Margit Jõgeva
Tartu Maakohtu kohtunik, koolitusnõukogu esimees

Kerdi Raud
Riigikohtu õigusteabe- ja koolitusosakonna endine juhataja

 

Kohtunike koolitussüsteem areng on olnud pikaajaline. Esimene kohtunike koolitusnõukogu tuli kokku 13. septembril 2002. Alates 1. jaanuarist 2009 teenindab koolitusnõukogu Riigikohus. Nüüdseks võime kindlalt väita, et Eesti kohtunike koolitamise süsteem on üks professionaalsemaid Euroopas. Lisaks tugevale riigisisesele teabevahetusele jagame aktiivselt kogemusi ka välismaa institutsioonidega.

Jätkusuutlik arengukava on kohtuniku sõltumatuse üks tagatis. Siiski peame arvestama, et kohtunike täiendusõpe sõltub paljuski sellest, millisena näeb Eesti ühiskond õigusemõistmise süsteemi tervikuna. Nii või teisiti võime end pidevalt arendada, kuid peame endale ikka ja jälle teadvustama, et kiiresti muutuvas maailmas ei saavuta me kunagi täiuslikkust. Õigupoolest polegi täiuslikkust olemas, saame püüda olla ainult paremad.

Koolituste eesmärk on, et käsitletud teemadest oleks kohtunikul igapäevatöös kasu. Need peavad andma meile enesekindlust ja innustama olema töös loovad ning tõhusad. Igal aastal pärast koolitusprogrammi kinnitamist oleme rahul, et see kujunes nii heaks. Ometi nendime järgmisel aastal, et saab veel paremini ja nii aastast aastasse.

Võiks ju arvata, et koolitusprogrammide koostamine ja koolituste korraldamine on lihtne ning emotsioonitu protsess. Tegelikkuses aga on pilt hoopis teine. Koolitusprogrammi kokkupanek oleneb mitmest asjaolust, samuti eri allikatest saadud tagasisidest. Millised seadusemuudatused on tulemas? Millised on õigusemõistmise valukohad? Kas kohtunikud ikka oskavad kirjutada kohtuotsuseid? Kas nad oskavad käituda vastavalt olukorrale? Kas nad tunnevad menetlus- või materiaalõigust? Kas on midagi, mida nad ei tea? Kui ei tea, siis kes teab? Kõik need küsimused tekitavad keskmisest elavamaid arutelusid.

Nende küsimuste aktuaalsust ja tähtsust on vaja eraldi hinnata, kui lisandub teisigi teemasid, mida on vaja kaaluda. Kas koolitust vajavad rohkem ametisse astuvad või staažikad kohtunikud? Kuidas tasakaalustada nende sihtrühmade koolituste arvu? Kuidas diferentseerida? Kas koolitada kõigil teemadel kõiki, kes aga soovivad? Milliste õppematerjalide väljaandmist toetada? Kes on koolitajad? Kuidas ja kust neid leida? Kuidas koolitajaid motiveerida? Kuidas saada kohtunikelt tagasisidet koolituste kvaliteedi kohta? Kuidas saame selle tagasiside enda kasuks tööle panna?

Alati aga on peamine küsimus, kuidas teha õigeid valikuid. Eesmärk on ju panna kokku kvaliteetne, terviklik ja päevakohane programm. Kohtunike õppimist iseloomustab probleemikesksus: kohtunikud soovivad koolituselt saada lahendusi just nende enda jaoks aktuaalsetele probleemidele. Seetõttu oleneb ka koolituse mõju sellest, kuivõrd on programm seotud parasjagu tajutava koolitusvajadusega. Seega võib julgelt väita, et kohtunike koolituses on alati arenguruumi. Koolitussüsteem peab käima ajaga kaasas ja olema kohanemisvõimeline. Kohtunikule pakutav koolitusprogramm peab lisaks õigusele sisaldama teisi eluvaldkondi, mis haakuvad kohtumõistmisega.

Üksikasjalikumalt kajastab kohtunike koolitusprogrammi tegevusi iga-aastane koolitusaruanne. Eelmisel aastal toimus kohtunike koolitusprogrammi alusel 54 koolitust ja ümarlauda kokku 57 koolituspäeval ning neis osaleti kokku 2658 korral.[1] Põhilised osalejad olid kohtunikud ja kohtujuristid.

Koolitusnõukogu ülesanded

Koolitusnõukogu juhib kohtunike koolitussüsteemi ja vastutab kohtunike koolituse eest. Nõukogu kinnitab kohtunike koolituse strateegia ja selle alusel iga-aastased koolitusprogrammid. Samuti kinnitab nõukogu kohtunikueksami programmi ja ametisse asuva esimese ning teise astme kohtuniku ametioskuste koolitusprogrammi ja määrab aja, mille jooksul see tuleb läbida.

Koolitusnõukogu tööd teenindab Riigikohtu õigusteabe- ja koolitusosakond, mille ülesanne on selgitada välja kohtunike koolitusvajadus, koostada kohtunike koolituse strateegia, iga-aastane koolitusprogramm ja kohtunikueksami programm. Lisaks analüüsib osakond koolituse tulemusi, tagab õppe- ja metoodiliste materjalide ettevalmistamise, aitab ette valmistada ja valida koolitajaid ning koostab koolitusnõukogule kohtunike koolituse iga-aastase aruande.

Koolitusnõukogu koosseis

Koolitusnõukokku kuuluvad kaks Riigikohtu, kaks teise ja kaks esimese astme kohtunikku ning prokuratuuri, advokatuuri, Tartu Ülikooli ja Justiitsministeeriumi esindaja. Koolitusnõukogu liikme volituste pikkus on kolm aastat.

Alates 2020. aasta maist kuuluvad koolitusnõukokku Kalev Saare, Heiki Loot, Oliver Kask, Madis Ernits, Tiia Mõtsnik, Kaire Hänilene, Imbi Jürgen, Raul Narits ja Siret Jürgenson. Koolitusnõukogu esimees on Margit Jõgeva. Aastal 2021 tehti aga nõukogu koosseisus ka mõned muudatused: Tartu Ülikooli pikaajalise esindaja Raul Naritsa asemel asus liikmeks Katre Luhamaa, valdkonna eest vastutavat ministrit ehk justiitsministrit hakkas esindama Siret Jürgensoni asemel Kaidi Lippus. Seoses Madis Ernitsa suundumisega ajutiselt Euroopa Kohtusse on tema kohale asunud täisliikmena Peeter Pällin. Asendusliikmed on Velmar Brett ja Kaire Pullerits.

Kohtunike koolituse strateegia 2021–2024

Koolitusnõukogu alustas strateegia uuendamist 2020. aasta sügisel, arutelud toimusid mitmel koosolekul. Arvestatavat tagasisidet strateegia kavandile andsid nii kohtunikud otse kui ka kohtud ja partnerorganisatsioonid. Koolitusnõukogu kinnitas strateegia 22. juunil 2021.

Olulised valdkonnad, mille arendamisse koolitustegevus strateegiaperioodil panustab, on järgmised: alustava kohtuniku toetamine, kohtulahendite kvaliteedi tagamine, kohtumenetluste oskuslikum juhtimine, digipädevuse arendamine, kohtunikkonna väärtushinnangute kujundamine, kohtujuristide koolitussüsteemi väljatöötamise toetamine, avalikkuse ja meediaga suhtluse parandamisele kaasa aitamine, uute õppevahendite koostamise ning kättesaadavuse toetamine.

Aasta 2022 koolitusprogramm on koostatud kohtunike uue koolitusstrateegia alusel. Selgelt sõnastatud eesmärkidega koolitusi on püütud omavahel paremini seostada ja mitmekesistada, kasutusele on võetud nii e-õpe, veebikoolituste lühivormid kui ka kaasavad arutelud jms.

Kohtuniku roteerumine

Märkimisväärsena tõstatati 2021. aastal koolitusnõukogus kohtunike roteerumise küsimus. Nenditi, et roteerumise praegune kord on üles ehitatud üksikjuhtumitele ja seotud kohtuniku jaoks suurte riskide ning vahel ületamatute takistustega.

Kohtute seaduse §-s 58 on kohtunikule ette nähtud võimalus roteeruda teise riigiametisse või avalik-õiguslikku ülikooli koos palga säilitamisega. Senine praktika aga kinnitab, et Eestis on roteerumisvõimalust teise riigiasutusse kasutatud väga harva. Avalik-õiguslikku ülikooli roteerumise võimalust ei ole seaduses ette nähtud korras kasutatud kordagi. Ülikoolide tavapärane praktika on pigem selline, et kohtunik töötab õppejõuna põhitöö kõrvalt.

Miks kasutatakse roteerumisvõimalust vähe? Peamise põhjusena nähakse, et kohtuniku ametisse tagasi pöördumise võimalus on ebakindel. Sisuliselt on kohtunikul tagasipöördumise õigus vaid siis, kui kohtus on vaba koht, kuhu ta saab naasta. Samuti oleneb mujale töötama minek kohtu esimehe otsusest ja kohtu üldkogu seisukohast. Kui tegemist pole just suure kohtuga, kus teistele kolleegidele lisanduv töökoormus on marginaalsem, siis väiksemas kohtus on kolleegidelt nõusolekut keeruline, et mitte öelda võimatu saada. Kohtunik on küll sõltumatu, aga selleks, et sõltumatust realiseerida, on vaja kohtu esimehe nõusolekut, mis omakorda oleneb nende inimeste nõusolekust, kelle töökoormus suureneb. Nõusoleku andjad on seda otsust tehes huvitatud pooled ja seega luuakse huvide konflikti, mis sellisel kujul on tarbetu.

Kehtiva seaduse kohaselt ei ole üheselt selge, kas kohtunik saaks roteeruda lisaks ministeeriumile või mõnele muule täitevvõimu ametiasutusele ka näiteks õiguskantsleri kantseleisse, riigikontrolli, presidendi kantseleisse või riigikogu kantseleisse. Seaduse seletuskirja kohaselt on peale riigi peaprokuröri hõlmatud ka näiteks prokuröri amet, kuid õiguskantsleri kantselei, riigikontrolli, presidendi kantselei või riigikogu kantselei kohta ei võimalda seaduste sõnastused sellist järeldust ühemõtteliselt teha.

Horisontaalse karjääri tegemise aga on vajadust kohtunike hulgas selgelt teadvustatud. Horisontaalne karjäär muutub seda olulisemaks, mida enam kohtuid liidetakse ja kohtusüsteem koondub. Keskne takistus on, et teised kolleegid küsivad õigustatult, kes roteerumise ajal töö ära teeb. Ajutiselt vabaneva koha täitmisega kaasneb roteerunud kohtunikule oht, et enam ei pruugi tekkida ametisse naasmise võimalust.

Horisontaalne karjäär ei tähenda ainult mujale töötama asumist, vaid ka spetsialiseerumist kohtusiseselt. Näiteks kui kohtunik, kes on spetsialiseerunud kriminaalasjade arutamisele, soovib tulevikus spetsialiseeruda hoopis tsiviilasjade arutamisele või vastupidi.

Koolitusnõukogu leidis, et kohtunike roteerumise ja pikaajalisele praktikale mineku süsteemi oleks vaja parandada ning nägi selget vajadust toetada kohtunike teenistuslikku arengut ka horisontaalse karjääri kaudu.

Kohtute haldamise nõukoda arutas koolitusnõukogu esimehe ettepanekul 2021. aasta sügisel kohtunike roteerumise soodustamise vajadusi ja võimalusi ning toetas koolitusnõukogu tegevust kohtunike roteerumise ja üleviimise võimaluste ettepanekute väljatöötamisel. Koolitusnõukogu volitas oma esindajat osalema kohtunike roteerumise ja tagasipöördumise aruteludes Justiitsministeeriumi juures.

Alustava kohtuniku koolitusprogrammi muudatused

Kohtute seaduse kohaselt peavad kohtunike koolitusprogrammis olema iga-aastased kindla sisuga koolitused, et võimaldada alustaval kohtunikul arendada ametioskusi.

Aastal 2021 korraldati alustavatele kohtunikele suunatud koolituste ja uuel ametikohal sisseelamise kogemuste uuring, et koguda tagasisidet viimase viie aasta jooksul (2017–2021) ametisse asunud kohtunikelt, kellele on ametioskuste programmi läbimine kohustuslik.

Küsitlusele vastas 67% viimasel viiel aastal ametisse astunud kohtunikest (30 vastajat). Valdavalt oli tagasiside koolituste sisule, koolitajatele ja korraldusele positiivne, kõrge hinnangu said kogenud praktikute (kohtunike) koolitused. Vastajate peamine kriitika käsitles oluliste koolituste kättesaadavust, eriti ametiaja alguses. Osa vastajatest kahtles mõne koolituste tähtsuses ja leidis, et need ei peaks olema kohustuslikud. Uuringus käsitleti põgusalt ka üldisemaid küsimusi: alustavatele kohtunikele pakutavat toetust uude ametisse sisseelamisel ja juhendamist. Väga kõrgelt hindasid vastajad kolleegide ja juhendajate toetust ning abi töökorralduslikes küsimustes. Peamiseks probleemiks peeti suurt töökoormust, süsteemsete juhendmaterjalide ja juhendamise puudulikkust.

Tagasisidest ja programmi analüüsist lähtuvalt otsustas koolitusnõukogu teha muudatusi alustava kohtuniku koolitusprogrammi sisus ning ülesehituses. Menetluse juhtimise ja kohtulahendite koostamise koolitused jätkuvad senisel kujul, väga vajalik on anda igale osalejale individuaalset tagasisidet lahendi kohta. Kavasse jääb ka kohtunikueetika koolitus. Lepituskoolitus aga jääb edaspidi kohustuslikuks tsiviil- ja haldusvaldkonna kohtunikele. Huvi korral võivad süüteovaldkonna kohtunikud seal osaleda, kuid kohustuslik see neile pole. Senini ajajuhtimise ja suhtluskoolituse nime all olnud koolitused läbivad nii vormi- kui ka sisumuudatused. Ajajuhtimine asendub tööprotsessi ja meeskonna juhtimise koolitusega, suhtluskoolitus ning stressikoolitus individuaalse vestluse ja enesearengu töötoaga. Programmis on endiselt andmebaaside kasutamise ja meediasuhtluse koolitus, lisandub eesti keele koolitus.

Lisaks korraldatakse 2022. aasta mais katseprojektina sisseelamisseminar alustavatele kohtunikele. Selle peamine eesmärk on pakkuda ametisse astunud kohtunikele tuge ja süvendada motivatsiooni uude ametisse sisseelamisel. Seminaril käsitletakse õigussüsteemi eesmärke riigi toimimises, kohtunikueetikat ja huvide konflikti vältimist, tööprotsesside kujundamist, menetlusrühma juhtimist ning meediasuhtlust. Kui prooviseminar õnnestub, kaalutakse selle muutmist iga-aastaseks.

Tähtis on ka mentorlus. Selle sisseseadmist tuleb süstemaatiliselt ja järjepidevalt toetada mentorite koolitustega. See ei seondu vaid koolitusega, vaid noorkohtunike rolli ja tegevusega laiemalt. Esimesest päevast alates hakkab noorkohtunik lahendama ihuüksi kohtuasju, milleks ei pruugi tal olla piisavalt kogemust. Seejuures ei tehta noorkohtunikule tavaliselt „hinnaalandust“ asjade raskuse ja ühiskondliku tähtsuse seisukohalt.

Kohtuteenistujate koolitamine

Riigikohus jätkas kohtuteenistujatele õiguskoolituste korraldamist 2021. aastal Justiitsministeeriumi lepingu alusel. Kohtuteenistujate õiguskoolituste peamised sihtrühmad on kohtuistungi sekretärid, referendid, registri- ja kinnistussekretärid ning kantseleijuhatajad. Koolitused toimusid järgmistel teemadel: kriminaal- ja väärteomenetlus, tsiviilkohtumenetlus, registrimenetlus, asja- ja kinnistusraamatuõiguse areng ja praktilised probleemid (kaasusõppe vormis), kokku viiel koolituspäeval. Ühtlasi pakuti kohtuteenistujatele võimalust osaleda veebikursusel „Õiguse alused mittejuristile“ ning samal teemal jätkukursusel, kus käsitleti õiguse algtõdesid.

Kohtuteenistujate õiguskoolituste aastat saab hinnata saadud tagasisidest lähtudes edukaks. Kohtuametnike õiguskoolituste korraldamist jätkatakse ka 2022. aastal samamoodi ehk Riigikohtu ja Justiitsministeeriumi koostöökokkuleppe alusel.

Kohtujuristide koolitamisest

Kohtunikkonna järelkasvu üks allikaid on kohtujuristid, kelle koolitamine selles kontekstis on üha vajalikum. Viimasel kuuel aastal on esimese astme kohtusse nimetatud kohtunikest 42% tulnud kohtujuristide seast. Kohtujuristide terviklik ja põhjalik koolitamine on kvaliteetse õigussüsteemi ja kohtunikkonna järelkasvu tagamiseks möödapääsmatu. Probleemi leevendamiseks avasid 2013. aastal Riigikohus ja kohtunike koolitusnõukogu kohtunike koolitused osaliselt ka kohtujuristidele, kuigi Riigikohtul ja kohtunike koolitusnõukogul ei ole sellist kohustust.

Viimastel aastatel on koolitusnõukogu koostöös Riigikohtuga mitu korda juhtinud Justiitsministeeriumi tähelepanu vajadusele välja töötada kohtujuristide koolitussüsteem. Ka uues koolitusstrateegias pööratakse sellele tähelepanu. Kohtute töö kvaliteedi parandamiseks tuleb kohtunikke ja kohtuametnikke võimaluse korral koolitada koordineeritult. Kohtujuristidele kui kohtute töö olulistele toetajatele ning kohtunike järelkasvu allikale on vaja korraldada koolitusi nende spetsiifikast lähtudes, samuti võimaldada osalemist vaid neile mõeldud oskuskoolitustel, kus oleks võimalik arutleda väiksemates rühmades. Et kohtujuristid saaksid ennast täiendada Euroopa Liidu õiguses, tuleb neile võimaldada ka väliskoolitusi.

Riigikohus ja Justiitsministeerium sõlmisid 2021. aastal koostöökokkuleppe, mille järgi eraldas ministeerium vahendid kohtujuristide ja kohtunikuabide osalemiseks kohtunike koolitustel ning kohtujuristidele suunatud kahe eraldi koolituse korraldamiseks.

Jätkub arutelu selle üle, milline võiks olla kohtujuristide ja kohtunikuabide koolitamine järgnevatel aastatel. Arutuse all on olnud kolm võimalikku põhimõtet.

  1. Muuta kohtute seadust ja sätestada selles Riigikohtu kohustus korraldada ka kohtujuristide koolitust, kes tagab selleks vajaliku eelarve edaspidi ise RES/RE protsessis.
  2. Jätkata kokkulepete alusel (sõlmitakse aastased lepingud, lepitakse kokku koolituse hinnastamine, vaid kohtujuristidele mõeldud koolituste maht ja raha eraldamise põhimõtted).
  3. Tulevikus võiks olla Eestis üks koolitusasutus (eraldi asutus või nt Tartu Ülikooli juurde moodustatud täienduskoolituse keskus), mis pakub õiguskoolitust kõigile juriidiliste elukutsete esindajatele.

Esialgu liigutakse aga edasi nii, et 2022. (ja 2023) aastal rahastab kohtujuristide osalemist Riigikohtu korraldatavatel koolitusel Justiitsministeerium samas mahus. Suund on laiendada kohtujuristidele pakutavaid spetsiifilisi koolitusi.

Lisaks sõlmiti 2021. aastal Justiitsministeeriumiga kokkulepe, et Riigikohus on kohtuteenistujate kontaktasutus Euroopa kohtunike koolituse võrgustiku (European Judicial Training Network, EJTN) vahendatavatel koolitustel. See tähendab, et Riigikohus võtab enda kanda kohustused, mis on seotud EJTN-i programmi raames pakutavate kohtuteenistujate koolituste vahendamisega. Kohtud edastavad ise Riigikohtule osaleda soovijate andmed ning see on suunatud eelkõige vanemkohtujuristidele.

Koostöö

Kohtunike koolitusnõukogu, Eesti advokatuur ja prokuratuur leppisid 2019. aasta mais kokku koolituskoostöö lähtealused ning hea tava, et parandada juristkonna õiguskoolituste kvaliteeti. Kokkuleppe osalised leiavad, et koostöö koolituste korraldamisel aitab kaasa erialateadmiste laiemale levikule, koolituste taseme tõstmisele, teadmiste ja kogemuste vahetamisele, et juristkonna töö parandamise kaudu tõhustada inimeste õiguste kaitset ja kasutada vahendeid otstarbekamalt. Koostöökokkuleppe kohaselt on kohtunikel alates 2019. aastast avanenud võimalus osaleda nii prokuratuuri kui ka advokatuuri koolitustel. Aastal 2021 osales 15 kohtunikku advokatuuri koolitustel, kuid prokuratuuri koolitustel ükski kohtunik kahjuks ei osalenud. Endiselt on nii prokuröridel kui ka advokaatidel suur huvi kohtunike koolituste vastu: prokurörid osalesid kohtunike koolitustel 97 ja advokaadid 147 korral.

Iga aasta alguses, pärast inimeste registreerumist kohtusüsteemi koolitustele, otsustab koolitusnõukogu, mis koolitused advokaatidele ja prokuröridele avatakse, juhindudes koolituste eesmärkidest ning osalejate arvust. Koolituste kavandamisel ja korraldamisel lähtuvad kohtunike koolitusnõukogu ja Riigikohus, prokuratuur ning advokatuur oma põhisihtrühma vajadustest.

Tunnustamine

Hea meel on, et kohtunike koolitustase on viimastel aastatel arenenud stabiilselt tõusujoones. Osalejate hinnangul vastasid 2021. aasta koolitused ootustele ja koolitajatega oldi rahul.

Koolitusnõukogu on alates 2011. aastast tunnustanud parimaid koolitajaid, kes on silma paistnud kõrge tasemega koolitustega või kellel on muid suuri teeneid koolitussüsteemi arendamisel. Valik tehakse kohtunike ja kohtujuristide ettepanekute põhjal. Parim koolitaja tehakse teatavaks kohtunike täiskogule eelneval Riigikohtu esimehe vastuvõtul.

Eelmisel aastal otsustas koolitusnõukogu tunnustada koolituse korralduse hea toimimise eest seisnud Kadri Krebsteini, kes töötas Riigikohtu õigusteabe- ja koolitusosakonna spetsialistina 1. oktoobrist 2014 kuni 31. oktoobrini 2020.

Parima koolitaja tunnustuse on saanud Sten Lind, Julia Laffranque, Meelis Eerik, Kaupo Paal, Margit Vutt, Villu Kõve ja Indrek Rahi ning läbi aegade parima koolitaja tunnustuse Eerik Kergandberg.

Tagasiside

Regulaarset teavet koolitusvajaduse kohta saame tagasisideküsitlustega. Lisaks peetakse koolitusvajaduse väljaselgitamiseks vestlusi kohtunike, advokaatide ja prokuröridega. Samuti saadakse koolitusvajaduse kohta teavet kohtupraktika analüüsimisest, mida tehakse Riigikohtu õigusteabe- ja koolitusosakonnas. Palju teemasid kerkib ka ümarlaudadel.

Rõõm on öelda, et koroona tõttu toimunud veebikoolituste tagasiside on olnud üldiselt positiivne, veebikoolitustel osalejad on julgelt sõna võtnud ja kaasa arutlenud. Veebikoolitused hoiavad kokku osalejate aega, sest ära jääb sõit koolituspaika ja tagasi. Veebikoolitused jäävad programmi ka edaspidi, samuti hübriidkoolitused, kus osaletakse nii veebis kui ka kohapeal.

Koolitusnõukogu ning Riigikohtu õigusteabe- ja koolitusosakond tänavad kõiki kohtunikke ning kohtujuriste, kes jagavad oma mõtteid koolitusprogrammi koostamiseks ja leiavad aega, et anda kavale põhjalikku tagasisidet. Samuti suur tänu kohtute esimeestele, kes on alati nõus vestlema ja jagama ideid koolitusprogrammi kohta. Kõrgelt on hinnatud ka Tartu Ülikooli õigusteaduskonna, õiguskantsleri kantselei, advokatuuri, riigiprokuratuuri, kohtuekspertiisi instituudi ning Justiitsministeeriumi esindajate abi.

Vajutage aktiivselt kohtute siseveebis nupule „Teata koolitusvajadusest!“

____________________________

[1] Arvestatud on iga üksikut osalemist. Näiteks kui isik osales aasta jooksul viiel koolitusel, siis on arvestatud viit osalemist. Osalejate arvu hulka on arvatud kohtunike koolitusprogrammi raames korraldatud koolitustel osalemine.