, 14. oktoobril 2022. aastal otsustas ühingu juhatus teha 500 euro suuruse annetuse Henn Jõksi fondi austusavaldusena tema tööle ja tegevusele. Annetuse eesmärgiks oli anda ühingu panus õigushariduse edendamisse ja mälestada vääriliselt meie hulgast lahkunud kolleegi.

2022. aastal tegeles ühing jätkuvalt Eesti kohtunike biograafilise leksikoni koostamisega. Toimetuse liikmed on teinud ära märkimisväärse töö kogutud andmete süstematiseerimisel ning korrigeerimisel. Riigikohtu toel loodame järgmisel aastal jõuda leksikoni väljaandmiseni.

Ühingu juhatuse poolt ühingu nimel antud arvamused ja muu ajakohane teave ühingu tegevusest on kättesaadav veebilehel https://www.ekou.ee/. Ühing tänab kõiki oma liikmeid aktiivse koostöö ja avaldatud arvamuste eest!

____________________________

[1] CCJE arvamus nr 25 (2022). – https://rm.coe.int/opinion-no-25-2022-final/1680a973ef%0A%0A (04.01.2022).

[2] Eesti Kohtunike Ühingu 2021. aastal korraldatud töökoormuse uuring esimese ja teise astme kohtunikele. – https://www.ekou.ee/mat/Kohtunike-koormuse-kysitluse-tulemused_2022-01-20.pdf (22.01.2023).

[3] PS § 147 näeb ette, et kohtunike ametist vabastamise alused ja korra sätestab seadus. Kohtunikku saab ametist tagandada üksnes kohtuotsusega.

[4] Viidatud säte kohaldub ka kohtunikele.

[5] Juristieksami regulatsiooni väljatöötamise kavatsus. – https://eelnoud.valitsus.ee/main/mount/docList/d419bfb4-7a48-4de0-8854-3c739c5b22ce#1gnDe9TM (04.01.2023).

[6] Õigusteadlased: plaanitav juristieksam puudutab kõiki ja vajab arutamist. – https://www.err.ee/1608739864/oigusteadlased-plaanitav-juristieksam-puudutab-koiki-ja-vajab-arutamist (04.01.2023).

[7] Kohtute seaduse ja teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu. – https://eelnoud.valitsus.ee/main/mount/docList/449654fe-be39-43e2-92c6-d57d79b54024#X4RBSkoR (04.01.2023).

[8] CCJE arvamus nr 11 (2008) kohtuotsuste kvaliteedist. – https://www.riigikohus.ee/sites/default/files/elfinder/dokumendid/ccje_2008_arvamus_nr_11.pdf (04.01.2023).

[9] CCJE arvamus nr 17 (2014) kohtunike töö hindamise, õigusemõistmise kvaliteedi ja kohtunike sõltumatuse austamise kohta. – https://www.riigikohus.ee/sites/default/files/riigikohus_13254_en-et_151021_ccje_2014_2_opinion_17_en_et_korr_ok_c.pdf (04.01.2023).

[10] Halduskohtumenetluse seadustiku ja teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu (kohtumenetluse avalikkus). –  https://www.riigikogu.ee/tegevus/eelnoud/eelnou/e2ba4498-ddf5-447b-95a6-9aace9256765/ (04.01.2023).

[11] Kohtute seaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seadus. –  https://www.riigikogu.ee/tegevus/eelnoud/eelnou/5f154ed9-4920-4bde-98c6-63af7f5f7264/ (04.01.2023).

[12] Tsiviilkohtumenetluse seadustiku ja halduskohtumenetluse seadustiku muutmise seadus (paberivabale kohtumenetlusele üleminek) 723 SE. – https://www.riigikogu.ee/tegevus/eelnoud/eelnou/6709251a-0717-4517-a41a-6ee475fb6a32/ (04.01.2023).