Liina Simm
Esimese ja teise astme kohtute koolitusjuht

 

Sissejuhatus

Selleks, et tagada esimese ja teise astme kohtute kohtuteenistujate eesmärgipärasem ja koordineeritum arendamine ja koolitamine, on alates 15. maist 2023 Harju Maakohtu struktuuris kohtuteülene koolitusjuhi ametikoht. Üldjoontes on koolitusjuhi ülesanne toetada esimese ja teise astme kohtute teenistujate arengut, leppida kohtute vahel kokku ühtsed põhimõtted, millest koolitustegevuse korraldamisel lähtuda, koordineerida koolitusprioriteetide kokkuleppimist, planeerida kohtuteülest koolitustegevust ning tagada selle elluviimine koostöös kohtute juhtide, personalitöötajate ning Riigikohtu õigusteabe- ja koolitusosakonnaga.

Kohtunike koolitamisega tegeleb Riigikohus. Seega peaks kohtuteülese koolitusjuhi vastutusvaldkonda jääma peamiselt kohtuteenistujate arendustegevus. Siiski sai üsna kiiresti pärast tööleasumist selgeks, et koolitus- ja arendustegevust planeerides ning ellu viies ei ole mõistlik ega ka võimalik sihtrühmi täies ulatuses lahus hoida. Riigikohus korraldab igal aastal sõlmitava koostöökokkuleppe alusel õiguskoolitusi kohtuteenistujatele. 2023. aasta koostöökokkulepe sõlmiti Riigikohtu ja Justiitsministeeriumi vahel, 2024. aastal on Justiitsministeeriumi asemel üheks leppepooleks Harju Maakohus. Riigikohus kaasab kohtunikele mõeldud koolitustele võimalust mööda ka kohtujuriste ja kohtunikuabisid. Seega on koostöö Riigikohtuga tihe ja sihtrühmad kattuvad vähemalt osaliselt.

Esimese ja teise astme kohtute isikkoosseisu kuulus 31. detsembri 2023. aasta seisuga 1020 teenistujat koos töölepinguliste töötajatega ja kohtunikega (ilma kohtuniketa 785). See on märkimisväärne arv inimesi, kelle töö on toetada kohtunikke menetluse juhtimisel ja õigusemõistmisel või aidata kaasa kohtu kui terviku toimimisele, et õigusemõistmine oleks tõhus. Teenistujate arendamine ja koolitamine on seetõttu kriitilise tähtsusega.

Esimese ja teise astme kohtute arengukavas 2020–2023[1], mida parajasti uuendatakse, on muu hulgas esitatud kohtuteenistujate arendamisega seotud valupunktid. Eeskätt on kõne all kohtujuristid, kellele on tähelepanu pööratud ka kohtunike koolituse strateegias 2021–2024[2]. Kuid lisaks kohtujuristidele puudutab arendustegevus ka teisi olulisi ametigruppe, nagu kohtunikuabid, kohtuistungi sekretärid, referendid ja muud kohtutes töötavad inimesed.

Kohtuteenistujate koolitamiseks ja arendamiseks eraldiseisvat strateegiat ei ole ja see ei tundu ka vajalik. Oluline on lisada kohtuteenistujate arendamise teemad kohtute arengukavasse ja kohtunike järelkasvuga seotud küsimused kohtunike koolituse strateegiasse, sest eesmärk on Riigikohtuga ühine – tagada tõhus ja kvaliteetne õigusemõistmine.

Peamised ülesanded

Koolitusjuhi töösse sisse elades sai selgeks, et esimese ja teise astme kohtutes koolitusprotsessi süsteemselt ei juhita. Kohtuteülest kohtuteenistujate arendus- ja koolitustegevust on planeeritud ja ellu viidud seni üsna killustatult, sest pole olnud kindlat vastutajat. Nii keskselt kui ka kohtute tasandil on kokku leppimata koolitustegevuse põhimõtted ja koolitusstrateegia, samuti puudub sellekohane kommunikatsioon. Näiteks on läbi rääkimata,

  • mis on eri tasandite roll ja vastutus koolitustegevuse korraldamisel;
  • kuidas olla koolitusvajaduste väljaselgitamisel konkreetne ja tuvastada tegelikud probleemid, rõhuasetused ja teemad, et mitte lahendada iga esile kerkinud muret koolituse korraldamisega (mis ei pruugi olla üldse kõige parem viis);
  • millise aja jooksul teha koolitusvajaduste analüüs ja kuidas täiendada seda parimal viisil kohtusüsteemi strateegilistest eesmärkidest tulenevate arenguvajadustega;
  • millal koostatakse ja kinnitatakse koolitusplaan;
  • millise detailsusastmega tuleb anda Riigikohtule teavet õiguskoolituste tegemiseks ja kuidas sünkroniseerida parimal viisil oma tegevust;
  • kuidas kasutada paremini kohtute siseveebi võimalusi kohtuteenistujatele koolitusvõimaluste ja -protsessi paremaks tutvustamiseks;
  • mil viisil kasutada ära e-õppe keskkondade potentsiaali.

Teemasid ja väljakutseid on veelgi ja need kerkivad igapäevatöö käigus esile. Kui pooli on palju – kaheksa kohtuasutust, Riigikohus ja Justiitsministeerium –, siis on ainuke võimalus võrgustikupõhine kooskõlastamine ja läbirääkimine. Paratamatult on see ajamahukas ja hajutab vastutust.

Mis muutub kohtuteülese koolitusjuhi tulekuga paremaks?

Seni oli kesksete koolitustega tegelemine Pärnu Maakohtu personalijuhi lisaülesanne, mis tähendas paratamatult seda, et aega tuli jagada mitme tööülesande vahel. Nüüd, kui on loodud eraldi ametikoht, on võimalik pühenduda täies mahus arendus- ja koolitusvaldkonna süsteemi loomisele ning inimeste arengu toetamisele. Seda tehakse koostöös kohtute juhtide ja personalitöötajatega, sest ainult nii on võimalik saavutada parimat tulemust. Kriitilise tähtsusega on koostöö üksuste juhtidega, kes seisavad hea tulemuste saavutamise eest ja on seetõttu peamised huvipooled enda meeskonnaliikmete arendamisel. Oluline koostööpartner on ka Riigikohtu õigusteabe- ja koolitusosakond, kes korraldab koostöökokkuleppe alusel kohtuteenistujatele õiguskoolitusi ning võimaldab kohtujuristidel osaleda kohtunikele mõeldud koolitustel.

Ehkki koolitusjuhi ametikoht kohtuteülene, tuleb tunnistada, et on keeruline jõuda iga kohtuteenistujani ja selgitada välja tema arenguvajadused. Kuid koolitusjuht saab kaasa aidata sellele, et koolitusprotsess oleks süsteemselt juhitud, kõik vajalikud pooled kaasatud, et koolitusvajaduse kindlaksmääramisel oleks teada, mis probleemi me lahendame ja kas selleks on vaja koolitust, mis peab muutuma ning kuidas me muutuse ära tunneme ehk kuidas hindame koolituse mõju. Kui koolitus on probleemi lahendamiseks parim viis, saab edasi küsida, millist sihtrühma, millises mahus ja vormis ning milliste meetoditega võiks koolitada ja kes seda võiks teha.

Koolitusvajaduse kindlaksmääramisel ja koolituste korraldamisel peaks küsima, kas see vajadus on ühe kohtu sisene või laiem. Kui vajadus on suurem, saaks koolitus- või arendustegevust korraldada kohtuteüleselt. Eriti tuleks seda silmas pidada veebikoolituste puhul, kus osalejate arvule piiranguid ei ole.

Info koolitusvajaduse, koolituse eesmärkide ja fookuse kohta peab tulema juhtidelt ja teenistujatelt endilt. See tähendab, et sihtrühmal peab olema vajadus mingi arendus- ja koolitustegevuse järele. Koolituse järel peaksid osalejate teadmised ja oskused kasvama ning saadud teadmiste ja oskuste tööalase rakendamise tulemusena peaks muutuma midagi paremaks nii menetlusosaliste, kolleegide kui ka koostööpartnerite jaoks.

Mis 2023. aastal tehtud sai?

Võrreldes 2022. aasta koolitusstatistikaga paistab silma, et 2023. aastal korraldati rohkem kohtuteüleseid koolitusi. Näiteks alustati sügisel Harju Maakohtu eestvedamisel kohtute infosüsteemi (KIS) teemaliste veebikolmapäevadega kõikidele esimese ja teise astme kohtute kohtuteenistujatele, sh kohtunikele. Koolitaja on Harju Maakohtu vanemspetsialist Virge Kõosalu. KIS-i lühikoolituste sarja ellukutsumise märkis Harju Maakohus aasta teo kategoorias teise koha väärilisena ka ära ja Virget tunnustati aasta teadmistejagaja kategoorias esimese kohaga. KIS-i lühikoolitused jätkuvad ka 2024. aastal ja kindlasti on neil suur mõju KIS-i kasutamise praktika ühtlustamisele kohtusüsteemis.

Peale selle, et Riigikohus korraldab koolitusi kohtunikele ja annab koostööleppe alusel õiguskoolitusi kohtuteenistujatele ning ka kohtud ise teevad koolitusi, anti 2023. aastal kohtuteenistujatele veel 33 keskset koolitust. Siia hulka on arvestatud nii tsentraalse koolitusplaani koolitused kui ka jooksvalt lisandunud kohtuteülesed õpivõimalused. Lisaks eespool nimetatud KIS-i kolmapäevadele toimusid ka koostöövestluste süsteemi PlanPro tarkvara kasutuselevõtuga seotud koolitused, Delta administraatorite koolitused, keeruliste isiksustega suhtlemise koolitus KIS-i sisekoolitajate võrgustikule, halduskohtumenetluse koolitus infotelefoni teenistujatele, juhendava mentorluse programm uute teenistujate juhendajatele, eesti keel kohtujuristidele ja kohtuistungi sekretäridele, ajajuhtimine, testikoolitus kohtute personalitöötajatele, hübriid- ja digiarhiivi koolitus arhiiviteenistusele ning eeskätt kohtunikele mõeldud koolitus psühhiaatriaekspertiisi kasutamisest eestkostemenetluses.

Juhtide arendamine on teema, millega tuleb tegeleda järjepidevalt ja mis on üks kohtusüsteemi arengu tähtsaimatest eduteguritest. 2023. aastal korraldati kohtute juhtide arenguprogrammi riigihange ja koolitustega alustas esimene rühm. Programmis osalevad esimese ja teise astme kohtute juhid ning eesmärk on neid toetada, arendada juhtimispädevust, soodustada omavahelist suhtlemist ja koostööd, anda konkreetseid tööriistu inimeste juhtimiseks ning enesearendamiseks juhina. Seeläbi saab tagada kohtusüsteemi toimimise ja arenemise ning hoida töö võimekaid ja motiveeritud teenistujaid. 2024. aastal koolitatakse kokku 40 juhti.

2023. aasta lõpus töötati välja kohtute koolitustegevuse korra kavand, mille eesmärk on sätestada esimese ja teise astme kohtute ühtsed põhimõtted ametnike ja töötajate (teenistujad) tööalase koolituse korraldamisel ning koolitustegevuse juhtimisel. Kavandi kohaselt hakkavad koolitusprotsessi etapid (koolitusvajaduse analüüs, koolituste planeerimine ja korraldamine, arvestus ja aruandlus ning tulemuslikkuse hindamine) toimima nii kohtuasutuste kui ka kohtuteülesel tasandil. Koolitustegevuse kord on oma olemuselt sisekord ning peab saama kohtujuhtide heakskiidu, misjärel saab seda esimese ja teise astme kohtute ning kohtuteülesel tasandil ellu rakendama hakata.

Koolitustegevuse korra kavandi kohaselt on esimese ja teise astme kohtute koolitusprotsess järgmine:

  • kohtutes kogutakse tööplaanide, juhtidelt ja koostöövestlustelt saadud teabe alusel kokku andmed koolitusvajaduste kohta. Seda on muu hulgas lihtsustanud vestluste süsteemi PlanPro kasutuselevõtt 2023. aasta sügisel. Kohtute personalitöötajate eestvedamisel analüüsitakse seejärel iga kohtu koolitusvajadusi ja juhtkonna tasandil lepitakse kokku koolitusprioriteedid. Seejärel edastatakse prioriteedid koolitusjuhile, kes analüüsib kohtuteenistujate keskset koolitusvajadust, lisades ka kohtujuhtide nõupäevadelt saadud info, juhtide jt ametikohtade täitjatega peetud vestluste andmed, strateegiliste dokumentide ja tööplaanide analüüsi tulemused;
  • järgneb koolitusvajaduste täpsustamine ja valmib tsentraalne koolitusplaan. Lisaks kogutakse teavet kohtuteenistujate õiguskoolituse tellimuseks, mille elluviimiseks on sõlmitud koostöökokkulepe Riigikohtuga;
  • aastal soovime kohtuteenistujate järgmise aasta tsentraalse koolitusplaani koostamisel liikuda enam-vähem käsikäes Riigikohtu kohtunike koolitusprogrammi kokkupanekuga. See tähendab, et koolitusplaani väljatöötamine algab juba kevadel ja kohtujuhid peaksid selle heaks kiitma novembris;
  • uue koolitusplaani koostamisega kõrvuti viiakse ellu olemasolevat, küsitakse tehtud koolituste kohta tagasisidet ja oodatakse peamiselt juhtidelt koolituste tulemuslikkuse hindamist.

Koolitustegevuse korra kavandis on kirjas ka poolte vastutus. Siinkohal väärib esiletõstmist see, et vahetu juht vastutab teenistuja tööalase arengu toetamise eest, võimaldades talle koolitusel käimiseks sobiva aja. Teenistuja vastutab enda tööalase arendamise ja õpitu rakendamise eest.

Muud 2024. aasta plaanid

Lisaks plaanide koostamisele ja elluviimisele on 2024. aastal soov tegeleda sisekoolitussüsteemi tugevdamisega, sh uute teenistujate sisseelamise süsteemsema toetamisega, koolitusinfo parema edastamisega siseveebi kaudu ning koolitusalase koostöö tihendamisega kohtute personalijuhtide, kohtute juhtide, Riigikohtuga ja teiste õiguselukutsete esindajatega.

Parandamist vajab koolitustegevuse aruandlus ja tulemuslikkuse hindamine, et kajastada paremini nii koolituste statistikat kui ka anda tervikpilt kohtusüsteemis tehtud koolitus- ja arendustegevuse mõjust. Teemasid, mida käsitleda, on veel, kuid arvestada tuleb sellega, et ainult koolitusjuhi pingutustest võib väheks jääda. Tulemusi saavutame koostöös!

Lõpusõnad võiks laenata Ülo Vooglaiult, kes on öelnud, et targemaks ei saa mitte õppides, vaid mõeldes, mõtestades.[3] Olgu see ütlus kaaslaseks kõikidele enesearendajatele ja koolitustel osalejatele.

____________________________

[1] https://www.kohus.ee/sites/default/files/dokumendid/Esimese_ja_teise_astme_kohtute_arengukava.pdf (14.02.2024).

[2] https://www.riigikohus.ee/sites/default/files/elfinder/dokumendid/Strateegia_2021-2024.pdf (14.02.2024).

[3] Vt https://vooglaid.org/raamatud/elanikust-kodanikuks/kokkuvote/ (14.02.2024).