Villu Kõve
Riigikohtu esimees
Hea lugeja!
Millega jääb meelde möödunud õigusemõistmise aasta? Väljastpoolt vaadates – ühest kriisist teise ehk tervishoiukriis asendus võimaliku julgeolekukriisiga, mis loomulikult mõjutas ka kohtupidamist. Halduskohtutele esitati umbes 30 kaebust, milles vaidlustati välismaalasele rahvusvahelise kaitse andmata jätmise otsust või välismaalasele kehtestatud sissesõidukeeldu. Enim mõjutas Venemaa kallaletung Ukrainale aga tsiviilasju lahendavaid kohtuid. Kõigi maakohtute peale kokku laekus aasta jooksul ligikaudu 365 perekonnaõiguse asja, millest valdava enamuse moodustasid alaealisele isikule eestkoste määramised. Hea meel on selle üle, et kohtud on kriiside haldamisega väga hästi hakkama saanud ja kiirelt muutunud olukordades kohanenud, mille eest väärib kogu kohtusüsteem tunnustust.
Vaadates aga kohtusüsteemi seestpoolt, ei saa kuidagi märkamata jääda, et käimas on ulatuslik kohtunike põlvkonnavahetus, mis on toonud kaasa üha süveneva mure kohtunikkonna järelkasvu leidmise pärast. Viimase aasta jooksul on pea igal kuul jõudnud minuni mõne pikka aega väärikat ametit pidanud kohtuniku avaldus ametist vabastamiseks. Põlvkonnavahetus ei näita vaibumise märke. Vastupidi: käesolev, 2023. aasta jääb kardetavasti tähistama ilmselt suurimat pensioneerumise avalduste lainet, kuivõrd tänavu täitub 1993. aastal ametisse nimetatud kohtunikel 30 aastat teenistust kohtunikuna, mis annab õiguse kohtuniku väljateenitud aastate pensionile olenemata vanusest. Kahjuks tuleb tõdeda, et kohtusüsteem on juba praegu raskustes vabanevate ametikohtade täitmisel silmapaistvate juristidega. Õigusemõistja amet ei pruugi olla kiirelt muutuvas ja rohkelt võimalusi pakkuvas maailmas enam noorema põlvkonna jaoks atraktiivne. Seega vajavad lahendusi küsimused, kuidas kaasajastada kohtusüsteem kui organisatsioon ning kuidas muuta kohus atraktiivseks tööandjaks. Nende teemade üle on plaanis arutleda ka tänavusel kohtunike täiskogul. Samuti otsime täiskogul vastuseid küsimustele, keda ootame kohtunikuks ning milliseid tagatisi, hüvesid ja arenguvõimalusi süsteem talle pakub või pakkuma peaks. Tulevikku vaatavalt võib öelda, et muutuste tuultes on nii kohtusüsteem organisatsioonina kui ka selle sisu ehk meie inimesed.
Ka värskest kohtute aastaraamatust leiab mõtisklusi eelmainitud teemadel: kohtujuhid arutlevad kohtute juhtimise ja kohtuhalduse tuleviku üle; professor Mulevičienė Leedu Mykolas Romerise Ülikoolist tutvustab Euroopa riikide võrdleval analüüsil põhinevat kohtuniku kompetentsimudelit, keskendudes kohtunike valikuprotsessile; käsitlemist leiavad ka kohtunike sotsiaalseid tagatisi puudutavad teemad – tagasivaade ametipensionide reformile ja selle tagajärjed ning kohtuniku töövõimetusega seonduv. Lisaks traditsiooniks saanud aastakokkuvõtetele kohtunike omavalitsusorganite tööst saame heita pilgu mõnede põnevate kohtuteüleste teenistuste siseellu: oma töid ja tegemisi tutvustavad kohtute kommunikatsiooni juht, kohtute infotelefoni teenistuse juht ja kohtute andmekaitsespetsialist.
Loodan, et aastaraamat on viljakaks pinnaseks kohtusüsteemile oluliste teemade üle arutlemisel ning et iga lugeja leiab midagi enda jaoks huvipakkuvat ja arendavat. Soovin avaldada tänu toimetuskolleegiumile ning kõigile autoritele suurepärase töö eest aastaraamatu valmimisel!