Andra Pärsimägi
Tartu Ringkonnakohtu kohtunik, eetikanõukogu liige

 

Hea ja tark kohtunik on parem kui hea seadus, sest kohtunik suudab kõike mõõta õigluspäraselt.[1]
Eetika puudutab seda, mida me ütleme või ütlemata jätame, mida me teeme või tegemata jätame, kes me oleme ja mida me väärtustame. Eetika keskne küsimus on, kuidas peaks elama.[2] Kohtuniku kutse-eetika küsimus on, kuidas olla hea kohtunik.

Kohtuniku kutse-eetika keskendub kohtuniku ametialastele käitumistavadele, mis eeldavad kõrgemat vastutustunnet kohtuniku rolli eriliste nõuete tõttu ühiskonnas. Kutse-eetika põhimõtted on välja kasvanud kohtuniku ametipidamise headest tavadest. Need põhimõtted on aluseks nii kohtunike omavahelisele suhtlusele kui ka suhtlusele avalikkuse ja menetlusosalistega. Kohtunik tegutseb tööalaselt konfliktiolukordades ja teeb igapäevaselt kaalutlusotsuseid. Eelnev ei tähenda, et kohtunik ärkab hommikul üles, läheb välja ja mõtleb pidevalt eetikale. Samas, kui eeldada, et kohtuniku eetilisuses ja väärikuses pole üldse põhjust kahelda, siis võivad eetikaküsimused tunduda kasutud. Nii see aga kindlasti ei ole. Me ei tohi unustada, et tegutseme avalikes huvides. Meid saadab igal sammul näivus. Kohtunikku ja tema tööd jälgib kogu ühiskond, sh inimesed, kellel pole õigusalaseid teadmisi ning kes ei tunne õiguse põhimõtteid. Kohtunikul on õiguselukutse esindajana käes võim, mida tuleb osata kasutada. Meie ülesanne on järgida erinevaid eetikaprintsiipe elulistes olukordades.

Tsiteerides noorkohtunikku: „Kohtunik esindab kohtusüsteemi. Tema käitumine, võib-olla ka poolametlikus situatsioonis, kus on teada, et ta on kohtunik, kuigi ta pole ametiülesannetes, kujundab kohtusüsteemi mainet. Maine on paratamatult seotud selle tugevuse ja austuse ja lugupidamisega, mis – ma eeldan – peab olema ühiskonnas kohtu vastu.“[3]

Kohtuniku kutse-eetika allikad

Eetika, sh kutse-eetika (professioonieetika) on üks normisüsteemidest. Kutse-eetika eesmärk on teadvustada konflikti tekkimise võimalusi, anda oskus konflikte märgata, neist aru saada, neid vältida ja õigeid otsuseid vastu võtta. Seadus ei sätesta eetikareegleid, kuid kohtuniku individuaalset sõltumatust või objektiivset erapooletust reguleerivad seadused: üksikasjalikumalt Eesti Vabariigi põhiseaduse §-d 147, 150 ja 153, samuti kohtute seadus (KS), eriti kohtunikuks nimetamise (7. peatükk), kohtuniku kohustuste (9. peatükk), kuid ka kohtuniku distsiplinaarvastutuse (11. peatükk) regulatsioon.

Kohtuniku ametipidamise reeglid, sh need, mis peavad tagama asja arutava kohtuniku erapooletuse, näevad ette menetlusseadustike kohtupidamist reguleerivad sätted. Kriminaalmenetluse seadustiku (KrMS) § 9 lõige 3 sätestab sõnaselgelt, et kohus peab menetlusosalist kohtlema tema au teotamata ja tema inimväärikust alandamata. Oluline on kohtuniku taandamise regulatsioon: tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) §-d 23–30, halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 13, KrMS §-d 49–51. Sama moodi on oluline kohtuasjade jagamine juhuslikkuse põhimõttest lähtudes (KS § 37 lõige 2 punkt 2 ja § 451 lõige 1).

Rahvusvahelisel tasandil reguleerib kohtunike käitumist 2002. aastal loodud ja ÜRO inimõiguste komitee poolt 2003. aastal vastu võetud Bangalore põhimõtetena[4] tuntud dokument. Kohtuniku käitumise põhiprintsiipidena on Bangalore põhimõtted jagatud kuue väärtuse alla, milleks on

  • sõltumatus,
  • erapooletus,
  • ausameelsus (integrity),
  • kõlbeline laitmatus (kombekus),
  • võrdsus,
  • asjatundlikkus ja hoolsus.[5]

Kohtunike käitumise Bangalore põhimõtete kohaselt on esmatähtis, et iga kohtunik eraldi ja kohtunikud ühiselt austaksid kohtunikuametit avaliku usalduse vääriliselt ja püüaksid usaldust kohtusüsteemi vastu säilitada ning veelgi suurendada.[6]

Eestis võttis kohtunike ühing peatselt pärast riigi taasiseseisvumist (1991) 15. märtsil 1994 vastu kohtunike käitumisreeglid, mis kehtisid uue kohtute seaduse vastuvõtmiseni. 2002. aastal kehtima hakanud kohtute seaduse järgi pidi kohtunike eetikakoodeksi kinnitama kohtunike täiskogu (KS § 38 lõige 3 punkt 9). Kohtunike eetikakoodeks[7] kinnitati kohtunike kolmandal korralisel täiskogul 13. veebruaril 2004. aastal. Eetikakoodeksit muudeti ja loodi eetikanõukogu kohtunike täiskogu 2019. aasta otsusega.

Eetikakoodeks on üks oluline osa kohtunike kutseala eetika juhtimise süsteemist. Eetika juhtimise all mõistetakse professiooni tegevusi, mis on suunatud eetika või kutseväärikuse edendamisele ja elluviimisele, ennetamaks ebaeetilist käitumist ning korruptsiooni.

Kohtunike kutse-eetika reegleid sisaldavad kohtutes töö korraldamiseks kehtestatud aktid, sh kodukorrad.

Kutse-eetika allikaks on veel „Kohtumenetluse parima praktika edendamise suunised“[8]. Nimetatud suunised on koostatud Harju piirkonna kohtunike, prokuröride ja advokaatide osalusel kantuna soovist edendada kohtumenetluse tõhusust. Selles dokumendis on kokku lepitud suunised parima käitumistava loomiseks kohtuasjade ajamisel, omavahelises suhtluses ja suhtluses avalikkusega.

Esmase allikana on sobiv kogenuma ja pädevama kolleegi arvamus ning abiks võivad olla eetikanõukogu arvamused. Alati on kosutav lugeda Riigikohtu veebilehel avaldatud „450 aasta vanuseid juhtnööre kohtunikele“[9].

Kutse-eetika ja kohtuniku amet

Järgmisel kümnel aastal vahetub 10–15 kohtunikku aastas. See on mõnes mõttes võimaluste aken, kus kujuneb see, mida ja kuidas kohus menetluses teeb. Kohtunikkonna uuenemine kestab juba mitu aastat ja paljuski määravad just vastsed kolleegid, milliseks kujuneb kohtute nägu tulevikus.[10]

Eetikal on oluline kaal nii kohtuniku ametisse sobivuse hindamisel kui ka kohtuniku töö hindamisel, samuti kohtuniku edutamisel.[11]

Kohtunike valiku kriteeriumite seas on olulisel kohal avatus; austus menetlusosaliste vastu; kollegiaalsus teiste juristide, sh kohtutöötajate, prokuröride ja advokaatide suhtes; teadlikkus  oma vastutusest ühiskonna ees; inimestevahelise suhtluse juhtimise oskus, sallivus ja protsessis osapoolte suhtes enese kehtestamise oskus (võime reageerida nende erinevatele, ka solvavatele ja/või ootamatutele väljendustele).

Kohtunike hindamine – selleks kohustab ameti olulisus ja eluaegsus. Hinnatakse konstruktiivsust, isiklikku küpsust, kohuse ja vastutuse mõistmist. Ka pikalt ametit pidanud kohtunikuna on aeg-ajalt hea mõelda oma suhtlemise ja suhtumise üle, kokkuleppimise ja koostöö oskuse üle, valmisoleku üle vastutust kanda ning selle üle, et ühiskond eeldab läbipaistvust ja kaasatust. Säilitada tuleb empaatiavõime, mis tekitab suhtluspartnerites usaldust.

Kohtunike edutamisel on kutse-eetika üks kaalumisele kuuluvatest kriteeriumitest. Edutamisel hinnatakse, kuivõrd kohtunik on oluliseks pidanud kohtu mainet ja autoriteeti, kuidas ta mõistab kohtusüsteemi toimimist ja kaasab kolleege.

Eetikanõukogu

Eetikanõukogu on kohtunikkonnasisene nõuandev kogu, kuhu kohtunikud saavad pöörduda igapäevaelus ja -töös tekkivate eetiliste dilemmade puhul. Oluline on ära tunda korruptiivne olukord või väärtuskonflikt ja kasutada võimalust pöörduda eetikanõukogu poole. Eetikanõukogu on nõuandev organ, kelle ülesanne on kohtunike abistamine ja nõustamine kutse-eetika küsimustes. Eetikanõukogu vastab igale kohtuniku küsimusele, tagades küsija anonüümsuse. Lisaks saab nõukogu omal algatusel või kohtunike ettepanekul anda üldisi eetikaalaseid soovitusi. Nõukogu arvamused ja soovitused ei ole siduvad.

Eetikanõukogusse kuuluvad endised ja praegused kohtunikud. Alates 2022. aasta juunist on eetikanõukogu liikmed Uno Lõhmus, Kaupo Paal, Meelis Eerik, Krista Kirspuu ja Andra Pärsimägi. Nõukogu võib konkreetse küsimuse lahendamisel kaasata arvamuse saamiseks eetika asjatundja.

Selleks, et kohtunike eetikakoodeks oleks praktiliselt kasutatav ja aitaks valikuid teha, tuleb seda rakendada. Rakendamine hõlmab eetikakoodeksi tutvustamist, kohtunike eetikaalast koolitust, koodeksi põhimõtete tõlgendamist ja hinnangute andmist ning sanktsioneerimist[12] koodeksi põhimõtete rikkumise puhul.

Kahjuks ei toimunud 2018., 2021. ja 2022. aastal kohtunikele eraldi eetikakoolitust. 2023. aastal on kohtunike koolitusprogrammis eetikakoolitus kavas ja osalemise soovi on avaldanud 27 huvilist. Koolitus on tänuväärne võimalus suunata kohtunike veendumuse eetikat, vastutuseetikat ja iseotsustusvõimet, eriti praegu, kus toimub intensiivne „õiguskaare digitaliseerimine“.

Veebiistungitega seoses on päevakorras küsimus, kas kohtuistung on tavaline töönõupidamine või tuleb säilitada teatav protseduurilisus? Kas kohtupidamine kannatab, kui kohtusaalis osalejad saavad osa veebi teel liitunud menetlusosalise parkimiskoha otsingutest? Kas kohtu erilisele autoriteedile, kohtuniku ametiväärikusele ja ametiga seotud rituaalsetele elementidele on istungitel kohta?

Tähelepanu vajavad kohtunikuametisse astuvad kolleegid, sh endised advokaadid, kellel vajavad lahendamist äri- ja omandisuhted ning esineb rollikonflikti oht, eelkõige erapooletuse (näivuse) osas tulenevalt eelmisest ametist.

Eetikanõukogu peab vajalikuks kaardistada kohtunike sotsiaalmeedia kasutamisega kaasnevaid võimalusi ja riske ning arutleda piirangute vajalikkuse üle.[13]

Eetikanõukogu annab oma panuse, et teadvustada kohtuniku töö väärtust, kohtuniku professioonieetika olemust ja rolli kohtu maine ning usaldusväärsuse tagamisel. Eetikanõukogu peab oluliseks kohtunike eetikakoodeksi ja õigusaktide, sh korruptsioonivastase seaduse omavahelise suhete arutelusid, samuti korruptsiooni ning huvide konflikte ennetavate abinõude rakendamist kohtutes. Oodatud on ühised mõttevahetused professionaalsete kohtuskäijate – advokaatide ja prokuröridega. Suurepärane näide varasemast koostööst on „Kohtumenetluse parima praktika edendamise suunised“.

Eetikanõukogu seisukohad aastatel 2022–2023

Järgneb põgus ülevaade 2022. aastal eetikanõukogule esitatud küsimustest ja nõukogu seisukohtadest. Esitatud on vaid nõukogu seisukoht, põhjendustega saab huviline tutvuda Riigikohtu veebilehel[14].

  • Kas kohtunik, kes on varem töötanud vandeadvokaadina, peab end taandama kohtuasjas, kus poole esindajaks on tema endine kolleeg advokaadibüroost ning kohtuasi on saanud alguse ajal, mil kohtunik töötas veel büroos?

Esitatud küsimus on eelkõige seotud näivuse kategooriaga. Eetikanõukogu leidis, et küsimuses kirjeldatud asjaoludel ei ole taandamine vajalik.

  • Kas kohtunik peab end taandama, kui menetlusosalise abikaasa on varasemalt töötanud kohtuniku alluvuses, kuid perekondlikult pole läbi käidud?

Eetikanõukogu leidis, et küsimuses kirjeldatud asjaoludel pole kahtlused kohtuniku erapooletuses põhjendatud. Igasugune kolleegisuhe kellegagi ei ole lähedaseks suhteks kohtunike eetikakoodeksi punkti 25 tähenduses.

  • Kas kriminaalasju lahendav kohtunik võib tasu eest või tasuta koostada Maksu- ja Tolliametile õigusliku analüüsi kriminaalmenetlust puudutavas küsimuses?

Eetikanõukogu soovitas hoiduda sellisest tegevusest. Konkreetses küsimuses konkreetsele isikule õigusnõu andmine on sarnane advokaadi tööle ning võib edaspidi seada õigusemõistmisel kohtunikule takistusi. Vastavalt kohtunike eetikakoodeksi punktile 20 väldib kohtunik huvide konflikti. Kui arvamusi avaldatakse õppe- või teadustöö raames, on see lubatav lähtuvalt KS § 49 lõikest 1.

  • Kas kohtunik tohib kuuluda tegev- või toetajaliikmena Kaitseliitu? Kui jah, siis millistes tegevustes on lubatud osaleda (sport, relvastatud õppused, teoreetiline õppetegevus jne)? Kas tohib liituda nii tavalise malevaga kui ka nt küberkaitseüksusega?

Eetikanõukogu oli seisukohal, et kohtuniku kuulumine Kaitseliitu ei ole keelatud ning tegevusvaldkonnad Kaitseliidus pole piiratud.

  • Kas ja mil viisil võib kohtunik väljendada oma suhtumist Venemaa agressiooni Ukraina vastu?

Kohtuniku erapooletus ei tähenda, et ta ei või omada seisukohti ühiskonnas toimuvate sündmuste suhtes. Eetikanõukogu oli seisukohal, et Venemaa agressiooni kohta arvamuse avaldamine ei ole vastuolus kohtunike eetikakoodeksi punktiga 7, mille järgi hoidub kohtunik poliitilist poolehoidu väljendavatest seisukohavõttudest.

  • Kuidas tõlgendada KS § 49 lõikes 1 kasutatud terminit “töötamine”?

Eetikanõukogu märkis, et seaduse sätte ametlik tõlgendamine ei kuulu eetikanõukogu, vaid seadusandja ning kohtu pädevusse. KS § 49 lõikest 1 ja § 76 lõikest 6 tuleneb, et kohtunik võib lisaks õppe- ja teadustööga tegelemisele täita tööülesandeid rahvusvahelise institutsiooni juures või osaleda eksperdina rahvusvahelises koostööprogrammis või muus rahvusvahelises koostöövormis.

  • Kas kohtunik võib tegutseda KÜ juhatuse liikmena[15]?

Eetikanõukogu oli arvamusel, et kohtunik  võib osaleda korteriühistu tegevuses ja kuuluda selle juhtorganisse, kui ta omab või rendib korterit, mida korteriühistu haldab. Kohtunik peab sealjuures vältima huvide konflikti ning enda ärakasutamist õigusemõistmise huvide vastaselt (eetikakoodeksi punkt 5).

  • Kas KÜ juhatuse liikmena võib kohtunik tasu saada?

Kohtuniku osalemine mittetulundusorganisatsiooni tegevuses, seega ka korteriühistu juhatuses, eeldab, et selle eest tasu ei maksta.

  • Kas kohtunik võib MTÜ-d kohtus esindada?

Kohtunike eetikakoodeks ei anna selgitusi kohtuniku tegevuse kohta õigusabi osutamisel. Tulenevalt Bangalore põhimõtetest, mille järgi ei või kohtunik tegeleda mittetulundusühingus õigusnõustamisega, ei tohi kohtunik olla ka ühingu esindaja kohtus, kuna seegi on oma iseloomult õigusabi andmine. Selline tegevus oleks vastuolus kõlbelise laitmatuse (kombekuse) põhimõttega ja tekitab huvide konflikti ohu.

  • Kas kohtunik võib olla osanik osaühingus, mis tegeleb üürimisega? 

Kohtunike eetikakoodeksi punkti 5 kohaselt võib kohtunik osaleda tegevuses, mille eesmärk on tulu saamine, arvestades hea käitumise ja ausa äritegevuse tavasid. Kohtunikul on äritegevuses samasugused õigused nagu tavakodanikul. Ta võib tegeleda investeerimisega ning soetada kinnisvara. KS § 49 lõike 2 punkti 3 kohaselt ei või kohtunik olla äriühingu asutaja, juhtimisõiguslik osanik, juhatuse või nõukogu liige ega välismaa äriühingu filiaali juhataja. Neile piirangutele lisandub keeld tegeleda äriühingu õigusnõustamisega (Bangalore põhimõtete kommentaaride punkt 169). Kui kohtunik saab teada, et äriühingus ei järgita ausa äritegevuse tavasid, siis peaks kohtunik ausameelsuse põhimõtte tagamiseks oma osaluse äriühingus lõpetama.

  • Kas kohtunik võib nõustada osaühingu juhatuse liiget? Kas seda võib teha tasu eest?

Kohtunik ei või tegutseda mittetulundusühingu õigusnõustajana. Samamoodi ei või kohtunik tegeleda äriühingu, selle juhatuse või juhatuse liikme õigusnõustamisega. Tasuta n-ö sõbranõu andmine ei ole keelatud.

Lõpetuseks

Kutse-eetikat ei hoia eetikakoodeks ega -nõukogu, vaid iga kohtunik. See on kestev tegelemine iseendaga, kuid eetikakoodeksiga üksi aega viita ei ole ka kõige tulemuslikum. Kasulikum on kolleegidega arutada parimaid praktikaid, et luua endale sobivad käitumismudelid, mille keskmes on teadlik hoolimine kohtunikuameti mainest ja menetlusosalistest. Eesmärk on pidada kohtuniku ametit nii, et õigust mõistetakse kvaliteetselt, menetlusosalised saavad positiivse kohtukogemuse ja kohtunik on ise ka rahul.

____________________________

[1] J. Tontti. Olaus Petri and the Rules for Judges. Associations – Journal for Social and Legal Theory Vol. 4., 2000, No.1, p. 113–128. Tsiteeritud Riigikohtu veebilehel kui „450 aasta vanused juhtnöörid kohtunikele “tavainimese hüvang on ülim seadus”“. – https://www.riigikohus.ee/sites/default/files/elfinder/%C3%B5igusalased%20materjalid/450_aasta_vanused_juhtnoorid_kohtunikele.pdf (23.01.2023).

[2] T. Aavik, K. Keerus jt. Eetikakoodeksite käsiraamat. Tallinn: Avatud Eesti Fond 2007. – https://oef.org.ee/fileadmin/media/valjaanded/v2ljaanded/eetikakoodeksid2007.pdf (23.01.2023).

[3] H. Sepp. Vestlusi noorkohtunikega. Mõned sissevaated uueneva kohtunikonna mõttemaailma. Kohtute aastaraamat 2021. – https://aastaraamat.riigikohus.ee/vestlusi-noorkohtunikega-moned-sissevaated-uueneva-kohtunikonna-mottemaailma/ (23.01.2023).

[4] Kohtunike käitumise Bangalore põhimõtted, 2002.

– https://www.unodc.org/pdf/crime/corruption/judicial_group/Bangalore_principles.pdf (23.01.2023).

[5] Commentary on the Bangalore principles of judicial conduct. United Nations Office on Drug and Crime, 2007. – http://www.unodc.org/documents/corruption/publications_unodc_commentary-e.pdf (23.01.2023).

[6] Samas, lk 18, p 13.

[7] Kohtunike eetikakoodeks. Vastu võetud 13. veebruaril 2004 kohtunike kolmandal korralisel täiskogul. Muudetud 8. veebruaril 2019 kohtunike kaheksateistkümnendal korralisel täiskogul. – https://www.riigikohus.ee/et/kohtunikuamet/kohtunike-eetikakoodeks (23.01.2023).

[8] Tegemist on soovitusliku materjaliga, mida saavad kasutada kõik kohtunikud. – https://www.kohus.ee/sites/default/files/dokumendid/Parima_praktika_edendamine.pdf (23.01.2023).

[9] J. Tontti. Olaus Petri and the Rules for Judges. Associations – Journal for Social and Legal Theory Vol. 4., 2000, No.1, p. 113–128. Tsiteeritud Riigikohtu veebilehel kui „450 aasta vanused juhtnöörid kohtunikele “tavainimese hüvang on ülim seadus”“. – https://www.riigikohus.ee/sites/default/files/elfinder/%C3%B5igusalased%20materjalid/450_aasta_vanused_juhtnoorid_kohtunikele.pdf (23.01.2023).

[10] H. Sepp. Vestlusi noorkohtunikega. Mõned sissevaated uueneva kohtunikonna mõttemaailma. Kohtute aastaraamat 2021. – https://aastaraamat.riigikohus.ee/vestlusi-noorkohtunikega-moned-sissevaated-uueneva-kohtunikonna-mottemaailma/ (23.01.2023).

[11] Riigikohus osaleb 2023. aastal  projektis „Kohtuniku kompetentsi- ja karjäärimudel“. Vt ka „The portrait of a judge“ (kohtuniku portree). – https://judgeportrait.eu/ (23.01.2023).

[12] Kohtute seaduse järgi hindab kohtuniku vääritut tegu distsiplinaarkolleegium (KS § 87 lõige 2).

[13] Euroopa Kohtunike Konsultatiivnõukogu on oma viimases arvamuses nr 25 (2022) soovitanud välja töötada kohtunike sõnavabaduse reeglid igas liikmesriigis, et teadvustada kohtunikele sotsiaalmeedia kasutamisega seonduvaid riske. – https://rm.coe.int/opinion-no-25-2022-final/1680a973ef%0A%0A (23.01.2023).

[14] Eetikanõukogu arvamused ning nõukogu poole pöördumise kord on avaldatud Riigikohtu kodulehel: https://www.riigikohus.ee/et/kohtunike-omavalitsuskogud/kohtunike-eetikanoukogu.

[15] Eetikanõukogu lähtus järgnevatele küsimustele vastamisel kohtute seadusest, kohtunike eetikakoodeksist ning kohtunike käitumise Bangalore põhimõtete kommentaaridest.