Lina Griškevič
Leedu kohtute ameti asedirektor

 

Leedu kohtutes saab eristada järgmisi kohtuasjade haldamise e-vahendeid:

  • Leedu kohtute teabesüsteem LITEKO;
  • kohtuistungite salvestised;
  • e-toimiku süsteem (Leedu kohtute elektrooniline teenuseportaal);
  • kohtueelse menetluse teabesüsteem (IBPS);
  • kaugkohtuistungid.

LITEKO

LITEKO on 2005. aastal välja töötatud süsteem, kõigi kohtuasjade ja menetlustega seotud õigusteabe jms andmebaas (ei sisalda ainult elektroonilisi dokumente), mis võimaldab kasutada kohtupidamiseks vajalikke andmeid. Mõned LITEKO funktsioonid on järgmised:

  • elektrooniline/automaatne kohtuasjade jaotamine;
  • elektroonilised teenused;
  • kohtuistungite helisalvestiste hoiustamine;
  • iga kohtuasja kohta elektroonilise teabe ja dokumentide kogumine, haldamine ning hoiustamine keskses andmebaasis;
  • teabe avaldamine kohtu tegevuse kohta;
  • kohtunike ja kohtute tegevuse statistiliste aruannete automaatne genereerimine;
  • kohtute toimimiseks vajalike dokumentide ja muu teabe otsimine LITEKO-st, teistest registritest ning andmebaasidest.

Süsteem on ühendatud rohkem kui 25 omavahel seotud registri ja teabesüsteemiga (kohtud saavad kohtute teabesüsteemist andmeid ja ka esitavad sinna infot).

E-toimiku süsteem

Alates 1. juulist 2013 on Leedus kasutusel e-toimiku süsteem, mille abil saavad menetlusosalised esitada kohtutele e-dokumente tsiviil- ja haldusasjades. Elektrooniliselt hallatakse alates 1. juulist 2015 ka haldusõigusrikkumistega seotud kohtuasju ning alates 1. jaanuarist 2020 mõne kriminaalasja menetlust (kohtumäärusi kriminaalasjades).

Isikud pääsevad kohtu e-teenustele ligi portaalis e.teismas.lt, logides sisse Elektroniniai valdžios vartai ehk riigi keskse avalike e-teenuste haldusplatvormi kaudu. Platvormil saab end autentida e-panga, isikutunnistuse ja digiallkirja abil. Portaalile ligipääsu lihtsustamiseks annavad kohtud eraldi juurdepääsuandmed nendele isikutele, kes ei saa end mingil põhjusel e-platvormi kaudu autentida, näiteks välismaalastele.

Seaduses on ette nähtud kohtuasjade liigid, mille korra peab menetlus toimuma elektroonilises vormis, ning isikud, kes on kohustatud kohtudokumente elektrooniliselt vastu võtma (nt advokaadid, notarid, kohtutäiturid jne). Kui kohtuasja alustatakse elektroonilises vormis, siis maksab menetlusosaline riigilõivu vaid 75%. Kõik e-kohtuasja dokumendid allkirjastatakse digitaalselt või digiteeritakse.

Registreeritud kasutajad saavad vormistada kohtuasja alustamise ja muud dokumendid otse portaalis, täites ühe enam kui 90 vormist, mis on kantud dokumentide nimekirja. Lisades andmed ja salvestades need oma kontole või isiklikku arvutisse, saab need hiljem kohtule esitada. Niimoodi saab üles laadida ka erinevas vormingus süsteemiväliseid dokumente. Väärib märkimist, et süsteem kannab automaatselt dokumentidesse need metaandmed, mis on kasutaja kontol juba olemas. Nende vahendite abil saab menetlusdokumente vormistada kiiresti ja mugavalt.

Kohtuasja materjaliga tutvumiseks peab kasutaja tegema vaid paar klõpsu. Digitoimikusse salvestatakse kohtuasja üldine teave, kohtus hoitavad dokumendid, sh poolte esitatud ja kohtu välja antud dokumendid ning kohtuistungite salvestised. Neid andmeid saab internetis vaadata või ADOC-vormingus alla laadida niipea, kui kohtu töötaja on andnud selleks pärast päringu esitamist loa. Et pääseda hõlpsamini ligi asja läbivaatamisega seotud andmetele, edastatakse kogu menetlustoiminguid käsitlev teave otse menetlusosalistele või nende isikute kontodele, kellel on asja vastu õigustatud huvi. Selle kohta saadetakse neile teade e-postiga või lühisõnumiga telefonis.

Esindaja kaasamiseks elektrooniliselt peetavasse kohtuasja on loodud eraldi funktsioon, millega pooled saavad anda esindajale juurdepääsu toimikule. Esindaja pääseb ligi kogu kohtuasja teabele ja ta saab koostada ning esitada poole nimel digidokumente, samuti kasutada elektrooniliste vahendite abil muid esindaja õigusi. Nende funktsioonide tõttu kasutavad advokaadid e-teenust järjest sagedamini. Esindusõiguse saab anda nii füüsilistele kui ka juriidilistele isikule.

Juurdepääsu lihtsustamiseks avalikele teenustele on süsteemi lisatud mõned riigilõivu tasumise, kohtuvaidluse kulude ja trahvide ning isegi e-maksete haldamiseks vajalikud funktsioonid. E.teismas.lt portaali kasutaja saab pidada isiklikul kontol arvestust riigilõivude üle, võtta vastu kohtumäärusi, millega kohustatakse teda tasuma kohtukulusid või trahve, vormistada maksekäske, kontrollida maksete ajalugu ning teha internetipangas makseid kõigis suuremates pankades. Nii saab kiiresti maksta ära kõik vaidlusega seotud tasud.

Süsteem võimaldab samuti kohtuliku lepitaja ja menetlusosaliste turvalist, kiiret ning mugavat suhtlust kohtulikuks lepituseks (ingl judicial mediation).

Õigusmõistmisega seotud aega ja kulusid hoiab kokku võimalus dokumente vormistada ja kohtule esitada vaid mõne klõpsuga, pääseda arvutis ligi kohtuasja materjalidele ning täita riigilõivu tasumise, kohtukulude või kohtu määratud trahvidega seotud kohustusi. Süsteemil oli 2019. aasta lõpus 68 350 kasutajat (2018. aastal 54 118) ning 74% tsiviil- ja haldusasjadest hallati elektrooniliselt.

Kohtuistungite salvestamine

Leedu õiguse kohaselt tehakse tsiviil- ja haldusasjades ning haldusõigusrikkumiste asjades kohtuistungitest helisalvestised (kriminaalasjades on salvestis protokolli osa). Kohtutel peab olema kohtumenetluse fikseerimiseks nüüdisaegne tehnoloogia.

Salvestiste abil pääsevad internetis kvaliteetsele ja erapooletule teabele hõlpsasti ligi mitte ainult kohtusekretärid, vaid kõik, kellel on selleks õigus ja õigustatud huvi. Infotehnoloogiliste lahenduste kasutamise peamine eesmärk kohtutes on pakkuda õiglast, kvaliteetset ning hõlpsat ligipääsu. Elektrooniline salvestis istungist võimaldab tutvuda kohtuasja materjaliga.

Kohtueelse menetluse teabesüsteem (IBPS)

Alates 2016. aastast kasutab kohus kohtueelses menetluses teabesüsteemi, mida haldab siseministeerium. Otselink LITEKO-s võimaldab kohtutel pääseda süsteemile ligi mugavalt ja kiiresti.

Kaugkohtuistungite videokõnesüsteem

Piiriüleseid kohtuasju on järjest rohkem, seetõttu on suurenenud ka vajadus kaugkohtuistungite järele, et vähendada kohtukulusid, kuid tagada samal ajal isikutele põhiseaduslik õigus ausale kohtupidamisele. Alates 1. jaanuarist 2015 võivad menetlusosalised osaleda istungil videokõnesüsteemi kaudu. Kohtud on varustatud 18 statsionaarse videokõnevahendi ning 5 mobiilse komplektiga; ka kõik Leedu kinnipidamisasutused on varustatud spetsiaalsete videokõnekomplektidega.

Kaugkohtuistungid lihtsustavad kohtumenetlust nii juhul, kui üks või mitu osalist on välismaal või kinnipeetavad, kui ka siis, kui on tarvis säästa kuriteos kannatanut või alaealist tunnistajat. Videokõnede kasutamine kohtutes aitab kokku hoida kulusid ja aega ning pakub pooltele lihtsamaid võimalusi menetluses osaleda. Süsteemi kasutamist soosis järjest suurenev kohtule läbivaatamiseks saadetud asjade üha lisanduv, samuti pooleli olevate kohtuasjade hulk.

Kaugkohtuistungite arv suureneb järjest: 2019. aastal korraldati 2612 kaugkohtuistungit (2018. aastal oli neid 1500). Seetõttu on tänavu kavas täiendada kohtute kasutuses olevaid vahendeid.

Kokkuvõte

Teabesüsteemi arendamise oodatavad tulemused on kohtute tõhusam ja läbipaistvam töö ning mis kõige tähtsam ‒ õigusmõistmise kuvandi muutumine ühiskonnas. Algatusi jätkatakse ja teistelt Euroopa Liidu riikidelt võetakse üle parimaid tavasid. Kohtute taristut uuendatakse pidevalt. Kui kohtute pakutavad teenused vastavad infotehnoloogilistele lahendustele, siis on ka õigusmõistmine inimestele ligipääsetavam ning põhiõiguste kaitsmine hõlpsam ja mugavam.