Anu Uritam
Eesti Kohtunike Ühingu esimees, Harju Maakohtu kohtunik
Eesti Kohtunike Ühingul (EKoÜ) oli 2023. aasta alguses 238 ja aasta lõpus 249 tegevliiget. Lisaks on ühingul jätkuvalt neli auliiget. 2023. aasta jooksul liitus ühinguga 13 uut tegevliiget, omal soovil lahkus kolm liiget ja kahjuks surma tõttu üks liige. Ligikaudu 75% Eesti tegevkohtunikest kuulub ühingusse.
Ühingu esimehena olen kindlal veendumusel, et iga ametis olev kohtunik võiks ühingusse kuuluda ja seista seeläbi kohtunike solidaarsuse ja sõltumatuse eest. Kohtunike ühing täidab nii ametiühingu kui ka muid eesmärke, olgu need seotud meie tagatistega või õigusriigiga laiemalt, ja selle juures ei ole kohtunike killustumine või vastandumine kuidagi abiks.
Ühing pakub kohtunikele häid suhtlusvõimalusi, et kasvatada üksmeelt ja teineteisemõistmist. Muu hulgas toimus 2023. aasta 11.–12. augustini meie traditsiooniline suvine üritus, mis osutus liikmete hulgas taas populaarseks. Kohtunike põlvkonnavahetus seab aga ühingule kahtlemata uusi väljakutseid, sest tuleb leida suhtlusviise, mis võiksid senisest paremini kõnetada uusi kolleege ja aidata neil ühingu tegevuses kaasa lüüa.
Küsitlus sotsiaaltagatiste kohta
Sarnaselt eelnenud aastaga oli ka 2023. aastal ühingu peamine tegevuseesmärk ja mure kohtunike sotsiaalsed tagatised. Küsimusega tegelemine ei ole vajalik mitte üksnes ametis olevatele kohtunikele, vaid kogu kohtusüsteemi sõltumatuse ja jätkusuutlikkuse tagamiseks. Selle eest seistes kannab ühing hoolt, et kohtusüsteemi tuleksid ja meiega jääksid motiveeritud ja kvalifitseeritud kohtunikud.
2022. aasta lõpul korraldas EKoÜ liikmete seas sotsiaaltagatisi puudutava küsitluse, mille tulemused selgusid 2023. aasta alguses.[1] Küsitluses osales 147 kohtunikku, kellest 88 olid kohtunikupensioniga kindlustatud ja 59 mitte.[2]
Peaaegu kõik küsitluses osalenud kohtunikud pidasid varasemas kohtute seaduse (KS) redaktsioonis ette nähtud kohtunikupensioni väga oluliseks ametitagatiseks – sellise vastuse andis 87,4% pensioniga kindlustatud kohtunikku ja 74,1% pensioniga kindlustamata kohtunikku. Väheoluliseks või mittevajalikuks pidasid kohtunikupensioni 147 vastanust vaid neli.
Küsitluses soovis ühing muu hulgas teada, millised võiksid olla kohtunikupensioniga alternatiivsed või sellele lisanduvad tagatised. Senise kohtunikupensioni asemel tehtavaid tööandja makseid kolmandasse pensionisambasse pidas väga oluliseks 31% pensioniga kindlustatud ja 51,7% pensioniga kindlustamata kohtunikest ning oluliseks vastavalt 16,1% ja 15,1%. Sealjuures selgus, et kui vaid 10,6% pensioniga kindlustatud kohtunikest tegeles investeerimisega, oli pensioniga kindlustamata kohtunike hulgas investeerijaid lausa 42,4%.
Töötatud aja eest makstav lisatasu oli väga oluline kohtunikupensioniga kohtunikest 52,3%-le ja pensionita kohtunikest 43,1%-le, oluline aga vastavalt 29,1%-le ja 13%-le. Töövõimetushüvitist, mille suurus oleks seotud kohtuniku palgaga, pidas väga oluliseks 78,2% pensioniga kindlustatud kohtunikest ja 70,7% pensioniga kindlustamata kohtunikest ning oluliseks vastavalt 18,4% ja 15,5%. Ühekordse hüvitisena tasutav töövõimetushüvitis on väga oluline 26,4% või oluline 23% kohtunikupensioni saavate kohtunike arvates ning vastavalt 24,1% ja 15,5% ilma kohtunikupensionita kohtunike meelest. Küsitlusest selgus mõneti üllatuslikult, et vaid 15,2% pensioniga ja 16,9% pensionita kohtunikest leidis, et kohtuniku ametikitsenduste kaotamine või nende oluline muutmine on ametitagatisena väga vajalik.
Ettepanekud sotsiaalsete tagatiste kohta
Küsitluse tulemuste põhjal pöördus ühing 23. veebruaril 2023 Justiitsministeeriumi ja kohtute haldamise nõukoja poole kohtunike sotsiaalsete tagatiste parandamise ettepanekutega. Ühing selgitas, et peab vältimatult vajalikuks väärika töövõimetushüvitise taastamist. Alternatiivina pakuti võimalust, et töövõimetushüvitis taastatakse kohtunikele ühekordse maksena, mis aga peaks olema kooskõlas avaliku teenistuse seaduse § 49 lõikes 6 märgitud maksega. Ühingu ettepaneku järgi peaks kohtunikele olema töövõimetushüvitise tasumine tagatud sõltumata sellest, kas tervise kahjustamine on tuvastatud teenistusülesande täitmisel toimunud õnnetusjuhtumi või kutsehaigestumise tagajärjel. Töövõimetushüvitis osalise töövõime korral peaks olema võrdne senise kahe aasta keskmise palgaga ja täieliku töövõime kaotuse korral seitsme aasta keskmise palgaga. Osalise töövõime kaotuse korral peaks kohtunikul säilima õigus edasi töötada.
Toetudes küsitluse tulemustele, selgitas ühing, et valdav osa kohtunikest peab kohtunikupensioni kõige olulisemaks sotsiaalseks tagatiseks. Kohtunikupensioni taastamise alternatiiviks võiksid olla riigi maksed kolmandasse pensionisambasse. Seejuures võiks täiendada KS § 77 ja näha ette, et riik teeb kohtuniku eest kindlustusmakseid kogumispensionide seaduse § 53 lõike 21 alusel tema tööandjana. Maksete suurus peaks olema seotud kohtuniku palgaga.
Samas pöördumises leidis ühing, et ajale on jalgu jäänud ja täpsustamist vajavad KS §-s 49 sätestatud ametikitsendused ja kaaluda tuleks lisatasu taastamist pikaajalise kohtunikuna töötamise eest.
Ühingu kohtumised
29. mail 2023 kohtusid ühingu juhatuse liikmed vastselt ametisse astunud justiitsminister Kalle Laanetiga. Selgitasime ministrile vajadust parandada sotsiaalseid tagatisi, taastada pensionid, töövõimetushüvitis ja pikaajalise töötamise lisatasu. Palusime toetada ettepanekuid kohtunike töökoormuse vähendamiseks. Kohtute haldamise nõukoja 8. detsembri 2023. aasta istungil avaldas minister, et kavandab järgmisel poolaastal kohtunike motiveerimise lisameetmete väljatöötamist. Ministri avaldusest siiski ei selgunud, millised need meetmed on.
Kuna 2023. aastal vahetus Riigikogu koosseis, otsustas ühingu juhatus kohtuda uuesti kõigi parlamendifraktsioonidega, et selgitada kohtunikkonna muresid ülemäärase töökoormuse ja sotsiaalsete tagatiste pärast.
Kõikidel kohtumistel on ühing edastanud erakondadele ühe ja sama sõnumi: kohtute töökoormus on liiga suur ja peamiselt on see viimaste aastate seadusandliku tegevuse tagajärg. Kohtunike hulgas käib ulatuslik põlvkonnavahetus, kuid vabanenud ametikohti on järjest raskem täita. Olemasolevatest kohtunikest kaalub kriitiline hulk ametist lahkumist, sest pikaajaline raske töö ei motiveeri neid keerukates tingimustes jätkama. Kohtusüsteemi jätkusuutlikkuse tagamiseks on vältimatult vajalik põhjapanev muutus sotsiaalsete tagatiste vallas.
7. juunil said ühingu juhatuse liikmed kokku Reformierakonna fraktsiooni esindajatega. Üksmeelselt leiti vaid seda, et kohtute töökoormust on võimalik vähemalt osaliselt vähendada menetlusnormide muutmisega. Tagatiste suurendamist või pensionide taastamist Reformierakonna esindajad võimalikuks ei pidanud.
14. juunil toimus juhatuse kohtumine Isamaa fraktsiooni esindajatega. Ühiselt tõdeti taas, et kohtute töökoormust saaks vähendada menetlusnorme muutes. Fraktsioonis avaldati arvamust, et kohtuniku eripensioni kaotamine oli ilmselt ennatlik ja ebavajalik samm.
13. septembril kohtuti fraktsiooni Eesti 200 liikmetega, kuid tagatiste suhtes paraku üksmeelt ei leitud. Fraktsiooni esindajad leidsid, et kuna tulemas on märkimisväärne majanduskriis, ei ole kohtunike sotsiaalsete tagatiste suurendamine võimalik.
20. septembril oli ühingu juhatuse esindajate kokkusaamine Sotsiaaldemokraatliku Erakonna (SDE) fraktsiooni liikmetega. Kuigi SDE on üldiselt kohtunike püüdlusi toetanud (sh varasemas Riigikogu koosseisus), ei peetud seekord võimalikuks teha kohtunike palkade indekseerimise suhtes erandit või toetada mistahes sotsiaalsete tagatiste suurendamist ilma teiste koalitsioonipartnerite toetuseta.
11. oktoobril käidi kohtumas Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna (EKRE) fraktsiooniga. EKRE esindajad toetasid igati ühingu ettepanekuid kohtute töökoormuse vähendamiseks seadusandlike meetmetega. Kuivõrd kohtumise ajaks oli Riigikogu menetlusse juba jõudnud kõrgemate riigiteenijate ametipalkade seaduse (KRAPS) muutmise eelnõu, kus nähti ette kohtunike palkade indekseerimise muutmine, väljendasid erakonna liikmed soovi rakendada eelnõu suhtes obstruktsiooni, mida ka tehti.
18. oktoobril kohtusid ühingu juhatuse liikmed Keskerakonna fraktsiooniga. Kohtumisel keskenduti KRAPS-i eelnõule ja räägiti ka vajadusest taastada senised kohtunike sotsiaalsed tagatised. Fraktsiooni liikmed avaldasid, et kuigi erakond toetab muidu KRAPS-i muudatusi, ei poolda nad nende rakendamist kohtunike suhtes. Kohtumisel osalenud Jüri Ratas tõdes, et kohtunikupensionide kaotamine on osutunud veaks.
Kõrgemate riigiteenijate ametipalkade seaduse muutmise eelnõu
Kõige suuremaks tagatistega seotud murekohaks osutusid 2023. aastal KRAPS-i muudatused[3], mis nägid ette kohtunike ametipalkade indekseerimise osalise külmutamise. Ametipalkade indekseerimine peaks tagama kohtunike palkade vähenemise ärahoidmise inflatsiooni tingimustes, mis on viimastel aastatel olnud märkimisväärne.
Ühingule said KRAPS-i muutmisega seotud plaanid paraku teatavaks meedia vahendusel, mistõttu pidasime vajalikuks pöörduda kohe peaministri ja justiitsministri poole.[4] Rõhutasime pöördumises, et sisulist mõju eelarvelistele vahenditele meie palkade osaline külmutamine avaldada ei saa. Kohtunikud ei kujunda majanduskeskkonda ega saa teha ühtegi otsustust riigieelarve koostamisel, riigieelarveliste toetuste eraldamisel ega maksude kehtestamisel. Selgitasime, et Eesti kohtunikud on varem pikka aega olnud sunnitud töötama olukorras, kus nende ametipalgad ei arvestanud inflatsiooni ega elukalliduse tõusu. See olukord ei saanud avalikkuses palju tähelepanu ja head lahendust sellele ei leitud, kuid see on negatiivselt mõjutanud kohtunikuna töötavaid inimesi ning neid, kes palgaprobleemide tõttu loobusid kohtunikuametisse astumisest. Juhtisime tähelepanu ka Euroopa Kohtunike Konsultatiivnõukogu (Consultative Council Of European Judges, CCJE) arvamusele vajaduse kohta tagada kohtunikele väärikas töötasu, sobiv haigushüvitis ja vanaduspension.[5]
Ühingu pöördumine kahjuks mõju ei avaldanud. Reede, 22. septembri 2023. aasta viimastel töötundidel esitas Rahandusministeerium eelnõude infosüsteemi kaudu kooskõlastamiseks KRAPS-i muutmise seaduse eelnõu, milles nähti ette kohtunike ametipalkade indekseerimise osaline külmutamine. Eelnõu edastati kooskõlastamiseks eri ministeeriumidele, kuid kohtuid ega ühingut ei peetud vajalikuks kaasata. Arvamused eelnõu kohta paluti esitada kiirkorras ehk nädalavahetusele järgneva esmaspäeva esimeste tundide jooksul.
Kuigi eelnõu koostajad kohtunike seisukohta ei küsinud, koostas ühing eelnõu kohta arvamuse.[6] Asuti seisukohale, et kohtunike palkade muutmine ei ole kooskõlas õiguskindluse põhimõttega ja on kohtunike suhtes selgelt sõnamurdlik. Sisulist rahalist mõju ametipalkade indekseerimise osaline külmutamine kaasa ei too – see nähtub juba eelnõu seletuskirjas toodud arvutustest. Ühing ei nõustunud seletuskirjas esitatud järeldusega, et põhiseaduslikud on vaid need isikud ja institutsioonid, kes jäeti eelnõu kohaldamisalast välja[7]. Ühingu arvamuse kohaselt ei saa palkade indekseerimist pidada palgatõusuks, vaid see tagab üksnes palgataseme säilimise inflatsiooni olukorras. Ametipalga iga-aastane indekseerimine pidi tagama kohtunikele kaitse elukalliduse tõusu vastu ning muude sotsiaalsete tagatiste kaotuse. Samas on säilinud KS-is kõik kohtunike senised ametikitsendused. Eelnõu seletuskirjas puudus sisuline analüüs, kuidas võib palkade indekseerimise osaline külmutamine mõjutada kohtusüsteemi edasist toimimist.
KRAPS-i muutmise seaduse eelnõu edasisel menetlemisel osalesid ühingu juhatuse liikmed 23. oktoobril Riigikogu põhiseaduskomisjoni istungil. Seal selgitasime, et kohtunike ametipalkade muudatus on sõnamurdlik ja kahjustab kohtusüsteemi jätkusuutlikkust. Eelnõu koostamisel ei olnud analüüsitud ametipalkade indekseerimise külmutamise sisulisi alternatiive ja puudus selgus isegi küsimuses, kui suur rahaline kokkuhoid muudatusega tegelikult saavutatakse.
Pärast istungit tegi ühing Riigikogu põhiseaduskomisjonile ettepaneku algatada KRAPS-i eelnõu muudatus, millega jäetaks kohtunikud eelnõust välja.[8] Tuginesime ettepaneku tegemisel Riigikogu kodu- ja töökorra seaduse § 99 lõikele 1, mis pärast eelnõu esimese lugemise lõppemist Riigikogu komisjonile seesuguse õiguse ette nägi.
Vaatamata ühingu pöördumistele võeti seadus 7. detsembril 2023 Riigikogus vastu. Ühing esitas seaduse vastuvõtmise järel pöördumise Vabariigi Presidendile, paludes hinnata vastu võetud seaduse kooskõla põhiseadusega.[9] Selgitasime varasemat olukorda seoses kohtunike sotsiaalsete tagatiste kärpimisega, mida pidi kompenseerima kõrgemate riigiteenijate ametipalkade seadusega ette nähtud palkade indekseerimine. Eeltoodu tõttu leidis ühing, et indekseerimise külmutamisega eiratakse olulisel määral õiguskindluse põhimõtet.
Ühing nentis, et kohtusüsteemi toimimise, kohtute sõltumatuse ja võimude tasakaalu tagamiseks peab kohtunike palgakorraldus arvestama inflatsiooni.[10] Palk, mis ei kasva samas tempos inflatsiooni ja üldise palgakasvuga, tegelikult väheneb. Ametipalkade indekseerimine ei pidanud kaasa tooma palgatõusu, vaid üksnes säilitama palgataseme inflatsiooni korral. Kohtunik peab olema kaitstud sekkumise või surve eest, mis võib kahjustada ja mõjutada tema otsustusvabadust. Palga suurus, mis vastab kohtunike täidetavate ülesannete olulisusele, on kohtu sõltumatusega lahutamatult seotud tagatis.
Sellegipoolest kuulutas Vabariigi President 22. detsembri 2023. aasta otsusega nr 353[11] kõrgemate riigiteenijate ametipalkade seaduse ja teiste seaduste täiendamise seaduse välja. Seetõttu tuleb ühingul kaaluda 2024. aasta jooksul paratamatult edasisi samme kohtunike ametipalkade indekseerimise taastamiseks ja teiste sotsiaalsete tagatistega seotud küsimuste lahendamiseks.
Arvamus juristieksami seaduse eelnõu kohta
Muu õigusloome kohta esitas ühing 2023. aastal kaks arvamust. 8. märtsil edastasime Justiitsministeeriumile arvamuse[12] juristieksami seaduse eelnõu kohta[13]. Kuigi möönsime arvamuses vajadust parandada Eesti õigushariduse kvaliteeti, ei olnud eelnõust ega seletuskirjast võimalik järeldada, kuidas kvaliteet pärast juristieksami sisseseadmist paraneb. Samuti ei olnud selge, miks on kvaliteediprobleemi ainus lahendus luua kohustuslik juristieksam, mitte parandada õigushariduse sisu ja kvaliteeti. Ühingu hinnangul puudus eelnõu seletuskirjas ka analüüs selle kohta, kuidas on planeeritavad meetmed kooskõlas Euroopa Liidus kehtiva teenuste ja tööjõu vaba liikumise põhimõttega.
Eelnõu läbivalt suurimaks kitsaskohaks pidas ühing senise kohtunikuks pürgija haridusliku nõude asendamist juristieksami läbimise nõudega, samuti asjaolu, et sellise eksami korraldamine jääks täitevvõimu, mitte kohtusüsteemi kontrolli alla. Ühtegi põhjendust selle muudatuse kohta seletuskirjast ei nähtunud. Senine kohtunikueksami tegemise kord on olnud piisav, et võimaldada kohtusüsteemil selekteerida välja pädevad ja kohtunikuks sobivad isikud. Eksamite dubleerimine ei ole vajalik.
Kohtunikke puudutavad planeeritud muudatused olid vastuolus mitme CCJE arvamusega ja seetõttu ka kohtunike sõltumatuse tagamise põhimõttega.
Eksamikorraldus ja selleks vajaliku ressursi hindamine oli samuti küsitav, sest kogu eelnõu oli üles ehitatud eeldusele, et eksamikomisjoni liikmed töötavad tasuta. Aastas oleks eelnõus prognoositud eksamitegijate arv tähendanud vähemalt 1200 kaasuse lahendamist. Arvestamata jäeti, et kohtunikueksamikomisjoni ja teiste kutsesobivuskomisjonide liikmete töökoormus on mahukas ka ilma juristieksamiga seonduva tööta. Ühing pidas kaheldavaks, et eksamite korraldamise kulu on võimalik katta üksnes eksamil osalemise tasudega. Eelnõu normitehniline kvaliteet vajas ühingu hinnangul samuti kõvasti parandamist. Kokkuvõttes leiti, et eelnõu vajab olulises osas täiendamist, kuid kohtunike ja kohtusüsteemi suhtes planeeritavad muudatused ei ole tarvilikud.
Muud arvamused, pöördumised ja ettepanekud
23. jaanuaril 2023 koostas ühing Riigikogu ettepanekul arvamuse kriminaalmenetluse seadustiku (KrMS) muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse (KrMS-i revisjon) eelnõu kohta (367 SE).[14] Ühing toetas kavatsust muuta KrMS efektiivsemaks ja leida seeläbi võimalusi kohtute ressursi otstarbekamaks kasutamiseks. Kavandatavaid muudatusi pidas ühing soovitud eesmärgi saavutamiseks kohaseks ja vajalikuks.
Jätkuks 2022. aasta lõpul Tartus Riigikohtus toimunud kohtunike turvalisuse teemalisele ümarlauale saatis ühing 20. veebruaril Justiitsministeeriumile ja kohtute haldamise nõukojale pöördumise seoses kohtunike ja kohtumajade parema turvalisuse tagamisega.[15] Pöördumises palusime analüüsida, kuidas kindlustada kohtumajade suurem turvalisus ja leida selleks lisavahendid. Soovisime, et hinnataks, kas oleks vajalik suurendada kohtukordnike pädevust ja motiveeritust või kaasata senisest enam turvateenust osutavaid tunnustatud ettevõtteid. Tegime ministeeriumile ettepaneku teha kindlaks olukorrad, kus väljaspool kohtumaja ei ole ametiülesandeid täitva kohtuniku turvalisus tagatud, ja leida meetmed nende parandamiseks. Palusime kaasata professionaalset abi kohtunike koolitamiseks turvalisuse vallas.
26. aprillil esitas ühing Justiitsministeeriumile pöördumise ettepanekuga muuta kehtivaid õigusakte viisil, mis kaitseks senisest enam kohtunike isikuandmeid.[16] Kehtiva kinnistusraamatu seaduse (KRS) § 74 näeb ette kinnistusraamatu avalikkuse põhimõtte ning KRS § 74 lõike 1 kohaselt võib igaüks tutvuda registriosaga ja saada sellest väljatrükke. KRS § 7716 lõige 2 sätestab, et valdkonna eest vastutav minister kehtestab määrusega elektroonilise kinnistusraamatu andmete väljastamise eest tasumäärad. Selle volitusnormi alusel on justiitsministri 30. juuni 2020. aasta määrusega nr 24 kehtestatud kohtu kinnistusosakonna kodukord, mille § 61 punkti 3 järgi võib kinnistusraamatuga tutvumisel päringu aluseks olla kinnistu omaniku nimi ja punkti 4 järgi omaniku isiku- või registrikood.
Ühing pidas kinnistusraamatu avalikkuse põhimõtet oluliseks ja ettepanekus ei soovitud seda muuta. Küll aga leidsime, et kaaluda tuleks kodukorra muutmist viisil, kus füüsilise isiku nime ja isikukoodi järgi päringute tegemine võiks olla seotud õigusliku huvi põhistamise nõudega. Selline piirang ei peaks laienema juriidilistele isikutele.
Pöördumises selgitasime, et kohtunikud peavad sageli digitaalselt allkirjastama menetlusdokumente, mistõttu on nende isikukoodid menetlusosalistele nähtavad. Kohtuniku isikukoodi alusel võib ilma sisuliste piiranguteta teha kinnistusraamatus otsinguid, et selgitada välja tema elukoha andmed. Selliseid olukordi on praktikas esinenud. Leidsime, et päringute tegemine isikukoodi või nime alusel võiks olla lubatud ametiisikutele töökohustuste täitmisel ja kõigile teistele isikule õigusliku huvi põhistamisel. Vastuseks meie pöördumisele koostas Justiitsministeerium väljatöötamiskavatsuse milles kavandatud muudatuste kohaselt ei peaks edaspidi tavakasutaja saama teha üksikpäringuga otsinguid füüsilise isiku nime ja isikukoodi alusel.[17] Kinnistusraamatu avalikkuse põhimõte säilib.
Lisaks pöördumiste ja arvamuste koostamisele on ühing 2023. aastal võtnud ette samme, leidmaks koostöös Justiitsministeeriumiga lahendusi kohtunike töövõimetushüvitiste taastamiseks ning kohtunike ametikitsenduste leevendamiseks. 28. märtsil kohtusid ühingu esindajad sotsiaalsete tagatistega seotud küsimustes justiitshalduspoliitika asekantsleri Viljar Peebu, kohtute talituse juhataja Kaidi Lippuse ja nõunik Marilin Reintammega. Arutelu tulemusena korraldati töövõimetushüvitise teemaline töötuba, kus osalesid lisaks ühingu esindajatele Sotsiaalministeeriumi ja Töötukassa esindajad. Kuigi Sotsiaalministeeriumi töötajatega ühistele seisukohtadele ei jõutud, soovib ühing 2024. aastal siiski välja töötada ja esitada ministeeriumidele ettepanekud lahenduse leidmiseks. Mis puudutab kohtunike ametikitsendusi, siis loodi ühingu ja Justiitsministeeriumi esindajatest koosnev töörühm, mille osalusel on ministeeriumis koostatud esialgsed ettepanekud. Nendega tuleb ühingul jätkata tööd ka 2024. aastal.
2023. aastal tehti ühingu eestvedamisel ettepanek muuta senist kohtute haldamise mudelit. 20. septembril said ühingu juhatuse liikmed kokku esimese ja teise astme kohtute esimeestega, et kaaluda, kas või kuidas oleks võimalik muuta nende kohtute senist haldamise süsteemi. Ühiselt tõdeti, et võimalike poliitiliste ohtude vältimiseks tulevikus on muudatused vajalikud. 5.–6. oktoobril toimunud kohtute haldamise nõukoja istungil otsustati toetada haldusmudeli töörühma loomist. Selle moodustas Riigikohus.
Rahvusvaheline koostöö
Ühingu esindajad kohtusid 21. veebruaril veebis Euroopa Komisjoni esindajatega seoses iga-aastase õigusriigi olukorda käsitleva aruande koostamisega. Kohtumisel andsime ülevaate eelmisel aastal kohtuid puudutavast seadusandlikust arengust, samuti kohtunike töökoormusest.
1.–3. juunil toimus Kreekas Ateenas Euroopa Kohtunike Ühingu (European Association of Judges, EAJ) aastakoosolek. Ühingut esindas esimees Anu Uritam ja eksperdina osales Meelis Eerik. Lisaks tavapärasele EAJ presidendi ja töökomisjonide ettekannetele kuulati ära mitme liikmesühingu ettekanded ja koostati seisukohti eri riikide kohtunike toetuseks.
Võeti vastu resolutsioon, millega toetada Horvaatia kohtunikke, kelle palgad on olnud muutumatult samal tasemel alates 2013. aastast. Samuti võeti seisukoht Armeenia kohtunike toetuseks. Armeenias on tekkinud olukord, kus justiitsminister algatab kohtunike suhtes distsiplinaarmenetlusi, mida riigi konstitutsioonikohus on pidanud ebaseaduslikeks, kuid kohtunikud on sellegipoolest jäänud tööta. Veel toetati resolutsiooniga Prantsusmaa kohtunikke, sest seal on plaan võtta vastu seadus, mis reguleeriks kohtunike isiklikku vastutust ja suurendaks justiitsnõukogu volitusi kohtunike tegevuse uurimisel. Viimaks võeti vastu resolutsioon, mis puudutas Leedu kohtunike ebapiisavat palka, mille tagajärjel on riigis täitmata juba 80 kohtuniku ametikohta.
16.–21. septembril oli Taiwanis Rahvusvahelise Kohtunike Ühingu (International Association of Judges, IAJ) aastakoosolek. Selle raames toimusid ka regionaalsete ühingute koosolekud, sh EAJ koosolek. Eesti ja Läti kohtunike ühingut esindas Meelis Eerik.
Koosolekul selgus paljude riikide esindajate sõnavõttudest, et kohtunike palgad ja pensionid on surve all. Tõdeti, et mitme Euroopa riigi poliitikud on avastanud võimaluse vähendada kohtuvõimu sõltumatust ja iseseisvust kohtute haldamise nõukoja (või selle ekvivalendi) kaudu.
Traditsiooniliselt toimus 27.–29. septembril Balti Riikide Kohtunike Ühingute Nõukogu aastakonverents. Tegu oli 30. tegevusaastale pühendatud juubeliüritusega, mida peeti Haapsalus. Konverentsil arutati Balti riikide kohtunike turvalisuse küsimusi ja jagati sellealaseid kogemusi. Eesti esindajatena tegid konverentsil ettekanded Leanika Tamm ja Ingrid Kullerkann.
13. oktoobril osales ühingu esimees kohtumisel Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee esindajatega seoses Eestit puudutava põhiõiguste ja seaduslikkuse tagamise aruande koostamisega. Kohtumisel tuli selgitada kavandatavaid KRAPS-i muudatusi ja nende negatiivset mõju kohtusüsteemi jätkusuutlikkusele.
16. novembril käis ühingu esimees Leedu Kohtunike Ühingu kutsel selle 30. aastapäeva konverentsil. Seal oli rõõm tõdeda, et Leedu kohtunike palgaküsimus on saanud positiivse lahenduse just tänu Euroopa Kohtunike Ühingu toetusele.
Muu tegevus
Ühingu juhatus on lisaks hulgalistele 2023. aastal toimunud kohtumistele kujundanud seisukohti e-kirjade teel. Juhatuse koosolekuid oli neli, neist üks 3. veebruaril Harju Maakohtus ja üks 14. aprillil Paide kohtumajas ning kaks veebis.
24. novembril toimus Rakvere teatrimajas ühingu aastakoosolek, kus keskenduti kohtute haldamise mudeli muudatustele ja ettekandega esines Soome Kohtute Ameti arendusdirektor Pasi Kumpula. Toimusid valimised, mille tulemusena jätkab ühingu esimehena järgmise kahe aasta jooksul Anu Uritam. Juhatuse liikmeteks valiti Vahur-Peeter Liin, Sten Lind, Siiri Malmberg, Alo Noormets, Ruth Prigoda, Karin Sonntak, Tambet Tampuu ja Marek Vahing. Ühingu revisjonikomisjoni liikmeteks valiti Maret Hallikma, Ahti Kuuseväli ja Gerty Pau. Balti Riikide Kohtunike Ühingute Nõukogu liikmeteks on järgneval kahel aastal Pavel Gontšarov, Margit Jõgeva, Julia Laffranque ja Anu Talu.
Koosolekul tunnustati ühingu vimpliga Donald Kiidjärve, Tambet Tampuud, Helgi Vinnit, Elle Kaske, Silvi Maistet ja Ingrid Niinemäge ning peeti meeles tööjuubilare.
Kogu teabe ühingu tegevuse kohta leiab ühingu veebilehelt ekou.ee. Ühing tänab kõiki oma liikmeid aktiivse koostöö eest ja ootab endiselt liituma uusi kohtunikke.
____________________________
[1] Küsitluse tulemused on aadressil https://ekou.ee/mat/EST-2023-EKoY-tagatiste-kysimustiku-koond.pdf (30.01.2024).
[2] Kohtunikupensioni saavad need kohtunikud, kes on ametisse nimetatud enne 1. juulit 2013.
[3] Kõrgemate riigiteenijate ametipalkade seaduse täiendamise seadus (305 SE). – https://www.riigikogu.ee/tegevus/eelnoud/eelnou/15ac4fd9-61f2-446d-b9f4-80e003028c36/ (30.01.2024).
[4] Pöördumine seoses kohtunike palkade indekseerimise muutmisega, 13.09.2023. – https://ekou.ee/doc/2023-09-13_EKoY-JM-kohtunike-palgad.pdf (30.01.2024).
[5] CCJE arvamus nr 1 (2001). – https://www.riigikohus.ee/sites/default/files/elfinder/dokumendid/ccje2001op1.pdf (05.02.2024).
[6] Arvamus kõrgemate riigiteenijate ametipalkade seaduse muutmise seaduse eelnõule, 24.09.2023. – https://ekou.ee/doc/2023-09-24_EKoY-RahM-KRAPS.pdf (30.01.2024).
[7] Eelnõuga ei muudetud Riigikogu liikmetele, Vabariigi Presidendile, Riigikohtu esimehele, riigikontrolörile, õiguskantslerile ning Eesti Panga nõukogu esimehele ja liikmele makstavat ametipalka ega selle indekseerimise korda.
[8] Pöördumine kõrgemate riigiteenijate ametipalkade seaduse täiendamise seaduse eelnõu muudatusettepaneku algatamiseks, 27.10.2023. – https://ekou.ee/doc/2023-10-27_EKoY-PSK-KRAPS.pdf (30.01.2024).
[9] Eesti Kohtunike Ühingu pöördumine seoses kõrgemate riigiteenijate ametipalkade seaduse ja teiste seaduste täiendamise seaduse eelnõuga (eelnõu 305 SE), 07.12.2023. – https://ekou.ee/doc/2023-12-07_EKoY-VP-KRAPS.pdf (30.01.2024).
[10] Euroopa Nõukogu kohtunike staatust puudutav soovitus CM/Rec 2010(12); CCJE arvamus nr 1 (2001), p 62.
[11] Vabariigi Presidendi otsus nr 353, 22.12.2023. – https://president.ee/et/ametitegevus/otsused/55620-353-korgemate-riigiteenijate-ametipalkade-seaduse-ja-teiste-seaduste-taiendamise-seadus (05.02.2024).
[12] Eesti Kohtunike Ühingu arvamus juristieksami seaduse eelnõule, 08.03.2023. – https://ekou.ee/doc/2023-03-08_EKoY-JM-juristieksam.pdf (30.01.2024).
[13] Juristieksami seaduse eelnõu. – https://eelnoud.valitsus.ee/main/mount/docList/d40a94f8-4b17-4780-a28d-2940c7aaa232#6gyTbQI6 (30.01.2024).
[14] Arvamus kriminaalmenetluse seadustiku muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse (kriminaalmenetluse seadustiku revisjon) eelnõule (367 SE), 23.01.2023. – https://ekou.ee/doc/2023-01-23_EKoY-RK-367SE-KrMS-revisjon.pdf (30.01.2024).
[15] Pöördumine seoses kohtute ja kohtunike turvalisusega, 20.02.2023. – https://ekou.ee/doc/2023-02-20_EKoY-JM-KHN-kohtute-turvalisus.pdf (30.01.2024).
[16] Pöördumine seoses kohtunike isikuandmete kättesaadavusega, 26.04.2023. – https://ekou.ee/doc/2023-04-26_EKoY-JM-KR-isikuandmed.pdf (30.01.2024).
[17] Vt https://eelnoud.valitsus.ee/main/mount/docList/874dab76-3af7-42dc-8190-53e2764f9fe3#LQWTD9NO (30.01.2024).