Villu Kõve
Riigikohtu esimees

 

Hea kohtute aastaraamatu lugeja!

Sellel erakordselt segasel ja äreval ajal, kui maailm on sõjaõuduste kammitsas, jõuab sinuni ülevaade meie kohtute ja kohtunike tegemistest 2021. aastal. Viimane aasta on olnud keeruline, lootuste ja pettumuste, tõusude ja languste, hirmu ja ärevuse aasta. Koroonalained ja sellega kaasnenud protestid vaheldusid hingetõmbehetkedega, et asenduda šokiga Venemaa sissetungist Ukrainasse. Sinna juurde elektrihinnašokk ja valitsuse vankumine kodumaal. Vabadus vs. piirangud, võimalused taas reisida ja sellega seotud hirmud, koostöö- ning kogunemisplaanid, ent taas nende sumbumine viiruse või sõjahirmu. Elu jätkuv liikumine virtuaalreaalsusse. See kõik on meid saatnud ja saadab kardetavasti ka edaspidi.

Ometi on kohtud ja kohtunikud teinud kõige selle keskel usinasti igapäevatööd. Tööd on tehtud hästi, aga ka võimete piiril, väsinu ja vaevatuna. Kui kohtuniku ümber on lisaks tema niigi suurele koormusele ja stressile üha kasvav töötempo, närvesööv ja aeganõudev ning alatasa streikiv infosüsteem, koroonapiirangud ja -takistused, mis võivad kerkida üleöö, inimeste pahameel ning ülemäärased ootused, siis avaldab see kõik paratamatult mõju. See mõju on iseäranis negatiivne, kui avalikkuses või poliitikutelt kõlavad alatihti süüdistused aeglase töö, valede ja erapoolikute otsuste pärast ning seejuures peaaegu üldse ei kiideta või tunnustata ennastsalgava töö eest. Jah, peame leppima, et kohtuniku töö on üksildane, kus vaid hukkamõistu ja kriitika puudumine avalikkuses ongi tihti suurim kiitus. Harva juhtub, kui kohtunikkond on avalikkuses midagi enamat pälvinud. Kuid teame ise ja teavad ka need, kes kohtute tööga kursis on, et töötame hästi. Need, kes otsustavad, teavad seda. Rõõmustagem, et kohtute usaldusvääruse näitajad on meie kõigi ühise pingutusena paremad kui varem.

Seekord sai aastaraamat natuke teistsugune kui varasemad, mõnevõrra mitmekesisem. Toimetuskolleegium võttis suuna, et aastaraamat võiks pakkuda põnevat lugemist erinevate huvidega inimestele, mille kohta on kindlasti hea ka tagasisidet saada. Lugejale antakse ülevaade kohtunike omavalitsusorganite tööst, pakutakse akadeemilisemaid mõtisklusi aktuaalsetel õigusteemadel, nagu nn rusikaõigus või koroonapiirangud, aga avatakse ka kohtunike ja kohtuametnike tööväliseid tahke. Aastaraamatus on uudsena ka intervjuusid, üks intervjueeritav oli näiteks Eesti riigiõiguse grand old man ja Riigikohtu kauaaegne alustala Jüri Põld, kelle pensionile siirdumisega läks ajalukku Riigikohtu töö üks ajajärk. Tänan omalt poolt aastaraamatu toimetuskolleegiumit ja eriti Nele Parrestit suurepärase töö eest, mille vilju me saame nüüd siin nautida.

Soovin meile kõigile head ja huvitavat lugemist!