Jānis Dreimanis
Kohtuameti projektijuhtimise ja rahvusvahelise koostöö osakonna asejuhataja analüütilistes küsimustes

 

Juba alates 2004. aastast, kui Kohtuamet[1] asutati, on Läti kohtusüsteem saanud püsivat professionaalset tuge eri valdkondades alates materiaaltehnilisest kindlustatusest, tsentraliseeritud personalijuhtimisest ja finantsarvestusest ning lõpetades uusima infotehnoloogia rakendamise ja sellele kasutamistoe pakkumisega.

Kahekümne aastaga on käidud pikk tee. Tagasi vaadates on näha, et Läti kohtute eelarvetes ei nähta enam ette kirjutusmasinate ostmist, kohtuistungite sekretärid ei vii töölt koju minnes kohtuasja pooltele kätte kohtukutseid ning kohtunikele ja kohtutöötajatele ei maksta kuu alguses kohtumajades palka suurtest mustadest kottidest.

Vastupidi, Läti kohtusüsteem on tööks valmis paremini kui kunagi varem, kasutades maailmas tunnustatud info- ja kommunikatsioonitehnoloogiaid, mis muudavad kohtusüsteemi toimimise silmanähtavalt sujuvamaks ning kohtuasjade lahendamise väga tõhusaks ja dünaamiliseks.

Nii lahendati näiteks 2010. aastal esimese astme kohtutes võlgade ja kahjude sissenõudmisega seotud kohtuasju keskmiselt 12 kuuga, 2019. aastal aga juba keskmiselt ainult 6,8 kuuga. Seejuures lahendati 65% kõigist nimetatud asjadest kuue kuuga.

Kohtute tehnoloogilised lahendused ja e-teenused

Juba alates 2012. aastast, kui lõppes Läti ja Šveitsi koostööprogrammi individuaalprojekt „Kohtute ajakohastamine Lätis“, on Läti kohtud varustatud videokonverentsi seadmetega. Igas kohtusaalis on helisalvestusseadmed, mis esitati koos uuendusliku heli protokollimise tarkvaraga juba 2015. aastal CEPEJ prestiižse Kristallkaalude auhinna[2] kandidaadiks.

Kohtute ja kinnipidamiskohtade varustamine videokonverentsi seadmetega on lahendanud olukorrad, kus kohtuasja pooled ei saa kohtusse tulla, sest nad on raviasutuses, koduarestis, teises linnas või koguni teises riigis. Seoses uuendusega on märgatavalt vähenenud ka Läti politseile tehtud taotluste arv kinni peetud isikute konvoeerimiseks kinnipidamiskohtadest kohtutesse. Aastal 2019 kasutati videokonverentsi 95 000 korda, kokku peaaegu 11 000 tundi.

Juba kuus aastat tegutseb edukalt Kohtuameti loodud ja hallatav Läti kohtute e-teenuste portaal manas.tiesas.lv[3], mis koondab ühte kohta erinevaid teabematerjale ja üle kümne kohtute e-teenuse.

Isikud võivad kohtuportaalis elektrooniliselt allkirjastada ja kohtule esitada erinevaid avaldusi ning taotlusi. Taotluste jaoks on loodud elektroonilised blanketid, mida aitab täita viisard. See võimaldab isikul koostada kohtule esitatava taotluse samm-sammult ja vigu tegemata.

Kohtuasjade pooltel on võimalik tellida kohtumenetlust ja selle käiku kajastavad andmed enda e-posti aadressile. Teenuse raames saadetakse automaatne e-kiri kohtuasjale lisatud iga uue tegevuse, otsuste, nende staatuse muutmise ja lisatud lahendifailide või digiprotokollide failide kohta.

Kohtute e-teenuste portaalist võib samuti saada teavet kohtumenetluse kulgemise kohta: sisestades algatatud kohtuasja numbri või kohtukutse numbri, saab teavet kohtuasja lahendamise käigu, järgmise kavandatud kohtuistungi ja saali kohta, kus kohtuistung toimub.

Portaalis on kättesaadav tähtis teenus „Minu kohtuasjad“, mis võimaldab pooltel jälgida kohtuasju, millega nad on seotud, ja saada ligipääsu kõigile asjaga seotud elektrooniliselt lisatud dokumentidele, sealhulgas ka kohtulahenditele ning digiprotokollidele.

Digiprotokollid on saadaval struktureeritud PDF-failina koos helisalvestisega. Failis on kohtuistungi sekretäri märkused, mida valides võib kiiresti jõuda vajaliku kohani salvestises.

Kui varem võis kohtuasja materjali teadete esitamine ja koostamine võtta aega kuni seitse päeva (kohtule päringu esitamine, materjali koostamine ja sellele järgnev materjali väljastamine), siis nüüd võib e-teenust kasutades kõik need teated saada veebist kohtute e-teenuste portaalist manas.tiesas.lv kätte ühe minutiga.

Kuvatõmmis 1. „Minu andmed“ e-teenuste portaalis manas.tiesas.lv.

Tõlge

E-teenuste portaalis on kättesaadavad ka anonüümseks muudetud sisuga kohtulahendid: avalikustatud on jõustunud lahendid, mille sisu on eelnevalt anonüümseks muudetud ja avaldatud. Kohtulahendeid saab otsida väljendite ja sõnaühendite järgi või kohtu, kohtuastme või menetlusliigi alt, ning saada need tutvumiseks masinloetavas PDF-vormingus.

Avalikult olid 2019. aasta lõpus kättesaadavad üle 250 000 Läti kohtulahendi, mis on algoritmide abil anonüümseks muudetud ja Kohtuameti töötajad on need valikuliselt üle kontrollinud.

Kuvatõmmis 2. Anonüümseks muudetud kohtulahendite otsimine e-teenuste portaalis manas.tiesas.lv.

Tõlge

Inimestele on kättesaadavad ka kohtute kalendrid, mille vahendusel võib saada teateid kavandatud kohtuistungite, nende kohtuasjade numbrite, asja poolte (hageja, kostja, süüdistatav), asja olemuse (süüdistuse paragrahvid) ja selle kohtuniku kohta, kes asja lahendab.

Selleks, et hoida igal võimalikul juhul ära kohtuistungite edasilükkamist ja distsiplineerida kohtuasjade pooli, on Kohtuamet loonud advokaatide ning prokuröride kalendri. See on kättesaadav ka kohtutele ja võimaldab aegsasti teha kindlaks advokaatide hõivatuse, vähendades nii edasi lükatud kohtuistungite arvu. Kalender tagab, et advokaadid ja prokurörid saavad kohtult kätte info selliste kavandatud istungite kohta, millest tuleb osa võtta, ja pakub neile võimalust kanda kalendrisse info enda hõivatuse kohta. Advokaadi või prokuröri kalendrisse kantud info jõuab kõigi kohtuteni.

Kohtute e-teenuste portaali külastab aastas umbes 2,5 miljonit kasutajat, sealhulgas igapäevased praktikud, s.o advokaadid ja praktiseerivad juristid, ning portaali esmakordsed kasutajad, s.o menetlustega seotud hagejad ja kostjad. Teavet kohtuinfosüsteemis registreeritud 37 000 lahendamata asja kohta võivad pooled saada kogu ööpäeva seitse päeva nädalas.

Joonis 3. Kasutajatele kättesaadavad kohtute e-teenused portaalis manas.tiesas.lv.

Kohtuamet juurutas 2019. aasta lõpus kinnistusraamatu portaalis[4] virtuaalse assistendi teenuse. Assistent Justs (sõnast justīcija – „justiits“) aitab inimestel orienteeruda kinnistusraamatu teenustes ja hakkab tulevikus andma külastajatele nõu Kohtuameti kõigi internetilehekülgede ja kohtute teenuste kohta.

Kuvatõmmis 4. Kohtuameti virtuaalne assistent Justs.

Tõlge

Virtuaalne assistent muudab suhtluse kättesaadavamaks ja sõbralikumaks. Inimesed ei pea minema teenindusbüroodesse kohale, hoides nii kokku aega ja raha. Nad ei pea ootama vestlust teenindajaga, sest nende küsimustele vastatakse kohe.

Peale selle, et Justs aitab vastata inimeste küsimustele, vähendab ta ka teenindajate töökoormust, tehes nende asemel ära tehnilise rutiinse töö, ning võimaldab töötajatel tegeleda suurema lisaväärtusega tööga. See muudab asutuse töö tõhusamaks.

Ärianalüüs

Alates 2016. aastast on Kohtuamet järjekindlalt arendanud kohtute tööga seotud andmete töötlemise võimekust, et need oleksid lihtsasti kättesaadavad, alati täpsed, dünaamilised ja mugavalt töödeldavad.

Aastal 2020 on kättesaadav lai valik andmeid kohtute tööd kohta, mida kasutavad õigussüsteemiga seotud asutused (Justiitsministeerium, kohtunõukogu, kohtute esimehed) ning juristid, ajakirjanikud ja muud isikud.

Avalikus kohtuandmete portaalis[5] on kättesaadavad kümned aruanded ja visualiseeringud kohtute töö kohta.

Platvormi võimalusi kasutades on Kohtuameti ärianalüüsi eksperdid 2019. aastal koostanud üle 900 andmearuande, alates võrdlemisi lihtsatest ja lõpetades majanduskohtu[6] koormatuse modelleerimisega.

Igapäevatööks on püsivalt kättesaadavad põhjalikud andmed kohtute ja kohtunike töö kohta eri jaotustes[7], sealhulgas ka graafiline teave saabunud, lahendatud ning lahendamist ootavate asjade arvu kohta menetlusliikide ja -kategooriate kaupa. Saadaval on ka andmed kohtuasjade lahendamise täpse kestuse, kavandatud kohtuistungite, kohtuasjade lahendamise käigus saabunud taotluste, kohtunike otsuste ja kohtuasjades tehtud toimingute kohta.

Avalikult on kättesaadav info pooleli olevate kohtuasjade kohta, mille lahendamine on kestnud kauem, kui seda liiki kohtuasjade lahendamine eelmisel aastal. Iga huviline võib nende asjadega tutvuda ja näha (mitte)lahendamise kestust (kohtumenetluse peatamisega või ilma selleta) ning tehtud toiminguid nendes kohtumenetlustes. See soodustab kohtusüsteemi läbipaistvust ja kohtuvõimu usaldamist per se. 

Joonis 5. Kohtuasjade lahendamise kestuste osatähtsus Kohtuameti andmete portaalis dati.ta.gov.lv.

Ärianalüüsi platvormil töötleb Kohtuamet andmeid, mis pärinevad mitmest infosüsteemist, sealhulgas kohtute infosüsteemist ja riigi kesksest arvutipõhisest kinnistusraamatust, ning Kohtuameti siseinfosüsteemidest, s.o personaliarvestus-, finantsarvestus- ja asjaajamissüsteemist.

Tuginedes andmetele, mida on töödeldud ärianalüüsi platvormi abil, on Kohtuamet 2019. aastal loonud kohtuniku tegevuse hindamise automatiseeritud teatised ning arvestanud välja kohtuistungite ja -asjade kulud. Kohtuameti ja Justiitsministeeriumi töötajatele saadetakse pidevalt eelnevalt koostatud aruanded kohtute töö jooksva teabega ning töötajate ja kohtunike eemaloleku teavet, kontrollimisel olevate tööülesannete teavet ja teateid kohtunike kohta, kelle korraline hindamine läheneb.[8]

Kohtuamet kavatseb 2020. aastal ära kasutada praeguseid võimalusi ja anda teabe avatud andmete vormingus üle Läti ja Euroopa Liidu avatud andmete portaalidele[9], esitades saabunud ning lahendatud kohtuasjade teateid ja teavet selle kohta, mis on nendes asjades kättesaadav kohtute infosüsteemis.

Olemasolevaid andmeid kasutades on Kohtuamet 2019. aasta lõpus loonud tsiviilasjade lahendamise kestuse prognoosimudeli[10], mis ennustab, kui kaua lahendatakse saabunud tsiviilasja. Prognoos tugineb masinõpetatud mudelil, mis sisaldab teavet varem lahendatud kohtuasjade, kohtunike, kohtute, kohtuasjade liikide, varasemate kohtuasjade lahendamise kestuse, menetluspoolte andmete jms kohta. Seda töövahendit kavatsetakse kasutada kohtute uute e-teenuste väljatöötamisel, samuti lisatakse see juba olemasolevatele e-teenustele, näiteks „Minu kohtuasjadele“.

Automaadistatud protsessid (APR)

Töö parandamiseks ja lihtsustamiseks ning monotoonse tegevuse vähendamiseks alustas Kohtuamet juba 2017. aastal automaadistamise prooviprojekti asutustes.[11]

Töökohtade automatiseerimine võib vabastada monotoonse töö tegemisest, võimaldab pühenduda loovamatele ja tähtsamatele ülesannetele ning vähendab inimlike vigade tekkimist, mis parandab märgatavalt töö kvaliteeti.

Kohtuamet kui automaadistamise teerajaja riigihalduses on juba mitu aastat uurinud ja kasutanud edukalt võimalusi[12], et vähendada selliste iga päev tehtavate tööde hulka, mis on madala lisandväärtusega ning mida tuleb teha käsitsi ja korduvalt. Selle tulemusena on Kohtuamet 2019. aasta lõpuks automaadistanud edukalt kaks protsessi, kavas on lõpetada ka kolmas. Praegu on need järgmised:

  • kohtute tasuliste teenuste arvete töötlemine ja arvestamine ressursijuhtimise süsteemis;
  • täitemenetluste registri taotluste riigilõivu töötlemine ja sidumine täitemenetlusega: taotluses välja toodud riigilõivud tuntakse ära ja seotakse ressursijuhtimise süsteemiga;
  • tulevane kinnistusraamatu riigilõivude korduv arvestamine ressursijuhtimise süsteemis: andmed saadakse riigi kesksest elektroonilisest kinnistusraamatust ja kinnisvara riiklikust katastriinfosüsteemist; kavas on automaatselt töödelda riigi- ja kantseleilõivusid kõigi kinnitatud taotluste eest, mis esitatakse igal aastal piirkondlikesse kohtutesse (linnakohtutesse).

Automaadistamise projektide elluviimine võimaldab töötajatel keskenduda sisukamale ja suurema lisandväärtusega tööle ning ennetada vigu andmetöötluses.

Kohtuamet on valmis ka edaspidi läbi vaatama protsesse, mis toimuvad asutustes ja kohtutes, et hinnata nende sobivust automaadistamiseks, näiteks personalijuhtimise töövoogude optimeerimine, sisse tulnud ja välja saadetud kirjavahetuse töötlemine, mis jätab töötaja pädevusse vaid dokumentide klassifitseerimise vastavalt asjaajamise nomenklatuurile, ning võimaluse korral isegi kinnistusraamatusse saabunud kinnistamisavalduste ühetaolise info töötlemise, vabastades nii kohtunikuabi monotoonsest ja korduvast tööst.

Viimastel aastatel on automaadistamine muutunud maailmas aina populaarsemaks ja huvipakkuvamaks, kuid neljanda tööstusrevolutsiooni tehnoloogia eeliste kasutamiseks on vaja kogemust ning teadmisi. Neid omandades saab Kohtuamet ära kasutada suuri eeliseid ja jätkata kohtumenetluste valdkonna arendamist kui üht nüüdisaegseimat Lätis.

E-toimik

Kohtuameti üks suuremaid ülesandeid[13] on digikoondplatvormi loomine, mis tagaks tõhusa menetluse ja kohtumenetluse elektroonilise kulgemise.

E-toimiku programmi eesmärk on luua elektrooniline tervikprotsess menetluse alustamisest kuni kohtumenetluseni ning nendega seotud menetluste lõpetamiseni. Esialgu liituvad ühise infoplatvormiga neli õiguskaitsesüsteemi kuuluvat institutsiooni, kuid tulevikus on kavas osalejate arvu suurendada.

E-toimiku programmi esimene etapp viiakse ellu kolme aastaga ja projekt on kavas lõpetada 2021. aasta esimesel veerandil.

Riigisiseste ja justiitsasjadega tegelevate institutsioonide vajadusest ühise infoplatvormi järele on räägitud juba pikemat aega[14].

Valitsuse informatiivses teates[15] on öeldud: „Vaatamata tänapäeva tehnoloogilistele võimalustele, on kriminaalmenetlus, haldusõigusrikkumise asja menetlus, halduskohtumenetlus ja tsiviilkohtumenetlus suurel määral seotud paberdokumentide vahetamisega, sealhulgas menetluses osalevate institutsioonide vahel.“

Samuti on dokumendis rõhutatud, et mainitud protsesside elektrooniliseks muutmist tuleb edendada kõigis etappides ning protsessiga seotud institutsioonide ja asutuste vahel tuleb luua koostöö. Nende eesmärkide saavutamiseks on välja töötatud e-toimiku programm, mis sisaldab mitme infosüsteemi arengut ja omavahelist koostööd, et saavutada:

  • kriminaalmenetluse, halduskohtumenetluse, tsiviilkohtumenetluse ja haldusõigusrikkumise asjade menetluse materjalide digiteerimine, mis soodustab nende kättesaadavust;
  • materjali elektrooniliselt kättesaadavaks muutmine menetlusega seotud asutustele ja eraisikutele e-teenustena, mis soodustab asutuste koostööd ning vähendab riigiasutuste ja eraisikute bürokraatlikku koormust;
  • andmete salvestamise ja vahetamise lahenduste täiustamine, mis muudab infosüsteemid funktsionaalsemaks ja nendega seotud asutuste töö tõhusamaks.

Ühes e-toimiku loomisega mõeldakse ka kohtusüsteemi nüüdisajastamisele teistes valdkondades, näiteks uuenduslike tööriistade väljatöötamisele, kasutades sealhulgas tehisintellekti elemente. Näiteks kui süsteem suudab ise olemasolevat teavet ja sarnastes olukordades esinenud käitumismudeleid analüüsides soovitada ning pakkuda tegutsemisviise, muudaks see konkreetse küsimuse analüüsimise spetsialistidele lihtsamaks.

Kokkuvõte

Kohtuameti eesmärk on pakkuda haldamisega seotud tuge kohtutele ja kinnistusregistritele. Nüüdisaegse ja arengule suunatud riigiasutusena kasutab amet kõiki vahendeid, et kindlustada kohtuasutustele parimad tehnoloogilised lahendused, mis lihtsustaksid nende igapäevatööd, ning uurib ja otsib pidevalt uusi viise, kuidas rakendada uuenduslikke lahendusi, et kohtusüsteem oleks alati teistest sammu võrra ees.

Kohtuamet tänab võimaluse eest teha kaastööd Eesti kohtute aastaraamatule. Soovime, et Eesti ja Läti õigussüsteemide edukas koostöö jätkuks ka edaspidi.

____________________________

[1] Valitsuse 30. septembri 2014. aasta määrus nr 589 „Kohtuameti põhimäärus“. Arvutivõrgus: https://likumi.lv/ta/id/269261.

[2] Arvutivõrgus: https://www.coe.int/en/web/human-rights-rule-of-law/crystal-scales-of-justice.

[3] Arvutivõrgus: https://manas.tiesas.lv/eTiesas/.

[4] Arvutivõrgus: https://www.zemesgramata.lv/.

[5] Arvutivõrgus: https://dati.ta.gov.lv/.

[6] Valitsuse 22. augusti 2019. aasta määrus nr 407 „Kontseptuaalne teade „Majanduskohtu loomise kohta““. Arvutivõrgus: https://likumi.lv/ta/id/308908.

[7] Arvutivõrgus: https://youtu.be/0hd8o5ilXyY.

[8] Kohtunike korralisel hindamisel on tegemist seaduses ette nähtud regulaarselt toimuva menetlusega (toimetaja märkus).

[9] Kohalik portaal: https://data.gov.lv/lv, Euroopa Liidu portaal https://data.europa.eu/.

[10] Arvutivõrgus: https://tiesas.lv/aktualitates/tiesu-administracija-strada-pie-projekta-kas-prognozes-lietu-izskatisanas-ilgumu-9166.

[11] Tiesu administrācija sāk ieviest robotizāciju. Jurista Vārds, 29.08.2017., Nr. 36 (990), 5.lpp.

[12] Dreimanis J. Automatizēto procesu robotizācija un datu pieejamība. Jurista Vārds, 07.01.2020., Nr. 01 (1111), 44.–48.lpp.

[13] Arvutivõrgus: http://at.gov.lv/lv/jaunumi/par-tieslietu-padomi/tiesu-administracijas-lielakais-izaicinajums-e-lietas-projekts-9620?

[14] Arvutivõrgus: https://lvportals.lv/tiesas/294297-vienotu-e-lietu-ieviesis-tris-gadu-laika-2018.

[15] Arvutivõrgus: http://tap.mk.gov.lv/mk/tap/?pid=40331567.