Indrek Parrest
Eesti Kohtunike Ühingu esimees, Tartu Ringkonnakohtu kohtunik

 

Ühingul oli 2019. aasta alguses 220 ja aasta lõpus 225 tegevliiget ning ühingul on endiselt neli auliiget. Üheksast 2019. aastal ametisse asunud kohtunikust on ühingusse astunud seitse. Ühingu liikmeskonnas oli eelmise aasta lõpus 168 tegevkohtunikku (sh neli Euroopa kohtuasutustes) ja 57 pensionil kohtunikku.

Uuteks tegevliikmeteks võeti 2019. aastal Andrea Lega, Maarja-Liis Lall, Ants Mailend, Kadi Kark ja Martin Tuulik Harju Maakohtust, Liina Naaber-Kivisoo ja Deniss Minzatov Viru Maakohtust, Agle Elmik Pärnu Maakohtust ning Heiki Loot Riigikohtust. Ühingu liikmeskonnast lahkusid 2019. aastal oma soovil viis liiget: Anu Ammer, Maarika Kuusk, Vello Lahtvee, Heiki Kolk ja Mihkel Roos.

Õigusloome koostöös edastas ühing 2019. aastal Justiitsministeeriumile kolm ja Rahandusministeeriumile ühe arvamuse õigusaktide eelnõude ning nende väljatöötamiskavatsuste kohta. Kohtunikega seotud seadustest väärib eelkõige märkimist, et 1. jaanuaril 2020 jõustusid kohtute seaduse (KS) muudatused[1], mis võimaldavad maksta esimese astme kohtunikele lisatasu riigipühal ja nädalavahetusel valves oldud aja eest.

Lisatasu suurus valveaja ühe tunni eest on 10% kohtuniku töötunni tasust (KS § 76 lg-d 7 ja 8). Ühingu juhatus aga on veendunud, et kohtunikele lisatasude maksmise võimalused oleks vaja terviklikuna üle vaadata. Seda on korduvalt väljendatud ka ühingu avaldustes ja pöördumistes.

Ühingu juhatus koostas 2019. aastal kohtunikkonna olukorra ja õigusemõistmise kohta mitu pöördumist ning ettepanekut.

  • Kaks pöördumist Justiitsministeeriumile (vastavalt 1. veebruaril ja 29. märtsil 2019) tegi ühing seoses alates 1. jaanuarist 2019 kohtute infosüsteemi (KIS) sisestatud uute ajahinnangutega (kohtute töökoormuse hindamise metoodika testimisega).
    Ministeerium oli 31. detsembril 2018 teavitanud kohtuid töökoormuse kohta ajahinnangute sisestamisest KIS-i. Ühing soovis pöördumistega saada selgust, kuidas ja millistest kriteeriumidest lähtudes oli ajahinnangute tabel koostatud, miks olid selles toodud andmed sisestatud KIS-i ning milles täpsemalt seisnes testimine. Teist korda pöördumise põhjus oli see, et ministeeriumi 4. märtsi 2019. aasta vastuses olid mitu esimeses pöördumises esitatud küsimust jäänud sisulise vastuseta. Töökoormuse hindamise metoodika küsimusi on arutatud ka kohtute haldamise nõukoja (KHN) 29. ja 30. mai ning 20. septembri 2019. aasta istungitel. Sellel 2019. aasta maikuu istungil otsustas KHN töökoormuse metoodika testperioodi mitte pikendada. Tsiviilasjades otsustati lõpetada KIS-i kaudu testimine alates 30. juunist 2019 ja taastada testperioodile eelnenud olukord.
  • Ühing esitas 13. märtsil 2019 justiitsministrile ettepaneku taastada kohtuniku töövõimetuspension või luua muu sarnase suurusega hüvitise maksmise võimalus kohtuniku töövõime püsiva vähenemise või kaotuse korral. Ühingu hinnangu kohaselt oleks seda esiteks vaja, et luua kindlustunne kohtunikuametit pidavatele või selle ameti valimist kaaluvatele juristidele. Teiseks võimaldaks see töövõime osaliselt kaotanud kohtunikel kergemini loobuda kohtunikuametist või töötada osalise koormusega. Juhatus rõhutas, et kohtunike arv, kellel tekib vähenenud või puuduva töövõime tõttu õigus pensionile või muule hüvitisele, ei kujune kindlasti kokkuvõttes suureks. Seetõttu oleks seadusemuudatuste kulu riigieelarvele väike, võrreldes muudatusest kohtusüsteemile tekkiva eeldatava kasuga.

KHN toetas 28. märtsi 2019. aasta istungil ühingu ettepanekut ühehäälselt. Ettepaneku üle arutleti veel ka ühingu juhatuse 26. juuni 2019. aasta kohtumisel justiitsminister Raivo Aegiga, kuid ühingu juhatusele teadaolevalt ei ole selleks õigustatud institutsioonid senini esitanud ühtegi algatust seadusemuudatuste tegemiseks.

  • Ühing saatis 13. septembril 2019 Justiitsministeeriumile ja KHN-i liikmetele pöördumise seoses kavandatud üleminekuga paberivabale menetlusele tsiviil- ja haldusasjades alates 1. jaanuarist 2020.

Ühing leidis, et täielik üleminek kõigis tsiviil- ja haldusasjades alates 1. jaanuarist 2020 on selgelt ennatlik. Digitoimik ei lihtsusta praegu kohtunike tööd, ei ole kooskõlas kohtuniku töö tegelike vajadustega ega arvesta kehtivaid menetlusseadustikke. Kokkuvõtvalt soovitas ühing lükata digitoimiku täismahus rakendamise edasi. Ühing rõhutas samuti, et enne paberivabale menetlusele üleminekut tuleb terviklikult analüüsida ja hinnata kõiki sellega seotud terviseriske kohtunikele ja kohtute töötajatele.

KHN arutas paberivabale kohtumenetlusele ülemineku küsimust 20. septembril 2019 toimunud istungil ja otsustas, et kohtusüsteem ei ole 2020. aasta alguses veel valmis täielikult üle minema digitoimiku pidamisele. KHN-i liikmed leidsid, et pigem tuleks laiendada ilma pabertoimikuta menetletavate asjade ringi, kõrvaldada riist- ja tarkavaraprobleemid ning jätkata kohtunike koolitamist.

Justiitsminister muutis 2. jaanuari 2020. aasta määrusega nr 1 „Kohtute ning kohtu registri- ja kinnistusosakondade töökorraldust puudutavate justiitsministri määruste muutmine“ justiitsministri 8. veebruari 2018. aasta määrust nr 7 „Maa-, haldus- ja ringkonnakohtu kantselei kodukord“ (kantselei kodukord) nii, et üldisele paberivabale menetlusele üleminekut vähemalt alates 1. jaanuarist 2020 ei toimunud. Kantselei kodukorra kehtiva § 27 redaktsiooni järgi toimub üleminek menetlusliikide ja kohtute kaupa erinevalt.[2]

Siinkirjutajale jääb siiski vähemalt küsitavaks, kui kaugele ulatuvad justiitsministri seadusest tulenevad volitused kohtumenetluse korraldamisel ning kas maa-, haldus- ja ringkonnakohtu kantselei kodukorraga on võimalik võtta õiguslik jõud pabertoimikult.

  • Ühing saatis 18. oktoobril 2019 Justiitsministeeriumile pöördumise seoses KIS-i kasutajaõiguste erakorralise järelevalvega. Selle pöördumise ajend oli 1. oktoobril 2019 esimese ja teise astme kohtute siseveebis avaldatud teade, mille kohaselt oli Justiitsministeerium 2019. aasta suvel taas teinud kasutajaõiguste erakorralise kontrolli. Ühing kordas juba eelmises, 26. juunil 2018 saadetud sama küsimust käsitlevas pöördumises väljendatud seisukohti ja rõhutas, et sellisteks järelevalvetoiminguteks kohtunike üle puudub õiguslik alus. Ühing juhtis ministeeriumi tähelepanu uuesti ka sellele, et senini ei ole õigusaktide ega KIS-i kasutamise ühegi juhendiga reguleeritud küsimust, kas või milliseid toiminguid võivad kohtunikud andmebaasis teha. Ühing möönis, et nimetatud küsimuste reguleerimine võib olla vajalik, kuid asjaomane kord ja piirangud tuleb kehtestada õigusaktiga.

Ühingule 18. novembril 2019 saadetud vastuses rõhutas Justiitsministeerium, et kontrolli käigus ei kujundanud ministeerium seisukohta KIS-ist dokumentide allalaadimise lubatavuse (või mittelubatavuse) kohta, seega ei olnud ministeeriumi arvates tegemist järelevalvega KS-i § 45 tähenduses. Samuti rõhutati vastuses, et KIS sisaldab juurdepääsupiiranguga andmeid ja andmetele juurdepääs on lubatud üksnes seadusega ettenähtud otseste töö- või teenistusülesannete täitmiseks ning üksnes nende täitmiseks vajalikus ulatuses. Isiklikel eesmärkidel on KIS-i õiguste kasutamine keelatud. Vastuses kinnitati, et Justiitsministeeriumil ei ole käsu- ega distsiplinaarvõimu kohtunike ega kohtuteenistujate üle.

  • Ühing edastas 6. märtsil 2019 kõigile Riigikogusse valitud erakondadele kohtusüsteemi arendamise ettepanekud, mida koalitsioonipartnerid võiksid kohtunikkonnaga seotud poliitiliste otsuste tegemisel silmas pidada.

Nendes ettepanekutes rõhutas ühing, et õigusemõistmise usaldusväärsust on võimalik tagada ja säilitada ainult parimate erialateadmistega väärikate ning usaldusväärsete kohtunikega. Kohtunike sotsiaalsete tagatiste järjepideva vähendamise korral minetab kohtunikuamet aga oma prestiiži õiguselukutsete hulgas ja kohus marginaliseerub teiste võimuharude otsuseid heakskiitvaks formaalseks kojaks.

Selleks, et oleks tagatud kohtusüsteemi sõltumatus ja kohtunikuametisse valitaks parimad juristid, tuleks erakondadel ühingu arvates pöörata tähelepanu kohtunike viimase kümne aasta jooksul kärbitud sotsiaalsetele tagatistele ja leida konsensuslik võimalus vähemalt olulisemate tagatiste taastamiseks. Samuti rõhutas ühing erakondadele tehtud pöördumises, et endiselt on vaja tagada teaduspõhise õiguskõrghariduse andmine Eesti ülikoolides ja anda kohtutele suurem roll eelarve koostamisel. Kohtute eelarve vastuvõtmise korral Riigikogus peaks arvestama kohtunike arvamusega.

Õigusemõistmise tõhustamiseks tuli ühingu arvates eelkõige üle vaadata menetlusreeglid, kaaludes võimalusi muuta kohtumenetlus vähem formaliseerituks ja piirata edasikaebamise võimalusi. Samuti oleks vaja luua õigusvaidluste kohtuvälise lahendamise toimivad võimalused ja teatud vaidluste korral (eelkõige perekonnaasjad) märgatavalt suurendada vahendus- ja lepitusmenetluste osatähtsust. Peale selle tuleks hinnata kohtute vabastamise võimalusi haldusmenetlusele omaste ülesannete täitmisest (nt menetlusabi andmise üle otsustamine). Ühing pidas samuti oluliseks, et seadusega oleks kehtestatud kohtunike karjääriga seotud otsuste langetamise objektiivsed kriteeriumid.

Valitsuserakondade koalitsioonilepingusse[3] ei ole nendest ettepanekutest paraku midagi jõudnud.

  • Põhja- ja Baltimaade kohtunike ühingud püüavad Poola kolleegide abistamiseks juhtida oma riikide valitsuste tähelepanu sellele, et Poola võimudele on vaja avaldada survet kohtunike represseerimise lõpetamiseks. Sellest lähtudes edastas ühing 21. veebruaril 2019 välisministrile ja justiitsministrile pöördumise, milles juhtis tähelepanu, et Poola kohtunike olukord halveneb endiselt ja kohtunike vastu on alustatud lubamatuid distsiplinaarmenetlusi. Ühing kutsus ministreid üles kasutama kõiki võimalusi, et veenda Poola võime lõpetama juba pikemat aega kestnud võitlus kohtunikkonna sõltumatuse vastu. Kirjale oli lisatud Poola kohtunike ühingu Iustitia 13. veebruari 2019. aasta pöördumine Euroopa Komisjoni poole ja seda toetav Euroopa Kohtunike Ühingu (European Association of Judges; EAJ) 18. veebruari 2019. aasta avaldus Euroopa Komisjonile. Ministrite poole pöördumise vahetum ajend oli 8. veebruaril 2019 Varssavis toimunud Põhja- ja Baltimaade kohtunike ühingute juhtide kohtumine (vt pikemalt allpool).

Nagu juba eelmises kohtute aastaraamatus kirjutasin, hakkas ühingu juhatus 2018. aastal koostama biograafilist leksikoni „Eesti kohtunik“. Sinna on kavas koondada kõigi Eestis kohtunikuna ametis olnud isikute andmed alates 1991. aastast kuni praeguse ajani. Leksikoni koostamiseks on moodustatud ühingu liikmetest toimetuskolleegium[4]. Kolleegium on teinud ära suure töö. Kokku on kogutud andmed 90% tegevkohtunike ja ligikaudu 50% ametist lahkunud isikute kohta.

Tänan siinkohal kõiki toimetuskolleegiumi liikmeid ning endisi ja praegusi kohtunikke, kes on saatnud ühingule leksikoni tarvis teavet!

Leksikoni toimetamiseks ja väljaandmiseks on ühingul vaja leida rahalist toetust, sest ühingu liikmemaksudest ei ole projekti rahastamine realistlik. Juhatus ja toimetuskolleegium on otsinud võimalusi toetuste saamiseks ja teinud ka taotlusi Justiitsministeeriumile ning Riigikohtule. Väikesi edusamme rahastuse saamiseks on olnud, kuid senini ei ole veel õnnestunud leida rahalist katet kogu eelarvele.

Ühingu juhatus pidas 2019. aastal viis koosolekut. Võrumaal Rõuge vallas Seedri puhketalus toimus suvelõpuüritusena 23. ja 24. augustil ühingu traditsiooniline laiendatud koosolek. Sellest võttis osa 55 ühingu liiget. Suurema osa koosolekust hõlmas arutelu kavandatava paberivaba kohtumenetluse ja muude digilahenduste juurutamise üle. Lühidalt räägiti ka ühingu tegevuse eesmärkidest ja lähiaja võimalikest heategevusprojektidest. Koosolekule järgnes vabamas vormis koosviibimine. Osalejatel oli võimalus teha esimesel päeval giidiga tuur Võru linnas ja külastada F. R. Kreutzwaldi muuseumi ning teisel päeval tutvuda Hinni kanjoni ja Ööbikuoru ning Rõuge ja selle ümbruse teiste vaatamisväärsustega.

Juhatus pidas koosolekuid veel 11. jaanuaril Tallinna kohtumajas, 15. märtsil Narva kohtumajas, 24. mail Rapla kohtumajas ja 4. oktoobril Jõgeva kohtumajas.

Tallinna kohtumajas toimus 26. aprillil ühingu juhatuse kohtumine emeriitkohtunikega, millest võttis osa 14 emeriitkohtunikku. Räägiti ühingu tegemistest, eelkõige biograafilise leksikoni koostamisest. Samuti arutati selle üle, kuidas oleks võimalik emeriitkohtunikke senisest enam kaasata ühingu tegevusse ja elavdada nende omavahelist suhtlust.

Tähtsamatest kohtumistest saab veel välja tuua juhatuse kohtumised Riigikohtu esimehe Villu Kõve ja justiitsminister Raivo Aegiga.

Ühingu aastakoosolek oli 29. novembril 2019 Narva-Jõesuus. Koosolekul valiti järgmiseks kaheks aastaks ühingu uued juhtimis- ja kontrollorganite liikmed. Ühingu esimeheks valiti tagasi siinkirjutaja. Juhatuse teisteks liikmeteks valiti Hele Kaldma, Maimu Laumets (mõlemad Tartu Maakohus), Daimar Liiv (Tallinna Halduskohus), Mare Merimaa (emeriitkohtunik), Karin Sonntak (Harju Maakohus), Leanika Tamm (Pärnu Maakohus), Tambet Tampuu (Riigikohus) ja Anu Uritam (Harju Maakohus). Revisjonikomisjoni liikmeteks valiti Maret Hallikma, Kaupo Kruusvee (mõlemad Tallinna Halduskohus) ning Ülle Raag (Tartu Maakohus). Balti Riikide Kohtunike Ühingute Nõukogusse valiti järgmised esindajad: Pavel Gontšarov (Tallinna Ringkonnakohus), Margit Jõgeva (Tartu Maakohus), Rubo Kikerpill (Pärnu Maakohus) ja Tambet Tampuu (Riigikohus).

Aastakoosoleku pärastlõunases osas toimus arutelu teemal „Inimene vs. masinad õigusemõistmises“. Ettekannetega astusid üles Tallinna Tehnikaülikooli lektor Virve Siirak ja ühingu juhatuse liige Leanika Tamm. Aastakoosolekul anti üle ühingu vimplid järgmistele liikmetele: Jaak Luik, Külli Iisop ja Ene Muts. Meeles peeti sellel aastal 25. ja 20. tööjuubeleid tähistanud liikmeid. Ühingu juhatus on otsustanud anda vimpli veel järgmistele liikmetele, kes ei saanud paraku aastakoosolekul isiklikult osaleda: Külli Mõlder, Maire Lukk ja Malle Seppik.

Ühingu välissuhtluses on ilmselt vaja rõhutada, et Balti Riikide Kohtunike Ühingute Nõukogu seekordne aastakonverents toimus 26. ja 27. septembril 2019 Ida-Virumaal Mäetagusel. Konverentsil võrdlesid ettekandjad Balti riikide õigussüsteeme ja kohtupraktikat mittevaralise kahju hüvitamisel nii tsiviil-, kriminaal- kui ka haldusasjades. Pärast sisukate ettekannete kuulamist külastasid konverentsil osalejad Kohtla-Nõmmel asuvat kaevandusmuuseumi, mille maa alla suunduv püsiekspositsioon tutvustas konverentsi teema praktilise jätkuna kaevurite riskirohket tööd ja põlevkivi kaevandamise ajalugu Eestis.

EAJ aastakoosolekul 9.–11. mail 2019 Taanis Kopenhaagenis osalesid ühingu esindajatena siinkirjutaja ja juhatuse liige Leanika Tamm. Koosolekul arutati kohtunike olukorda Poolas ja võeti vastu resolutsioon, milles kutsuti Poola võime üles viima kohtusüsteemi käsitlevad õigusaktid kooskõlla rahvusvaheliste ning Euroopa Liidu standarditega. Arutluse all oli ka kohtunike olukord Ungaris ja Rumeenias, samuti Türgi kohtunike abistamise senised tulemused ja EAJ-i edasine tegevus selles vallas.

Rahvusvahelise Kohtunike Ühingu (International Association of Judges, IAJ) 15.–19. septembril 2019 Kasahstanis Nur-Sultanis toimunud aastakoosolekul osalesid ühingu aseesimees Anu Uritam ja juhatuse liige Tambet Tampuu. EAJ-i töörühma liikmena osales IAJ-i aastakoosolekul ka Meelis Eerik. IAJ-i aastakoosoleku raames toimus 15. septembril 2019 EAJ-i koosolek, kus arutati taas kohtunikkonna olukorda mitmel pool Euroopas. Poola kohta võttis EAJ vastu uue resolutsiooni, milles väljendati tugevat solidaarsust Poola kohtunikega nende püüetes seista vastu Poola kohtusüsteemi sõltumatuse lagundamisele. Koosolekul kiideti heaks EAJ-i presidendi pöördumised Ungari, Rumeenia ja Moldova ametivõimude poole.

Euroopa Halduskohtunike Ühingu (Association of European Administrative Judges, AEAJ) aastakoosolek toimus 15.–17. mail 2019 Saksamaal Darmstadtis. Ühingut esindas toonane juhatuse liige Sirje Kaljumäe. Samal ajal ja samas kohas toimusid 19. Saksa halduskohtunike päevad (Deutsche Verwaltungsgerichtstag), millest võttis osa mitu Eesti kohtunikku.

Siinkirjutaja osales 8. veebruaril 2019 Poolas Varssavis Põhja- ja Baltimaade kohtunike ühingute juhtide kohtumisel. Kohal oli ka Poola ombudsmani büroo esindaja. Kohtumisel kuulati ära Poola kohtunike ühingu esindajate ja Poola Ülemkohtu kahe kohtuniku ülevaated kohtunike olukorrast Poolas ning arutati Poola kolleegide abistamise võimalusi. Kesksed küsimused olid kohtunike vastu alustatud järelevalve- ja distsiplinaarmenetlused, mida teevad justiitsministri määratud ametnikud (enamjaolt endised prokurörid).

Ühingu aseesimees Anu Uritam osales 5. aprillil 2019 Lätis Riias Läti Kohtunike Ühingu 90. aastapäevale pühendatud konverentsil[5], kus pidas ettekande kohtunike olukorrast ja viimase aja suundumustest Eestis. Konverentsi teema oli kohtusüsteemi sõltumatus ja peamiselt oli ka seal kõne all Poola kohtunike olukord.

Ühingul on endiselt head suhted Eesti juristide teiste kutseorganisatsioonidega. Siinkirjutaja osales 29. märtsil 2019 Eesti Juristide Liidu 30. aastapäevale pühendatud konverentsil, 13. juunil 2019 Eesti Advokatuuri 100. aastapäeva tähistamisel ja 8. novembril 2019 prokuratuuri 101. aastapäeva tähistamisel. Ühingu aseesimees Anu Uritam osales 7. märtsil 2019 Eesti Advokatuuri üldkogul. Ühingu esindajad osalesid ka 2019. aastal Eesti Harjutuskohtu Seltsi korraldatava harjutuskohtuvõistluse kirjalike tööde hindamisel. Sel korral olid hindajad Velmar Brett, Elina Elkind, Sten Lind, Ann Meriluht, Heili Sepp ja Tristan Ploom.

Kõik ühingu juhatuse nimel esitatud arvamused ja muu ajakohane teave ühingu tegevuse kohta on kättesaadav veebilehel www.ekou.ee. IAJ-i ja EAJ-i vastu võetud resolutsioonid ning muu oluline info on kättesaadav veebilehel http://www.iaj-uim.org/.

____________________________

[1] Kohtute seaduse ja kriminaalmenetluse seadustiku muutmise seadus. RT I, 13.03.2019, 1.

[2] Mõneti kurioosne on, et kõnealused justiitsministri 2. jaanuari 2020. aasta määrusega nr 2 tehtud muudatused jõustusid alles 25. jaanuaril 2020. Seega de iure pidanuks tsiviil- ja haldusasjade menetlus toimuma 2020. aasta esimese 24 päeva jooksul üksnes digitaalselt.

[3] Eesti Keskerakonna, Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna ning Isamaa Erakonna valitsusliidu aluspõhimõtted 2019–2023. Kättesaadav https://www.valitsus.ee/sites/default/files/content-editors/pictures/eesmargid/eesti_keskerakonna_eesti_konservatiivse_rahvaerakonna_ning_isamaa_erakonna_valitsusliidu_aluspohimotted_2019-2023.pdf. 25.01.2020.

[4] Leksikoni toimetuskolleegium on kinnitatud ühingu juhatuse 1. juuni 2018. aasta otsusega järgmises koosseisus: Jüri Ilvest, Maimu Laumets, Daimar Liiv, Ele Liiv, Siiri Malmberg, Tiina Pappel, Heili Sepp, Tambet Tampuu ja Anu Uritam.

[5] Läti Kohtunike Ühing on asutatud 2. aprillil 1929.