Külli Luha
Justiitsministeeriumi kohtute talituse analüütik
Kokkuvõte lahendatud asjadest, paberivaba ja kirjaliku menetluse osakaalust ning kohtuniku keskmisest töökoormusest.
Maakohtutesse saabus 2021. aastal lahendamiseks 34 251 tsiviilasja (kasv võrreldes 2020. aastaga 1,8%) ja 43 676 maksekäsu kiirmenetlusasja, 13 874 kriminaalmenetlusasja[1], sh 4764 kriminaalasja (8,6% vähem kui 2020. aastal); 5500 väärteomenetlusasja (7,6% vähem kui 2020. aastal). Halduskohtutesse saabus lahendamiseks 3119 haldusasja (kasv võrreldes 2020. aastaga 14,0%).
Ringkonnakohtutesse saabus apellatsiooni- ja määruskaebemenetluses 3078 tsiviilasja (9,3% rohkem kui 2020. aastal), 1288 haldusasja (19,5% rohkem kui 2020. aastal), 1818 kriminaalmenetlusasja (3,0% vähem kui 2020. aastal) ja 143 väärteomenetlusasja.
Esimese ja teise astme kohtute 2021. aasta menetlusstatistika täpsemad andmed menetlusliikide kaupa on avaldatud kohtute veebis.[3]
Kohtuniku koormus 2021. aastal saabunud asjade alusel
Tsiviilasju jagati 2021. aastal maakohtutes 88,2[4] kohtunikule: Harju Maakohtus 40,9; Pärnu Maakohtus 12,6; Tartu Maakohtus 21,3 ja Viru Maakohtus 13,4 kohtunikule. Kriminaal- ja väärteomenetlusasju jagati maakohtutes 56,0 kohtunikule: Harju Maakohtus 21,8; Pärnu Maakohtus 7,9; Tartu Maakohtus 13,1 ja Viru Maakohtus 13,2 kohtunikule.
Alates 1. jaanuarist 2021 on maakohtutes kokku 153 kohtuniku ametikohta. Arvestades kohtunike vakantseid ametikohti ja sellest tingitud asjade jagamise peatamisi ning pikaajalisi eemalolekuid, oli maakohtutes vakantsete või ajutiselt täitmata ametikohtade osa 5,8% (Harju Maakohtus 7,8%, Pärnu Maakohtus 2,4%, Tartu Maakohtus 4,4% ja Viru Maakohtus 5,3%).
Haldusasju jagati 2021. aasta jooksul 23,0 kohtunikule: Tallinna Halduskohtus 15,3 ja Tartu Halduskohtus 7,7 kohtunikule. Aastal 2021 oli halduskohtutes 25 kohtuniku ametikohta. Arvestades kohtunike vakantseid ametikohti ja sellest tingitud asjade jagamise peatamisi ning pikaajalisi eemalolekuid, oli halduskohtutes vakantsete või ajutiselt täitmata ametikohtade osa 8,2% (Tallinna Halduskohtus 10,0% ja Tartu Halduskohtus 4,4%).
Ringkonnakohtutes jagati tsiviilasju 21,0 kohtunikule tsiviilkolleegiumis: Tallinnas 15,1 ja Tartus 5,9 kohtunikule. Süüteoasju jagati 12,0 kohtunikule kriminaalkolleegiumis: Tallinnas 7,0 ja Tartus 5,0 kohtunikule ning haldusasju jagati 10,5 kohtunikule halduskolleegiumis: Tallinnas 6,5 ja Tartus 4,0 kohtunikule. Ringkonnakohtutes kokku on 46 kohtuniku ametikohta. Võttes arvesse vakantseid ametikohti ja sellest tingitud asjade jagamise peatamisi ning pikaajalisi eemalolekuid, oli vakantsete või täitmata ametikohtade osa 5,5%.
Töökoormuse täpsemaks hindamiseks on alates 2021. aastast maa- ja halduskohtutes rakendunud kohtute töökoormusmetoodika. Alljärgneval joonisel on kajastatud koormuspunktide põhine keskmine nii ametikoha kui ka nn statistilise kohtuniku töökoormus. Analoogiliselt ametikoha koormusega väljendub ka tegelik töökoormus joonisel 6 kogumina. Nii süüteo- kui ka tsiviilasjade koormuspunktide kogusumma alusel on leitud „statistilise kohtuniku“ keskmine töökoormus. Jooniselt 6 nähtub, et kõigis kohtutes on tegelik töökoormus suurem kui ametikoha koormus. Kõige väiksem erinevus on Pärnu ja Tartu Maakohtus, mis võib lähtuvalt menetlusliigist erineda joonisel 6 kujutatust. Kõige suurem on ametikoha koormuse ja tegeliku koormuse erinevus Tallinna Halduskohtus: 11%.
Asjade lahendamine maakohtutes: tsiviilasjad
Maakohtutes lahendati 33 952 tsiviilasja: 16 973 Harju, 4297 Pärnu, 7843 Tartu ja 4839 Viru Maakohtus.
Lahendatud asjade sisu järgi jaotusid 2021. aastal lahendatud asjad tavapärastesse valdkondadesse. Enamiku (70,3%) moodustasid perekonnaõiguse, võlaõiguse ja tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) asjad. Varasemaga võrreldes vähenes mõnevõrra ka maksejõuetusasjade arv ja osatähtsus.
Aastal 2021 lahendatud tsiviilasjade üldine keskmine menetlusaeg maakohtutes oli 101 päeva: Harju Maakohtus 114, Pärnu Maakohtus 108, Tartu Maakohtus 78 ja Viru Maakohtus 88 päeva.
Kuigi üldine keskmine menetlusaeg on aastatega peaaegu samaks jäänud, on märksa pikemaks muutunud sisuliselt hagimenetluses lahendatud tsiviilasjade keskmine menetlusaeg (võrreldes 2015. aastaga ligikaudu 40%). Samuti on suurenenud erinevused maakohtute vahel, näiteks oli 2015. aastal maakohtute menetlusaja erinevus 13%, kuid 2021. aastal 50% (joonis 9). Maakohtuid ühendav trend on menetlusaja pikenemine, näiteks on menetlusaeg Harju Maakohtus stabiilselt pikenenud ja oli 2021. aastal 46% pikem kui 2017. aastal. Tartu Maakohtu sisuliselt lahendatud hagiasjade menetlusaeg aga on aastast aastasse kõikunud ja oli 2021. aastal peaaegu sama nagu 2017. aastal.
Maakohtutes oli menetluses 2021. aastal 14 619 järelevalvemenetlust, millest 65% olid järelevalved piiratud teovõimega täisealise isiku või alaealise isiku eestkostja tegevuse üle, 13% pankrotimenetluse järelevalved ja 16% füüsilise isiku kohustusest vabastamise menetlused.
Harju Maakohtu võlaõigusasjad
Ringkonnakohtute esimehed otsustasid 7. juulil 2021. aasta ühise käskkirjaga osaliselt rahuldada Harju Maakohtu esimehe taotluse maakohtu tsiviilkohtunike töökoormuse leevendamiseks ja jagada Pärnu ning Viru maakohtunikele 543 suure ajamahuga võlaõigusasja[6] 217 320 koormuspunkti väärtuses.
Ajavahemikul 6. septembrist kuni 31. detsembrini 2021 jagati Pärnu Maakohtu kohtunikele 75 võlaõigusasja 843,96 koormuspunkti väärtuses ja Viru Maakohtu kohtunikele 169 võlaõigusasja 1757,6 koormuspunkti väärtuses, mis on ligikaudu 1,6 kohtuniku aastane töökoormus. Septembris alanud abistamisperioodi jooksul jõudsid nn külaliskohtunikud lahendada 87 võlaõigusasja (ehk ligikaudu 3% Harju Maakohtu võlaõigusasjadest).
Harju Maakohtu abistamine jätkub 2022. aastal seni, kuni täitub nimetatud käskkirjas märgitud asjade hulk.
Asjade lahendamine maakohtutes: süüteoasjad
Maakohtutes lahendati 13 813 kriminaalmenetlusasja ja 5446 väärteomenetlusasja, mis sisuliselt jagunesid asjade alusel järgmiselt: 28,4% süüteoasjade koguhulgast moodustasid kriminaalasjad, 19,4% täitmiskohtuniku asjad, 22,2% eeluurimiskohtuniku asjad ja 28,3% väärteomenetlusasjad.
Maakohtutes 2021. aastal lahendatud asjade alusel moodustasid näiteks ülemenetlusasjad 2% süüteoasjadest, kuid koormuspunktide alusel moodustasid üldmenetlusasjad ligikaudu veerandi töömahust.
Kriminaalasju lahendati maakohtutes 4704: 1960 Harju Maakohtus, 666 Pärnu Maakohtus, 1151 Tartu Maakohtus ja 927 Viru Maakohtus. Valdav osa kriminaalasjadest ehk 3508 kriminaalasja lahendati kokkuleppemenetluses (444 kiirmenetluses), 839 lühimenetluses (233 kiirmenetluses), 40 käskmenetluses (kaks kiirmenetluses) ja 317 üldmenetluses.
Alljärgneval joonisel 12 on kujutatud lahendatud kriminaalasjade jaotus koormuspunktide alusel. Töökoormusest lähtuvalt moodustavad kokkuleppemenetlused ligikaudu 30% kriminaalasjade koormusest ja üldmenetlusasjad ligikaudu poole.
Lisaks sellele, et üldmenetlusasjad on kriminaalmenetluses kõige ajamahukamad, on nende erinevus suur. Töökoormusmetoodikast lähtuvalt on üldmenetlusasjade ajamahukus väga erinev alates 31,05 arvestuslikust tunnist (valdavalt ühe süüdistatavaga kriminaalasjad) kuni 935,5 arvestusliku tunnini (ajamahukad vähemalt 15 süüdistatavaga kriminaalasjad).
Üldmenetluses kriminaalasju lahendati maakohtutes 317, milles 14,0% asjades oli kannatanu ja/või süüdistatav alaealine.
Maakohtutes, v.a Viru Maakohus, on üldmenetlusasjade lahendamine pikenenud ligikaudu 20%.
Väärteoasju lahendati maakohtutes 5446: Harju Maakohtus 2416, Pärnu Maakohtus 1001, Tartu Maakohtus 1118, Viru Maakohtus 911. Väärteoasjade lahendamisele kohtus kulus keskmiselt 32 ning väärteokaebuste lahendamisele keskmiselt 70 päeva.
Asjade lahendamine halduskohtutes: haldusasjad
Halduskohtutes lahendati 2021. aastal 2795 haldusasja: 1704 Tallinna Halduskohtus ja 1901 Tartu Halduskohtus. Kaebuse sisu järgi moodustasid korrakaitseasjad 36,3% lahendatud asjadest (nendest omakorda 84% kinnipeetavate kaebused), 8,9% olid maksuõiguse, 10,9% rahvastiku, 6,7% planeerimise ja ehituse ning 5,2% majandushaldusõiguse asjad.
Haldusasjade keskmine menetlusaeg, mis arvestab kõigi haldusasjade lahendamise kestust (üldine keskmine menetlusaeg), on püsinud viimasel seitsmel aastal samasugune. Näiteks oli 2015. aastal halduskohtute üldine keskmine menetlusaeg 133 päeva ja 2021. aastal 127 päeva.
Samas on aga sisuliselt lahendatud haldusasjade keskmine menetlusaeg muutunud. Nii on viimasel seitsmel aastal Tallinna Halduskohtus sisuliselt lahendatud haldusasjade keskmine menetlusaeg lühenenud ligikaudu 14%, kuid Tartu Halduskohtus pikenenud 65%.
COVID-19 kaebused halduskohtutes[7]
Halduskohtute koormus 2021. aastal suurenes märkimisväärselt seoses COVID-19 leviku takistamiseks kehtestatud piirangute ja ettekirjutustega. Halduskohtutesse laekus 265 kaebust: 164 Tallinna ja 101 Tartusse.
Kaebuste jaotusest sisu järgi nähtub, et suurim on vangide kaebuste osa (29%). Kaebustes vaidlustati kinnipidamiskohtades kehtestatud piiranguid (kohtumiste piiramine, maskid, liikumise piiramine vms), haigestumine koroonaviiruse tõttu, vaktsineerimine vms. Suuruselt teise rühma moodustavad kaebused, mis on registreeritud kui muu korrakaitse (27%). Kaebustes on vaidlustatud Vabariigi Valitsuse 2021. aastal korraldusi (nr 212, 305 ja 362), mida saab iseloomustada märksõnadega „tegevuspiirangud“, „vaktsineerimine“, „COVID-19 tõendi kehtivus“. Kaitseväeteenistuse valdkonnas esitati 12% kaebustest, milles valdavalt vaidlustati teenistusest vabastamist.
Iseloomulik oli esialgse õiguskaitse taotluse suur osa: nii eraldi kui ka koos kaebustega esitati neid 101.
Aastal 2021 lahendati 117 kaebust (44% kaebustest), millest erinevatel põhjustel tagastati, lõpetati või jäeti läbi vaatamata 89 kaebust, rahuldamata jäeti 25 ja rahuldati kolm kaebust.
Asjade lahendamine ringkonnakohtutes: tsiviilasjad
Ringkonnakohtutes lahendati 2021. aastal 2824 tsiviilasja: Tallinna Ringkonnakohtus 1925 ja Tartu Ringkonnakohtus 899, sh apellatsioonimenetluses 1116 ning määruskaebemenetluses 1708 asja. Ringkonnakohtutes sisuliselt lahendatud asjadest rohkem kui kolmandiku võlaõiguse (31,0% lahendatud asjadest) ja perekonnaõiguse asjad (14,1%).
Ringkonnakohtutes apellatsioonimenetluses ja määruskaebemenetluses (mille alus on maakohtu menetlust lõpetav määrus) lahendatud asjade osa moodustas 5,5% maakohtute lahenditest.
Ringkonnakohtutes lahendati apellatsioonimenetluses tsiviilasjad keskmiselt 163 päevaga: Tallinna Ringkonnakohtus 182 ja Tartu Ringkonnakohtus 116 päevaga ning eespool nimetatud määruskaebemenetluses keskmiselt 65 päevaga: Tallinna Ringkonnakohtus 92 ja Tartu Ringkonnakohtus 28 päevaga.
Asjade lahendamine ringkonnakohtutes: süüteoasjad
Ringkonnakohtutes lahendati 2021. aastal 1810 kriminaalasja: Tallinna Ringkonnakohtus 895 ja Tartu Ringkonnakohtus 915, sh apellatsioonimenetluses 400, määruskaebemenetluses 1203 ning 198 ringkonnakohtust alanud asja. Väärteoasju lahendati 142: Tallinna Ringkonnakohtus 77 ja Tartu Ringkonnakohtus 65.
Ringkonnakohtutes lahendatud asjadest veerandi moodustasid kriminaalasjad (26,1%) ja suurima hulga endiselt täitmiskohtuniku asjad (33,6% lahendatud asjadest) ning 18,9% eeluurimiskohtuniku asjad. Väärteoasjade osa kriminaalkolleegiumides lahendatud asjadest moodustas 7%.
Ringkonnakohtutes lahendatud kriminaalasjade osa moodustas 9,9% maakohtute lahenditest.
Kriminaalasjad lahendati apellatsioonimenetluses keskmiselt 66 päevaga: Tallinna Ringkonnakohtus 45 ja Tartu Ringkonnakohtus 59 päeva. Viimasel kuuel aastal on keskmine apellatsioonimenetlus pikenenud mõlemas ringkonnakohtus, Tartu Ringkonnakohtus rohkem kui kolmandiku ja Tallinna Ringkonnakohtus kaks korda.
Määruskaebemenetluse keskmine aeg on endiselt lühike ehk ringkonnakohtutes keskmiselt 16 päeva: Tallinna Ringkonnakohtus 17 ja Tartu Ringkonnakohtus 15 päeva.
Asjade lahendamine ringkonnakohtutes: haldusasjad
Ringkonnakohtutes lahendati 2021. aastal 1372 haldusasja: Tallinna Ringkonnakohtus 829 ja Tartu Ringkonnakohtus 543, sh apellatsioonimenetluses 459 ning määruskaebemenetluses 912.
Sisus järgi lahendati ringkonnakohtutes kõige enam korrakaitseasju (41,1% lahendatud asjadest). Ülejäänud 60% hulgas paistsid välja rahvastiku (9,5%), planeerimise ja ehituse (8,8%) ning maksuõiguse (8,5%) asjad.
Ringkonnakohtutes apellatsiooni- ja määruskaebemenetluses (mille alus on halduskohtu menetlust lõpetav määrus) lahendatud asjade osa moodustas 32,5% halduskohtute lahenditest.
Ringkonnakohtutes lahendati apellatsioonimenetluses haldusasjad keskmiselt 214 päevaga: Tallinna Ringkonnakohtus 183 ja Tartu Ringkonnakohtus 281 päeva ning eespool kirjeldatud määruskaebemenetluses haldusasjad keskmiselt 34 päevaga: Tallinna Ringkonnakohtus 41 ja Tartu Ringkonnakohtus 31 päeva. Viimasel kuuel aastal on apellatsioonimenetluse pikkus kõikunud, kuid muutunud võrreldes 2016. aastaga mõnevõrra lühemaks: Tallinna Ringkonnas ligikaudu 22% ja Tartu Ringkonnakohtus 4%. Määruskaebemenetluse pikkus ei ole viimastel aastatel kummaski ringkonnakohtus muutunud.
Kirjalik ja paberivaba menetlus kohtutes[8]
Joonistel 25–28 on kujutatud kirjaliku menetluse paberivaba menetluse osa ülevaade kohtutes.
Joonisel 25 on kujutatud kirjaliku menetluse osatähtsus viimastel aastatel. Kujutatud on menetlusliikide kaupa lahendatud asjad, milles menetluse jooksul ei ole toiminud ühtki istungit.
Joonisel 26 on kujutatud kirjaliku menetluse osatähtsus kohtute ja menetlusliikide kaupa. Kirjalik menetlus on valdav nii haldus- kui ka tsiviilasjades, aga ka ringkonnakohtutes lahendatud väärteoasjades.
Joonisel 27 on kujutatud digimenetluse osatähtsus viimase paari aasta jooksul. Võrreldes 2020. aastaga on digimenetluse osa suurenenud kõigis menetlusliikides. Kõige rohkem on suurenenud digimenetluse osa haldusasjades. Kriminaalmenetluses lahendatakse digimenetlusega mõned eeluurimiskohtuniku ja täitmiskohtuniku asjad.
Joonisel 28 on kujutatud paberivaba menetluse osatähtsus 2021. aastal lahendatud asjades kohtute ja menetlusliikide võrdluses. Kõige suurem on digimenetluse osa Tallinna Halduskohtus, kus digimenetluses lahendati 86% asjadest ja Tallinna Ringkonnakohtus, kus nii lahendati 81% haldusasjadest.
Tsiviilasjades jäi digimenetluses lahendatud asjade osa 36–53% vahele: suurimas, Harju Maakohtus lahendati 53% tsiviilasjadest paberivabas menetluses.
Kriminaalasjade lahendamisel eristub Viru Maakohus, kus digimenetluses lahendati 751 eeluurimiskohtuniku, riigiõigusabi ja rahvusvahelise koostöö asja. Kuigi Harju ja Pärnu Maakohtute digimenetluse osa kriminaalmenetluses on joonisel 28 märgitud 0%, on ka nendes kohtutes lahendatud digimenetluses mõned täitmiskohtuniku, riigiõigusabi ja rahvusvahelise koostöö asjad.
____________________________
[1] Taustainfo. Kuritegevuse ülevaade 2021. – https://www.kriminaalpoliitika.ee/kuritegevus2021/. Kriminaalmenetlusasjadena käsitatakse kõiki kriminaalkohtumenetluses maakohtutesse saabuvad asju, mis jagunevad järgmiselt: eeluurimiskohtuniku asjad, täitmiskohtuniku asjad, kokkuleppemenetlusasjad, lühimenetlusasjad, käskmenetlusasjad, üldmenetlusasjad, psühhiaatrilise sundravi kohaldamise asjad, rahvusvahelise koostöö asjad ja riigi õigusabi asjad.
[2] Kajastatud on maakohtutesse esitatud tsiviilasjade koguarv ning Pärnu Maakohtu Haapsalu kohtumajja esitatud maksekäsu kiirmenetlusasjad, välja on jäetud järelevalvemenetlused.
[3] Vt https://www.kohus.ee/sites/default/files/dokumendid/I%20ja%20II%20astme%20kohtute%202021.a%20menetlusstatistika_1.pdf (09.03.2022).
[4]Arvestuse alus on kohtunike spetsialiseerumine ja vakantsed ametikohad ning pikaajalised (järjest üle kolme kuu) töölt eemalolekud.
[5] Ringkonnakohtuniku töökoormuses ei kajastu koosseisus osalemise koormus.
[6] Alusetu rikastumine, kahju õigusevastane tekitamine, muud lepinguvälised kohustused, töövõtulepingud, raviteenuste osutamise lepingud.
[7] Allikas: kohtute infosüsteem ja halduskohtud.
[8] Kirjalik menetlus – kohtute infosüsteemis ei ole registreeritud ühtegi toimunud istungit; paberivaba menetlus – kohtute infosüsteemis registreeritud digimenetlusena, kuid välistatud pole ka pabertoimiku pidamine samal ajal.