Ülevaade kohtunike distsiplinaarkolleegiumi tegevusest 2022. aastal

Tambet Tampuu
riigikohtunik, distsiplinaarkolleegiumi esimees

Ave Hussar
Riigikohtu personali- ja kommunikatsiooniosakonna juhataja

2022. aastal oli distsiplinaarkolleegiumi esimeheks riigikohtunik Tambet Tampuu, liikmeteks kohtunikud Rutt Teeveer, Piret Mõistlik, Kadriann Ikkonen, Piia Jaaksoo, Merle Parts, Maret Altnurme, Sten Lind, Üllar Roostoja, Monika Laatsit, Erkki Hirsnik ja riigikohtunikud Kai Kullerkupp, Julia Laffranque, Paavo Randma ning Saale Laos.

2022. aastal tegi kohtunike distsiplinaarkolleegium (kolleegium) kohtunike kohta algatatud distsiplinaarasjades kaks lahendit. Mõlemas asjas heideti kohtunikule ette ametikohustuste mittekohast täitmist kohtute seaduse (KS) § 87 lõike 2 mõttes ning distsiplinaarmenetlused päädisid kohtunike karistamisega.

1. Harju Maakohtu esimehe koostatud distsiplinaarsüüdistuses heideti kohtunikule ette ametikohustuste mittekohast täitmist KS § 87 lõike 2 mõttes, mis seisnes kuue tsiviilasja lahendamisega venitamises (menetlustoimingute tegemata jätmises pikema aja vältel), samuti kohtulahendite kuulutamise aja korduvas ja pikaks ajaks edasilükkamises ning menetlusosaliste sellest teavitamata jätmises 41 kohtuasjas. Kohtuniku sellise tegevuse tõttu viibis paljude kohtuasjade lahendamine mitu kuud ja mõnel juhul ka kuni paar aastat.

Kolleegium mõistis kohtuniku talle esitatud distsiplinaarsüüdistuses süüdi ja määras  distsiplinaarkaristuseks noomituse. Kolleegium leidis, et kohtuniku tegevus seadis ohtu kohtu maine ja korrakohase õigusemõistmise põhimõtte, kuna menetlusosalised pidid olema pikalt teadmatuses neid puudutava kohtuasja menetluse käigust ning lahendusest.

Kolleegium leidis, et kuigi kohtunike suur töökoormus on Eestis tõsine probleem, mis vajab ka õiguspoliitilist lahendust, ei pruugi suur töökoormus alati õigustada asjade põhjendamatult pikka menetlemist. Arvestada tuleb  mh võrreldavate kohtuasjade lahendamise tavapärast kestust samas kohtus. Kolleegiumi arvates ei õigusta üldjuhul konkreetses asjas lahendi avalikult teatavakstegemise tähtaja olulist või süstemaatilist rikkumist kohtuniku töökoormus, sest seda saab kohtunik oma töö korraldamisel arvesse võtta. Kolleegium märkis, et tähtaegade eiramist saab kohtunikule ette heita siiski vaid tingimusel, et kohtunikule jagatud asjade koguarv (objektiivne töökoormus) võimaldab mõistliku töökorralduse juures neid tähtaegu järgida.

2. Tartu Ringkonnakohtu esimehe poolt teisele kohtunikule esitatud distsiplinaarsüüdistuse kohaselt venitas kohtunik põhjendamatult tsiviilasja menetlemist ning jättis lahendamata menetlusosaliste taotlused menetluse kiirendamiseks ja vastuväite kohtu tegevuse peale. Kohtunik jättis need taotlused ja vastuväite lahendamata vaatamata asjaolule, et järelevalvemenetluses oli talle antud juhis need lahendada. Teises tsiviilasjas viivitas sama kohtunik kohtuotsuse avalikult teatavakstegemisega põhjendamatult pärast seaduses sätestatud tähtaja möödumist enam kui viis kuud, tehes kohtuotsuse avalikult teatavaks alles pärast seda, kui menetlusosalised olid talle viivitamist meelde tuletanud.

Kolleegium mõistis kohtuniku talle esitatud distsiplinaarsüüdistuses KS § 87 lõike 2 järgi süüdi, pidades mõlemat distsiplinaarsüüdistuses toodud etteheidet põhjendatuks. Distsiplinaarsüüdistuses kirjeldatud tsiviilasjadest esimeses venitas kohtunik põhjendamatult tsiviilasja menetlemisega, rikkudes süüliselt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) §‑s 2 sätestatud kohustust lahendada tsiviilasi mõistliku aja jooksul ja võimalikult väikeste kuludega. Samas tsiviilasjas jättis kohtunik lahendamata ka menetlusosalise esitatud menetluse kiirendamise taotluse. Teises distsiplinaarsüüdistuses välja toodud tsiviilasjas rikkus kohtunik kohtuotsuse avalikult teatavakstegemise TsMS § 452 lõikes 4 sätestatud maksimaalset 40-päevast tähtaega. Kolleegium määras kohtunikule karistuseks ametipalga vähendamise 15 protsenti kuueks kuuks.