Velmar Brett
riigikohtunik, kohtunikueksamikomisjoni esimees

Ave Hussar
Riigikohtu personali- ja kommunikatsiooniosakonna juhataja

 

Sissejuhatus

Kohtute seaduse (KS) kohaselt on kohtunikueksamikomisjonil 16 liiget. Komisjoni koosseisu kuulusid 2022. aastal esimese astme kohtu kohtunikud Ingrid Kullerkann, Reena Nieländer, Ülle Raag, Aulike Salo, teise astme kohtu kohtunikud Janar Jäätma, Kersti Kerstna-Vaks, Kaire Pikamäe ja Andra Pärsimägi ning riigikohtunikud Velmar Brett, Kaupo Paal, Nele Parrest ja Urmas Volens. Lisaks kohtunikele kuuluvad komisjoni koosseisu vandeadvokaat Karina Lõhmus-Ein, riigiprokurör Vahur Verte, Merle Erikson Tartu Ülikoolist ning Viljar Peep Justiitsministeeriumist. Praeguse koosseisu volitused kestavad 2024. aasta kohtunike täiskoguni.

2022. aastal pidas komisjon kaks kolmepäevast istungit ja kuus e-istungit. Istungite peamised päevakorrapunktid olid kohtunikueksami suulise osa läbiviimine, vestlused kohtunikukandidaatidega ning tutvumine alla kolmeaastase staažiga kohtunike kohta esitatud kohtu esimeeste arvamustega, võtmaks nende pinnalt vajadusel abinõusid nn noorkohtunike arengu toetamiseks. E-istungitel lahendati taotlusi lubada kohtunikueksamile või vabastada sellest, samuti hinnati ringkonnakohtu kohtunikuks kandideerijate vastavust seaduse nõuetele.

Kohtunikueksam

Kohtunikueksamile lubamise taotluse esitas 2022. aastal 22 soovijat (11 nii kevadel kui ka sügisel), kellest rohkem kui pooled (13) tulid korduseksamile.

Eksamile lubatakse isikud, kes vastavad kohtunikukandidaadile esitatavatele nõuetele. Alates 2019. aasta kevadest saab KS § 50 lõike 1 punkti 1 järgi esimese astme kohtunikuks kandideerida isik, kellel on pärast õigusteaduses magistrikraadi või sellele vastava kvalifikatsiooni omandamist vähemalt viieaastane juriidilise töö kogemus või kes on töötanud kohtunõuniku või -juristina vähemalt kolm aastat. Nendele tingimustele vastasid ja eksamile lubati eelmisel aastal kõik soovi avaldanud taotlejad. Enamik taotluse esitajatest (15) olid enam kui kolm aastat töötanud kohtujuristina.

Eksamile soovijal on õigus valida eksam ühes kuni kolmes õigusvaldkonnas, kuid valdavalt soovitakse eksam teha vaid ühes valdkonnas. Nii soovis eelmisel aastal vaid üks taotleja teha eksami mitmes (kahes) õigusvaldkonnas. Populaarseimaks valdkonnaks oli möödunud aastal karistusõigus ja süüteomenetlus, milles sooviti eksamit teha üheksal juhul (eraõiguses ja tsiviilkohtumenetluses kaheksal ning haldusõiguses ja halduskohtumenetluses kuuel juhul).

Kohtunikueksam loetakse sooritatuks, kui eksamitegija saavutab vähemalt ühes õigusvaldkonnas seitse punkti kümnest nii eksami kirjalikus kui ka suulises osas. Kevadel tegi eksami kirjaliku osa positiivsele tulemusele viis eksaminandi üheksast; neist omakorda läbis suulise eksami edukalt neli (vastavalt 56% ja 44% eksamile tulnutest). Kahjuks ei olnud sügisene voor tulemuslikum: kirjaliku osa tegi positiivsele tulemusele kaks eksaminandi üheksast, kes mõlemad said positiivse tulemuse ka suulises osas (22% eksamile tulnutest). Viimase kuue aasta (2017– 2022) statistika näitab, et keskmiselt õnnestub iga neljas eksami sooritamise katse.

Eksami sooritanud võimalikke kohtunikukandidaate lisandus eelmisel aastal seega kuus, neist kolm karistusõiguses, kaks haldusõiguses ja üks eraõiguses. Kohtunikueksamil saadud positiivne tulemus võimaldab kohtunikuks kandideerijal osaleda viie aasta jooksul kohtuniku vaba ametikoha täitmiseks väljakuulutatavatel konkurssidel. Neile tingimustele vastavaid potentsiaalseid kohtunikukonkursil osalejaid oli 2023. aasta alguse seisuga 23: eraõiguse valdkonnas 12, haldusõiguse valdkonnas kaheksa, karistusõiguse valdkonnas kolm.

2023. aastal täitub vähemalt 24 kohtunikul KS § 1323 punktis 2 sätestatud väljateenitud aastate pensioni saamiseks vajalik staaž 30 aastat. Neile lisanduvad veel vanaduspensionile siirduvad kohtunikud. Kui võrrelda pensionile minejate arvu kohtunikueksami sooritanud, kuid kohtunikuks veel nimetamata isikute arvuga, tuleb nentida, et n-ö varud on ebapiisavad, seda enam, et eeldada ei saa, et kõik positiivse eksamitulemusega kandidaadid sobivad (kohe) kohtunikuks. Seetõttu tuleb meil loota, et võimalikult palju kandideerib neid, kes ei pea eksamit tegema. Seaduse järgi on eksamist vabastatud vähemalt kolmeaastase staažiga vandeadvokaadid ja riigi- või ringkonnaprokurörid. Kohtunikueksamikomisjon saab kohtunikueksamist vabastada ka muul ameti- või töökohal töötanud isiku, kui ameti- või töökoha keerukus ja vastutus vastavad kohtuniku ametikoha keerukusele ning vastutusele. Eelmisel aastal vabastas komisjon sellel alusel eksamist viis kohtunikuks kandideerijat.

Kohtunikukonkursid

Nagu tavapäraselt, oli ka 2022. aastal kaks konkursitsüklit. Kevadel kuulutati välja kaks ja sügisel kolm konkurssi. Konkurssidel sooviti täita 24 kohtunikukohta: kaks Tartu Ringkonnakohtus, kümme Harju Maakohtus, viis Tartu Maakohtus, kolm Pärnu Maakohtus, kaks Viru Maakohtus, üks Tartu ja üks Tallinna Halduskohtus. Olgu lisatud, et aasta-aastalt vajab täitmist järjest enam kohtunikukohti (2017. aastal 10, 2018. aastal 11, 2019. aastal 17, 2020. aastal 13, 2021. aastal 16 ja 2022. aastal 24 kohtunikukohta).

Eelmisel aastal välja kuulutatud konkurssidel esitati 96 kandideerimisavaldust, mis teeb keskmiseks konkursiks justkui üle nelja kandidaadi ühele kohale. Tegelikult osalesid kandidaadid mitmel konkursil ja 2022. aastal välja kuulutatud konkurssidel kandideeris maakohtute 20 kohtunikukohale kokku vaid 27 inimest. See ei räägi just kuigi suurest konkursist kohtunikukohale. 2022. aasta kevadise tsükli raames valitud 11 kohtunikku nimetas president ametisse aasta lõpus. Sealjuures realiseerusid varasemad hirmud, et valik pole piisav, sest Riigikohtu üldkogu jättis ühe Harju maakohtuniku koha täitmata. Sügisel väljakuulutatud konkurss on aastaraamatu ilmumise ajal veel pooleli ja peaks lõpule jõudma 2023. aasta esimeses pooles. Eks tulevik näita, kui hästi see õnnestub.

Kokkuvõttes joonistub viimase kuue aasta trendina välja muret tekitav tõsiasi, et olukorras, kus täitmist vajavate kohtunikukohtade arv on suurenenud, on eksamile soovijate arv alates 2017. aastast järjepidevalt vähenenud (2017. aastal oli soovijaid 58, 2018. aastal 37, 2019. aastal 35, 2020.  ja 2021.  aastal 29) ning samas ei toimu ülemäära aktiivset liikumist ka õiguselukutsete vahel. Tegemist on märgiga, et 2016. aasta eksami- ja konkursikorra muudatuste positiivne mõju hakkab lahtuma ning uute kohtunike värbamise pikaajalisele plaanile tuleb senisest veelgi enam tähelepanu pöörata.

Alustavad kohtunikud

Esimese ja teise astme kohtutes oli 2022. aasta alguses ametis 33 kohtunikku, kelle ametisse asumisest oli möödas vähem kui kolm aastat. Kaheksal neist täitus kolm aastat tööd kohtunikuna eelmisel aastal. Samas täienes kohtunikkond 2022. aastal 12 alustava kohtuniku võrra. Tuginevalt peamiselt kohtuesimeeste ja juhendavate kohtunike arvamusele, ei tekkinud komisjonil kokkuvõttes kahtlusi ühegi alla kolmeaastase ametistaažiga kohtuniku ametisse sobivuses.