Signe Rätsep
Riigikohtu õigusteabe- ja koolitusosakonna peaspetsialist
Kristi Aule Parmas
Riigikohtu õigusteabe- ja koolitusosakonna peaspetsialist
Riigikohtu tööd iseloomustavaid statistilisi andmeid kogutakse Riigikohtusse esitatud menetlustaotluste ja läbi vaadatud kohtuasjade põhjal. Läbi vaadatud kohtuasjade ja menetlustaotluste kohta kogutakse andmeid kolme kohtumenetluse liigi puhul: tsiviilkohtu-, halduskohtu- ja süüteomenetluses. Põhiseaduslikkuse järelevalve menetluses kogutakse andmeid läbi vaadatud kohtuasjade kohta. Menetlustaotluste korral arvestatakse kassatsioon-ja määruskaebusi ning teistmisavaldusi, riigi õigusabi ja menetlusabi taotlusi. Läbi vaadatud kohtuasjade arvestust peetakse kohtuasjade järgi.[1]
Menetlustaotluste läbivaatamine Riigikohtu kolleegiumites
Aastal 2019 võeti menetlusse 13% läbi vaadatud taotlustest (2389 taotlusest 313). Võrdluseks, 2018. aastal võeti menetlusse 14% (2308 taotlusest 315), 2017. aastal 13% (2728 taotlusest 367) ja 2016. aastal 15% (2839 taotlusest 432) taotlustest. Aasta varem oli sama näitaja protsendi võrra suurem, s.o 16% (2877 taotlusest võeti menetlusse 457). Seega on aastatel 2015–2019 menetlusse võetud taotluste osakaal langenud.
Tsiviilkolleegiumis oli menetluses 1290 menetlustaotlust (2018. aastal 1246), millest 1080 esitati 2019. aastal. Kolleegium vaatas läbi 1100 (2018. aastal 1028) taotlust. Menetlusse võtmine või võtmata jätmine otsustati 934 (2018. aastal 868) taotluse korral, millest menetlusse võeti 157 (2018. aastal 157) taotlust.
Halduskolleegiumis oli 2019. aastal menetluses 809 menetlustaotlust (2018. aastal 974), millest 651 menetlustaotlust esitati 2019. aastal. Halduskolleegium vaatas läbi 698 (2018. aastal 804) taotlust, menetlusse võtmine või võtmata jätmine otsustati 663 (2018. aastal 747) taotluse korral, millest võeti menetlusse 75 (2018. aastal 93) taotlust.
Kriminaalkolleegiumis oli 2019. aastal menetluses 1222 (2018. aastal 1170) taotlust, millest 1082 menetlustaotlust esitati 2019. aastal. Läbi vaadati 1066 (2018. aastal 976) taotlust. Menetlusse võtmine või võtmata jätmine otsustati 792 (2018. aastal 693) taotluse korral, millest võeti menetlusse 81 (2018. aastal 65) taotlust.
Kohtuasjade läbivaatamise tulemused Riigikohtu kolleegiumites
Põhiseaduslikkuse järelevalve menetlus
Põhiseaduslikkuse järelevalve menetluses vaadati Riigikohtus 2019. aastal läbi 45 kohtuasja. Kahel korral lahendas põhiseaduslikkuse järelevalve asja üldkogu. Tabel 1 kajastab detailsemalt põhiseaduslikkuse järelevalve korras lahendatud kohtuasjade tulemusi. Põhiseaduslikkuse järelevalve kolleegiumis ja Riigikohtu üldkogus läbi vaadatud asjades tunnistati vaidlustatud õigusakti säte põhiseaduse vastaseks ja kehtetuks seitsmes asjas ning ühes asjas tunnistati põhiseadusega vastuolus olevaks jõustumata õigustloov akt. Üks kord rahuldati taotlus tühistada Vabariigi Valimiskomisjoni otsus ja kohustati valimiskomisjoni tegema asjas uus otsus. Rahuldamata jäeti 28 taotlust ja läbi vaatamata tagastati kaheksa.
Kohtuasjade läbivaatamine kriminaal-, haldus- ja tsiviilkolleegiumis
Kriminaalkolleegiumis lahendati 66 süüteoasja, neist 54 kuriteoasja ja 12 väärteoasja. Kuriteoasjades jäeti vaidlustatud kohtulahend muutmata viiel ja väärteoasjades ühel juhul. Madalama kohtuastme lahend tühistati kriminaalasjades 46 ja väärteoasjades 11 juhul. Vaidlustatud kohtulahendi põhjendusi muudeti viiel korral.
Tsiviilkolleegium lahendas 2019. aastal 141 kohtuasja. Tsiviilkolleegium tühistas vaidlustatud kohtulahenditest 100 lahendit, muutmata jäi 27 lahendit ning kohtulahendi põhjendusi muudeti 12 juhul.
Halduskolleegium vaatas läbi 82 haldusasja. Haldusasjades tühistas kõrgeim kohus 55 vaidlustatud madalama kohtuastme lahendit. Kohtulahend jäeti muutmata 12 juhul ja põhjendusi muudeti 14 juhul.
____________________________
[1] Täpsemad andmed menetlustaotluste ja kohtuasjade läbivaatamise kohta Riigikohtus alates 1993. aastast on kättesaadavad Riigikohtu kodulehel https://www.riigikohus.ee/et/riigikohus/riigikohtu-tegevust-iseloomustav-statistika.