Villu Kõve
Riigikohtu esimees, kohtute haldamise nõukoja esimees

Maris Möls
Riigikohtu esimehe nõunik

 

Kohtute haldamise nõukoda (KHN) on kohtusüsteemi juhtimiseks kokku kutsutud nõuandev kogu, mis haldab koostöös Justiitsministeeriumiga esimese ja teise astme kohtuid. Täpsemalt saab nõukoja pädevusest ja ülesannetest lugeda Kohtute aastaraamatu 2021 vastavast artiklist.

Kohtute haldamise nõukotta kuulusid 2022. aastal Tallinna Halduskohtu kohtunik Kristjan Siigur, Pärnu Maakohtu kohtunik Endla Ülviste, Harju Maakohtu kohtunik Merit Helm (asendusliige), Tallinna Ringkonnakohtu kohtunik Virgo Saarmets, Tartu Ringkonnakohtu kohtunikud Indrek Parrest ja Tanel Saar (asendusliige), riigikohtunikud Ivo Pilving ja Juhan Sarv (asendusliige), peaprokurör Andres Parmas (keda asendas ka juhtiv riigiprokurör Dilaila Nahkur-Tammiksaar), vandeadvokaat Toomas Vaher, õiguskantsler Ülle Madise (keda asendasid vanemnõunikud Marju Agarmaa ja Liina Lust-Vedder), Riigikogu õiguskomisjoni esimees Marek Jürgenson (alates 2022. aasta septembrist Heljo Pikhof), põhiseaduskomisjoni esimees Toomas Kivimägi ning alates 2022. aasta septembrist põhiseaduskomisjoni uus esimees Eduard Odinets (asendusliige). Nõukoja tööd juhtis Riigikohtu esimees Villu Kõve. KHN-i aruteludes osalevad ka kohtute esimehed ja direktorid.

Kodukorra[1] järgi koguneb KHN korralisele istungile neli korda aastas. Aastal 2022 toimus viis istungit[2], sest lisaks planeeritud kohtumistele tekkis vajadus ka erakorralise istungi järele. Kõik KHN-i istungite protokollid on kättesaadavad kohtute veebilehel.

Järgnevalt lähemalt mõnest olulisemast küsimusest, mis 2022. aastal KHN-i ette toodi.

Kohtupidamise tagamine kriisiolukordades

Kui 2021. aastal tegeles KHN põhjalikult õigusemõistmise tagamise korraldamisega tervishoiukriisi valguses, siis 2022. aastal lisandus 24. veebruaril alanud Venemaa sissetungi tõttu Ukrainasse aruteludesse ka sõjaline mõõde. Koroonakriisi raames keskenduti eelkõige kohtute digivõimekuse suurendamisele. Võimaliku julgeolekukriisi kontekstis kerkisid aga üles esmapilgul üsna tavapäratud küsimused, nt millised on juhised kohtute edasiseks tööks olukorras, kui mõni piirkond riigis peaks sattuma okupatsiooni alla või kuidas tagada kohtupidamine, kui internetiühendus on häiritud ning kättesaamatu suuremale osale elanikkonnast.

11. märtsi 2022 istungil tutvustati KHN-ile nn valmisolekuseaduse eelnõu[3], mis ühendab endas hädaolukorra, riigikaitse ja erakorralise seisukorra seadustes käsitletud teemasid. Muudatuse eesmärk on lihtsustada kriiside haldamist – tsiviil- ja sõjaliste kriiside lahendamine on sisult väga sarnane ning suuresti kattub ka vastutavate asutuste ja inimeste ring. Valdav osa eelnõust on valmis, seda täiendatakse jooksvalt. Eelnõu jõustumine on planeeritud 2023. aasta teise poolaastasse.

Justiitsministeerium esitles ka ettepanekuid kohtute seaduse (KS) ja menetlusseadustike muutmiseks erakorralise ja sõjaseisukorra ajal õigusemõistmise toimimise tagamiseks. Üheks olulisemaks muudatuseks on teatud esimese ja teise astme kohtute üldkogu pädevuses olevate ülesannete (kohtu tööjaotusplaani kinnitamise ja kohtu kodukorra kehtestamise) andmine esimehe pädevusse. Samuti sätestatakse kohtu esimeeste õigus anda juhiseid õigusemõistmise korraldamiseks, Riigikohtu esimehel oleks vastav pädevus kõigi kohtunike suhtes. Menetlusseadustikes kavandatavad muudatused puudutavad menetluste lihtsustamist, menetlustähtaegade peatumist ja kohtuastmete vähendamist. Arutelus leiti, et ettepanekud vajavad põhjalikumat läbitöötamist ja kaalumist. Kohtuastmete vähendamise asemel pakkusid KHN-i liikmed välja võimaluse kehtestada rangemad filtrid edasikaebamisele või anda ringkonnakohtule õigus lahendada suurem osa asju resolutsioonotsusega. KNH-i liikmed toetasid mõtet panna kokku nimekiri seda tüüpi kohtuasjadest, mida tuleb kindlasti lahendada ka eriolukorra tingimustes.

13. mai 2022 istungil jätkus arutelu kohtute töökorralduse üle sõja- ja eriolukorra ajal. KHN-ile esitati arvamuse avaldamiseks dokument „Soovitused kohtute töökorralduseks õigusemõistmise toimepidavust mõjutava kriisi (sh sõja- või eriolukorra) ajal“, mis sisaldas ka nimekirja prioriteetsetest menetlustest. Üldjoontes toetati sellise kriisijuhise koostamist. Samas olid mõned KHN-i liikmed mures, kuidas konkreetsel juhul kriisi ära tunda; kriis võib olla nt Tallinnas, aga Pärnus võib õigusemõistmine jätkuda tavapärasel moel. Peaks olema selge, kes juhib vastavat kommunikatsiooni. Samuti märgiti, et prioriteetide seadmisel on haldusasjade puhul lähenetud formaalselt (nt kõik hankeasjad ei peaks olema prioriteetsed), tsiviil- ja kriminaalasjade puhul aga sisuliselt. Osa KHN-i liikmeid toetas pigem paindlikkust kriisiolukorras, teised jälle leidsid, et nimekiri on vajalik, et lähenemine oleks kogu riigis ühtne. Justiitsministeerium andis teada, et kaalutakse võimalust lisada juhisesse klausel, mis ütleb, et kohtunikule jääb diskretsioon kalduda põhjendatud juhtudel juhisest kõrvale.

8. ja 9. septembri 2022 istungil kinnitas KHN soovitused[4] muudetud kujul. Soovitustes nähakse ette järgmised tööpõhimõtted:

  1. kriisiolukorras võib kohtuasjad KS § 451 alusel suunata lahendamiseks teiste kohtute kohtunikele, kes peavad vajadusel korraldama istungeid teise kohtu tööpiirkonnas. Vajaduse korral suunatakse muid kohtuteenistujaid seaduses ettenähtud korras teistesse kohtutesse;
  2. kui kohtud ei saa julgeolekukaalutlusel jätkata tööd senistes asukohtades, siis jätkatakse tegevust Justiitsministeeriumi poolt nimetatud ning vanglateenistuse poolt korraldatud valve all olevates hoonetes;
  3. kohtunikud ja kohtuteenistujad peavad olema valmis töötama vajadusel ka väljaspool tavapärast tööaega.

Samuti sisaldavad soovitused nimekirja prioriteetsetest kohtuasjadest ning juhist, et menetluses rakendatakse võimalusel tavalisest ressursisäästlikumaid lahendusi (nt kohtupidamine menetluskeskuses, videoistungite eelistamine, eelnevas menetluses juba kogutud tõendite kasutamine, protokolli asemel salvestiste ning digitaalsel kujul dokumentide kasutamine). Soovitustest jäi välja osa, mis puudutas okupeeritud aladel tegutsemist, eelkõige põhjendusel, et kohtunik annab ametivande, millega kinnitab, et on ustav Eesti Vabariigile.

Samal istungil esitles Justiitsministeerium sõja- või erakorralise seisukorra aegse kohtupidamise eelnõu (753 SE)[5], mis põhineb KHN-i märtsi istungil tutvustatud kohtute seaduse ja menetlusseadustike muudatustel. Arutelu tekitas eelkõige kohtu esimehele lisapädevuse andmine. Leiti, et sätteid tuleks vaadata sellise pilguga, et erakorralise või sõjaseisukorra ajal ei vähendataks kohtu esimehele praegu kehtiva KS § 45 lõikega 1 antud pädevust. Avaldati ka mõtet, et sõjaseisukorda ja erakorralist seisukorda ei peaks päris ühte patta panema – kriitika käib pigem erakorralise seisukorra kohta, kus nii jõulisi erisusi tavapärasest kohtupidamisest tegema (mh erivolitusi andma ja kohtunikke ümber paigutama) ei peaks. 9. detsembri 2022 istungil andis Justiitsministeerium ülevaate eelnõu menetlusseisust. Samuti tutvustas ministeerium Riigikogu liikmete algatatud nn riigikaitsekohtute eelnõu (719 SE)[6]. Viimase sisuks on eraldi riigikaitsekohtu loomine n-ö uinuva asutusena, mis ärkab ellu sõjaajal ning mille kohtunikeks on ohvitserid.

753 SE võeti vastu 22. veebruaril 2023, 719 SE Riigikogus toetust ei leidnud ja lükati tagasi 2023. aasta alguses.

Olulisemad kohtupidamist puudutavad seaduseelnõud

Lisaks eelnevalt mainitud valmisolekuseaduse eelnõule ja sõja- või erakorralise seisukorra aegse kohtupidamise eelnõule leidsid 2022. aastal KHN-i istungitel käsitlemist ka mitmed teised olulised kohtupidamist puudutavad seadusemuudatused.

Paberivabale kohtumenetlusele ülemineku eelnõu (723 SE)[7] puudutas digimenetluse kasutuselevõttu tsiviil- ja haldusasjades. KHN-i mais toimunud istungil andis Justiitsministeerium ülevaate digitoimiku arenduste hetkeseisust, mille kohaselt tegeleti dokumentide tagastamise arendusega, milleta ei olnud digitoimiku arendusgrupp nõus töötama. Vastav arendus pidi valmima juunis ning selle taga seisis ka paberivaba kohtumenetluse eelnõu. KHN-i liikmed väljendasid muret selle üle, et niipea kui otsustatakse digitoimikule üleminek, siis langeb arendajate motivatsioon asjaga edasi tegeleda, mistõttu tuleb nõusoleku andmisega ettevaatlik olla. Samuti rõhutati vajadust analüüsida digitoimiku kasutuselevõtmise mõju – eeskätt silmade tervisele.

Arutelus toodi probleemina esile ka navigeerimine menetlusdokumentides, mis on kordades aeganõudvam kui pabertoimikus. Otsustati, et septembrikuisel KHN-il võetakse digitoimikule üleminek jälle päevakorda ning kuulatakse ära hindamisgrupi arvamus. Septembri istungil andis Justiitsministeerium teada, et sisulised mured, mis olid seotud toimiku lehekülgede nummerdamise ja dokumentide tagastamisega, peaksid olema lahendatud. Digitoimiku tegelik kasutatavus kohtutes on väga erineval tasemel: 20–90%. Toodi välja, et kõikides menetlustes, kus on menetlusvahendiks digitoimik, lahendatakse kohtuasi kiiremini kui pabertoimikuga menetlustes. Ka ei kinnitanud statistika, et vähemmahukate asjade puhul eelistatakse digitoimikut ning suuremate ja keerukamate asjade puhul paberit.

Arutelus jäi kõlama, et kuigi kõigis kohtutes leidub kohtunikke, kes ei ole üleminekuga nõus, ning et tehniliste puuduste taha võib igavesti peituda, siis perfektselt valmis lahendust ootama jäädes jääbki üleminek lõputult venima. Oluline on, et digitoimikut arendatakse pidevalt edasi ja tekkinud vead parandatakse kiirelt. KHN-i liikmete enamus (kaheksa liiget) hääletas selle poolt, et kohtud on valmis minema tsiviil- ja halduskohtumenetluses üle digitaalsele menetlusele. Paberivabale kohtumenetlusele ülemineku eelnõu võeti vastu 2023. aasta alguses.

Kohtute seaduse jt seaduste muutmise eelnõu (633 SE)[8] kohta märgiti KHN-i detsembri istungil, et see on olnud sügisest parlamendis, kuid menetlus osaliselt takerdus. Põhiseaduskomisjonis oli tormiline arutelu Eesti Kohtunike Ühingu (EKoÜ) juhatusega, kellega oldi eriarvamusel eelkõige maakohtute osakondadeks jagamise ja kohtunike tagasisidestamise osas. Samuti tekkis diskussioon teemal, kes on kohtu hääleks kohtukorraldust puudutavate seadusandlike algatuste puhul. Justiitsministeerium oli senini pannud rõhu kohtujuhtide ja KHN-iga arutamisele, kuid tõdeti, et kohtuid puudutavad eelnõud vajavad rohkem selgitamist ning teadvustamist kohtunikkonna seas.

Novembris toimus mitmete kohtu esimeeste osavõtul põhiseaduskomisjonis jätkuarutelu. Eelnõust jäeti välja kohtunike tagasisidestamine ja töövõimehüvitis, tehti ka mõned muudatused, mis puudutavad kohtu üldkogu kaasamist esimehe tehtavatesse otsustustesse. KHN-i istungil keskenduti arutelus eeskätt tagasisidestamise küsimusele. KHN-i liikmed ja kohtu esimehed otsustasid juhtida tähelepanu kohtunike tagasisidestamise tähtsusele ning soovitasid Justiitsministeeriumil jätkata vastava süsteemi loomisega.

Eelnõu võeti vastu 2023. aasta alguses. Lisaks eelnevalt mainitud maakohtute osakondadeks jagamist ja juhtimisstruktuuri puudutavatele ümberkorraldustele kehtestati veel järgmised olulisemad muudatused: kohtunikule, kes on kohtunikuametist ajutiselt eemal, tagatakse võimalus senisele ametikohale tagasi pöörduda; tõstetakse kohtunikuabide ametipalka; luuakse süsteem, mis toetab kohtujuristide professionaalsuse tõstmist ja kohtunikuametiks valmistumist.

2022. aastal oli korduvalt kõne all ka kohtumenetluse avalikkuse eelnõu (574 SE)[9], millega plaaniti suurendada kohtumenetluse avalikkust ja kohtupraktika kättesaadavust. Arutelus väljendati arvamust ja kahtlusi eelkõige regulatsiooni üle, mille kohaselt ajakirjaniku soovi puhul toimikuga tutvuda õigustatud huvi eeldatakse. KHN-i liikmed ja kohtute esimehed juhtisid tähelepanu, et iga juhtumi puhul ei ole õigustatud huvi eeldamine põhjendatud. Ajakirjaniku huvi asjaga tutvumisel erineb poole huvist kohtule dokumentide ja muude tõendite esitamisel ning ajakirjandusele juurdepääsu tagamine võib mõjutada isiku otsust tulla kohtusse asja lahendama.

Väljendati ka kahtlust, et äriliste vaidluste puhul, kus on palju menetlusväliste isikute eest varjatavat informatsiooni, peab konfidentsiaalsuse tagamiseks hakkama kohtult iga dokumendi puhul eraldi taotlema menetluse selles osas kinniseks kuulutamist. Lisaks märgiti, et sellisel juhul peab arvestama ka toimikuga tutvumise taotluste mahu kasvuga. KHN-i liikmed tegid ettepaneku jätta eelnõust välja tsiviilkohtumenetluse seadustiku muudatus, mille kohaselt ajakirjanduslikul eesmärgil toimikuga tutvumise puhul õigustatud huvi eeldatakse. Detsembri KHN-i istungil märkis Justiitsministeerium, et kohtumenetluse avalikkuse eelnõu jääb ilmselt sel Riigikogu koosseisul vastu võtmata, kuna eelnõule ei leita piisavalt toetust.

Kohtute eelarvelised mured – üha suurenev kvalifitseeritud tööjõu puudus

Nagu igal aastal, oli üks olulisemaid aruteluteemasid kohtute eelarvega seonduv. Mitmetel istungitel rõhutasid KHN-i liikmed ja kohtute esimehed töökoormuse kasvu ning üha süvenevat probleemi tööjõu voolavuse ja kvalifitseeritud tugipersonali leidmisega. Kuigi 2022. aastal eraldati kõrgemate riigiteenijate ametipalkade seadusega (KRAPS) mitteseotud personali töötasu tõstmiseks lisaraha, on selge, et palgatase ei vasta praegusele tööturu tasemele. Toodi ka esile, et kohus ei ole tänapäevases maailmas atraktiivne tööandja – võimalusi napib nii ühiste meeskonnaürituste korraldamiseks, kohtuametnike arendamiseks kui ka motivatsioonitasude maksmiseks. Murekohaks on ka kohtujuristide karjäärimudeli puudumine.

Kohtutele lisaraha eraldamise vajadust rõhutati lausa kolmel KHN-i istungil. 11. märtsi istungi resolutsioonotsuses tõid KHN-i liikmed esile, et kohtusüsteemile on vaja anda täiendavat ressurssi, milleks tuleb riigieelarve strateegia (RES) protsessis lisaraha küsida. 8. ja 9. septembri istungil märkis justiitsminister, et kohtute eelarve prioriteedid on kohtuametnike palgatõus ning ringkonnakohtute tugevdamine nelja kohtuniku ja vastava tugipersonaliga. Istungil toimus ka mõttevahetus staažitasude kehtestamise ja n-ö keerulisemate kohtuasjade menetlemisele spetsialiseerumise teemal.

Samal istungil koostati pöördumine[10], mille kohaselt peab KHN vajalikuks RES 2023–2026 protsessis lisaraha eraldamist esimese ja teise astme kohtutele lisaks sellele eelarvekasvule, mis on ette nähtud KRAPS-iga seotud palkade indekseerimiseks ning Riigi Kinnisvara AS-i suurenenud kulude katmiseks. KHN tõi kohtute valdkonnas välja kaks eelarveprioriteeti ning palus valitsusel ja Riigikogul nendega arvestada.

Esiteks, ringkonnakohtute tugevdamine – kohtute töökoormusega toimetulekuks ja mõistliku menetlusaja tagamiseks tuleb luua juurde neli ringkonnakohtuniku ametikohta ja eraldada lisaraha vajaliku tugipersonali värbamiseks. Teiseks juhiti tähelepanu kohtuametnike madalale, töö väärtusele mittevastavale palgatasemele, mistõttu kohtutest lahkub kvalifitseeritud personal ja uute inimeste värbamine ei õnnestu. Kohtute tööjõukulud peavad võimaldama maksta kohtuametnikele turuga võrreldavat palka, mis tähendab eri ametigruppides, arvestades 2022. aasta inflatsiooninäitajaid, ca 30–40% palgatõusu. Pöördumises rõhutati, et kui ei lahendata ringkonnakohtute ülekoormuse ja kõigi kohtute tugipersonali palgaprobleemi, siis tuleb arvestada, et kohtud ei suuda tagada mõistlikku menetlusaega.

9. detsembri istungi päevakorras oli esimese ja teise astme kohtute 2023. aasta eelarve kujundamise põhimõtete kinnitamine. Muu hulgas paluti KHN-i liikmetel teha valik esimese astme kohtute kohtuametnike tööjõukulude lisaraha jagamise alternatiivide vahel. Kohtuteenistujate tööjõukulude lisaraha jaotamisel eraldatakse kõigepealt 15% ringkonnakohtutele, tsentraalsetele teenistustele ja ametikohtadele ning kohtu osakondadele. Selles osas vaidlust ei tekkinud.

Üksmeel aga puudus maa- ja halduskohtute vahel raha jagamises. Kaaluti, kas ½ lisaraha summast jagatakse proportsionaalselt palgafondi suurusele ja ½ eelarve analüüsi järgi ehk arvestatakse kohtute rahastuse taset (sellisel juhul oleks baastase Harju Maakohus) või suurendatakse palgafondi kõikidel kohtutel 15% ning tekkiv jääk jagatakse Harju Maakohtule. Valituks osutus viimane variant. Seejuures aga rõhutasid KHN-i liikmed ja kohtute esimehed, et pikas perspektiivis tuleks kokku leppida kindel metoodika, millest raha jaotamisel edaspidi lähtutakse. Avaldati arvamust, et vaja oleks põhjalikku analüüsi, mille tulemusena saab võrrelda kohtute töökoormuseid, praegune kohtuasja maksumusel põhinev metoodika ei ole kohane.

KHN kiitis heaks kohtute 2023. aasta eelarve kujundamise põhimõtted, lisades juurde kaks reservatsiooni: leiti, et kohtute eelarve tervikuna ei taga kohtuametnike palgafondi ja majanduskulude piisavat rahastamist ning toetati eelarve vahendite kasutamisel suuremat paindlikkust indekseeritavate kohtuametnike palkade osas.

Muud küsimused

  • Kohtute kommunikatsioonijuht tutvustas 11. märtsi 2022 istungil aasta lõpus läbi viidud menetlusosaliste rahulolu uuringu tulemusi[11]. Tegu oli kolmanda sellelaadse uuringuga, mida on korraldatud iga nelja aasta tagant. Seekord oli kaks muudatust – tavapärase telefoniküsitluse asemel viidi uuring läbi veebis ning professionaalide ehk advokaatide ja prokuröride kõrval moodustasid teise sihtgrupi kohtulahendi kätte saanud menetlusosalised. Professionaalsetele menetlusosalistele üldine hinnang oli kõrge: 92% vastas, et nad on kohtute tööga rahul. Välja toodud probleemsed kohad olid kohtumenetluse kiirus, virtuaalistungitega seonduv ja menetlusosaliste ebavõrdne kohtlemine. Lahendi kättesaanute hinnang oli madalam (kohtute tööga oli rahul 57%), kuid arvestada tuleb, et vastajate hulk oli väike ning lisaks oli vastanute seas palju neid, kes ei olnud kohtulahendiga sisuliselt nõus. 
  • Harju Maakohtu esimees tegi KS § 991 lõigete 1 ja 2 alusel KHN-ile ettepaneku tõsta Harju Maakohtu kohtunik Eha Popova teenistusvanuse ülemmäära kahe aasta võrra, milleks KHN andis 11. märtsi 2022 istungil nõusoleku. Ettepanekut põhjendati vajadusega hajutada kohtunikkonna vahetust ja sellest tulenevat täiendavat töökoormuse tõusu ning tagada õigusemõistmise korrakohane toimimine ja alustavatele kohtunikele kogenud kolleegide tugi.
  • Samal istungil andis KHN nõusoleku muuta justiitsministri 27. oktoobri 2005. aasta määrust nr 47 „Maa-, haldus- ja ringkonnakohtu kohtunike arv ja jagunemine kohtumajade vahel“[12] selliselt, et Harju Maakohtusse lisandub püsivalt neli ja Tartu Maakohtusse kaks kohtuniku ametikohta. Muudatus on tingitud kriminaalmenetluse seadustiku § 901 jõustumisest, mille tulemusel suureneb kohtute töökoormus sideandmete lubade eeluurimiskohtunike pädevusse mineku tõttu.
  • 8. ja 9. septembri 2022 istungil tutvustati juristieksami seaduse eelnõu[13] kavandit. Eelnõud koostades on lähenemine olnud selline, et praeguste ameti- ja kutseeksamite üks osa korraldatakse ühiselt õigusmagistri tasemele vastavuse hindamisena ning kutseeksami mõtteks jääb hinnata konkreetse kutse spetsiifikat. Arutelus keskenduti eelkõige juristieksami eesmärgile ja eksamisooritajate ringile, samuti puudutati laiemalt õigushariduse kvaliteedi temaatikat.
  • 9. detsembri 2022 istungil andis KHN nõusoleku muuta justiitsministri 27. oktoobri 2005. aasta määrust nr 47 selliselt, et Tartu Halduskohtusse võib 2023. aastal nimetada ametisse täiendava kohtuniku. Muudatuse põhjuseks on halduskohtute töökoormuse oluline tõus viimastel aastatel. Lisaks lahkub Tartu Halduskohtust 2023. aasta oktoobris üks kohtunik, mistõttu talle uute asjade jagamine lõpetatakse juba aasta algusest. Seega võimaldab muudatus täita kõnealuse ametikoha ennetavalt.

____________________________

[1] Kohtute haldamise nõukoja kodukord. Kinnitatud kohtute seaduse (RT I, 20.06.2020, 2) § 40 lõike 3 kolmanda lause alusel kohtute haldamise nõukoja 10. detsembri 2020. aasta otsusega. – https://www.riigikohus.ee/et/kohtute-haldamise-noukoda/kohtute-haldamise-noukoja-kodukord (21.02.2023).

[2] Aastal 2022 toimusid korralised istungid 11. märtsil, 13. mail, 8.–9. septembril ja 9. detsembril ning erakorraline istung veebis 23. septembril. 

[3] Tsiviilkriisi ja riigikaitse seaduse eelnõu. – https://eelnoud.valitsus.ee/main/mount/docList/375b55a6-eaf1-4904-b3b7-fd0965df5106#h5EICytq (14.03.2023).

[4] Soovitused kohtute töökorralduseks õigusemõistmise toimepidavust mõjutava kriisi (sh sõja- või eriolukorra) ajal. – https://www.kohus.ee/sites/default/files/inline-files/Soovitused%20kohtute%20t%C3%B6%C3%B6korralduseks%20%C3%B5igusem%C3%B5istmise%20toimepidavust%20m%C3%B5jutava%20kriisi%20%28sh%20s%C3%B5ja-%20v%C3%B5i%20eriolukorra%29%20ajal.pdf (23.03.2023).

[5] Kohtute seaduse ja kohtumenetluse seadustike muutmise seadus (erakorralise ja sõjaseisukorra aegne kohtupidamine) 753 SE. – https://www.riigikogu.ee/tegevus/eelnoud/eelnou/061b3868-03c7-4e24-8b19-5675e35107c0/Kohtute+seaduse+ja+kohtumenetluse+seadustike+muutmise+seadus+%28erakorralise+ja+s%C3%B5jaseisukorra+aegne+kohtupidamine%29 (21.02.2023).

[6] Kohtute seaduse muutmise seadus 719 SE. – https://www.riigikogu.ee/tegevus/eelnoud/eelnou/f1cc879f-60c3-4ba4-95f8-0e4ffb333134/Kohtute+seaduse+muutmise+seadus (21.02.2023).

[7] Tsiviilkohtumenetluse seadustiku ja halduskohtumenetluse seadustiku muutmise seadus (paberivabale kohtumenetlusele üleminek) 723 SE. – https://www.riigikogu.ee/tegevus/eelnoud/eelnou/6709251a-0717-4517-a41a-6ee475fb6a32/Tsiviilkohtumenetluse+seadustiku+ja+halduskohtumenetluse+seadustiku+muutmise+seadus+%28paberivabale+kohtumenetlusele+%C3%BCleminek%29 (21.02.2023).

[8] Kohtute seaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seadus 633 SE. – https://www.riigikogu.ee/tegevus/eelnoud/eelnou/5f154ed9-4920-4bde-98c6-63af7f5f7264/Kohtute+seaduse+muutmise+ja+sellega+seonduvalt+teiste+seaduste+muutmise+seadus (21.02.2023).

[9] Halduskohtumenetluse seadustiku ja teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu (kohtumenetluse avalikkus) 574 SE. – https://www.riigikogu.ee/tegevus/eelnoud/eelnou/e2ba4498-ddf5-447b-95a6-9aace9256765/Halduskohtumenetluse+seadustiku+ja+teiste+seaduste+muutmise+seaduse+eeln%C3%B5u+%28kohtumenetluse+avalikkus%29 (21.02.2023).

[10] Kohtute haldamise nõukoja pöördumine. Koostatud 8.–9. septembri 2022 kohtute haldamise nõukoja istungil. – https://adr.rik.ee/riigikohus/dokument/12939875 (14.03.2023).

[11] Menetlusosaliste rahulolu uuring 2021. Professionaalsed menetlusosalised. –   https://www.kohus.ee/sites/default/files/inline-files/MORU%20aruanne%202021%20%28professionaalsed%20menetlusosalised%29%20%28002%29.pdf (14.03.2023).

Menetlusosaliste rahulolu uuring 2021. Kohtulahendi saanud menetlusosalised. – https://www.kohus.ee/sites/default/files/inline-files/MORU%20aruanne%202021%20%28lahendi%20saanud%20menetlusosalised%29%20%28002%29.pdf (14.03.2023).

[12] Justiitsministri 27. oktoobri 2005. aasta määrus nr 47 „Maa-, haldus- ja ringkonnakohtu kohtunike arv ja jagunemine kohtumajade vahel“. – RT I, 01.04.2022, 10.

[13] Juristieksami seaduse eelnõu. – https://eelnoud.valitsus.ee/main/mount/docList/d40a94f8-4b17-4780-a28d-2940c7aaa232#T9Wonnxf (14.03.2023).