Velmar Brett
riigikohtunik, kohtunikueksamikomisjoni esimees

Kristel Siimula-Saar
Riigikohtu personali- ja kommunikatsiooniosakonna nõunik

 

Sissejuhatus

Kohtunikueksamikomisjoni kuuluvad kohtunike täiskogu valitud neli esimese astme kohtunikku, neli ringkonnakohtunikku ja Riigikohtu üldkogu valitud neli riigikohtunikku ning üks Tartu Ülikooli õigusteaduskonna nõukogu määratud õigusteadlane, valdkonna eest vastutava ministri määratud esindaja Justiitsministeeriumist, advokatuuri juhatuse määratud vandeadvokaat ja riigi peaprokuröri määratud riigiprokurör. Komisjoni eelmisel koosseisul täitus 2021. aastal volituste algusest kolm aastat, seega muutus eelmisel aastal komisjoni koosseis.

Alates 2021. aasta 4. juuni kohtunike täiskogust on komisjoni liikmed esimese astme kohtu kohtunikud Ingrid Kullerkann, Reena Nieländer, Ülle Raag, Aulike Salo, teise astme kohtu kohtunikud Janar Jäätma, Kersti Kerstna-Vaks, Kaire Pikamäe ja Andra Pärsimägi ning riigikohtunikud Velmar Brett, Kaupo Paal, Nele Parrest ja Urmas Volens. Lisaks kohtunikele kuuluvad komisjoni koosseisu vandeadvokaat Karina Lõhmus-Ein, riigiprokurör Inna Ombler, Merle Erikson Tartu Ülikoolist ning Viljar Peep Justiitsministeeriumist. Käesoleval aastal astub Inna Ombleri asemele riigiprokurör Vahur Verte.

Aasta 2021 oli juba viies, kui kohtunikueksamikomisjon tegutses kohtunikuks saamise uue korralduse alusel. Üle viie aasta tagasi loobuti kaheaastasest kohtuniku ettevalmistusteenistusest, selle läbimise asemel oodatakse kohtunikuks kandideerijalt vähemalt viieaastast juriidilist töökogemust või kolmeaastast kogemust kohtunõuniku või -juristina (arvates õiguse õppesuunal magistrikraadi omandamisest). Muudatustega suurendati horisontaalset liikumisvõimalust õiguselukutsete – vandeadvokaadid, prokurörid (välja arvatud abiprokurör) ja kohtunik – vahel. Vähemalt kolm aastat vandeadvokaadi või prokurörina (välja arvatud abiprokurörina) töötanud isikud on kohtunikueksamist vabastatud. Samuti lahutati kohtunikueksam kohtunikukonkursist, nii et kehtiva korra järgi on võimalik kohtunikukonkursil osaleda, kui kohtunikueksam on sooritatud.

Muudatused olid seotud ka kohtunikueksamiga: varem hõlmas eksam kõiki õigusharusid, praegu aga on eksaminandil oma valikul võimalik sooritada eksam ühes kuni kolmes õigusvaldkonnas.

Aastast 2017 korraldab komisjon kohtunikueksamit kaks korda aastas: kevadel ja sügisel. Samuti on kohtunikukonkursid jaotunud kevadiseks ja sügiseseks konkursitsükliks.

Kohtunikueksam

Kohtunikueksamile lubamise taotluse esitas 2021. aastal 29 soovijat (kevadel 14 ja sügisel 15), mis on võrdne aasta varasemaga. Eksamile soovijate arv on alates 2017. aastast, kui kohtunikueksam lahutati kohtunikukonkursist, järjepidevalt vähenenud (2017 – 58; 2018 – 37; 2019 – 35 ja 2020 – 29 inimest). Alates 2019. aasta kevadest saab kohtute seaduse § 50 lõike 1 punkti 1 järgi esimese astme kohtunikuks kandideerida isik, kellel on pärast õigusteaduses magistrikraadi või asjaomase kvalifikatsiooni omandamist vähemalt viieaastane juriidilise töö kogemus või kes on töötanud kohtunõuniku või -juristina vähemalt kolm aastat. Kohtunikueksamile taotlejatel, kes pole kohtunõuniku või -juristina töötanud, on komisjon kontrollinud ainult seda, kas neil on viieaastane juriidilise töö kogemus, jättes hindamata, kas töö on ka sisuliselt nõudnud juriidilist kõrgtaset.

Eelmisel aastal lubati eksamile kõik soovi avaldanud taotlejad.

Eksamile soovijal on õigus valida eksam ühes kuni kolmes õigusvaldkonnas, valik tuleb märkida eksamile lubamise taotluses. Valdavalt soovitakse eksam teha vaid ühes valdkonnas, näiteks 2021. aastal soovis vaid üks taotleja teha eksami mitmes (kahes) õigusvaldkonnas. Jätkuvalt oli kõige populaarsem eraõigus, milles soovisid eksami teha kaks kolmandikku eksamile lubatuist.

Endiselt valmistab raskusi kohtunikuks saamise korralduse uuendusena kehtestatud kõrgema positiivse eksamitulemuse saavutamise nõue (seitse punkti kümnest). Kevadel sooritas kirjaliku osa positiivsele tulemusele kaheksa eksaminandi 11 eksamile tulnud inimesest. Neist omakorda läbis suulise eksami positiivselt kolm (vastavalt 73% ja 27% eksamile tulnutest). Sügisese vooru lõpptulemus ei olnud kahjuks rõõmustavam: kirjaliku osa sooritas positiivsele tulemusele kolm eksaminandi 14 eksamile tulnud inimesest ja suulise osa kaks (vastavalt 21% ja 14% eksamile tulnutest). Potentsiaalseid kohtunikukonkursil osalejaid lisandus eelmisel aastal seega viis, neist kolm eraõiguses ja kaks karistusõiguses. Aasta 2022 alguses on kohtunikuks (veel) mitte saanud kohtunikueksami sooritanute arv 24. Enim on eksami sooritanuid eraõiguse valdkonnas: 15. Haldusõiguse valdkonnas on eksami sooritanuid seitse ja karistusõiguses vaid kaks.

Järgmisel aastal täitub vähemalt 20 kohtunikul kohtute seaduse § 1323 punktis 2 sätestatud väljateenitud aastate pensioni saamiseks vajalik staaž 30 aastat. Arvestades, et nimetatule lisanduvad ka vanaduspensionile minejad ja seadusemuudatustega loodavad täiendavad kohtunikukohad, on „laovaru“ ehk eksami positiivselt sooritanute arv üsna tagasihoidlik. Seega jääb üle loota väljastpoolt kohtusüsteemi tulijatele, kellel pole kohustust eksamit teha.

Rääkides eksamikomisjoni töös tekkinud probleemidest, võib näitena tuua kohtute seaduse § 66 lõike 5 rakendamise. See säte näeb ette, et kui isikut ei ole nimetatud kohtunikuks viie aasta jooksul pärast kohtunikueksami sooritamist, siis peab ta tegema kohtunikuks kandideerimiseks eksami uuesti. Komisjoni hinnangul on seaduse selline sõnastus ebaõnnestunud, sest jääb ebaselgeks, kas viie aasta täitumist tuleb arvestada kohtuniku ametisse nimetamise aja (mida kokkuvõttes kandideerija ise mõjutada ei saa) või taotluse esitamise aja järgi. Komisjon leidis konkreetset olukorda analüüsides, et kohtunikueksami tulemus peab olema kehtiv kohtunikuks kandideerimise avalduse esitamise ajal.

Samuti arutas kohtunikueksamikomisjon muudatuste tegemise vajadust senises isiksuseomaduste hindamise praktikas seoses Riigikohtu üldkogu 19. juuni 2020. aasta otsusega (kohtunikueksamikomisjoni otsuse peale esitatud kaebuse lahendamine).

Kohtunikueksamist on vabastatud vandeadvokaadid ja prokurörid (välja arvatud abiprokurörid), kes on sel ametikohal tegutsenud vähemalt kolm aastat ja kohtunikuks kandideerimisel ei ole vandeadvokaadi või prokurörina tegutsemise lõpetamisest möödunud üle kolme aasta. Kohtunikueksamikomisjon võib kohtunikueksamist vabastada ka muul ameti- või töökohal töötanud isiku, kui ameti- või töökoha keerukus ja vastutus vastavad kohtuniku ametikoha keerukusele ja vastutusele. Eelmisel aastal vabastas komisjon sellel alusel eksamist ühe kohtunikuks kandideerija.

Kohtunikukonkursid

Ka 2021. aastal oli kaks konkursitsüklit: kevadel kuulutati välja üks ja sügisel kaks konkurssi. Lisaks kuulutati aasta lõpus välja eraldi konkurss ühele ringkonnakohtu kohtuniku kohale, tuginedes 2019. aasta lõpu kokkuleppele, mille järgi kuulutatakse konkursse ringkonnakohtu kohtunikukohale ka tsükliväliselt. Kevadisel konkursil välja valitud kohtunikud on asunud juba ametisse, kuid sügiseste konkursside toimingud on alles pooleli.

2021. aasta konkurssidel sooviti täita 16 kohtunikukohta, nendest neli Tallinna Ringkonnakohtus, üks Tartu Ringkonnakohtus, kaheksa Harju Maakohtus, üks Tartu Maakohtus ja üks Viru Maakohtus. Lõpuni jõudnud konkurssidega on edukalt täidetud või täidetakse peatselt kuus kohtunikukohta. Eelmisel aastal kuulutatud konkurssidel esitati 71 kandideerimisavaldust, mis teeb keskmiseks konkursiks üle nelja kandidaadi ühele kohale. Kui vaadelda liikumist õiguselukutsete vahel, siis on konkursitingimuste muutmine end õigustanud: 22 kandideerimisavaldust (ehk pea kolmandiku) esitasid vandeadvokaadid ja prokurörid.

Kohtute seaduse muudatustega 2016 kaotati eksamikohustus kogenud vandeadvokaatidele ja prokuröridele. Sellel muudatusel oli kohtunikukonkurssidele endiselt positiivne mõju. Varem oli kohtunikukonkursside nurjumine üsna sage, kuid 2017. aastast alates pole ükski konkurss nurjunud. Kohtunikukonkurssidel osaleb arvukalt tugevaid kandidaate ja konkurss ühele kohale on kohtunikuks saamise korralduse muudatuste tõttu eelnevaga võrreldes suurem.

Noorkohtunikud

Esimese ja teise astme kohtutes oli 2021. aasta alguses ametis 31 kohtunikku, kelle ametisse asumisest oli möödas vähem kui kolm aastat. Neile lisandus eelmisel aastal 12 noorkohtunikku. Kolm aastat tööd kohtunikuna täitus 2021. aastal kümnel kohtunikul. Tuginevalt peamiselt kohtute esimeeste ja noorkohtunike juhendajate arvamusele, ei tekkinud komisjonil kahtlusi ühegi kohtuniku ametisse sobivuses.